Thursday, December 30, 2010

Ennustused 2011 aastaks

Aasta tagasi avaldasin siin blogis ennustused 2010-ks aastaks. Nüüd on hea vaadata toonaste prognooside paikapidavust ja proovida taas ennustada mida võiks tuua 2011. aasta. Praegu 2009. aasta ennustusi lugedes tuleb tõdeda, et need olid veidi liiga optimistlik ja mõned ennustatud nähtustest võiks uuesti "järgmise aasta" kuumaks teemaks prognoosida.




Ennustasin, et 2010 näeme lahendust e-ajakirjanduse rahastamises. Mõnes mõttes võiks Ekspressi (ja tõenäoliselt teda peagi järgivate teiste väljaannete) iPad versioone selleks lahenduseks pidada. Suund on igatahes selge: lugeja/vaataja peab maksma hakkama. Omaette aga-ks on esialgu see, et hoolimata Apple ennustatavast iPad-de tohutust läbimüügist (65 miljonit aastal 2011), seab ühele seadmele keskendumine iPad leheversiooni üsna kitsasse nishi. Siin aga on lahenduseks juba olemasolevad ja peagi laiemasse kasutusse jõudvad iPad emulaatorid. Emulaatorid ehk tarkvara, mis võimaldab PC-l töötada iPad-na. Nii, et võib juhtuda, et läbi sellise kummalise metamorfoosi saamegi tasulise veebi-väljaande arvutisse.

Ennustasin, et vähemalt üks Eesti startup muutub edukaks mitmekümne töötajaga ettevõtteks. Päris nii vist ei ole läinud kuid Eesti startup-de edu on olnud märkimisväärne. Kui ühendatud koerte ja kasside saneerimine välja jätta, siis Fortumo, Edicy, Erply ja paljud teised on oma kliendibaasi ja majandustulemusi kõvasti kasvatanud. Hästi läheb meil alustavate ettevõtetega! Küllap lähiaastatel kasvab mitmest neist ka uus ja suur tööandja.

Ekspordi ja tootearenduse süstemaatilisuse osas on areng olnud kindlasti hea - väike, aga hea. Halb on, et seoses innovatsiooniaasta lõppemisega on meediakära innovatsiooni ümber vähem. Hea on, et Arengufondi, EAS-i ja klastritoetuste toel hakkavad aga tõelised arengud toimuma. Süstemaatiline innovatsioon ja eksport nõuab tuhandete inimeste meelemuutust ja tööharjumuste ringi harjutamist. Eks see võtabki aega.

Ennustasin, et IT ja tehnoloogia alal valitseb tööjõupuudus. See läks küll täppi. Tööjõupuudus ei ole küll nii tõsine kui 2006-2007, aga ega hea tegija IT alal ikka väga pikalt tööd otsima ei pea.

Ennustasin, et SAAS ja PAAS lahendused tulevad kasutusele ka Eesti ettevõtetes. Selles osas on areng olnud veel väheldane. MicroLinki Soovitusindeks kui üks korralik eestimaine netiteenus (SAAS) on päris mitmes Eesti majanduse jaoks olulises ettevõttes kasutusel, samas arenguruumi nii netiteenuste loomise kui nende kasutuselevõtu osas on palju. Uute IT süsteemide kasutuselevõtt asutustes ja ettevõtetes on töömahukas ja aeganõudev protsess ning seega näeme me netiteenuste puhul pigem aeglast ja kindlat turuosa kasvu kui kiiret ja tormakat läbimurret.

...veel võiks 2011 juhtuda

e-kaubanduse osakaal Eestis on senini väike. Kuid esiteks oleme tänaseks oleme me jõudnud olukorda kus tehnoloogiline valmisolek minna e-kaubandusega uuele tasemele on olemas:
- Erinevad programmeerimiskeeled võimaldavad luua korralikke 3D veebikauplusi. Näiteks nagu soomlaste loodud Soprano veebikaubamaja. Samuti suudavad isegi mobiiltelefonid juba neid poode kuvada ja neis navigeerida.
- Logistika ja makselahendused Smartposti, Paypal-i jms. näol on juba mõnda aega olemas.
Teiseks on tänu Cherry.ee-le, Elioni Digikogule ja teistele veebikeskondadele tõusmas inimeste harjumus netist asju osta.
Väidan, et kõik eeldused e-kaubanduse eduks on olemas. Puudu on veel ainult koht kus need arengud kõik kokku pannakse. Nii, et kui seesama Cherry.ee, hinnavaatlus.ee või keegi uus tegija otsustaks teha ühe korraliku 3D kaubanduskeskuse, siis võiks sellel olla isegi päris oluline mõju e-kaubanduse osakaalu tõusule Eestis.

Mobiilirakenduste kui võimaluse ja samas ka turvaohu tähtsus jõuab ka Eesti ettevõtetesse. Näiteks Soomes on täna ettevõtete mobiiltelefonide halduse teenus suure ja kasvava turuosaga. Eestis ei panusta ettevõtted sellesse valdkonda aga praktiliselt üldse. Samas oled ilmselt isegi märganud, et saad aina rohkem kirju mille lõpus on märge "sent from my IPhone/HTC/Nokia". Järelikult saab ja tehakse mobiilidega tööd, aetakse asju ja hangitakse infot. Seda peaks ära kasutama nii ettevõtted, e-teenuste pakkujad kui ka e-ajakirjanikud. (Siinkohal minu tervitused Swedbanki internetipanga arendajatele kes on teinud Swedi internetipangast väga toreda nutifoni rakenduse.)

Laiemalt vaadates ei pääse me aga 2011 ilmselt kahjuks ahelast: kasvav kütusehind + kliimamuutus -> kasvav toiduhind -> nälg ja mäss vaesemates riikides -> palju õnnetuid inimsaatusi.

Natuke kurva noodiga nüüd lõpetasin, aga sellegipoolest head ja ilusat vana aasta lõppu ning uut aastat kõigile pilveraal.ee lugejatele!

Sunday, December 26, 2010

Spinglo.com ehk kuidas loll ja tema raha teineteisest kiiresti lahutada

Alustuseks on pilveraal.ee blogi kontekstis oluline märkida, et Spinglo.com ja tema omanik Synkronice ei ole internetiäri, sotsiaalvõrgustik, pilveraal või netiteenus. Spinglo.com-i puhul on tegemist tavapärase püramiidskeemiga mis on lihtsalt valinud sotsiaalvõrgustiku kui popi ja noortepärase teema oma kontekstiks.

Kui tegemist oleks tõesti sotsiaalvõrgustiku teenusega, siis näiteks töötaks http://www.spinglo.com/ veebileht korralikult ja näiteks lingi "Info" alt avaneks ka reaalne tekst infoga.

Mind ajendas seda postitust kirjutama see, et hoolimata hoiatustest E24-s ja Internetmarketing.ee-s värvatakse Spinglo võrgustikku inimesi nüüd juba kaubanduskeskustes. Seda kas tegemist on ausa ettevõtmisega või lihtsameelsetelt raha ära korjamisega soovitan kontrollida läbi järgmiste hinnangute.

Hinda seda kuidas liigub raha ja mida selle eest saad. Jäta kogu vaht, lubadused ja keerulised terminid kõrvale. Spinglo puhul saab osta (näiteks 575 euro eest) aktsiaoptsioone. Raha liigub omanikele, maksjale jääb optsioon osta aktsiaid. Aktsiaoptsioon on sisuliselt väärtusetu paber kui tegemist ei ole reaalset äritegevust (loe käivet, kasumit) omava ettevõttega. Optsioonil on enamasti väärtus ainult vabalt kaubeldavate ehk börsiettevõtte aktsiatega.

Hinda raha liikumist Spinglo kingituste loosimise puhul. Näiteks siin uhkeldab keegi noormees, et ta teab kedagi kes tõi võrgustikku 30 sõpra ja sai iPod-i. Kui need sõbrad maksid kõik 575 eurot, siis võib öelda, et ta sai 17 250 euro eest iPod-i. Aaa...vabandust, väike täpsustus! Tegelikult ta iPod-i ikkagi ei saanud vaid talle helistati ja öeldi, et "varsti pannakse teele". Kõik kes on internetist midagi ostnud teavad, et nendel kahel  on kuristiku suurune vahe.

Kui ettevõttel on raudkindel äriplaan, siis kaasatakse kapitali kas investoritelt või börsilt. Mõtle kas sinul kui tulevasel investoril on kaubanduskeskuses paremad võimalused äriplaani hindamiseks kui professionaalsetel investoritel ja nende juristidel. Loomulikult mitte. Sellepärast sinult seal jõulustlemise keskel raha tahetaksegi. Päris investorid lihtsalt ei anna, sest tegemist on püramiidskeemiga.

Mitte ühegi investeerimisraundi puhul ei rakendata süsteemi kus esimesena investeerinu saab tasu selle pealt kui ta veel investoreid toob. Sellist süsteemi rakendatakse püramiidskeemide puhul.

See, et paljud inimesed (sh. võib-olla sinu tuttavad) on Spinglo õnge juba läinud ei tähenda, et tegemist ei oleks püramiidskeemiga. Lihtsalt tegijad on asja suuremalt ette võtnud. Jagavad lausa nänni jne. Ära lase karjainstinktil oma rahakotti puudutavaid otsuseid mõjutada.

Lõpuks:
"Tasuta juust on ainult hiirelõksus" - Vene vanasõna
"Loll ja tema raha lähevad kiiresti lahku" - Olari Taal
olen kindel, et 2011 lõpus saan kirjutada järgmise postituse, mille sisuks on "näete, ma ju ütlesin...." :-)

Thursday, December 16, 2010

Küberprotestimine - kas see on ikka OK?

Viimase paari kuu jooksul on maailmas saanud populaarseks korraldada mingi idee toetuseks või vastuseisuks DDOS rünnakuid. Näiteks rünnati USA filmi assotsiatsiooni protestimaks nende piraatluse vastast tegevust. Samuti on viimase paari nädala jooksul korraldanud Wikileaksi toetajad väga tõsiseid rünnakuid Mastercardi, Paypal-i ja paljude teiste organisatsioonide vastu mis on Wikileaksi tegevust takistanud. Kas DDOS rünnakuga protesteerimine on samm kodanikuühiskonna suunas või on tegemist ebameeldiva ja ohtliku ilminguga?

Minu hinnangul on tegemist väga halva ja ohtliku tendentsiga. Kuigi esialgu tundub see uus ja huvitav nähtus, mida kasutavad üliõpilased ja algajad arvutikasutajad hobi mõttes (nagu omal ajal esimesed häkkerid), siis pikemas perspektiivis on sellel tegevusel ja uuel trendil väga halvad tagajärjed.

Esiteks on DDOS rünnakuga protestimine liiga lihtne. Sa ei pea külma ja vihma kätte õue minema või plakatit valmis meisterdama vaid lihtsalt käivitad arvutis mingi veebilehe ja vajutad enterit. See tähendab, et iga pisemgi asi võib pälvida järjekordse pahameelelaine ja suure rünnaku. Näiteks kui Kreekas oleks DDOS-ga protestimine levinud, siis seal ilmselt ei oleks viimase aasta jooksul üldse võimalik internetti kasutada.

Teiseks on DDOS ründamine anonüümne. Seega ei pea protestijad olema piisavalt julged, et oma sõnade taga seista.

Kolmandaks tõstaks DDOS oskuste ja tööriistade laiem levik oluliselt üldist ühiskondliku (IT) relvastuse taset mis kindlasti meie üldist turvalisust ei tõstaks. Igal hetkel võiks suvaline solvunud klient või lihtsalt paha poiss mingi veebilehe või e-teenuse maha võtta. Nagu USA on omal maal hea näitena tõestanud tähendab relvade lihtsam kättesaamine tulistamiste arvu kasvu.

Ning lõpuks on DDOS minu arvates segamine nagu iga teine füüsilises maailmas toimuv hävitamine. Samamoodi võiks ostukeskuse ees pettunud protestija karjuda või takistada füüsilisel moel uusi kliente keskusesse sisenemast.

Kuidas sulle tundub? Kas minu seisukoht DDOS-i kui protestimise mooduse suhtes on liiga negatiivne?

Thursday, December 9, 2010

Tänase päeva pilveraalinduse uudis nr.1: database.com

Salesforce teatas täna, et hakkab pakkuma andmebaasi teenust. Teenus hakkab olema saadaval pilveteenusena aadressil http://www.database.com/. Ehk tegemist on Platform-as-a-Service kategooriasse kuuluva teenusega. See on ilmselgelt oluline areng pilveraalinduse maastikul ja sellest saame kindlasti lugeda ka edaspidi.

Titaanide võitlus ja usinate päkapikkude lömastamine
Üldiselt peab blogosfäär selle teenuse välja tulemist Salesforce ja Oracle vaheliseks titaanide võitluseks. Kuid paraku on selle võitluse negatiivseks tagajärjeks  paljude väiksemate PAAS platvormi pakkujate ärivõimaluste haihtumine. Seda näidet võib tegelikult üldistada kogu IT maastikule. Maastikul ajavad oma väikest asja mitmed keskmise suurusega edukad IT firmad. Nende kõrval tammuvad aga ringi hiiglased - Microsoft, Oracle, Google, Apple, SAP, HP, Nokia jt. Tihti juhtub, et tahtmatult või meelega astuvad hiiglased väikestele tegijatele peale ja lömastavad nad. Hea on kui see juhtub läbi väikese tegija ära ostmise (Google ja Jaiku), palju kurvem kui see toob kaasa ärivaldkonna hävitamise (näiteks nagu Google Analytics on praktiliselt hävitanud veebianalüütika tarkvara turu).

Kära ümber olematu IT teenuse
Teine huvitav nüanss http://www.database.com/ teenuse puhul on see, et teenust ju ennast veel ei olegi, aga juba on suudetud selline meediakära tekitada. See on muide USA tarkvara pakkujate traditsiooniline lähenemine - põhiline meediakära käib teenuste ja arenduste ümber mis hakkavad normaalselt tööle alles poole aasta pärast. Seda on eriti oluline meeles pidada IT süsteeme ostes. Hea praktika mida hostingu äri valdkonnas nii MicroLinkis kui Elionis juba aastaid oleme järginud on see, et uuemaid kui 6 kuu vanuseid tarkvara versioone kriitiliste infosüsteemide puhul me ei kasuta.

Netiteenuste lipulaev Salesforce liigub järjest madalama infrastruktuuri suunas?
Salesforce.com reklaamib ennast sloganiga "no software" millega peetakse silmas seda, et ettevõte võiks saada kogu oma IT netiteenusena - ilma installeerimise ja programmeerimiseta. Sellele visioonile räägivad aga Salesforce enda sammud natuke vastu. Kui mõni aasta tagasi käivitati force.com platvormi teenus, siis see oli selgelt samm rakenduse kihist platvormi kihti. Hakati pakkuma teenust mille peal programmeerijad saavad luua rakendusi, mitte teenust mis aitavad juhtidel ettevõttes mõnda protsessi IT-ga toetada. http://www.database.com/ on järjekordne samm mis viib Salesforce fookuse pigem infrastruktuuri kui äriteenuste pakkumise suunda. Kas järgmine samm saab siis olema virtuaalserveri teenus???

Monday, December 6, 2010

Kaks harjumist vajavat muutust

Järgmise paari aasta jooksul toimuvad netiteenuste kasutamisel kaks muutust millega meil tuleb harjuda.

Esimene muutus millega meil tuleb harjuda on see, et tasuta lõunad saavad läbi ja netiteenuste kasutamise eest tuleb hakata maksma. Tõenäoliselt jäävad tasuta kasutatavaks suured reklaamiplatsid nagu Google või Facebook, aga vähegi väiksema kasutajaskonnaga ja eriti ettevõtluseks kasutatavad netiteenused saavad olema tasulised. Tendents, et tasuta funktsionaalsust keeratakse järjest väiksemaks ja lisatasulisi teenuseid aina enamaks on paljudes netiteenustes olnud juba mõnda aega. See, et oleme saanud nii pikalt nautida tasuta teenuseid tulenes suurest hulgast vabast riskikapitalist ja lihtsameelsest usust sellesse, et kui mul on palju tasuta kasutajaid, et küll siis ka kuidagi nende pealt teenitakse. Sarnaselt võiks näiteks toidukauplus loota, et pakkudes toidukaupu tasuta võiks ta ära elatuda tööstuskaupade müügist tuhandetele klientidele kes tema poes tasuta vorsti korvi ajavad.....

Teine muutus millega näiteks Facebooki... või internetipanga kasutajatena juba mõnda aega oleme pidanud harjuma on see, et meie kasutatavad IT lahendused muutuvad. Nad teevad seda iseenesest ja tihti suures mahus. Veebilehtede paigutus muutub, nupud kolivad "valesse" kohta või suisa kaovad. Võimalusi lisandub ja kaob. Enamasti meid sellest isegi ei teavitata. Eile andis üks klahvikombinatsioon ühe tulemuse, täna juba hoopis teise. Muutuste kiirus ja ulatus saab lähiajal olema veelgi suurem. Paraku kaasneb sellega ka kasutute muutuste tiheduse ja mõttetute ümber harjumiste kasv.

Muide mõttetute muudatuste probleem ei ole mitte ainult IT teenustes vaid sama häda on domineerinud mõnda aega ka näiteks autotööstuses kus mõeldakse välja aina uusi ja uusi autotüüpe - linnamaastureid, crossovereid, roadstereid ja mida iganes. Jooksukingade arenduskiiruse järgi võiks aga öelda, et inimjala evolutsiooni kiirus on võrreldes 50 aasta taguse ajaga kümnekordistunud.

Nii, et kui nüüd selle "Publish" nupu üles leian....  siis ütleksin, et pidevalt muutuvad netiteenused on täitsa lahedada. :-)

Saturday, December 4, 2010

IT Pilveteenustest Elionis ja MicroLinkis

Postimehe lisas Otsustaja ja elektrooniliselt E24-s ilmus Raigo Neudorfi sulest artikkel pilvedesse kolivatest IT-teenustest. See on väga hea, et
ajakirjandus pilvraalindusest kui olulisest ja kiirelt arenevast trendist aina rohkem kirjutab.

Aitasin Kalev Reiljanit artikli jaoks kommentaaride kirjutamisel ning järgnevalt annaksin ülevaate Elioni ja MicroLinki seisukohast ja plaanidest IT pilveteenuste osas:

Sissejuhatuseks väike täpsustus terminoloogia osas:
Pilvraalimine ehk cloud-computing tähendab teenust kus üle võrgu on võimalik iseteenindusliku kasutajaliidese kaudu rentida arvutusvõimsust. Peamiselt serverivõimsust ja kettamahtu, aga tänapäeval ka erinevaid võrgulahendusi näiteks koormusejaoturit, veebilehtede puhvrit jms. Suurimad pakkujad on Amazon ja Rackspace.

Virtuaalserveri teenus on oma tehniliselt sisult väga sarnane pilvraalimisele. Peamiseks erinevuseks on vähemad iseteeninduse võimalused, samas on ta tavaliselt suurema paindlikkusega tehnilise lahenduse ja hinna osas. Virtuaalservereid pakuvad praktiliselt kõik IT teenusepakkujad teiste hulgas ka Elion-MicroLink

Netiteenus ehk SaaS (Software as a Service) tähendab teenust kus üle võrgu on võimalik kasutada tarkvara lahendust. Näiteks raamatupidamistarkvara, fotogaleriid, majandustarkvara, müügijuhtimise tarkvara. Tihti on netiteenus installeeritud pilvraalile pakkumaks kiiret võimalust süsteemi võimsust lisada ja vähendada. Tuntuimad netiteenused on Eestis Hot suhtluskeskkond, Soovitusindeks, Directo majandustarkvara. Maailmas on selle valdkonna esirinnas Salesforce, SugarCRM ärikliendi teenuste vallas; Gmail, Hotmail, Flickr, Picasa erakliendi teenuste vallas.

Elioni ja MicroLinki plaanid pilvtehnoloogia vallas
Elioni ja MicroLinki plaanid on pilvtehnoloogia kiire arengutrendiga kindlasti kaasas käia. Juba täna pakume aktiivselt virtuaalserveri teenust ja enamik äriettevõtetest kes kasutavad meie IT teenuseid majutavad oma infosüsteemid virtuaalserveritele.
Ilmselt ei ole mõistlik arendada välja pilvraali teenust koos täiemahulise kasutajaliidesega ainult Eesti turu jaoks. Seega osaleb Elion koos teiste TeliaSonera grupi ettevõtetega projektis mis analüüsib võimalust luua pilvraali teenus kogu TeliaSonera grupi turu jaoks.
Teisest küljest kasutame Elionis ja MicroLinkis globaalsete pilvraali ja netiteenuste pakkujate lahendusi oma teenuste komponentidena. Meie jaoks ei ole tehniliselt ja oskuste mõttes vahet kas pakkuda IT teenust eraldi füüsiliselt serverilt, meie jagatud virtuaalserveri keskkonnast või näiteks Amazoni EC2 või MicroLink Azure keskkonnast. Peamised platvormi valiku kriteeriumid on pigem majanduslikud ja õiguslikud. Näiteks tarkvara litsentseerimise reeglid.

Milline on Eesti ettevõtete teadlikkus pilvetehnoloogiate osas?
Eesti ettevõtted ja riigiasutused on väga avatud uutele tehnoloogiatele. Üldine teadlikkus nii virtuaalserverite, pilvraalimise kui ka netiteenuste osas on võrreldes teiste riikidega suhteliselt hea. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt toimub evolutsiooniliselt. Uute lahenduste käivitamisel arvestatakse ka nende kui võimalustega.

Millised on peamised IT pilveteenustega seotud hirmud?
Eesti ettevõtete hirmud seoses IT teenustega on võrdlemisi väikesed. Võib-olla võiks turvalisuse ja andmekaitse osas paranoia isegi suurem olla. Peamiseks tehnoloogia valiku kriteeriumiks on sageli hind ja suurim hirm pilvetehnoloogia puhul on seega ka kartus kõrge hinna või ootamatu kulu ees.

Milliseid näiteid pilvetehnoloogia kasutamisest võib tuua?
MicroLinki Arvuti Varukoopia teenus kasutab pilvraali ressursina. Kuuldavasti kasutatakse ka Äripäevas Salesforce netiteenust. Elionil MicroLinkil on sadu kliente kelle infosüsteemid on majutatud virtuaalserveritesse või kes kasutavad meie jagatud e-posti teenust MLX+.

Millised on peamised eelised pilvetehnoloogia eelised?
Peamisteks eelisteks täna on IT süsteemi käivitamise ja muutmise kiirus ning kasutuse põhine hinnastamine. Arvutusressurssi saab kiiresti ja iseteenindusliidese kaudu kasutusele võtta ja kasutusest ära anda. Maksma peab vastavalt sellele kui palju ressurssi kasutad ning puudub vajadus teha investeeringuid.
Pilvraali teenuste areng on aga väga kiire. Juba täna on võimalik saada pilvraalist (näiteks Amazonist või MS Azure-st) selliseid IT tehnilisi teenuseid ja võimalusi mida eraldi füüsilise serveriga ise teha võimalik ei ole. Näiteks koormusejaotureid või oma andmete puhverdamist.
Peamiseks takistuseks pilvraalide arengu ja kasutuselevõtu ees on suurte tarkvarafirmade litsentsipoliitika. Näiteks osasid Microsofti või Oracle lahendusi ei saagi majanduslikult mõistlikult pilvraali keskkonda installeerida. Seega hetkel juhib kogu valdkonna arengut juriidika mitte tehnoloogia.

Kas ja kui suurt kokkuhoidu pilvetehnoloogia võiks ettevõttele anda?
Kokkuhoid või suurem kulu sõltub igast konkreetsest lahendusest. Tüüpiline pilvraali hinnastamine koosneb pisikestest tasudest (näiteks 0,01 USA senti/GB). Sellest tulenevalt tundub pilvraal odav, aga kuna erinevaid kulu komponente on palju, siis võib ta kokkuvõttes tulla ikkagi kallim kui virtuaalserver või oma server.

Kui valmis hetkel üldse Eesti turg selleks on, et siin ettevõtjad pilvetehnoloogia võimalusi kasutama hakkaksid?
Eesti turg ja teenusepakkujad on valmis. Paljuski sõltub aga pilvtehnoloogia areng ja kasutuselevõtt globaalsetest teenusepakkujatest: Amazonist, Googlest, Microsoftist, Oraclest. Väikesed muudatused pilvraali hinnastamises, litsentsipoliitika reeglites või uutes teenustes võivad muuta pilti drastiliselt. Seega kui mõni pilvraali lahendus hakkab olema märkimisväärselt soodsam kui virtuaalserver või eraldiseisev füüsiline server hakkab tema osakaal uute lahenduste tehnoloogias tõusma.

Oluline on siia lõppu märkida siiski, et pilvraal ehk riistvara ja majutuse osakaal tervikliku IT süsteemi kulust on võrdlemisi väike. Jäädes kuskile 10-15% kanti. Sellest tulenevalt on majanduslikkuse mõju osas netiteenuste ehk SAAS valdkonna areng tunduvalt olulisem kui pilvraalindus.

Sunday, November 28, 2010

Klassika: Michael Porteri 5 konkurentsijõudu IT teenuste näitel

Michael Porteri 5 konkurentsijõudu on väga hea mudel hindamaks teenuse või toote konkurentsiolukorda. Nagu teada ei sõltu konkurents ainult teistest konkurentidest vaid mitmest teisest asjaolust. Allpool olevas videos selgitan paari näite varal mis on Porteri 5 konkurentsijõu mudel. Kuigi videos räägin ainult IT valdkonnast sobib Porteri mudel loomulikult ka kõigi teiste valdkondade toodete analüüsimiseks. Loodetavasti aitab video nii mõnelgi ärijuhtimise tudengil eksamiks valmistuda või aitab mõne lootusetult keerulisse konkurentsisituatsiooni sattuva teenus tegemata jätta.

Friday, November 26, 2010

Rohelisest IT-st


Aprillis tegin RISO korraldatud Rohelise IT seminaril ettekande Rohelisest IT-st. See oli kindlasti üks lõbusamaid ettekandeid mida sel aastal olen teinud.
Mida arvad sina? Kas keskkonna mõttes oleks kasulikum kui inimesed asendaksid üha enam töötamist ja ringikihutamist arvuti taga istumise, mängimise ja filmivaatamisega? Ehk bensiini asemel netiteenuste ja pilveraalide tarbimisega?

Wednesday, November 24, 2010

Kas Eesti Ekspress + iPAD 350 kr/k oleks ahvatlev pakett?

Lisaks Eesti Ekspressile teatas täna ka Rupert Murdoch, et hakkab iPad-i platvormil e-ajalehte pakkuma. Seega võib olla peaaegu kindel, et iPad-il olev e-ajakirjandus saab olema üks arenev valdkond.

Kui vaadata iPhone edu, siis kindlasti on olnud selles suur osa sellel, et mobiilside operaatorid on sponsoreerinud iPhone seadmeid ehk pakkunud neid oma pakettides sisuliselt järelmaksuga. Eks meile ju tundub, et 10 000 kr kohe välja maksta on raskem kui maksta näiteks kohe 3200 kr ja siis kahe aasta jooksul 500 kr/k (ehk kokku siis 15 200 kr). Lisaks iPhone edu tagamisele oli see finantsiliselt mahukas järelmaksu pakkumine tõenäoliselt üks peamisi põhjuseid miks operaatoritel õnnestus saada Apple loobuma oma plaanist teha SIM kaardita iPhone 5.

Kohe-kohe on käivitumas võimas iPad-de tehas mis lisab tänasele tootmisvõimsusele 18 miljonilt aastas veel 40 miljonit ning kellelegi tuleb need seadmed ka maha müüa. Kui siia kõrvale lisada arenev iPad-de e-ajakirjandus siis kas poleks mitte loogiline kui meediaettevõtted võtaksid mobiilside operaatorite rolli ja hakkaksid pakkuma kuutasulist paketti mis sisaldaks nii ajalehte kui iPad-i? Kas pakkumine "Kõigest 300 kr/k eest iPad+Eesti Ekspress" kõlaks ahvatlevalt?

Eks muidugi siinkohal tuleb märkida, et erinevalt mobiilside operaatoritest ei ole meediaettevõtetel väga suuri finantsvõimalusi sellist järelmaksu pakkuda (ehk raha), aga äkki siis tasub kõigil kolmel osapoolel (Apple, meedia, telekom) oma jõud ühendada?

Monday, November 22, 2010

Uus nimi "pilveraal.ee" ja täpsem siht

Selleks et pilvraalimise, netiteenuste, cloud-computingu, PAAS, SAAS, IAAS ja teiste tõusvate IT trendidega kaasaegne olla tegin väikese korrektuuri blogi nimes. Nüüd kannab blogi nime pilveraal.ee. Ilus eestikeelne nimi eksju! :-)

Koos nimega täpsustan natuke ka teemasid. Keskendun rohkem sellele kuidas IT teenused arenevad ja sellele millised IT teenused meie tööelu ja eraelu kõige rohkem mõjutavad. Rohkem elulist vaadet ja vähem tehnilist vaadet.

Muutused mis IT valdkonnas toimuvad ja muutused mis tänu IT-le toimuvad on suured ja murrangulised. Loe pilveraal.ee-d ja püsid digilõhe õigel pool!

Sunday, November 21, 2010

Innovatsiooni käivitamine IT ettevõttes

Kevadel viisin läbi intervjuud MicroLinki juhtidega ja koostasin selle põhjal mudeli innovatsiooniprotsessi käivitamiseks Eesti IT ettevõttes. Tegin töö tulemuste  kokku põhjal järgneva 10 minutilise video ettekande. Loodetavasti äratab mõtteid ja aitab lisaks MicroLinkile ka teistel ettevõtetel süstemaatilist innovatsiooniprotsessi käivitada.




Saturday, November 20, 2010

Kas sa Steve Jobsi Stanfordi kõne videot oled näinud?

Viimase kolme aastaga on veebiloengutest saanud kindel osa haritusest. Näiteks, kui viis aastat tagasi ei võtnud keegi sinu turundusalaseid vaateid tõsiselt kui sa ei olnud lugenud Michael Porterit, siis tänapäeval pead sa olema lugenud Porterit... ja näinud Peep Laja ja teiste videoloenguid. Oma osa on sellel arengul kindlasti tehnoloogilisel progressil - YouTube-l, Vimeol ning sellel põhinevatel portaalidel nagu TED või http://www.areng.ee/.

Panin blogisse üles lingid kolmele klassikule, mida kõik kes on keegi lihtsalt peavad olema näinud. Millised on sinu arvates olulised, õpetlikud, arendavad ja vaimukad veebiloengud mida kindlasti vaadata? Kui sul on mõni hea veebiloeng siis ole hea lisa talle link Facebooki seinale või siia kommentaarina.

Thursday, November 18, 2010

Erilised netiteenused

Netiteenused on valdkond mis kiiresti areneb. Uusi teenuseid tuleb turule iga päev ja mis veelgi tähtsam paljud (IT) teenuseid ja teenuste kombinatsioonid on täiesti uudsed ja erilised. Tihti on uued ja kasulikud teenused sellised mille peale niisama lihtsalt ei tulekski ja mida saab ellu viia alles tänu praegusele tehnoloogia ja ühiskonna arengutasemele. Siin üks näide vahvast videoklippide tegemise lahendusest Animoto. Tegin sellega tutvustava reklaami külalisloengule mille pean järgmisel kolmapäeval TTÜ Võrgutarkvara õppeaines. Kas tead ka mõnda kummalist, erilist, hoopis teistsugust, täiesti müstilist netiteenust?

Sunday, November 14, 2010

Video ettekanne IT standardteenustest

Elioni tehnoloogiaakadeemia raames teen ettekandeid IT standardteenustest. Sellest millised on MicroLinki poolt pakutavad pilvraalimise ja SaaS sugemetega standardteenused. Tegin sellest ettekandest lühiversiooni ja võtsin ta videosse. Vaata siit:



Tegemist on minu esimese video blogipostitusega .... sellest ka veidi koduvideolik tase. :-)

Friday, November 12, 2010

Tööd! IT juhtidele ja IT järelevaatajatele


Eesti IT teenuste turg on vaikselt aga kindlalt liikumas suunas kus IT juhti ennast ettevõtted enam tingimata oma palgale ei võta vaid eelistavad seda tööd osta teenusena. Sellel on mitmeid põhjuseid:

- Paljude ettevõtete jaoks ei ole IT põhiäri osa ja tegemist on nii öelda tarbekaubaga.

- Mitte IT inimesed ehk ettevõtete ärilised otsustajad mõistavad IT-d järjest paremini ning nad ei vaja vahemehena enda ja teenusepakkuja või tarkvara arendaja vahele eraldi IT juhti.

- Üldiste äritrendide populaarsuse pendel on seoses Masuga jälle sellel pool kus prioriteetideks on kulude kokkuhoid, standardiseeritus, outsourcing ja tsentraliseerimine. Seda siis vastupidiselt buumi ajale kus prioriteetideks on kiire kasv ja paindlikkus.

IT juhi teenuse majanduslik efekt tugineb järgmistel nüanssidel:

- IT juht asub samas majas spetsialistidega mis võimaldab kiiret ja efektiivset konsultatsiooni tehnilistes küsimustes.

- Üks IT juht võib hallata mitut (üldiselt kuni kolme või nelja) klienti. Tänu sellele on tal võimalik teha osasid töid kohe mitme firma jaoks. Näiteks ei pea ju erinevatel ettevõtetel olema erinevad kontoritöökoha profiilid.

- IT juhi enda jaoks on töötamine teenusepakkuja juures palju huvitavam, sest võimaldab tegeleda mitmekesiste ülesannetega mitte ühtede ja samade süsteemidega. (NB! Kui soovid kandideerida MicroLinki IT juhiks, siis
kirjuta mulle.

Tänu sellele, et IT juhtimise teenus kasvatab populaarsust tekib IT teenuste turul uus vajadus! Nimelt on ettevõttel kellel endal IT juhti ei ole kasulik vähemalt 1 kord aastas oma IT teenused üle vaadata. Selleks on kasulik kasutada IT konsultante nii öelda järelevaataja rollis. Seda teenust juba mõned konsultandid pakuvad, aga oodata on ka siin vaikset aga kindlat turu kasvu. Jõudu kõigile IT konsultantidele!

Wednesday, November 10, 2010

Gartner: Raha teeniv IT-juht


Tänu Taivo Tenderile sain lugeda Gartneri koostatud IT valdkonna peamiste lähituleviku trendide analüüsi. (Konsultatsioonifirma Gartner on teatavasti IT valdkonna kõige tähtsam prohvet. Gartneri mõjuvõim on nii suur, et sageli täituvad Tema ennustused juba seetõttu, et Tema nii ennustas.)

Kõige tähtsam muutus, mida Gartner lähitulevikuks ennustab on IT-juhi rolli muutus. Edukas IT juht ei ole enam see kes valdab põhjalikult tehnoloogiat ja teeb otsuseid nagu "Kas minna üle Windows 7-le?" või "Kas peaksime kasutama pilvraalimist või installeerima oma VMWare klastri?". Need on küsimused, millele vastamine on ainult pilet mängu. Kõige tähtsam küsimus, millele IT juht peab vastama on "Kuidas aitab meie IT osakonna tegevus meie äri?". Näiteks GM-i IT juhi jaoks on kõige tähtsamaks teemaks see kuidas IT osakond saab aidata kaasa autode müügile.

Selle muutuse taustaks on fakt, et praegu läheb IT eelarvest ja tähelepanust alla 5% tegevustele mis toimuvad enne müüki ja müügi ajal. 95% eelarvest ja tähelepanust läheb tegevustele, mis toimuvad peale müüki: tarne, arveldamine, personalihaldus, varade haldus jms. Kindel on, et see suhe saab muutuma! IT tähelepanu turundusele, turu analüüsile, sotsiaalvõrgustumisele ja müügitegevusele saab olema suurem. (Näiteks MicroLinki Soovitusindeksi kliendid saavad juba täna ka oma klientide fotosid näha ja nendega läbi Facebooki lihtsamalt kontakti võtta.)

Teiseks tähtsaks ootuseks mida äri ja ühiskond IT-le seab on keskkonnakaitse ja säästlikkus. Need ja jätkusuutlik areng saavad olema kõige kiiremini kasvav investeeringute valdkond ettevõtetes.

Need kaks ootust kokku annavad IT-le võrdlemise skisofreenilise eesmärgi:
- Aita äril rohkem müüa ehk suurenda tarbimist.
- Edenda keskkonnasäästlikkust ja jätkusuutlikku arengut ehk vähenda tarbimist.

...ja lõpuks veel ennustus pilvraalimise kohta: Aastaks 2016 on pilvraalid kasutusel KÕIGIS top 2000 maailma ettevõttes.

Monday, November 8, 2010

Suured numbrid


- Maailmas on 6,8 miljardit inimest.
- Maailmas on 2 miljardit interneti kasutajat.
- Maailmas on 5 miljardit mobiili kasutajat.
- Maailmas on 500 miljonit Facebooki kasutajat.
- 16% Soovitusindeksi küsimuse saanutest omab Facebooki kontot.

Friday, November 5, 2010

Soovitusindeks hakkab näitama nägusid

Eelmisel nädalal ületasime Soovitusindeksi teenusega 100 000 tagasiside küsimise piiri. Nii, et rohkem kui 100 000-lt meie kliendi kliendilt on küsitud need kaks kõige tähtsamat tagasiside küsimust: "Kui tõenäoliselt Te soovitaksite FirmatX teenusepakkujana oma sõbrale või kolleegile?" ja "Miks?" Nii meie kui meie klientide kogemus on näidanud, et Soovitusindeks on kasulik süsteem teeninduse arendamiseks ja seda kogemust jagame ka 23.11 toimuval seminaril.

Väikese eelteatena lisan, et kui kõik hästi läheb, siis on peagi Soovitusindeksi süsteemis võimalik näha ka tagasisidele vastanu pilti! Tegemist saab olema tagasiside süsteemide seas ainulaadse innovatsiooniga mis kindlasti ei oleks olnud võimalik veel aasta või kaks tagasi.

Thursday, November 4, 2010

Ajujahi ideedest


2. novembril kukkus selle aasta Ajujahi ideede esitamise tähtaeg ning ideed anti hindamisele. Ka minul on au ideede hindajate hulka kuuluda. Olen nüüd oma 18 ideed ära hinnanud ja annaksin edasi mõned mõtted ja soovitused:

- Kuigi ideid kokku on tohutult palju (sellel aastal 306), siis ei tasu karta oma head ideed esitada. Valdav enamus ideedest ei ole kahjuks eriti läbi mõeldud ja väga harv on juhtum kus idee esitajal on ka reaalne prototüüp, äriplaan või mingigi läbi mõeldud tegevuskava olemas.

- Mina sain kahjuks ainult ühele ideele 18-st panna hindeks 5-e.

- Idee mõtlemisel tasub teha Google otsing ja vaadata kas sellist asja juba tehakse. Mina leidsin vähemalt 5-e idee puhul, et sama või sarnane asi mida idee autorid planeerisid on juba olemas.

- IT teenuste ja portaalide puhul ei ole "reklaami müük" tulu allikas. Siinkohal tsiteeriksin interneti ärimees Peep Laja "Kui su ärimudel on reklaam, siis sul ei ole ärimudelit". Selle näite tõestuseks vaadake Eesti populaarsemaid veebi portaale, vaadake nende reklaami hinnakirju, vaadake kui tihti neil reklaamid vahetuvad ja arvutage lehekülastajaid/reklaamikroon suhtarv. Siis pange valemisse teie soovitud tulu ning saate teada kui palju kasutajaid teie veebiteenusel peaks olema. Tulemuseks on umbes "mitusada-tuhat päevas".

Nii, et kui sul on vähegi hea idee, siis võta Ajujahi konkursist järgmine aasta osa! Konkurss on hea, auhinnad suured, üritus ise vahva ja hea idee korral ei ole ka edu saavutamine eriti keeruline.

Monday, November 1, 2010

Nartsism või ajaga kaasas käimine? Oma isiklik Facebooki fännileht.


Kuus kuud tagasi tegin Facebookis MicroLinki Soovitusindeksi teenusele reklaami. Reklaam oli ekraani paremal üleval ääres õndsas üksinduses. Paari nädalane kampaania läks maksma alla 100 krooni ja tõi Soovitusindeki lehele palju uusi kasutajaid. Minu hinnangul oli siis Facebookis reklaamimine vähemalt 10 korda parema price performance-ga kui Google Adwords. Hind oli soodne ja efekt oli märgatav.

Nüüd on ajad muutunud ja kahjuks ei ole enam hetke kus Facebooki parem äär ei oleks täis erinevate ettevõtete fänniks kutsuvaid reklaame. Kahjuks ei kasutata ka Facebooki võimalusi ja tulistamine käib sama (olematu) täpsusega nagu Delfis: "Näita minu reklaami kõigile kes on märkinud asukohaks Eesti."

Järgmiseks trendiks Facebookis saavad olema inimeste fänni-lehed. Näiteks Toomas Hendrik Ilvese fännileht või Peep Vainu fännileht. Ka teised moodsamad poliitikud on juba avalöögi teinud ja omale Facebooki fännilehed teinud. Järgmiseks muusikud, näitlejad ja loomulikult koolitajad-konsultandid.

Selleks, et trendiga kaasas käia tegin ka Facebooki Märt Ridala fännilehe. See on hea koht kus pidada järge kõigi olnud ja tulevate seminaride ning koolituste kohta kus üles astun. Järgmise paari kuu agenda sai mulle endalegi üllatuseks päris tihe.

Sunday, October 31, 2010

Visioonist Lahenduseni tsitaadid

Reedel toimus TTÜ-s traditsiooniline IT sektorit ühendav konverents Visioonist Lahenduseni. Seekordselt keskenduti kahele teemale: IT haridus ja iduettevõtlus (startup-d). Minu arvates olid ettekanded väga head ja teemad huvitavad. Toon siinkohal ka mõned ägedamad tsitaadid mis ma mälu järgi kirja panen ja täiesti vabalt kontekstist välja rebin:

"Ettevõtte (omand) on nagu sitt. Kui ta on kõik ühes hunnikus kellegi käes, siis on ta haisev ja ebameeldiv. Kui ta aga laiali laotada, siis kasvab sellest midagi head."
- Heikki Haldre, Fits.me

"Eestlaseks olemine on täispäeva töö. Sa pead hoidma ennast kursis väikese maanurga uudistega. Oskama keelt mida keegi eriti ei valda."
- Allan Martinson MTVP partner

"See, et Eesti mehed ja pered välismaal elavad või käivad ei ole probleem. Las inimesed toovad kogemust siia või viivad Eesti ideed välja. Probleem on aga Eesti naisterahvastega nad lihtsalt võetakse ära." (Nii, et Eesti mehed, pange õllepudel ja telekapult käest.)
- Mart Laar, IRL

"Eestis (ja Soomes) ei saa kunagi olema korralikult toimivat riskikapitali turgu. Siinne turg on lihtsalt liiga väike."
- Keith Silverang, Technopolis

"Kui ameeriklasel midagi ebaõnnestub, siis ta süüdistab kõiki teisi peale iseenda. Kui soomlasel (eestlasel) midagi ebaõnnestub, siis ta süüdistab ainult iseennast. Kui ameeriklasel läheb halvasti, siis ta tulistab kõiki enda ümber. Kui soomlasel läheb halvasti, siis ta teeb enesetapu."
- Keith Silverang

Kas mäletad ka mõnda head ütlust? Täienda kommentaariumis!

Mida esmalt parandada Eesti IT riigihangete osas

Nädala blogis üleval olnud küsitlus näitas, et Eesti riigihangete osas eristuvad kolm teemat mida parandada:
- "Omade jopede" eelistamine
- Hanke objekt peaks olema paremini sõnastatud
- Hinna osatähtsus peaks valiku tegemisel olema väiksem

Minu arvates peaks debati esimene küsimus olema siiski see, et kas "korruptsiooni vältimine" kui tänase riigihangete süsteemi esmane prioriteet peaks olema esmane prioriteet. Võimalik, et nii peab olema. Paraku peame aga arvestama, et korruptsiooni minimeerides on hangete protsess kallis ja tihti ei saavutata ei soodsaimat ega sobivaimat tulemust.

Sunday, October 24, 2010

Rohelistest pilvraalidest

Minu hea kolleeg Jüri Jaakson kirjutas viimases Microfonis huvitava artikli sellest, et pilvraalid ei pruugi olla üldse nii keskkonnasõbralikud kui neid vahest reklaamitakse. Erisus tuleneb eelkõige sellest, et andmeside jaoks kulutatud energiat ei arvestata pilvraali keskkonna kulu sisse. Loe pikemalt siit.

Kahjuks aga lisandub sellele mõttekäigule üks ebameeldiv nüanss. Nimelt ei ole tänapäeval andmeside keskkonnamõju arvestades praktiliselt üldse oluline see kas äriettevõtted kasutavad kohalikke servereid või kaugetes serveriruumides asuvaid infosüsteeme. Seda seetõttu, et äriettevõtete poolt kasutatav andmeliiklus on täiesti marginaalne võrreldes failijagamise ja interneti-videote vaatamisega. Selle illustreerimiseks mõned numbrid Cisco Visual Networking Indexist:
2010 on äriettevõtete andmeside maht 3,9 exabaiti/kuus, eraisikutel aga 16,5. Eraisikute andmesidest 5 exabaiti/kuus on failijagamine, 4,7 on interneti-video ja 2,3 on veebisurfamine ja data.

Nii, et lahkudes arvuti tagant lülita Youtube välja! :-) Selle teo mõju keskkonnale on võib olla palju suurem kui ettevõtte IT osakonna valik globaalse SAAS lahenduse või oma serveriruumis oleva infosüsteemi vahel.

Wednesday, October 20, 2010

Riigihangetest

Kõik kes on riigihangetega midagi ostnud või riigihangetel midagi pakkunud teavad, et tihti ei saavutata riigihankega just kõige paremat tulemust: Hanke võitnud lahendus ei pruugi olla üldse see, mida ostja ostaks, aga protseduuride tõttu hange sellise lahenduseni jõudis. Veelgi hullem on see kui hange vaidlustatakse ja kogu protsess jääb toppama nagu tänavu paljude tee-ehituse projektidega on läinud.

Paralleele tõmmates, siis kujutagem ette absurdset olukorda omale isikliku mobiiltelefoni ostmisel. Näiteks valite välja Nokia telefoni, aga Apple kaebab teie peale vaidluskomisjoni ja te peate pool aastat kohtut käima ja/või uusti telefoni valima hakkama....

Kui riigihangete valdkonda analüüsida, siis saab kogu probleemistik alguse sellest, et Riigihangete korralduse eesmärk ei ole mitte sobivaima ostu tagamine vaid korruptsiooni vältimine. Selle eesmärgi täitmisel on korraldus efektiivne. Paraku tuleb selle eesmärgi ohvriks tuua ostuprotsessi kiiruse, ostuprotsessi kulu (nii ostja kui pakkuja poolse) ning ka ostuprotsessi tulemuse. Kui võrrelda riigihanget ja eraisiku ostuprotsessi, siis võib tuua järgmised erinevused:
- Riigihanke puhul on protsessi alguses enam-vähem paigas hangitav objekt ja tema konfiguratsioon. Eraisikul, näiteks oma koju küttesüsteemi valides, on enam-vähem paigas hind ja objekt, objekti konfiguratsioon on võrdlemisi lahtine.
- Riigihanke puhul domineerib valikut hind. Eraisik ostab aga hinnaraamidesse jäävat sobivaimat konfiguratsiooni.

Need paar väikest erinevust tagavad selle, et eraisik on oma ostudega rohkem rahul kui riigiasutus .... või kui ei ole, siis ei ole tal peale iseenda kedagi süüdistada.

Seda mida silmas pidada IT teenuste hangete läbiviimisel ja pakkumiste tegemisel analüüsin pikemalt 28.10 toimuval Riigihangete konverentsil.

Kas aga korruptsioon on probleem ainult riigiasutustes....? Vaata näiteks seda Tele2 reklaami ja mõtle kes võiks selle HTC telefoni endale saada. Kas firma omanik, aktsionär? Või mobiilioperaatori valinud (ostu)juht?

Sunday, October 17, 2010

Serveriruumid Soomes ja Eestis

Hiljuti ristiti(!) Soomes kasutusse uus Uspenski nimeline serveriruum. Tegemist on Academica Oy uue serveriruumiga mille teeb eriliseks see, et temas eralduvat soojust kasutatakse Helsingi linnas tarbevee soojendamiseks ja kütteks. (Loe pikemalt siit)

Kui paar aastat tagasi võis arvata, et tänu virtualiseerimisele ja serverite võimsuse kasvule hakkab vajadus serveriruumide vastu vähenema, siis tegelikkus on osutunud teistsuguseks. Nii Soomes kui ka Eestis on vajadus serveriruumide järele hoopiski kasvanud. Ühelt poolt võimaldavad virtualiseerimine ja x86 serverite võimsuse kasv hakkama saada vähema ruumiga. Teisest küljest aga viivad ettevõtted tänu töökindlale ja soodsale andmesidele üha enam servereid serveriruumidesse ja üha vähem jäetakse neid kontorisse "koristaja boksi kõrval olevasse lukustatud tuppa". Samuti kasvatab märkimisväärselt vajadust serveriruumide vastu üleüldine IT süsteemide arvukuse ja mahu kasv.

Viimase paari aasta trendiks on olnud ka globaalne serveriruumide konsolideerimine. Enam ei peeta vajalikuks seda, et serverid paikneks samas riigis kus süsteemi kasutajad. Rahvusvahelised andmesideühendused on piisavalt kiired ja töökindlad võimaldamaks valida oma süsteemi asukohaks ka mõnda lähiregiooni serveriruumi. Tehniliseks piiranguks on siinkohal ainult valguse kiirus mis sisuliselt tähendab, et näiteks poolt Euroopat on võimalik teenindada ühest serveriruumist. Näiteks MicroLinki serveriruumides paikneb ka mitmeid Siberi piiril töötavate ettevõtete infosüsteeme.



Nagu toodud graafikust näha oli 2009. aastal elektri hind tööstustarbijatele Eestis ja Soomes praktiliselt võrdne. Aastal 2010 on Eesti tööstustarbijate jaoks elektri hind isegi natuke kõrgem. Elektrit ostavad mõlema riigi tarbijad vabaturult, aga ülekandetasud on meil veidi suuremad. Elektri hind moodustab serveri serveriruumis hoidmise hinnast sõltuvalt serveri konfiguratsioonist 20-50%. Elektri hinna kõrval arvestavad paljud Lääne-Euroopa kliendid ka seda kuidas on elekter toodetud. Meie põlevkivienergia kui üks ebaefektiivsemaid viise elektrit toota ei ole siinkohal muidugi eriline trump. Samas ega ka soomlaste tuumaenergia pälvi erilisi plusspunkte. Kõige parem oleks muidugi kui kasutaksime taastuvenergiat ja sarnaselt Uspenski serveriruumiga taaskasutaksime serveriruumides kasutatud energiat. Esimesed sammud selles suunas on meil juba tehtud kuid saab ka veel palju paremini.

Lisaks elektri hinnale on oluline ka serverite majutamise hind. See tuleneb otseselt serveriruumi ehitamise kulust, millest umbes poole moodustavad tehnosüsteemid - konditsioneerid, UPS-d, andmesideühendused, elektriühendused jms. ning teise poole maa, maja, konstruktsioonid. Selles osas võiksime Eestis olla 10 kuni 20 protsenti Soome konkurentidest soodsamad kuid oluliselt rohkem ei ole kahjuks võimalik. Konditsioneerid ja UPS-d maksavad sama palju nii meil kui Soomes ja erinevalt IT tehnikast võivad nad aja jooksul isegi kallineda.

Lisaks rahalisele poolele on olulised parameetrid serverite majutamisel veel andmeside, turvalisus, riigi stabiilsus, seadusandlus ja maksupoliitika.

Kokkuvõttes ütleksin, et võimalused serverimajutuse turul silma paista on nii Eestil kui Soomel. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on mõlemas riigis suhteliselt odav elekter. Eestis on väike hinnaeelis. Soomes tänu graniidile, stabiilsele riigikorraldusele ja tugevale sõjaväele väike stabiilsuse eelis. Mõlemas riigis on head andmeside ühendused ja normaalne ettevõtluskeskkond. Oluline on aga märkida, et kui soovitakse majutada rohkem kui ühte kappi, siis sõltub kõik juba konkreetsest olukorrast. Ei ole olemas turu hinda, standardseid turu parameetreid ja võib ka juhtuda, et soovitud ruumi ei olegi soovitud tähtajaks võimalik saada, kuna ükski teenusepakkuja ei taha hoida suuri serveriruumi pindu lihtsalt tühjalt seismas. Seega enam kui ühe kapi majutusvõimalus ja hind sõltub sellest, millises serveriruumis parajasti ruumi on, kas on mõtet näiteks eraldi ruum välja ehitada või ümber ehitada ja millised on nõuded võimsusele, andmesidele, salvestusseadmetele ja turvalisusele.

(MicroLink pakub täna serverimajutust neljas Tallinna serveriruumis. Kuna ruumid on vaikselt täitumas, siis lähima paari aasta jooksul me kindlasti laiendame oma serveriruume.)

Monday, September 27, 2010

Eesti interneti iduettevõtluse üle võib uhke olla...

...Arctic Startup avaldas huvitava seeria Eesti interneti iduettevõtlusest pealkirja "Nevermind Finland" all.

Pole midagi öelda, meie iduettevõtluse üle võib uhke olla. Meil on mitmeid tublisid ettevõtteid. OpenCoffee, Arengufondi, ASI, EAS-i, Innovatsiooniaasta, Masu ja teiste tegijate tegevusel on tulemusi olnud! ....aga lähitulevik läheb veel paremaks. Lähimate aastate jooksul teevad mitmed meie ettevõtjad edukad exitid Fortumost, Erply-st, Edicy-st, Cutefund-st või teistest teenustest. Selle tulemusena lisandub Eestisse veel kogemusi, investeeringuraha ja teotahtelisi tegijaid. Protsess on isegenereeruv. :-)

Tuesday, September 21, 2010

Tulemustasudest ja Nokiast

Mina olen juba mõnda aega olnud kindlal veendumusel, et rahalised tulemustasud palgaskeemina sobivad hästi tükitöö puhul ja võib-olla müügitöö puhul, aga nad on sobimatud juhtidele, spetsialistidele ja töökohtades kus tulemus ei ole täpselt mõõdetav. Miks, sellest on hästi kirjutanud Raimo Ülavere oma Mindsweeper blogis.

Kõige ekstreemsem tulemustasu skeem on muidugi aktsia optsioonid. Hiljuti ilmus Taloussanomates huvitav artikkel sellest kuidas aktsia optsioonid mõjusid Nokia käekäigule - laastavalt. Selles loos oli palju õpetlikku:

Optsioonid tõid Nokiasse kadeduse, sest osad kolleegid said korraga ... miljonärideks ja teised said oma tavalist palka.

Selle asemel, et optsioonid oleks pannud tipp-tegijaid ameerikalikult kõvasti rabelema veel suurema rikkuse nimel hakkasid paljud hoopiski elu rahulikumalt võtma. Mis siin enam rabeleda kui rahaliselt on elu kindlustatud. :-) (Nokia connecting people, disconnecting families)

Ja nagu kõik tulemustasud.... nii panid ka optsioonid mõtlema ainult numbritele. Kui ikka isiklikud miljonid on mängus, siis mõtled kaks korda, et kas see aasta arendusele panustada või maksimeerida kasumit.

Wednesday, September 15, 2010

Märt Ridala manifest


Hästi põnev aeg on enne valimisi! Iga endast lugupidav organisatsioon annab välja manifeste, valimislubadusi ja suuniseid helgema tuleviku saavutamiseks. Lähen ka selle trendiga kaasa ja pakun välja oma ideed mille nimel kavatsen järgmised 5 aastat pingutada. Nagu manifestile ja valimislubadustele kohane, siis ei sisalda ideed arvutusi ja analüüse. Samuti võin sujuvalt põhjendada, et idee X teostamiseks kasutame ideest Y saadavaid tulusid, kuigi X-i kulud ja Y-i tulud võivad erineda kümneid kordi. :-)

Märt Ridala manifest:

Eestisse peab looma investeeringute ministri instituudi. Ministri peamine tööülesanne oleks käia mööda välismaa firmasid ja müüa Eestit. Loe ka Makedoonia sarnase ministri kohta.

Tuleb valmistuda ette suurema hulga sisserändajate tulekuks. Esiteks otsustada, mida me teeme kui meile saabuvad Rumeenia kerjused või Aafrika põgenikud. Teiseks luua vastavad vastuvõtu keskused, kohandada seadusandlust ja asutada organisatsioonid.

Laiendada tasuta kõrghariduse pakkumist. Insenerialadele luua tasuta kõrghariduse saamise võimalus ka kõigile EU kodanikele. Ülikoolidele eraldada raha enda turundamiseks välismaal.

Jätkata EAS-i ja Arengufondi tegevust innovatsiooni ja ettevõtluse arengu toetamisel vähemalt samas mahus nagu 2010. Kuigi riigikontroll ja meedia leiab raha jagamisel alati luukeresid, siis tegelikult on nende institutsioonide tegevus olnud väga kasulik!

Ettevõtluse toetuseks käivitada ettevõtja palga süsteem.

Selleks, et laieneks Eesti inimeste silmaring eraldada ERR-le raha veel vähemalt viie väliskorrespondendi koha loomiseks. See vähendaks praegust masendavat seisu eestikeelsete välisuudiste mahus. See aitaks ka kajastada meie naabrite uudiseid mitmekülgsemalt. Lätis ei ole ainult majanduskriis ja Venemaal toimub ka muid sündmusi kui tatrakriis või opositsiooni meeleavalduste mahasurumine.

Riigiametnike puhkus lühendada 28-le päevale nagu meil kõigil teistel.

Vähendada sihikindlalt põlevkivist elektri tootmist tõstes taastuvenergeetika osakaalu.

Viia riigi infosüsteemides läbi andmete audit, jõuliselt ühendada registrid ja lõpetada andmete dubleerimine erinevates registrites. Selleks anda õigus ja eelarve ministeeriumite ja KOV-de välisele asutusele (RIA-le või RISO-le)

Kehtestada seadusega, et kõiki avaldusi, lepinguid ja taotlusi, mida esitatakse rohkem kui 1000 aastas peab saama esitada elektrooniliselt ja kogu menetlusprotsess oleks interneti teel jälgitav. Seda nii riigiasutustes kui ka ettevõtetes.

Vähendamaks jooksevkonto defitsiiti, raiskamist ja mõttetut uhkeldamist kehtestada luksusautomaks. 50% 20 000 eurot ületavast summast.

Lõpetada uute autoteede ehitus seniks kuni kõik praegused teed ei ole parandatud.

Rehabiliteerida Tõnu Trubetski. Õige punkar teebki asju mis on ühiskonna enamuse jaoks vastumeelsed ja põhjustavad ahastust ja arusaamatust. Vennaskond ruulib! :-)

Tuesday, September 14, 2010

Töötavad protsessid kui püsiv eelis



Lisaks eelmises postituses kirjeldatud brändile on püsivaks ettevõtte konkurentsieeliseks ettevõttes toimivad protsessid. Seda muidugi juhul kui nad hästi toimivad. :-)) Teenindus, müük, arendus ja muu töökorraldus on konkurentsieeliseks, sest nad on:

- Väga pikalt juurduvad. Kuna nende toimimine tähendab muutust inimeste käitumises, siis tähendab nende juurutamine pikka ja sihipärast tööd. See võtab aega mitmeid kuid või aastaid.

- Inimestest sõltuvad. Igat uut inimest on vaja õpetada ja ka kõigile vanadele olijatele pidevalt meenutada reegleid ja korda.

- Pidevalt elus muutuvad. Iga uus inimene, kuid ka klient, leping, seadus võivad põhjustada vajaduse töökorraldust muuta.

- Suhteliselt ebapõnevad, järjekindlust nõudvad ja aeglaselt parenevad. :-) Mälestus uue teenuse turule toomisest või suure diili tegemisest on kindlasti paljude juhtide jaoks palju helgem kui näiteks Configuration Management protsessi juurutamine enam-vähem OK-lt.

Nii, et kui teil on toimivad protsessid mis tagavad teile konkurentidest kõrgema soovitusindeksi, siis võite rahulikult magada ja oma ettevõtte edus kindlad olla. Ärgem ainult siis toimivat töökorraldust lõhkuma minge!

Sunday, September 12, 2010

Brändi tähtsus Lady Gaga näitel.




Tänapäeval on maailmas vähe asju mida ei ole võimalik raha eest osta ja seega kiirelt saavutada:
- Foxconn ja Elcoteq suudavad suvalise elektroonilise seadme tootmisse võtta kuudega ja Traditsiooniline Saku Kali on näiteks üldse valmistatud Ukrainas. Nii, et kvaliteetse tootmise ja kiire logistikaga ei ole enam võimalik konkurentidest eristuda.
- Tööjõudu on võimalik rentida, teenuseid sisse osta ja vabakutselisi spetsialiste kasutada ehk hea tiimi kokkupanek ei pruugi anda konkurentidest eristuvat tulemust. Pealegi kui tiimi on võimalik ruttu kokku panna, siis ta ka laguneb kiiresti.

Kuna eristumisvõimalusi on tänapäeval vähe, siis seda väärtuslikumad nad on. Üheks tähtsaimaks neist võimalustest on bränd. Brändi loomine nõuab raha kuid veelgi tähtsam - ta nõuab aega. Paari kuuga lihtsalt ei ole võimalik jõuda tuhandete inimeste teadvusse.

Kõige meisterlikum on brändide loomisel muusika- ja filmitööstus. Näiteks Lady Gaga ei ole ju inimene vaid bränd. See, et ta on jõudnud meie teadvusse ei ole juhuse või hea laulumeisterlikkuse tulemus vaid teadlik professionaalne turundustöö..... ja fantastiliselt heal tasemel minu arvates. :-) Plaadifirma kellel on head suhted meediakanalitega, produtsendid kes oskavad professionaalseid tiime kokku panna, PR spetsialistid kes oskavad skandaale õigesse ajakirja sokutada....see kõik ei ole niisama lihtne ning siit tasub ka meil teistel õppida.

Miks ei võiks meediatööstusele sarnaseid meetodeid kasutada ka tavaliste teenuste turundamisel? Või täpsemalt siis, kui palju seda juba tehakse ja kuhuni sellega võib minna? Kas me võiksime Soovitusindeksit, Arvuti varukoopiat või Meililahendus MLX-i turundada ka läbi veidra riietuse, skandaalide või tootejuhi armuafääride kajastamise Kroonikas. :-) Eks näis.

Õnneks ei ole tavaliste teenuste ja toodete puhul probleemi oma brändi rahaks keeramisel. See on paraku probleem, mis vaevab lihtsalt kuulsusi. Muidugi kui sa oled Pamela Anderson, siis võid müüa ennast Nokia reklaaminäoks või kui oled Lady Gaga, siis võid oma videod täis toppida product placement-i. Loe näiteks, mitut brändi reklaamib see video. (Virgin Mobile, Diet Coke jne.) Kui sa aga oled ainult keskmiselt kuulus või kuulus väikesel turul, siis on kuulsuse rahastamine veidi raskem. Kuid ka siin on ilmselt ühiskondlikud arengud kiired ja murrangulised. Nii, et küllap varsti näeme Jänku Jussi vorsti ja Hello Kitty särgi kõrval ka Anu Saagimi mobiilipaketti ja Peeter Võsa viina.

See on esimene postitus minu blogis kus saan illustratsioonina kasutada kena tütarlapse pilti. Loodetavasti tõstab see blogi populaarsuse raketina kosmosesse. :-)

Friday, July 23, 2010

Protsessijuhtimisest (märkmed USA-st 3)

Üheks suuremaks väljakutseks organisatsioonis on saada inimesed järgima ettenähtud töökorraldust. Eelkõige turvalisus ja kvaliteet on valdkonnad mille tagamiseks kehtestatud reeglite täitmine on tülikas ja ebamugav. Väga keeruline on ka teadmiste viimine reeglite kohta kõigi inimesteni kes neid peaksid täitma. Lihtne on reegleid ja tööprotsesse unustada eriti kui täidad neid harva.

Üks parimaid viise protsesside järgimise saavutamiseks on siltide paigutamine õigetesse kohtadesse. Näiteks infosüsteemides võiksid olla juhised õige nupu, õige välja ja õige akna juures. Serveriruumides on omal kohal sildid "enne sisenemist lülita gaaskustutuse automaatreziim välja." ja "ära lülita pealülitist voolu välja." Omaette taset hoiavad siltide riputamisel muidugi ujulad kus kogu teekond kassast kuni basseini on selgelt reglementeeritud.

Ka USA-s on siltidega protsessijuhtimine au sees. Allpool olevad fotod on tehtud McDonaldsi ja ühe peene restorani tualettides. Toit maitses kohe paremini....



Wednesday, July 21, 2010

Microsofti vidinate strateegia (märkmed MS partnerkonverentsilt 2)


Microsoft tahab oma lahendusi pakkuda läbi kolme kasutajaliidese: Windows7 arvuti, brauseri ja mobiili. PC ja brauseri vallas on Microsoft olnud ka väga edukas. Endiselt ei ole sisulist konkurenti Windowsil ja IE domineerib brauserite vallas.
Mobiili vallas ei ole aga Microsoftil erilist edu olnud. Isegi Microsofti COO Kevin Turner, kes oma esinemistes konkurente eriti ei hellita nentis, et Windows Mobile ei ole olnud turul väga edukas. Sõltumatute kommentaatorite arvates võib aga Windows Mobile menu kirjeldada pigem kui totaalset katastroofi.



Mida toob tulevik?
Microsoftil on plaanis suured investeeringud nii Windows Mobile kui ka Windows Slate tehnoloogiasse. (Slate on iPadi laadne seade, mis töötab Windowsiga :-)) Investeeringud saavad olema suured nii tehnoloogiasse kui turundusse. Tegemist on aga väga riskantse ettevõtmisega. Nagu Microsofti üle 25 aasta jälginud kommentaator Mary Jo Foley ütleb, siis vidinatesse panustamine põhineb paljuski väärarusaamal "if you like Xbox, you gonna love Sharepoint". Seega võib juhtuda ka nii, et hoolimata suurtest investeeringutest ja turundusest ei saavuta Windows Mobile ja Slate-d edu ning kogu sinna panustatud raha tuleb maha kanda.

Internet Explorer 9 on täna beetas ja tuleb tõenäoliselt välja kuskil 2011 keskpaigas. IE9 puhul on huvitav jälgida, et milline on tema ja Silverlighti vaheline suhe. Nimelt on paljud täna Silverlightis olevad omadused minemas IE-sse ja võib-olla kaob IE 9 tulekuga üldse vajadus Silverlighti kui eraldi toote järgi ära.

Võimalik, et juba 2011 keskpaigas näeme me aga juba Windows 8-t. Microsoft ise on küll kuupäevade suhtes väga napisõnaline. Selge aga on see, et Windows 7 ei sobi Slate-de ja mobiilide operatsioonisüsteemiks ning kui Microsoft soovib selles vallas tõsiseid edusamme saavutada, siis tuleb tal uus operatsioonisüsteem ruttu turule tuua.

Võib olla päris kindel, et jõulusesoonil 2011 näeme uusi Slate-e, Windows mobiile ja Xboxe.

Kommentaarid
Minu isiklik arvamus on, et sama brändi alt ei saa müüa meelelahutuslikke-koduseid-ägedaid vidinat ja kvaliteetseid-funktsionaalseid-töökindlaid tööriistu. Brändi mõttes ei sobi täna Apple ja iPad tööle, sest nad on lihtsalt liiga lõbusad. Teistpidi ei kõla ka eriti laheda ja fun kingiideena Microsofti toode. Kas teie laps rõõmustaks kui kingiksite talle näiteks Microsoft Office litsentsi. Selle väite tõestuseks vaadakem näiteks Microsofti kõige lõbusama toote Xboxi kodulehte. Ainult kuskil all vasakul nurgas väikselt ja halliga on märgitud, et tegemist on Microsofti tootega.
Seega saavad Windows Mobile ja Microsoft Slate olla edukad ainult siis kui mobiili ja Pad seadmete platvormi hakkavad valima tööandjad ja mitte eraisikud. Mis on aga sellise stsenaariumi tõenäosus?

Halb on selle kõige juures see, et kui Microsoft panustab kõvasti vidinatesse ja touch-screen tehnoloogia arendamisse, siis saavad vähem tähelepanu meie kõigi jaoks väga olulised tööriistad. Näiteks ei tegeleta siis sülearvuti aku vastupidavusega või erinevate võrkude vahel liikumise automatiseerimisega.

Tuesday, July 13, 2010

O Cloud, O Cloud ehk kuhu suundub Microsoft (märkmed partnerkonverentsilt 1)


Mul hea võimalus viibida Microsofti partnerkonverentsil Washingtonis. Kuna see mida räägib ja mida plaanib maailma üks olulisemaid IT ettevõtteid võiks ka laiemat huvi pakkuda, siis teen siin sellest ka väikese ülevaate.

Esimene sõnum on see, et Microsoftil läheb hästi. Isegi majandussurutise ajal on nende käive tublisti kasvanud. Microsofti majandustulemused viimasel finantsaastal (07.2009-06.2010) ületasid ka nende kõige optimistlikumaid prognoose. Paljuski oli see tänu mitmele uuele tootele, mis sellel aastal müüki tulid. Eelkõige tänu Windows 7-le, aga ka Office 2010-le, Sharepoint 2010-le ja ka paljudele teistele edukatele toodetele. Edukad on olnud ka MS-i netiteenused. Online Services ja Azure on võitnud aastaga kümneid tuhandeid maksvaid kliente, Bing on otsingumootorina ka veidike Google arvel oma turuosa kasvatanud.
Üheks edu indikatsiooniks oli ka see, et partnerkonverentsil on läbi aegade kõige suurem publikum. Kokku 9500 külalist ja 3000 Microsofti töötajat. Neile kõigile üheaegselt lõuna pakkumine on omaette vägitegu....



Kõige olulisem teemavaldkond, millele Microsoft hetkel keskendub on cloud-computing ehk pilvraalimine ja kõik sellega seotud. Azure ja Online Services on platvormid ja teenused, mida arendatakse jõudsasti. Investeeringud on suured, laiendatakse nii funktsionaalsust kui ka geograafilist turgu. Näiteks on Online Service alt pakutav Exchange peagi funktsionaalsuselt võrdne eraldiseisva Exchangega ja peagi on lisandumas CRM.
Ühe suure uudisena lubas Microsoft turule tuua Azure appliance-i. See saab olema komplekt servereid, seadmeid ja süsteeme, mis võimaldab teenusepakkujal (näiteks MicroLinkil) pakkuda Microsoft Azure-i oma serveriruumidest. Sedasi saavutatakse suurem majutaja kaasatus müüki ja haldusesse. Samuti on võimalik sedasi lahendada füüsiliseturvalisuse ja "kus on minu andmed" valdkonna küsimused. See kas antud platvorm ka majutaja (ehk siis MicroLinki) jaoks mõistlik on sõltub muidugi hinnast, sisust ja konfiguratsioonist, mis selguvad aasta lõpuks.
See kuidas pilvraalimine mõjutab IT teenuste valdkonda ja ärimudeleid väärib eraldi postitust. Selge on, et tema mõju lähima viie aasta jooksul on märkimisväärne ja lähima paari aasta jooksul peavad kõik IT teenusepakkujad otsustama kuidas nad pilvraalimise võimaluste ja ohtudega arvestavad.



Lõpuks ka väike sõnastik ameerikasse rändajale. Loodetavasti on abiks suhtlemisel ja siinsete inimeste mõistmisel:

Hey, its nice to see you! How are you?
Tõlge: Tere.

We are extremely excited about our new product. It has tons of features and we are all really looking forward to getting it out! Tõlge: Meil on hea uus toode.

Its been a pleasure talking to you. I hope to meet you again. -
Tõlge: Head-aega.

Mõelgem samas, et mida arvab ameeriklane eestlasest kes puise aktsendiga ütleb: "Hello! We have a good product, please try it. Goodbye!"

Wednesday, July 7, 2010

IT teenuste arendamisest ja Soovitusindeksi kogemusest

Nagu kõik Eesti IT iduettevõtluse käekäigu jälgijad teavad, siis tuli eelmisel nädalal kapist välja United Cats and Dogs-i ärimudeli ebaedu. Kahju! Loodan siiski, et Arengufondil ja ASI-l õnnestub firma uuesti rajale saada ja uue juhtimise all portaal päästa. Selleks, et Eesti IT iduettevõtlus tulevikus paremini areneks võiksime omavahel kogemusi jagada! Siinkohal annaksin oma panuse. Minu kogemused põhinevad MicroLinki IT teenuste arendamisel kus minu tiimi vastutada on täna nii traditsioonilised IT teenused kui ka modernsemad netiteenused (SAAS). Minu õppetunnid Soovitusindeksi, Arvutivarukoopia, virtuaalserverite, IT auditite ja teiste IT teenuste arendamisel võtaksin kokku järgmiste teesidena:

Teenuse klient peab tänu teenusele teenima või säästma (kordades) rohkem raha kui teenus maksab.
See on üks tõdesid mida teenuste arendamisel ja ideede väljakäimisel tihti ei jälgita. Vaadatakse küll konkureerivaid lahendusi ja paremal juhul ka alternatiivtooteid kuid "mitte kasutamine" kui alternatiiv jäetakse käsitlusest välja.
Eriti peab seda reeglit jälgima tehes teenuseid ettevõtetele. Erakliendid ei ole mõnikord nii ratsionaalsed ostjad ja neile õnnestub läbi tugeva turunduse ja brändi ka kasutuid asju müüa. Näiteks ägedalt bränditud magusat hapupiima 100ml plastikpudelis. Pigem on selline olukord siiski erand ja tark on teha teenuseid millest on kasu rohkem kui kulu.

Enamik vajalikke teenuseid ja asju on juba olemas
Väga harva satub ettevõte olukorda kus tehnoloogiline, ühiskondlik või seadusandlik areng on tekitanud täiesti uue võimaluse ja teenuse müümiseks piisab lihtsalt teavitamisest. Selliseid olukordi muidugi aeg-ajalt on. Näiteks tekkis viimase paari aasta jooksul vajadus mobiilirakenduste vahendamise keskkonna järele, mille Leedu ettevõte GetJar edukalt täitis. Kuid sellised juhud on harvad ja enamasti peab oma teenustele turgu kujundama.
Selle tulemus on see, et müügile ja turundusele peab tõsiselt panustama.

Keegi ei tea sinu teenustest
Teenust arendades tekib tihti petlik tunne, et nüüd peaks küll kõik maailma inimesed juba meie teenusest teadma ja samuti kartus oma kliente ühe ja sama jutuga ära tüüdata. Näiteks kui oled teenusest pidanud juba mitmeid seminare ja kirjutanud kümneid leheartikleid siis võiks ju nii arvata. Kuid see on vale tunne. Keegi ei tea sinu teenusest väga põhjalikult midagi ja turunduse mõttes lõhkise grammofoni probleemi ei ole.

Sinu firma müük ja teenindus on optimeeritud olemasolevate teenuste jaoks.
Uute teenuste seisukohalt tähendab see, et olemasolevale organisatsioonile ja struktuurile - olgu ta kui suur tahes - ei tasu väga suuri lootusi panna. Asjade sellisel seisul on väga objektiivsed põhjused. Kui ettevõte toimib, siis järelikult on tal üks või mitu teenust/toodet mida ta edukalt müüb ehk mis on Bostoni maatriksis tähe või lehma segmendis. Ettevõtte esmakohustus on loomulikult oma põhiäri ehk tähed ja lehmad. Teisest küljest soovitakse maksimeerida kasumlikkust ehk teenindada olemasolevad teenused ära võimalikult vähese hulga inimestega. Sellest tulenevalt ei ole olemasolevas organisatsioonis ülearust ressurssi ega inimesi uute teenuste müümiseks ja teenindamiseks. Uued teenused on enamasti ka "võõramad" nii ettevõtte enda töötajatele kui ka klientidele.
Seega peavad uute teenuste müügiks ja teenindamiseks olema eraldi tegijad ja eraldi ressursid.

Ära alahinda müümise, selgitamise ja juurutamise töömahtu
Inimestele uued asjad enamasti ei meeldi. Eriti ei meeldi nad ettevõtetele, sest nende kasutuselevõtt on väga suur töö. Seega peab selles osas oma kliente aitama ja selleks abiks ka ressursse panustama. Seda tuleb muidugi hinnaarvutuses ka tähele panna. Julgen siiski väita, et teenus mille kuutasu on 1000 kr ja mis sisaldab konsultatiivset müüki, mitmeid kohtumisi ja juurutamist on ettevõtete seas edukam kui 100 kr maksev sama sisuga teenus, mida ei müüda läbi kohtumiste ja juurutamise.

Müümine ja edu võtab aega
Nii, et rahu ainult rahu! Näiteks Soovitusindeksi teenusega, mida oleme juba üle aasta pakkunud, oleme jõudnud kümne (suur)ettevõttest aktiivse kliendini. Kuid siin oleme me järjekindlad - arendame edasi ja müüme edasi. Ainult järjekindlus viib sihile.
Lõpetaksin seega positiivse noodiga. Uute teenuste arendamine, turundamine ja müük on töömahukas, raske ja võtab palju aega. Kuid ta on vähemalt sama töömahukas, raske ja ajamahukas ka sinu konkurentidele! :-)

Kui sinul on häid nõuandeid mida (IT) teenuste arendamisel tähele panna, siis lisa kommentaar!

(Vahepealne pikk paus blogimises tulenes minu keskendumisest magistritööle. See sai nüüd valmis ja saan nüüd aega ka siia tihedamini kirjutada.)

Tuesday, June 1, 2010

Fits.me käivitas oma teenuse

Peale aastatepikkust tööd jõudis üks Eesti huvitavamaid ja uuendusmeelsemaid idu-ettevõtteid Fits.me oma teenusega turule. Fits.me robot-mannekeenide seljas pildistatud riideid saab virtuaalselt proovida Hawes and Curtis-e internetipoes.

Loodetavasti annab Fits.me tehnoloogia tõuke internetikaubandusele ja vähendab kulutusi riiete tagastamisele! Kõik eeldused eduks on olemas, sest tegemist on lahendusega, mis annab reaalset lisaväärtust ja võimaldab kokku hoida nii aega kui raha. (Majanduslikult) edukas Eesti innovaatiline ettevõte toob kindlasti ka positiivset tähelepanu kogu iduettevõtlusele. Muide järgmine iduettevõtjate kokkutulek - OpenCoffee - on juba neljapäeval kell 09:00.

Loe pikemalt Arctic Startup-st: Fits.me launches.

Tuesday, April 20, 2010

Eesti tõusis Euroopa innovatsiooni 2009 aasta edetabelis!

Euroopa komisjoni kuuluv Pro Inno Europe publitseerib igal aastal EU riikide innovatsiooni edetabeli. Võrreldes 2008 aasta edetabeliga on Eesti tõusnud tabelis märkimisväärselt! Muu hulgas oleme 2009 seisuga "üle EU keskmise" ja kuulume innovatsioonijärgijate gruppi. Seda head uudist on juba ka meie meedias kajastatud. Järgnevalt väike referaat uuringust kus toon välja Eesti tugevused ja nõrkused veidi täpsemalt.

Üldine riikide innovatsiooni edetabel nägi välja selline.


Esimene asi mis antud raporti puhul on oluline märkida on see, et algandmetena on kasutatud statistikat aastatest 2006, 2007, 2008. Osade andmete jaoks isegi aasta 2005 andmeid. Seega ei kajasta aruandes finantskriisi mõjud ega ka 2009 ja 2010 aastal toimunu. Muu hulgas jäävad välja ka Eesti Innovatsiooniaasta tulemused.

Võrreldes USA ja Jaapaniga ei ole EU27-s innovatsiooniga hästi. Eelmistel aastatel kestnud "järele võtmine" on 2009 aruande järgi peatunud.


Võrreldes BRIC riikidega on tähelepanuväärsed Hiina kiired edusammud innovatsiooni alal ja kiire EU-le järele jõudmise tempo. Võrreldes India, Brasiilia ja Venemaaga ei ole EU positsioon eriti muutunud.


Järgneva skeemi X-teljel on innovatsiooni indeksi kasv ja Y-teljel innovatsiooniindeksi väärtus. Oluline sõnum sellel joonisel on vast see, et koos Küprosega on Eesti innovatsiooniindeksi kasv olnud üks Euroopa suurimaid. Eriti märkimisväärseks teeb selle fakt, et tegemist on suhtelise kasvuga ja arvestades meie kõrget indeksi taset tähendab see suurt kasvu ka absoluutnumbrites.


Järgnevalt on toodud riikide edetabel erinevate innovatsiooni võimekuste lõikes.
Human Resources - Haritud inimeste olemasolu.
Finance and support - Innovatsiooniprojektide finantseerimise võimalused ja riiklikud toetusmehhanismid innovatsiooni tegevusele.
Firm investments - Ettevõtete poolt tehtavate innovatsiooni investeeringute määr.
Linkages & enterpreneurship - ettevõtete poolsed innovatsiooni algatused, koostööprojektid ettevõtetel omavahel ja ka riigisektoriga.
Throughputs - Loodud intellektuaalne omand.
Innovators - Innovaatiliste toodete ja teenustega turule tulnud firmade arv.
Economic effects - Eduka innovatsiooni tulemusel loodud töökohtade arv ja ekspordi ning müügi kasv.

Eesti nõrkusteks on (või oli) intellektuaalse omandi loomine (patendid, kasulikud mudelid, kaubamärgid) ja innovatsiooni tulemusel loodud oma toodete kasulikuks äriks muutmine.



Järgnevalt on toodud samade mõõdikute kasv võrreldes eelmise, 2008 aastaga. Tuleb tunnistada, et koostöö ja innovatsiooniga tegelevate firmad arvu kasv ei olnud Eestis vaadeldud perioodil väga hea. Samuti peaks olema parem meie intellektuaalse omandi loomise kasv. Siinkohal võib aga 100% kindlusega väita, et järgmises edetabelis mis tehakse juba 2008 ja 2009 aasta andmete järgi on Eesti organisatsioonide koostöö ning innovatsiooniga tegelevate ettevõtete arv märkimisväärselt kasvanud. Eks Innovatsiooniaastal 2009 on tulemused ning samuti on pannud Masu paljud ettevõtted mõtlema ja tegutsema.




Miks sellised edetabelid on tähtsad on see, et riigid konkureerivad omavahel. Konkureerivad välisinvesteeringute, ettevõtete ja noorte, tarkade inimeste asupaikadena. Selge on see, et riigid kus ettevõtted ei tegele innovatsiooniga hakkavad kaotama nii korporatsioonide peakontoreid, tehaseid kui ka raha. Sellele järgneb paratamatult kaotatud võimekus investeerida haridusse, sest häid praktikutest õppejõude ei ole ja raha ei ole.
Nii, et kõigi eelduste kohaselt võiks lähiajal suureneda tarkade ja tublide lätlaste Eestis töötamine. (IT spetsialistidele oleks isegi Masu kiuste tööd pakkuda!)

Sunday, March 21, 2010

Tõeliselt RohelineIT

Tänaseni on RoheliseIT all mõistetud kahte nähtust:
- IT süsteemide endi keskkonnakulu vähendamine.
- IT süsteemide abil teiste valdkondade efektiivsemaks muutmist, paremat planeerimist ja läbi selle saavutatud väiksemat keskkonna saastamist.

Mina tahaksin anda RoheliseIT mõistele veel kolmanda ja hoopis üllatava sisu! Alustuseks analüüsiks lühidalt traditsioonilise RoheliseIT nähtusi.

IT süsteemide endi keskkonnakulu vähendamisel on viimastel aastatel tublisti arengut olnud. Eelkõige on keskendutud seadmete energiatarbele ja seda on tõesti õnnestunud märkimisväärselt vähendada. Kui lisada siia veel virtualiseerimine siis suudetakse täna ühest kW-st elektrist ikka kordades rohkem IT teenust välja pigistada kui 10a. tagasi. Mõned faktid:
- IT süsteemide energiakulu vähendamine on tänaseni olnud lihtne ja odav. Seda põhjusel, et veel 10 aastat tagasi IT süsteemide keskkonna mõjule ja elektrikulule üldse ei mõeldud. Fookus oli süsteemide töökindlusel ja võimsusel. Seega kui piisav võimsus ja töökindlus saavutati ja süsteemide rohelisusele hakati mõtlema, siis oli koheselt võimalik saavutada kiireid ja odavaid võite.
- Seadmete tootjad on fokusseerunud energiatarbimise vähendamisele süsteemide töötamise ajal. Vähem on juttu seadmetes olevatest materjalidest ja seadmete tootmiseks ja utiliseerimiseks kuluvast energiast.
- Praktiliselt mitte ükski IT seadmete tootja ei tegele oma seadmete eluea pikendamisega. Miks ei võiks meie PC olla mõeldud kasutamiseks 10 aastat? Miks peab mobiili/PC/läpaka/serveri uuendamiseks ta tervenisti ära viskama ja ei piisa mõne chipi ja tarkvara vahetamisest? Miks iPhone on disainitud näppude vahelt ja särgitaskust põrandale katki kukkuma?
- Üle 70% PC poolt tema aluajal kulutatavast energiast on tema tootmine ja logistika.
- Kui liita kaks eelnevat punkti, siis on selge, et vana serveri või tööjaama vahetamine "uue ja rohelisema" vastu ei ole tegelikult Roheline Tegu.
- Üks tavaline PC server kulutab ümmarguselt 0,5kW elektrit. Serveriruumis kulub umbes samapalju võimsust serveri jahutamiseks. Seega kokku kulutab server Eesti serveriruumis veidi enam kui tonn põlevkivi kuus. Loe arvutusest siit.
- Ühte seadmekappi mahub 30-40 PC serverit. Kokku on seega ühe kapi energiatarve 15-20kW + sama palju jahutust. Võrdluseks, et korraliku saunakerise võimsus on 6kW.
Kokkuvõttes on IT seadmete energiatarve kindlasti valdkond millega tegeleda! Tasub aga silmas pidada, et põhiline keskkonna kulu on seadmete valmistamine ja logistika. Seega mida vähem seadmeid, vidinaid, mobiile, monitore ostad, seda keskkonnasõbralikum oled.

Teine teema on IT süsteemide abil saavutatav kokkuhoid muudes valdkondades. Ka siin on võimalusi väga palju. Alates ehituste modelleerimisest kuni linnade ja energiasüsteemide intelligentseks muutmiseni. Lisaks veel paberivabadus, kaugtöö ja võimalus asju ilma kohalesõitmata ära ajada. Siin on tõesti palju ära tehtud ja tänu IT-le on võimalik meie keskkonna "jalajälge" tunduvalt vähendada.
Paraku kipub selle kokkuhoiuga olema nii, et saavutatud väiksem aja ja rahakulu võimaldab meil rohkem tarbida. Seetõttu tihtipeale ei vähene kulu keskkonnale üldse vaid me ostame säästu arvelt rohkem, võimsama, kiirema ja uuema. Näiteks kui oleksime asendanud 15" CRT monitorid 15" LCD monitoridega oleksime saavutanud 4 kordse energia kokkuhoiu monitori töö ajal. Me aga oleme asendanud nad hoopis suuremate LCD monitoridega ja seega on monitori töö ajal saavutatav energia kokkuhoid võib-olla ainult 1,5 kordne. Kui nüüd keegi vahetas välja töötava CRT monitori uue LCD vastu, siis ei saa mingist keskkonnasäästust üldse rääkida.

Nii, et mis siis on tõeline RohelineIT? Mina ütlen, et tõeline RohelineIT on see kui me kulutame raha materiaalsete asjade asemel immateriaalsetele väärtustele. Näiteks ostes tarkvara, netiteenuseid või mobiilirakendusi. Programmeerimine, installeerimine ja adminnimine on töö mille käigus kulub väga vähe fossiilseid kütuseid ja tekib olematu kogus mürgiseid jäätmeid. Nii, et kui vähegi võimalik, siis tasub vältida asjade ostmist ja asendada see immateriaalsete (IT) teenustega.... või teatri, muusika, lapsehoiu, kino, jalutamise, arvutimänguga. Kui täna moodustavad tarkvara loomine ja IT teenused umbes 1,4% kogu maailma GDP-st, siis miks ei võiks see osakaal olla 5% või 10%?
Kas selline lootus on realistlik? Kas meie asjade ostmine võiks olulisel määral asenduda immateriaalsete ja keskkonda mitte koormavate väärtuste ostmisega? Ma oleksin selles vallas suur optimist! Ma olen kindel, et mida põlvkond edasi, seda enam väärtustatakse immateriaalseid IT teenuseid. Iga järgmine põlvkond kulutatab aina enam raha netis ja loodetavasti selle võrra vähem Hiinas tehtud plastmassist asjade peale. Lugege näiteks seda Ekspressi artiklit ja pange tähele, mida noored õhtul/öösel kodus teevad:Ohtlik nali. Ja veel! Inimene kes istub netis reguleerib ise seda mida ta vaatab ja saab tänu sellele tunduvalt väiksema reklaami rünnaku ohvriks kui õnnetu teleka vaataja. See aga on üks tähtis tegur pääsemaks välja tänasest ainult tarbimisele keskendunud ühiskonnamudelist. On ju varjamatu ja varjatud reklaam see, mis hoiab meie elu valitsevat "tööta rohkem" -> "osta rohkem" -> "tööta rohkem" ringi käimas.

RoheliseIT teemat käsitlesime pikemalt eelmisel kolmapäeval Infoühiskonna konverentsil. Minu ettekande slaide ja twitteris olnud kommentaare saab vaadata siit.
Aktiivsete rohelise mõtlemisega IT valdkonna tegijate (Anti Kuiv ja Jüri Jaakson) vedamisel on moodustamisel MTÜ kes hakkaks RoheliseIT ideed Eestis edendama läbi IT süsteemide keskkonnamõju hindamise.
Lõpuks soovitan kõigil vaadata The Story of Stuff-i.

Wednesday, March 10, 2010

Infoühiskonna konverents 2010

17.03 toimub MKM-i korraldatav infoühiskonna konverents. Ka mina astun seal üles ja räägin Rohelisest IT-st. Ma arvan, et tänasel päeval on rohelisus veel Eestis nõrk kaubamärk. Euroopas kindlasti rohkem. Võib-olla on osaliselt selle põhjus ka külm talv .... võib tunduda, et nüüd on Globaalne Soojenemine lõppenud ja võib jälle julgelt naftat ja gaasi põletama asuda.

Üks teema, mida kindlasti tahan käsitleda on valitsuste poolt õhutatav tarbimine. Minu arust on sellised uue auto ostu toetuskampaaniad, tarbimisele õhutavad reklaamikampaaniad ja maksusoodustused ning juhtide väljaöeldud üleskutsed rohkem tarbida valed. Seda esmalt keskkonna mõttes. Teisalt ka majanduslikus mõttes. Ostes ja raha kulutades ei ole veel ükski inimene ega ükski riik rikkaks saanud.

RoheliseIT põhivõlu seisneb muidugi selles, et me saame sama loodusressurssi palju efektiivsemalt kasutada. Nüüd suur küsimus on, et kas me tänu sellele kulutame vähem loodust või pigistame samast kulust rohkem asju välja?