Märt Ridala's thoughts

Aasta tagasi avaldasin siin blogis  ennustused 2010-ks aastaks . Nüüd on hea vaadata toonaste prognooside paikapidavust ja proovida taas ennustada mida võiks tuua 2011. aasta. Praegu 2009. aasta ennustusi lugedes tuleb tõdeda, et need olid veidi liiga optimistlik ja mõned ennustatud nähtustest võiks uuesti "järgmise aasta" kuumaks teemaks prognoosida. Ennustasin, et 2010 näeme lahendust e- ajakirjanduse rahastamises . Mõnes mõttes võiks Ekspressi (ja tõenäoliselt teda peagi järgivate teiste väljaannete) iPad versioone selleks lahenduseks pidada. Suund on igatahes selge: lugeja/vaataja peab maksma hakkama. Omaette aga-ks on esialgu see, et hoolimata Apple ennustatavast iPad-de tohutust läbimüügist (65 miljonit aastal 2011), seab ühele seadmele keskendumine iPad leheversiooni üsna kitsasse nishi. Siin aga on lahenduseks juba olemasolevad ja peagi laiemasse kasutusse jõudvad iPad emulaatorid. Emulaatorid ehk tarkvara, mis võimaldab PC-l töötada iPad-na. Nii, et...

Alustuseks on pilveraal.ee blogi kontekstis oluline märkida, et Spinglo.com ja tema omanik Synkronice ei ole internetiäri, sotsiaalvõrgustik, pilveraal või netiteenus. Spinglo.com-i puhul on tegemist tavapärase püramiidskeemiga mis on lihtsalt valinud sotsiaalvõrgustiku kui popi ja noortepärase teema oma kontekstiks. Kui tegemist oleks tõesti sotsiaalvõrgustiku teenusega, siis näiteks töötaks http://www.spinglo.com/ veebileht korralikult ja näiteks lingi "Info" alt avaneks ka reaalne tekst infoga. Mind ajendas seda postitust kirjutama see, et hoolimata hoiatustest E24 -s ja Internetmarketing.ee -s värvatakse Spinglo võrgustikku inimesi nüüd juba kaubanduskeskustes. Seda kas tegemist on ausa ettevõtmisega või lihtsameelsetelt raha ära korjamisega soovitan kontrollida läbi järgmiste hinnangute. Hinda seda kuidas liigub raha ja mida selle eest saad. Jäta kogu vaht, lubadused ja keerulised terminid kõrvale. Spinglo puhul saab osta (näiteks 575 euro eest) aktsiaopt...

Viimase paari kuu jooksul on maailmas saanud populaarseks korraldada mingi idee toetuseks või vastuseisuks DDOS rünnakuid. Näiteks rünnati USA filmi assotsiatsiooni protestimaks nende piraatluse vastast tegevust . Samuti on viimase paari nädala jooksul korraldanud Wikileaksi toetajad väga tõsiseid rünnakuid Mastercardi, Paypal-i ja paljude teiste organisatsioonide vastu mis on Wikileaksi tegevust takistanud. Kas DDOS rünnakuga protesteerimine on samm kodanikuühiskonna suunas või on tegemist ebameeldiva ja ohtliku ilminguga? Minu hinnangul on tegemist väga halva ja ohtliku tendentsiga. Kuigi esialgu tundub see uus ja huvitav nähtus, mida kasutavad üliõpilased ja algajad arvutikasutajad hobi mõttes (nagu omal ajal esimesed häkkerid), siis pikemas perspektiivis on sellel tegevusel ja uuel trendil väga halvad tagajärjed. Esiteks on DDOS rünnakuga protestimine liiga lihtne. Sa ei pea külma ja vihma kätte õue minema või plakatit valmis meisterdama vaid lihtsa...

Salesforce teatas täna , et hakkab pakkuma andmebaasi teenust. Teenus hakkab olema saadaval pilveteenusena aadressil http://www.database.com/ . Ehk tegemist on Platform-as-a-Service kategooriasse kuuluva teenusega. See on ilmselgelt oluline areng pilveraalinduse maastikul ja sellest saame kindlasti lugeda ka edaspidi. Titaanide võitlus ja usinate päkapikkude lömastamine Üldiselt peab blogosfäär selle teenuse välja tulemist Salesforce ja Oracle vaheliseks titaanide võitluseks . Kuid paraku on selle võitluse negatiivseks tagajärjeks  paljude väiksemate PAAS platvormi pakkujate ärivõimaluste haihtumine . Seda näidet võib tegelikult üldistada kogu IT maastikule. Maastikul ajavad oma väikest asja mitmed keskmise suurusega edukad IT firmad. Nende kõrval tammuvad aga ringi hiiglased - Microsoft, Oracle, Google, Apple, SAP, HP, Nokia jt. Tihti juhtub, et tahtmatult või meelega astuvad hiiglased väikestele tegijatele peale ja lömastavad nad. Hea on kui see juhtub läbi...

Järgmise paari aasta jooksul toimuvad netiteenuste kasutamisel kaks muutust millega meil tuleb harjuda. Esimene muutus millega meil tuleb harjuda on see, et tasuta lõunad saavad läbi ja netiteenuste kasutamise eest tuleb hakata maksma. Tõenäoliselt jäävad tasuta kasutatavaks suured reklaamiplatsid nagu Google või Facebook, aga vähegi väiksema kasutajaskonnaga ja eriti ettevõtluseks kasutatavad netiteenused saavad olema tasulised. Tendents, et tasuta funktsionaalsust keeratakse järjest väiksemaks ja lisatasulisi teenuseid aina enamaks on paljudes netiteenustes olnud juba mõnda aega. See, et oleme saanud nii pikalt nautida tasuta teenuseid tulenes suurest hulgast vabast riskikapitalist ja lihtsameelsest usust sellesse, et kui mul on palju tasuta kasutajaid, et küll siis ka kuidagi nende pealt teenitakse. Sarnaselt võiks näiteks toidukauplus loota, et pakkudes toidukaupu tasuta võiks ta ära elatuda tööstuskaupade müügist tuhandetele klientidele kes tema poes tasuta vorsti korvi ajav...

Postimehe lisas Otsustaja ja elektrooniliselt E24-s ilmus Raigo Neudorfi sulest artikkel pilvedesse kolivatest IT-teenustest . See on väga hea, et ajakirjandus pilvraalindusest kui olulisest ja kiirelt arenevast trendist aina rohkem kirjutab. Aitasin Kalev Reiljanit artikli jaoks kommentaaride kirjutamisel ning järgnevalt annaksin ülevaate Elioni ja MicroLinki seisukohast ja plaanidest IT pilveteenuste osas: Sissejuhatuseks väike täpsustus terminoloogia osas: Pilvraalimine ehk cloud-computing tähendab teenust kus üle võrgu on võimalik iseteenindusliku kasutajaliidese kaudu rentida arvutusvõimsust. Peamiselt serverivõimsust ja kettamahtu, aga tänapäeval ka erinevaid võrgulahendusi näiteks koormusejaoturit, veebilehtede puhvrit jms. Suurimad pakkujad on Amazon ja Rackspace. Virtuaalserveri teenus on oma tehniliselt sisult väga sarnane pilvraalimisele. Peamiseks erinevuseks on vähemad iseteeninduse võimalused, samas on ta tavaliselt suurema paindlikkusega tehnilise lahenduse ja ...

Michael Porteri 5 konkurentsijõudu on väga hea mudel hindamaks teenuse või toote konkurentsiolukorda. Nagu teada ei sõltu konkurents ainult teistest konkurentidest vaid mitmest teisest asjaolust. Allpool olevas videos selgitan paari näite varal mis on Porteri 5 konkurentsijõu mudel. Kuigi videos räägin ainult IT valdkonnast sobib Porteri mudel loomulikult ka kõigi teiste valdkondade toodete analüüsimiseks. Loodetavasti aitab video nii mõnelgi ärijuhtimise tudengil eksamiks valmistuda või aitab mõne lootusetult keerulisse konkurentsisituatsiooni sattuva teenus tegemata jätta.

Aprillis tegin RISO korraldatud Rohelise IT seminaril ettekande Rohelisest IT-st. See oli kindlasti üks lõbusamaid ettekandeid mida sel aastal olen teinud. Mida arvad sina? Kas keskkonna mõttes oleks kasulikum kui inimesed asendaksid üha enam töötamist ja ringikihutamist arvuti taga istumise, mängimise ja filmivaatamisega? Ehk bensiini asemel netiteenuste ja pilveraalide tarbimisega?

Lisaks Eesti Ekspressile teatas täna ka Rupert Murdoch, et hakkab iPad-i platvormil e-ajalehte pakkuma . Seega võib olla peaaegu kindel, et iPad-il olev e-ajakirjandus saab olema üks arenev valdkond. Kui vaadata iPhone edu, siis kindlasti on olnud selles suur osa sellel, et mobiilside operaatorid on sponsoreerinud iPhone seadmeid ehk pakkunud neid oma pakettides sisuliselt järelmaksuga. Eks meile ju tundub, et 10 000 kr kohe välja maksta on raskem kui maksta näiteks kohe 3200 kr ja siis kahe aasta jooksul 500 kr/k (ehk kokku siis 15 200 kr). Lisaks iPhone edu tagamisele oli see finantsiliselt mahukas järelmaksu pakkumine tõenäoliselt üks peamisi põhjuseid miks operaatoritel õnnestus saada Apple loobuma oma plaanist teha SIM kaardita iPhone 5 . Kohe-kohe on käivitumas võimas iPad-de tehas mis lisab tänasele tootmisvõimsusele 18 miljonilt aastas veel 40 miljonit ning kellelegi tuleb need seadmed ka maha müüa. Kui siia kõrvale lisada arenev iPad-de e-ajakirjandus siis kas poleks ...

Selleks et pilvraalimise, netiteenuste, cloud-computingu, PAAS, SAAS, IAAS ja teiste tõusvate IT trendidega kaasaegne olla tegin väikese korrektuuri blogi nimes. Nüüd kannab blogi nime pilveraal.ee . Ilus eestikeelne nimi eksju! :-) Koos nimega täpsustan natuke ka teemasid. Keskendun rohkem sellele kuidas IT teenused arenevad ja sellele millised IT teenused meie tööelu ja eraelu kõige rohkem mõjutavad. Rohkem elulist vaadet ja vähem tehnilist vaadet. Muutused mis IT valdkonnas toimuvad ja muutused mis tänu IT-le toimuvad on suured ja murrangulised. Loe pilveraal.ee-d ja püsid digilõhe õigel pool!

Kevadel viisin läbi intervjuud MicroLinki juhtidega ja koostasin selle põhjal mudeli innovatsiooniprotsessi käivitamiseks Eesti IT ettevõttes. Tegin töö tulemuste  kokku põhjal järgneva 10 minutilise video ettekande. Loodetavasti äratab mõtteid ja aitab lisaks MicroLinkile ka teistel ettevõtetel süstemaatilist innovatsiooniprotsessi käivitada.

Viimase kolme aastaga on veebiloengutest saanud kindel osa haritusest. Näiteks, kui viis aastat tagasi ei võtnud keegi sinu turundusalaseid vaateid tõsiselt kui sa ei olnud lugenud Michael Porterit, siis tänapäeval pead sa olema lugenud Porterit... ja näinud Peep Laja ja teiste videoloenguid. Oma osa on sellel arengul kindlasti tehnoloogilisel progressil - YouTube-l, Vimeol ning sellel põhinevatel portaalidel nagu TED  või http://www.areng.ee/ . Panin blogisse üles lingid kolmele klassikule , mida kõik kes on keegi lihtsalt peavad olema näinud. Millised on sinu arvates olulised, õpetlikud, arendavad ja vaimukad veebiloengud mida kindlasti vaadata? Kui sul on mõni hea veebiloeng siis ole hea lisa talle link Facebooki seinale või siia kommentaarina.

Netiteenused on valdkond mis kiiresti areneb. Uusi teenuseid tuleb turule iga päev ja mis veelgi tähtsam paljud (IT) teenuseid ja teenuste kombinatsioonid on täiesti uudsed ja erilised. Tihti on uued ja kasulikud teenused sellised mille peale niisama lihtsalt ei tulekski ja mida saab ellu viia alles tänu praegusele tehnoloogia ja ühiskonna arengutasemele. Siin üks näide vahvast videoklippide tegemise lahendusest Animoto. Tegin sellega tutvustava reklaami külalisloengule mille pean järgmisel kolmapäeval TTÜ Võrgutarkvara õppeaines. Kas tead ka mõnda kummalist, erilist, hoopis teistsugust, täiesti müstilist netiteenust?

Elioni tehnoloogiaakadeemia raames teen ettekandeid IT standardteenustest. Sellest millised on MicroLinki poolt pakutavad pilvraalimise ja SaaS sugemetega standardteenused. Tegin sellest ettekandest lühiversiooni ja võtsin ta videosse. Vaata siit: Tegemist on minu esimese video blogipostitusega .... sellest ka veidi koduvideolik tase. :-)

Eesti IT teenuste turg on vaikselt aga kindlalt liikumas suunas kus IT juhti ennast ettevõtted enam tingimata oma palgale ei võta vaid eelistavad seda tööd osta teenusena. Sellel on mitmeid põhjuseid: - Paljude ettevõtete jaoks ei ole IT põhiäri osa ja tegemist on nii öelda tarbekaubaga. - Mitte IT inimesed ehk ettevõtete ärilised otsustajad mõistavad IT-d järjest paremini ning nad ei vaja vahemehena enda ja teenusepakkuja või tarkvara arendaja vahele eraldi IT juhti. - Üldiste äritrendide populaarsuse pendel on seoses Masuga jälle sellel pool kus prioriteetideks on kulude kokkuhoid, standardiseeritus, outsourcing ja tsentraliseerimine. Seda siis vastupidiselt buumi ajale kus prioriteetideks on kiire kasv ja paindlikkus. IT juhi teenuse majanduslik efekt tugineb järgmistel nüanssidel: - IT juht asub samas majas spetsialistidega mis võimaldab kiiret ja efektiivset konsultatsiooni tehnilistes küsimustes. - Üks IT juht võib hallata mitut (üldiselt kuni kolme või nelja) klienti. Tänu selle...

Tänu Taivo Tenderile sain lugeda Gartneri koostatud IT valdkonna peamiste lähituleviku trendide analüüsi. (Konsultatsioonifirma Gartner on teatavasti IT valdkonna kõige tähtsam prohvet. Gartneri mõjuvõim on nii suur, et sageli täituvad Tema ennustused juba seetõttu, et Tema nii ennustas.) Kõige tähtsam muutus, mida Gartner lähitulevikuks ennustab on IT-juhi rolli muutus. Edukas IT juht ei ole enam see kes valdab põhjalikult tehnoloogiat ja teeb otsuseid nagu "Kas minna üle Windows 7-le?" või "Kas peaksime kasutama pilvraalimist või installeerima oma VMWare klastri?". Need on küsimused, millele vastamine on ainult pilet mängu. Kõige tähtsam küsimus, millele IT juht peab vastama on "Kuidas aitab meie IT osakonna tegevus meie äri?". Näiteks GM-i IT juhi jaoks on kõige tähtsamaks teemaks see kuidas IT osakond saab aidata kaasa autode müügile. Selle muutuse taustaks on fakt, et praegu läheb IT eelarvest ja tähelepanust alla 5% tegevustele mis toimuvad enne müü...

- Maailmas on 6,8 miljardit inimest. - Maailmas on 2 miljardit interneti kasutajat. - Maailmas on 5 miljardit mobiili kasutajat. - Maailmas on 500 miljonit Facebooki kasutajat. - 16% Soovitusindeksi küsimuse saanutest omab Facebooki kontot.

Eelmisel nädalal ületasime Soovitusindeksi teenusega 100 000 tagasiside küsimise piiri. Nii, et rohkem kui 100 000-lt meie kliendi kliendilt on küsitud need kaks kõige tähtsamat tagasiside küsimust: "Kui tõenäoliselt Te soovitaksite FirmatX teenusepakkujana oma sõbrale või kolleegile?" ja "Miks?" Nii meie kui meie klientide kogemus on näidanud, et Soovitusindeks on kasulik süsteem teeninduse arendamiseks ja seda kogemust jagame ka 23.11 toimuval seminaril . Väikese eelteatena lisan, et kui kõik hästi läheb, siis on peagi Soovitusindeksi süsteemis võimalik näha ka tagasisidele vastanu pilti! Tegemist saab olema tagasiside süsteemide seas ainulaadse innovatsiooniga mis kindlasti ei oleks olnud võimalik veel aasta või kaks tagasi.

2. novembril kukkus selle aasta Ajujahi ideede esitamise tähtaeg ning ideed anti hindamisele. Ka minul on au ideede hindajate hulka kuuluda. Olen nüüd oma 18 ideed ära hinnanud ja annaksin edasi mõned mõtted ja soovitused: - Kuigi ideid kokku on tohutult palju (sellel aastal 306), siis ei tasu karta oma head ideed esitada. Valdav enamus ideedest ei ole kahjuks eriti läbi mõeldud ja väga harv on juhtum kus idee esitajal on ka reaalne prototüüp, äriplaan või mingigi läbi mõeldud tegevuskava olemas. - Mina sain kahjuks ainult ühele ideele 18-st panna hindeks 5-e. - Idee mõtlemisel tasub teha Google otsing ja vaadata kas sellist asja juba tehakse. Mina leidsin vähemalt 5-e idee puhul, et sama või sarnane asi mida idee autorid planeerisid on juba olemas. - IT teenuste ja portaalide puhul ei ole "reklaami müük" tulu allikas. Siinkohal tsiteeriksin interneti ärimees Peep Laja " Kui su ärimudel on reklaam, siis sul ei ole ärimudelit ". Selle näite tõestuseks vaadake Eesti...

Kuus kuud tagasi tegin Facebookis MicroLinki Soovitusindeksi teenusele reklaami. Reklaam oli ekraani paremal üleval ääres õndsas üksinduses. Paari nädalane kampaania läks maksma alla 100 krooni ja tõi Soovitusindeki lehele palju uusi kasutajaid. Minu hinnangul oli siis Facebookis reklaamimine vähemalt 10 korda parema price performance-ga kui Google Adwords. Hind oli soodne ja efekt oli märgatav. Nüüd on ajad muutunud ja kahjuks ei ole enam hetke kus Facebooki parem äär ei oleks täis erinevate ettevõtete fänniks kutsuvaid reklaame. Kahjuks ei kasutata ka Facebooki võimalusi ja tulistamine käib sama (olematu) täpsusega nagu Delfis: "Näita minu reklaami kõigile kes on märkinud asukohaks Eesti." Järgmiseks trendiks Facebookis saavad olema inimeste fänni-lehed. Näiteks Toomas Hendrik Ilvese fännileht või Peep Vainu fännileht . Ka teised moodsamad poliitikud on juba avalöögi teinud ja omale Facebooki fännilehed teinud. Järgmiseks muusikud, näitlejad ja loomulikult koolitajad-ko...

Reedel toimus TTÜ-s traditsiooniline IT sektorit ühendav konverents Visioonist Lahenduseni. Seekordselt keskenduti kahele teemale: IT haridus ja iduettevõtlus (startup-d). Minu arvates olid ettekanded väga head ja teemad huvitavad. Toon siinkohal ka mõned ägedamad tsitaadid mis ma mälu järgi kirja panen ja täiesti vabalt kontekstist välja rebin: " Ettevõtte (omand) on nagu sitt. Kui ta on kõik ühes hunnikus kellegi käes, siis on ta haisev ja ebameeldiv. Kui ta aga laiali laotada, siis kasvab sellest midagi head. " - Heikki Haldre, Fits.me " Eestlaseks olemine on täispäeva töö. Sa pead hoidma ennast kursis väikese maanurga uudistega. Oskama keelt mida keegi eriti ei valda. " - Allan Martinson MTVP partner " See, et Eesti mehed ja pered välismaal elavad või käivad ei ole probleem. Las inimesed toovad kogemust siia või viivad Eesti ideed välja. Probleem on aga Eesti naisterahvastega nad lihtsalt võetakse ära. " (Nii, et Eesti mehed, pange õllepudel ja telekap...

Nädala blogis üleval olnud küsitlus näitas, et Eesti riigihangete osas eristuvad kolm teemat mida parandada: - "Omade jopede" eelistamine - Hanke objekt peaks olema paremini sõnastatud - Hinna osatähtsus peaks valiku tegemisel olema väiksem Minu arvates peaks debati esimene küsimus olema siiski see, et kas "korruptsiooni vältimine" kui tänase riigihangete süsteemi esmane prioriteet peaks olema esmane prioriteet. Võimalik, et nii peab olema. Paraku peame aga arvestama, et korruptsiooni minimeerides on hangete protsess kallis ja tihti ei saavutata ei soodsaimat ega sobivaimat tulemust.

Minu hea kolleeg Jüri Jaakson kirjutas viimases Microfonis huvitava artikli sellest, et pilvraalid ei pruugi olla üldse nii keskkonnasõbralikud kui neid vahest reklaamitakse. Erisus tuleneb eelkõige sellest, et andmeside jaoks kulutatud energiat ei arvestata pilvraali keskkonna kulu sisse. Loe pikemalt siit . Kahjuks aga lisandub sellele mõttekäigule üks ebameeldiv nüanss. Nimelt ei ole tänapäeval andmeside keskkonnamõju arvestades praktiliselt üldse oluline see kas äriettevõtted kasutavad kohalikke servereid või kaugetes serveriruumides asuvaid infosüsteeme. Seda seetõttu, et äriettevõtete poolt kasutatav andmeliiklus on täiesti marginaalne võrreldes failijagamise ja interneti-videote vaatamisega. Selle illustreerimiseks mõned numbrid Cisco Visual Networking Indexist : 2010 on äriettevõtete andmeside maht 3,9 exabaiti/kuus, eraisikutel aga 16,5. Eraisikute andmesidest 5 exabaiti/kuus on failijagamine, 4,7 on interneti-video ja 2,3 on veebisurfamine ja data. Nii, et lahkudes arvuti tag...

Kõik kes on riigihangetega midagi ostnud või riigihangetel midagi pakkunud teavad, et tihti ei saavutata riigihankega just kõige paremat tulemust: Hanke võitnud lahendus ei pruugi olla üldse see, mida ostja ostaks, aga protseduuride tõttu hange sellise lahenduseni jõudis. Veelgi hullem on see kui hange vaidlustatakse ja kogu protsess jääb toppama nagu tänavu paljude tee-ehituse projektidega on läinud. Paralleele tõmmates, siis kujutagem ette absurdset olukorda omale isikliku mobiiltelefoni ostmisel. Näiteks valite välja Nokia telefoni, aga Apple kaebab teie peale vaidluskomisjoni ja te peate pool aastat kohtut käima ja/või uusti telefoni valima hakkama.... Kui riigihangete valdkonda analüüsida, siis saab kogu probleemistik alguse sellest, et Riigihangete korralduse eesmärk ei ole mitte sobivaima ostu tagamine vaid korruptsiooni vältimine. Selle eesmärgi täitmisel on korraldus efektiivne. Paraku tuleb selle eesmärgi ohvriks tuua ostuprotsessi kiiruse, ostuprotsessi kulu (nii ostja kui p...

Hiljuti ristiti(!) Soomes kasutusse uus Uspenski nimeline serveriruum . Tegemist on Academica Oy uue serveriruumiga mille teeb eriliseks see, et temas eralduvat soojust kasutatakse Helsingi linnas tarbevee soojendamiseks ja kütteks. ( Loe pikemalt siit ) Kui paar aastat tagasi võis arvata, et tänu virtualiseerimisele ja serverite võimsuse kasvule hakkab vajadus serveriruumide vastu vähenema, siis tegelikkus on osutunud teistsuguseks. Nii Soomes kui ka Eestis on vajadus serveriruumide järele hoopiski kasvanud. Ühelt poolt võimaldavad virtualiseerimine ja x86 serverite võimsuse kasv hakkama saada vähema ruumiga. Teisest küljest aga viivad ettevõtted tänu töökindlale ja soodsale andmesidele üha enam servereid serveriruumidesse ja üha vähem jäetakse neid kontorisse "koristaja boksi kõrval olevasse lukustatud tuppa". Samuti kasvatab märkimisväärselt vajadust serveriruumide vastu üleüldine IT süsteemide arvukuse ja mahu kasv. Viimase paari aasta trendiks on olnud ka globaalne serv...

...Arctic Startup avaldas huvitava seeria Eesti interneti iduettevõtlusest pealkirja "Nevermind Finland" all . Pole midagi öelda, meie iduettevõtluse üle võib uhke olla. Meil on mitmeid tublisid ettevõtteid. OpenCoffee, Arengufondi, ASI, EAS-i, Innovatsiooniaasta, Masu ja teiste tegijate tegevusel on tulemusi olnud! ....aga lähitulevik läheb veel paremaks. Lähimate aastate jooksul teevad mitmed meie ettevõtjad edukad exitid Fortumost, Erply-st, Edicy-st, Cutefund-st või teistest teenustest. Selle tulemusena lisandub Eestisse veel kogemusi, investeeringuraha ja teotahtelisi tegijaid. Protsess on isegenereeruv. :-)

Mina olen juba mõnda aega olnud kindlal veendumusel, et rahalised tulemustasud palgaskeemina sobivad hästi tükitöö puhul ja võib-olla müügitöö puhul, aga nad on sobimatud juhtidele, spetsialistidele ja töökohtades kus tulemus ei ole täpselt mõõdetav. Miks, sellest on hästi kirjutanud Raimo Ülavere oma Mindsweeper blogis . Kõige ekstreemsem tulemustasu skeem on muidugi aktsia optsioonid. Hiljuti ilmus Taloussanomates huvitav artikkel sellest kuidas aktsia optsioonid mõjusid Nokia käekäigule - laastavalt. Selles loos oli palju õpetlikku: Optsioonid tõid Nokiasse kadeduse , sest osad kolleegid said korraga ... miljonärideks ja teised said oma tavalist palka. Selle asemel, et optsioonid oleks pannud tipp-tegijaid ameerikalikult kõvasti rabelema veel suurema rikkuse nimel hakkasid paljud hoopiski elu rahulikumalt võtma . Mis siin enam rabeleda kui rahaliselt on elu kindlustatud. :-) (Nokia connecting people, disconnecting families) Ja nagu kõik tulemustasud.... nii panid ka optsioonid mõt...

Hästi põnev aeg on enne valimisi! Iga endast lugupidav organisatsioon annab välja manifeste, valimislubadusi ja suuniseid helgema tuleviku saavutamiseks. Lähen ka selle trendiga kaasa ja pakun välja oma ideed mille nimel kavatsen järgmised 5 aastat pingutada. Nagu manifestile ja valimislubadustele kohane, siis ei sisalda ideed arvutusi ja analüüse. Samuti võin sujuvalt põhjendada, et idee X teostamiseks kasutame ideest Y saadavaid tulusid, kuigi X-i kulud ja Y-i tulud võivad erineda kümneid kordi. :-) Märt Ridala manifest: Eestisse peab looma investeeringute ministri instituudi. Ministri peamine tööülesanne oleks käia mööda välismaa firmasid ja müüa Eestit. Loe ka Makedoonia sarnase ministri kohta . Tuleb valmistuda ette suurema hulga sisserändajate tulekuks . Esiteks otsustada, mida me teeme kui meile saabuvad Rumeenia kerjused või Aafrika põgenikud. Teiseks luua vastavad vastuvõtu keskused, kohandada seadusandlust ja asutada organisatsioonid. Laiendada tasuta kõrghariduse pakkumist ....

Lisaks eelmises postituses kirjeldatud brändile on püsivaks ettevõtte konkurentsieeliseks ettevõttes toimivad protsessid. Seda muidugi juhul kui nad hästi toimivad. :-)) Teenindus, müük, arendus ja muu töökorraldus on konkurentsieeliseks, sest nad on: - Väga pikalt juurduvad. Kuna nende toimimine tähendab muutust inimeste käitumises, siis tähendab nende juurutamine pikka ja sihipärast tööd. See võtab aega mitmeid kuid või aastaid. - Inimestest sõltuvad. Igat uut inimest on vaja õpetada ja ka kõigile vanadele olijatele pidevalt meenutada reegleid ja korda. - Pidevalt elus muutuvad. Iga uus inimene, kuid ka klient, leping, seadus võivad põhjustada vajaduse töökorraldust muuta. - Suhteliselt ebapõnevad, järjekindlust nõudvad ja aeglaselt parenevad. :-) Mälestus uue teenuse turule toomisest või suure diili tegemisest on kindlasti paljude juhtide jaoks palju helgem kui näiteks Configuration Management protsessi juurutamine enam-vähem OK-lt. Nii, et kui teil on toimivad protsessid mis taga...

Tänapäeval on maailmas vähe asju mida ei ole võimalik raha eest osta ja seega kiirelt saavutada: - Foxconn ja Elcoteq suudavad suvalise elektroonilise seadme tootmisse võtta kuudega ja Traditsiooniline Saku Kali on näiteks üldse valmistatud Ukrainas. Nii, et kvaliteetse tootmise ja kiire logistikaga ei ole enam võimalik konkurentidest eristuda. - Tööjõudu on võimalik rentida, teenuseid sisse osta ja vabakutselisi spetsialiste kasutada ehk hea tiimi kokkupanek ei pruugi anda konkurentidest eristuvat tulemust. Pealegi kui tiimi on võimalik ruttu kokku panna, siis ta ka laguneb kiiresti. Kuna eristumisvõimalusi on tänapäeval vähe, siis seda väärtuslikumad nad on. Üheks tähtsaimaks neist võimalustest on bränd. Brändi loomine nõuab raha kuid veelgi tähtsam - ta nõuab aega. Paari kuuga lihtsalt ei ole võimalik jõuda tuhandete inimeste teadvusse. Kõige meisterlikum on brändide loomisel muusika- ja filmitööstus. Näiteks Lady Gaga ei ole ju inimene vaid bränd. See, et ta on jõudnud meie teadvu...

Üheks suuremaks väljakutseks organisatsioonis on saada inimesed järgima ettenähtud töökorraldust. Eelkõige turvalisus ja kvaliteet on valdkonnad mille tagamiseks kehtestatud reeglite täitmine on tülikas ja ebamugav. Väga keeruline on ka teadmiste viimine reeglite kohta kõigi inimesteni kes neid peaksid täitma. Lihtne on reegleid ja tööprotsesse unustada eriti kui täidad neid harva. Üks parimaid viise protsesside järgimise saavutamiseks on siltide paigutamine õigetesse kohtadesse. Näiteks infosüsteemides võiksid olla juhised õige nupu, õige välja ja õige akna juures. Serveriruumides on omal kohal sildid "enne sisenemist lülita gaaskustutuse automaatreziim välja." ja "ära lülita pealülitist voolu välja." Omaette taset hoiavad siltide riputamisel muidugi ujulad kus kogu teekond kassast kuni basseini on selgelt reglementeeritud. Ka USA-s on siltidega protsessijuhtimine au sees. Allpool olevad fotod on tehtud McDonaldsi ja ühe peene restorani tualettides. Toit maitses ...

Microsoft tahab oma lahendusi pakkuda läbi kolme kasutajaliidese: Windows7 arvuti, brauseri ja mobiili. PC ja brauseri vallas on Microsoft olnud ka väga edukas. Endiselt ei ole sisulist konkurenti Windowsil ja IE domineerib brauserite vallas. Mobiili vallas ei ole aga Microsoftil erilist edu olnud. Isegi Microsofti COO Kevin Turner, kes oma esinemistes konkurente eriti ei hellita nentis, et Windows Mobile ei ole olnud turul väga edukas. Sõltumatute kommentaatorite arvates võib aga Windows Mobile menu kirjeldada pigem kui totaalset katastroofi. Mida toob tulevik? Microsoftil on plaanis suured investeeringud nii Windows Mobile kui ka Windows Slate tehnoloogiasse. (Slate on iPadi laadne seade, mis töötab Windowsiga :-)) Investeeringud saavad olema suured nii tehnoloogiasse kui turundusse. Tegemist on aga väga riskantse ettevõtmisega. Nagu Microsofti üle 25 aasta jälginud kommentaator Mary Jo Foley ütleb, siis vidinatesse panustamine põhineb paljuski väärarusaamal "if you like Xbox,...

Mul hea võimalus viibida Microsofti partnerkonverentsil Washingtonis. Kuna see mida räägib ja mida plaanib maailma üks olulisemaid IT ettevõtteid võiks ka laiemat huvi pakkuda, siis teen siin sellest ka väikese ülevaate. Esimene sõnum on see, et Microsoftil läheb hästi. Isegi majandussurutise ajal on nende käive tublisti kasvanud. Microsofti majandustulemused viimasel finantsaastal (07.2009-06.2010) ületasid ka nende kõige optimistlikumaid prognoose. Paljuski oli see tänu mitmele uuele tootele, mis sellel aastal müüki tulid. Eelkõige tänu Windows 7-le, aga ka Office 2010-le, Sharepoint 2010-le ja ka paljudele teistele edukatele toodetele. Edukad on olnud ka MS-i netiteenused. Online Services ja Azure on võitnud aastaga kümneid tuhandeid maksvaid kliente, Bing on otsingumootorina ka veidike Google arvel oma turuosa kasvatanud. Üheks edu indikatsiooniks oli ka see, et partnerkonverentsil on läbi aegade kõige suurem publikum. Kokku 9500 külalist ja 3000 Microsofti töötajat. Neile kõigile...

Nagu kõik Eesti IT iduettevõtluse käekäigu jälgijad teavad, siis tuli eelmisel nädalal kapist välja United Cats and Dogs-i ärimudeli ebaedu. Kahju! Loodan siiski, et Arengufondil ja ASI-l õnnestub firma uuesti rajale saada ja uue juhtimise all portaal päästa. Selleks, et Eesti IT iduettevõtlus tulevikus paremini areneks võiksime omavahel kogemusi jagada! Siinkohal annaksin oma panuse. Minu kogemused põhinevad MicroLinki IT teenuste arendamisel kus minu tiimi vastutada on täna nii traditsioonilised IT teenused kui ka modernsemad netiteenused (SAAS). Minu õppetunnid Soovitusindeksi, Arvutivarukoopia, virtuaalserverite, IT auditite ja teiste IT teenuste arendamisel võtaksin kokku järgmiste teesidena: Teenuse klient peab tänu teenusele teenima või säästma (kordades) rohkem raha kui teenus maksab. See on üks tõdesid mida teenuste arendamisel ja ideede väljakäimisel tihti ei jälgita. Vaadatakse küll konkureerivaid lahendusi ja paremal juhul ka alternatiivtooteid kuid "mitte kasutamine...

Peale aastatepikkust tööd jõudis üks Eesti huvitavamaid ja uuendusmeelsemaid idu-ettevõtteid Fits.me oma teenusega turule. Fits.me robot-mannekeenide seljas pildistatud riideid saab virtuaalselt proovida Hawes and Curtis -e internetipoes. Loodetavasti annab Fits.me tehnoloogia tõuke internetikaubandusele ja vähendab kulutusi riiete tagastamisele! Kõik eeldused eduks on olemas, sest tegemist on lahendusega, mis annab reaalset lisaväärtust ja võimaldab kokku hoida nii aega kui raha. (Majanduslikult) edukas Eesti innovaatiline ettevõte toob kindlasti ka positiivset tähelepanu kogu iduettevõtlusele. Muide järgmine iduettevõtjate kokkutulek - OpenCoffee - on juba neljapäeval kell 09:00 . Loe pikemalt Arctic Startup-st: Fits.me launches .

Euroopa komisjoni kuuluv Pro Inno Europe publitseerib igal aastal EU riikide innovatsiooni edetabeli . Võrreldes 2008 aasta edetabeliga on Eesti tõusnud tabelis märkimisväärselt! Muu hulgas oleme 2009 seisuga "üle EU keskmise" ja kuulume innovatsioonijärgijate gruppi. Seda head uudist on juba ka meie meedias kajastatud . Järgnevalt väike referaat uuringust kus toon välja Eesti tugevused ja nõrkused veidi täpsemalt. Üldine riikide innovatsiooni edetabel nägi välja selline. Esimene asi mis antud raporti puhul on oluline märkida on see, et algandmetena on kasutatud statistikat aastatest 2006, 2007, 2008. Osade andmete jaoks isegi aasta 2005 andmeid. Seega ei kajasta aruandes finantskriisi mõjud ega ka 2009 ja 2010 aastal toimunu. Muu hulgas jäävad välja ka Eesti Innovatsiooniaasta tulemused. Võrreldes USA ja Jaapaniga ei ole EU27-s innovatsiooniga hästi. Eelmistel aastatel kestnud "järele võtmine" on 2009 aruande järgi peatunud. Võrreldes BRIC riikidega on tähelepanuvä...

Tänaseni on RoheliseIT all mõistetud kahte nähtust: - IT süsteemide endi keskkonnakulu vähendamine. - IT süsteemide abil teiste valdkondade efektiivsemaks muutmist, paremat planeerimist ja läbi selle saavutatud väiksemat keskkonna saastamist. Mina tahaksin anda RoheliseIT mõistele veel kolmanda ja hoopis üllatava sisu! Alustuseks analüüsiks lühidalt traditsioonilise RoheliseIT nähtusi. IT süsteemide endi keskkonnakulu vähendamisel on viimastel aastatel tublisti arengut olnud. Eelkõige on keskendutud seadmete energiatarbele ja seda on tõesti õnnestunud märkimisväärselt vähendada. Kui lisada siia veel virtualiseerimine siis suudetakse täna ühest kW-st elektrist ikka kordades rohkem IT teenust välja pigistada kui 10a. tagasi. Mõned faktid: - IT süsteemide energiakulu vähendamine on tänaseni olnud lihtne ja odav. Seda põhjusel, et veel 10 aastat tagasi IT süsteemide keskkonna mõjule ja elektrikulule üldse ei mõeldud. Fookus oli süsteemide töökindlusel ja võimsusel. Seega kui piisav võimsus...

17.03 toimub MKM-i korraldatav infoühiskonna konverents . Ka mina astun seal üles ja räägin Rohelisest IT-st. Ma arvan, et tänasel päeval on rohelisus veel Eestis nõrk kaubamärk. Euroopas kindlasti rohkem. Võib-olla on osaliselt selle põhjus ka külm talv .... võib tunduda, et nüüd on Globaalne Soojenemine lõppenud ja võib jälle julgelt naftat ja gaasi põletama asuda. Üks teema, mida kindlasti tahan käsitleda on valitsuste poolt õhutatav tarbimine. Minu arust on sellised uue auto ostu toetuskampaaniad, tarbimisele õhutavad reklaamikampaaniad ja maksusoodustused ning juhtide väljaöeldud üleskutsed rohkem tarbida valed. Seda esmalt keskkonna mõttes. Teisalt ka majanduslikus mõttes. Ostes ja raha kulutades ei ole veel ükski inimene ega ükski riik rikkaks saanud. RoheliseIT põhivõlu seisneb muidugi selles, et me saame sama loodusressurssi palju efektiivsemalt kasutada. Nüüd suur küsimus on, et kas me tänu sellele kulutame vähem loodust või pigistame samast kulust rohkem asju välja?