Märt Ridala's thoughts

Eestis on e-kaubanduse osakaal kogu kaubandusest olnud traditsiooniliselt võrdlemisi väike. Näiteks 2008 1. kvartali statistika põhjal ei olnud 57% küsitletutest üldse huvitatud e-kaubandusest. See number ei olnud mitte kahaneva trendiga vaid püsib üsna sama juba aastast 2006. Vaata tabelit siit . E-kaubanduse madalal populaarsusel on oma selge põhjus. Nimelt on enamik veebikauplusi kujundatud inimestele kellele meeldib sobrada kataloogide sügavustes, kelle süda rõkkab rõõmust kui nad saavad lugeda ekraanitäite kaupa 8-s fondis teksti, kellele meeldib kui ostetava eseme tikutoosi suurust fotot ümbritseb vähemalt 3 vilkuvat reklaami ning kes on rõõmsalt üllatunud kui toote lõplik hind koos maksude ja transpordina öeldakse välja alles peale 10min kestnud CheckOut protsessi. Paraku ei ole aga enamik inimesi aga sellised. Inimestele meeldivad ilusad kohad ja ilusad asjad. Shoppamas käiakse hästi lõhnavas, soojas ja läikivas kaubanduskeskuses, mitte odvas keldris allahinnatud träna kastis...

ReadWriteWeb kirjutab, et esimest korda ületab Euroopas Firefox-i brauseri turuosa (38,1%) Internet Exploreri turuosa (37,52%). Märkimisväärselt on tõusnud ka Google Chrome turuosa (14,58%). Loe täpsemalt siit . Võtsin selle väite kontrollimiseks Google Analyticsist raporti pilveraal.ee viimase kuu lugejaskonna brauseri ja mobiili eelistuste kohta: Pilveraal.ee lugejaskond ei ole ilmselt väga korrektne valim. Sellegipoolest võib teha järelduse, et tänapäeval tuleb netiteenuste kasutajaliideseid testida Firefox-i, IE, Chrome-i, Safari, Androidi ja iPhonega. Laiatarbe teenuste puhul tuleb siia lisada veel Opera, iPad ja SymbianOS. Kui arendataval netiteenusel juhtub veel olema näiteks 3 keelt, siis tähendab põhjalik testimine lausa 27-e erineva kasutajaliidese läbikäimist. Karmilt tööd.... aga pole parata, sest muidu võib juhtuda probleeme a la "iPad-s ei mahu venekeelne tekst nupu peale ära...."

2011 võiks olla see aasta kus Eesti poliitikud võtavad kasutusele kõik netiteenuste ja sotsiaalvõrkude võimalused suhtlemaks oma valijatega, edendamaks debatte ja andmaks ülevaadet oma tegemistest. Praegu ei ole interneti kasutamine "enese turunduseks" poliitikute hulgas veel päris mainstream. On kogenumaid tegijaid nagu näiteks Marko Mihkelson, Jaak Juske, Marek Strandberg või Evelin Sepp, kuid on ka neid kellel interneti jalajälg puudub. Vaata blog.tr.ee poliitikute blogide nimekirja siit . Tuleviku poliitik on see kelle koduleht ja blogi on koht kus käib aktiivne debatt, kelle Facebook-i fännilehele saab vajutada nuppu Like ja kes arvestab temale läbi interneti jõudnud arvamusi ka näiteks hääletamisel. Tuleviku poliitik on nagu  Memokraat . :-) Soovitaksin omale interneti jalajälje tekitamiseks järgmiseid pilveraal-netiteenused: Bloggeri ja Wordpressi blogimootorid , mille abil saab täitsa korraliku "interneti jalajälje" luua. Selleks saab...