Wednesday, January 27, 2010

Saas, Paas, Cloud-Computing ja teised eesti keeles

Kui autod 100 aastat tagasi laiemalt kasutusele võeti, siis töötati välja sellised vahvad eestikeelsed sõnad nagu velg, kapott, rehv, plokikaas....

Kui arvutid 20 aastat tagasi laiemalt kasutusele võeti, siis koostati Ustus Aguri juhtimisel inglise-eesti arvutisõnastik, mille ühe koopia õnnelik omanik minagi olen ja pakuti välja sellised toredad sõnad nagu raaliroimar (computer criminal), konkatenatsioon ehk sidurdus (concatenation), peitkuvama (conceal)....

Kui Microsoft mõned aastad tagasi Office ära tõlkis, siis ilmusid meie igapäevasesse kõnepruuki sellised sõnad ja väljendid nagu manustamine, kontorist väljasoleku abimees, suvandid.....

Nüüd oleks aeg mõelda välja ja laialt kasutusele võtta ka tõlked väljenditele:
- SAAS ehk Software-as-a-Service
- PAAS ehk Platform-as-a-Service
- *AAS ehk -as-a-Service
- Grid Computing
- Cloud Computing

Esimest neist ehk SAAS-i olen ise proovinud eestindada kui "netiteenust". Viimase ehk cloud-computingu kohta leidsin aga väga huvitava tõlke MicroLinki ja Oracle poolt ühiselt korraldatava Tehnoloogiakonverentsi kavast. Sealses keynote-s räägib Oracle Vice president Alain Ozan "pilveraalindusest".

Millised uued IT-trendid ja tehnoloogiad vajaks sinu arvates tõlget? Millised võiksid olla nende terminite eestikeelsed vasted? Kas läpakast saab kunagi ka ametlik sõna ja kas tema modernsed väikevennad oleks siis netikad?

Aa...ja milline oleks keynote õige tõlge?

Monday, January 25, 2010

Innovatsioon ei ole leiutamine ja õnne asi. :-)

4. veebruaril teeme Oracle ja MicroLinki koostöös traditsioonilise Tehnoloogiakonverentsi. Tulemas on palju huvitavaid esinemisi ja ka minul on au ja võimalus teha seal väike ettekanne innovatsioonist. Ettekandeks ettevalmistamiseks olen teinud paar proovi esinemist ja saanud selle käigus päris huvitavat tagasisidet. Kõige üllatavam on see kui palju erinevad inimeste ja õpikute arvamus selle kohta mis ja milline on innovatsioon. Järgnevalt kaks suurimat erisust üldsuse arvamuse ja raamatutõdede vahel. Õigus nagu alati on raamatutel. :-)

nr. 1 - Innovatsioon ei ole leiutamine.
Kui räägitakse innovatsioonist, siis mõeldakse tihti, et tegemist on uute põnevate ideede väljamõtlemisega. Ilmselt on selline valearusaam põhjustatud sellest, et paljudel innovatsiooni edendavatel kampaaniatel keskendutakse praktiliselt ainult ideedele. Näiteks IN 2009 ja Ajujaht keskenduvad 90% ideede leidmisele ja välja mõtlemisele ja väga vähe on juttu ideede elluviimisest. Ideede leidmine on loomulikult väga tähtis ja loomulikult kõige huvitavam tegevus, aga ta on siiski väga väike osa kogu innovatsiooniprotsessist. Unistamine on ju nii palju mõnusam kui reaalses elus keeruka projekti ellu viimine.

Tegelikult tähendab innovatsioon OECD definitsiooni järgi muutust ühes järgmistest:
- Toodetes. Kas uue toote loomist või vana edasi arendust.
- Protsessides. Muutust töökorralduses.
- Turunduses. Muutused alates pakendist kuni tootele täiesti uue imago loomiseni. Näiteks kui õlletootjatel õnnestus seostada ära jalgpalli telekast vaatamine ja õlle joomine, siis see oli päris edukas õlu turunduslik innovatsioon.
- Organisatsioonis. See on siis üksikute töökohtade, inimeste või tervete struktuuride muutmine.

Nii, et:
Innovatsioon ei ole mitte välja mõtlemine vaid tegemine! Häid ideid on maailm täis. Internetis on kümneid veebilehti kus on üleval sadu äri-ideid, mis ainult ootavad tegemist. Võtke näiteks kasvõi see. Seega kui idee ära tegemine oleks lihtne, siis tarvitseks vaid neist tuhandetest headest ideedest leida mõni ja nad edukateks toodeteks teha ning miljonid kroonid tuleks ise uksest aknast sisse.

ja:
Suurem osa innovatsioonist ei ole mitte uute asjade välja mõtlemine vaid organisatsiooni siseste protsesside ja tegevuste kvaliteedi tõstmine, kulude optimeerimine jms.

nr. 2 - Innovatsioon ei ole loterii.
Väga palju räägitakse innovatsiooni puhul legende. Legende näiteks sellest kuidas ühel päeval otsustaks Soome rehvitehas mobiiltelefone hakata tootma ja hopsti sai maailma kõige suuremaks mobiilitöösturiks. Või sellest kuidas Sergei ja Larry otsustasid doktoritöö käigus otsingumootori teha ja oligi loodud maailma kõige suurema käibega reklaamifirma - Google.
Tegelikkus on paraku see, et kõigi nende lugude puhul on õnne (ingl. k. luck, mitte happiness) osa suhteliselt väike. Kõigi nende edulugude taga on sihikindel töö, suured investeeringud ja läbimõeldult võetud riskid. Kõik need lood, kus kõige suuremat rolli on mänginud õnn ja ainult õnn .... vaat neid me ei tea, sest nad ei lõppenud millegi suure ja edukaga.

Wednesday, January 20, 2010

Repliik: Kriisist kriisi juhtimine

Ukrainas juhtus väga traagiline sündmus. Luganskis plahvatasid haiglas hapnikuballoonid ja 16 inimest sai surma. Koheselt tõttas kohale olukorraga tutvuma ka peaminister Julia Tõmošenko.

Kas oleks aga parem kui peaminister selle asemel, et kohale sõita kulutaks selle päeva seaduste ja määruste kehtestamisele, mis tagaks balloonide turvalise käitlemise haiglates?

Kummaga tegelevad meie juhid esmatasandilt tiptasandile? Kas süsteemide ja organisatsioonide arendamisega või võtavad kogu aja kehvadest süsteemidest tekkivad kriisid? Olgu nendeks siis projekti tähtaeg, lahkuv tippspetsialist või kriitline probleem suure kliendi teenindamisel.

Monday, January 18, 2010

Miks IT alal võiks kriisi ajal tööd rohkem olla

Lõpetasin eelmise esmaspäevase postituse lubadusega kirjutada sellest miks IT alal võiks töökohti ka kriisi ajal olla. Tegelikult võiks kriisi ajal IT alal isegi tavapärasest rohkem tööd olla. Miks, sellest allpool, aga alguses tõestuseks väike statistika.

Täna www.cv.ee-s pakutavad töökohad:
Administratiivtöö(35)
Avalik sektor(37)
Ehitus / kinnisvara(22)
Elektroonika / telekom.(24)
Energeetika / elekter(6)
Finants / raamatupidamine(23)
Haridus / teadus(10)
Infotehnoloogia(89)
Juhtimine(33)
Kaubandus(28)
Korrakaitse / päästeteenistus(4)
Kultuur / kunst / meelelahutus(10)
Meedia / avalikud suhted(16)

Olukord www.cvkeskus.ee-s:
Assisteerimine / Administreerimine 26
Ehitus / Kinnisvara 24
Elektroonika / Telekommunikatsioon 17
Energeetika / Loodusvarad 4
Finants 27
Haridus / Teadus 31
Info / Meedia 34
Infotehnoloogia / E-kaubandus 60
Juhtimine 54
Kaubandus / Majandus 79
Klienditeenindus 172
Koolitus / Personal 11
Kultuur / Meelelahutus 24
Loodusteadused / Põllumajandus 9
Mehaanika / Tehnika 18
Müük 151
Riigi- ja avalik haldus 18
Tervishoid / Farmaatsia 69
Toitlustus 49
Transport / Logistika 15
Turism / Hotellindus 76
Turundus / Reklaam / PR 43
Tööstus / Tootmine 49
Õigusala / Korrakaitse / Turva 16

...ja lõpuks www.ekspressjob.ee:
administratiivtöö (14)
analüüs (5)
avalik sektor (12)
elektroonika / telekommunikatsioon (13)
finants (5)
haridus / teadus / kultuur / kunst (8)
infotehnoloogia (61)
juhtimine (35)
kinnisvara / ehitus (3)
klienditeenindus / kaubandus (48)
majandus (6)
meedia / ajakirjandus (2)
meelelahutus (1)
mehaanika / tehnika (6)
müük (28)
õigus / korrakaitse / turvateenistus (5)
pangandus / kindlustus (3)
personalijuhtimine / koolitus (7)
põllumajandus (4)
tervishoid / sotsiaaltöö (12)
toitlustus (3)
tootmine (7)
transport / logistika (8)
turism / hotellindus (15)
turundus / reklaam / PR (12)

Kui ka arvestada, et osad töökohad on üleval mitmes portaalis, siis on meil siiski IT alal vähemalt 100 vaba töökohta. Seda siis IKT sektoris kus on kokku suurusjärgus 15 000 töötajat. 15 000 töökohta on umbes 2,5% kogu Eesti töökohtade arvust. Samas näiteks ekspressjob-i 204-st vabast töökohast moodustavad IT vabad töökohad 30%-i ja isegi CV-keskuse puhul on 1076-st vabast töökohast 6%-i IT töökohad.

Miks on see nii?
Põhjus on selles, et IT on üks peamisi vahendeid millega saavutada kulude kokkuhoidu. OECD uuringute järgi on viimastel dekaadidel olnud Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kõige tähtsam tootlikkust suurendav faktor kogu majanduses. Selge on ka see, et kriisiolukorras otsitakse efektiivsuse võimalusi palju aktiivsemalt ja kui IT pakub neid, siis on ka põhjust IT töid tellida. Teiseks ollakse kriisi ajal rohkem valmis ära kannatama muudatusi, mida iga efektiivsuskava, sealhulgas ka IT süsteemi käivitamine, kaasa toob ning kriisi ajal on võimalik läbi viia ka suuremaid ja keerulisemaid IT projekte.
Siinkohal on aga oluline täpsustada, et IT kaudu tootlikkuse tõstmine on ainult väheses osas tehnoloogiline projekt. Palju olulisemad on tööprotsesside muutmine, inimeste koolitamine, tarbetute tegevuste ära jätmine. Totruse automatiseerimine ehk ainult tehnoloogia kasutuselevõtt ei anna kahjuks tõelist efekti.

Lõpuks avaldaksin lootust, et ehk õnnestub kriisi ajal ka mõni tõeline e-riiklik suur efektiivsusprojekt ära teha. Näiteks riigiasutuste finantsarvestuse konsolideerimine, lisaks digiretseptile ka teised e-tervise projektid. Pakuksin ideena välja ka IT abil teostatava "vaikiva haldusreformi"....

Monday, January 11, 2010

Üks raske ümberharjumine ootab meid ees

Seekordne esmaspäevane innovatsiooni, juhtimise ja IT lugu räägib palgast.

Eesti keskmise palga kasv on viimastel aastatel olnud märkimisväärne. Aastast 2003 kahekordistus keskmine palk aastaks 2008 ja seejärel langes 2009-l aastal 7%. Siin väike väljavõte statistika andmebaasist kogu Eesti keskmise palga kohta:

Aasta keskmine brutokuupalk (Sulgudes muutus eelmise perioodiga võrreldes)
2003 - 6373 kr
2004 - 6933 kr (+9%)
2005 - 7851 kr (+13%)
2006 - 9108 kr (+16%)
2007 - 11027 kr (+21%)
2008 - 12605 kr (+14%)
2009(3. kv) - 11770 kr (-7%)

Statistiline keskmine on teadagi üks suur ümmargune keskmine. Tegelikkuses on meil väga palju suuri sektoreid kus palgakasv ei ole olnud lähedalegi nii kiire. Näiteks tuhanded õpetajad, lasteaiakasvatajad ja meditsiinitöötajad. Vastavalt on ka sektoreid kus palgakasv on olnud veelgi kiirem. IKT sektor kuulub nende viimaste hulka. Kahjuks leidsin täpse statistika IKT sektori palga kohta ainult 2009 aasta osas.

2009. aasta 3. kvartali andmed IKT ettevõtete majandusnäitajate kohta:
Ettevõtteid kokku - 1683
Keskmine hõivatud isikute arv - 15 955
Kogu sektori keskmine kuu müügitulu - 2 miljardit kr.
Keskmine sektori brutokuupalk - 17 387 kr

Järgmistel aastatel kahjuks ei ole enam võimalik korraldada laenurahal põhinevat kiiret majanduskasvu. Võib-olla isegi vastupidi - meil tuleb arvestada laenuraha tagasimaksmisega. Seda nii riigi, omavalitsuse, ettevõtte kui ka perekonna tasemel. Sellest tulenevalt ei saa meil kunagi olema ka enam sellist palgakasvu. Ainus palgakasvu alus saab olla see kui vähemate inimestega suudetakse ära teha sama töö või tehakse samade inimestega teist - tasuvamat - tööd, teenust, toodet. Nii, et palgakasv tuleneb automatiseerimisest, uutest töövahenditest ja võtetest - innovatsioonist ja inimeste arengust. Sellise loomuliku arengu kiirus ei saa aga olla 15% aastas - väga heaks tulemuseks tuleb lugeda ka 5% aastas. Muutusel on kaks nägu. Esiteks, palk lihtsalt sama töö eest lihtsalt niisama ei tõuse. Pigem peab pidevalt arenema ja uusi tehnoloogiaid õppima, et sama palka edasi teenida. Teiseks, ei tõuse palk ka arenedes ja rolli muutumisel enam nii kiiresti. Mitte kahekordseks 5-e aastaga.

Seline seis saab alguses tõenäoliselt olema harjumatu. Mõte teha aastaid järjest sarnast tööd sama sama palga eest on Eesti IKT tööjõuturul ilmselt midagi uut. Kuid pole midagi parata.

Positiivne on kindlasti aga see, et sama palgaga ära elamine saab kindlasti olema palju lihtsam kui 2-3 aastat tagasi, sest tunduvalt on vähenenud ka surve rohkem kulutada:
- Inflatsioon saab lähiaastatel olema palju rahulikum. Suur tööpuudus hoiab kõik lihtsamate tööde hinnad - taksod, kaubanduse, toitlustuse - all.
- Kinnisvara hind ei kasva hirmuäratava kiirusega.
- Väiksem on ka sotsiaalne surve osta endale uusim auto, uus eluase, uus riietus igaks päevaks ja reisida mitu korda aastas.
- Kui SMS laenajad välja jätta, siis pangad ei müü enam nii agressiivselt laene ostmaks asju, mille jaoks tegelikult meil raha päris hästi ei ole.

Lõpuks oleme oma palgakasvu kiirusega jõudnud Euroopasse! Belgias, Rootsis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal rääkimata Itaaliast, Portugalist ja Hispaaniast kasvavad palgad vaevalt protsent või paar kiiremini kui inflatsioon.

Lõpetaksin siiski positiivse noodiga Eesti Konjunktuuri Instituudilt Marje Josingult: IT sektoris luuakse 2010 aastal rohkem töökohti kui koondatakse. Tegelikult oli täpne tsitaat küll paraku selline: "Kõigis sektorites peale IT jääb töökohti vähemaks." Sellest, miks IT sektoril on siinkohal õnnestunud eristuda aga juba mõnes järgmises postituses.

Tuesday, January 5, 2010

On sellest internetiturundusest siis päriselt ka kasu?

Internetiturundus on tõsine hype olnud viimased kaks aastat. Eesti kõvemad tegijad Altex, Dreamgrow ja internetmarketing.ee on teinud väga head tööd, huvitavaid seminare, koolitusi ja turundusprojekte. Turundusrahva teadlikkus uutest võimalustest on väga palju tõusnud ja päris hästi on ka ettevõtted läinud uute võimalustega kaasa. Ma arvan, et meie üldise internetiturunduse taseme osas võime Euroopas küll uhked olla. Vähemalt Google ja Facebook on nüüd küll pidevalt eestikeelseid reklaame täis. :-)

Kuid nagu igas hype-s nii on ka internetiturunduse buumis sees mingil määral alusetuid ootusi. Emotsioone, uskumusi ja fänlust, mis kerge kuid mitte väga suure tagasilöögi saavad kui talvine reaalsus ideede testijaid tabab.

Nagu paljud Eesti ettevõtted nii oleme ka MicroLinkis teinud internetiturunduse valdkonnas esimesi samme. Meil on mõned blogid, värskelt disainitud veeb ja mõned mikro-saidid erinevate toodete jaoks. Meil on isegi oma Facebooki ja LinkedIN grupid. Kindlasti on meil veel palju õppida ja saaks palju paremini teha, aga mõningane kogemus on meil juba olemas.

Oleme jõudnud järgmiste kogemusteni:
Internetiturundus nagu iga teinegi tegevus nõuab korralikult tehes aega ja raha. Erinevalt aga tavalistest turunduskampaaniatest on internetiturunduse puhul vaja tööd teha pidevalt.
Teiseks erinevuseks on see, et blogimist, foorumites vastamist ja muud sisukat internetiturundustööd ei saa sisse osta vaid seda peavad tegema ettevõtte oma töötajad. Nagu näiteks siinkirjutajagi. :-) See seab enamike ettevõtete puhul selged piirangud turundustöö võimekusele. Meil ei ole palju selliseid juhte või tipp-spetsialiste kes teeks oma tööd hästi, aga samas tahaks vahest ka kirjatööd teha...või suisa teha seda inglise, vene või mõnes muus võõrkeeles.

Lõpliku tehinguni jõuda pelgalt internetiturunduse tegevusega on võimalik ainult selliste teenustega mida inimesed teavad, mõistavad ja mida neil on juba eelnevalt soov osta. Laevapiletit või rehvide vahetust õnnestub interneti kaudu turundada, aga näiteks soojuspumpa korteriühistule juba ainult internetiturunduse kaudu maha ei müü. Kriitilist finantssüsteemi või personalivärbamise teenust ettevõttele tõenäoliselt ka mitte. Kõigil nendel juhtudel on vaja personaalset suhtlemist ja teenuse lisaväärtuste eraldi selgitamist kliendile. Oluline on ka usalduse tekitamine kliendis. Tavaliselt tuleb teha vähemalt üks kohtumine ja mitu telefonikõnet ja e-maili. See võib tähendada seda, et spetsiifiliste teenuste puhul võib internetiturundus olla üks täiendav kuluallikas, mille kõrval peab aga ikka ka kõiki traditsioonilisi tegevusi edasi tegema.

Kui aga inimesel mingi vajadus või soov juba on olemas, siis on hea veebileht ja SEO küll omal kohal, sest enamikele ostuotsustele eelneb tänapäeval internetist toote kohta täpsema info otsimine. Seda isegi juhul kui lõplikku ostu ei tehta internetist.

Uue vajaduse tekitamisel täiesti uue toote või teenuse jaoks on internetiturundus võrdlemisi sarnane traditsiooniliste uute vajaduste tekitamise viisidega - seminaride, reklaami ja artiklitega. Sama moodi tuleb luua sisu, leida tee ostjateni ja tekitada huvi. Tänu tehnoloogiale on internet küll odavam ja efektiivsem, aga teisalt on internetis uute teenuste tutvustajaid juba nii palju, et taustamürast eristumine on muutunud väga raskeks.

Minu meelest kõige rohkem on internetiturundus omal kohal kui vaadelda teda kui üht osa kliendihaldusest. Nii tänaste kui tulevaste klientide haldust. Teatavasti sisaldab traditsiooniline kliendihaldus regulaarseid visiite, suhtlemist ja huvi tundmist kliendi murede ja plaanide vastu, kliendilehe välja andmist, oma uudistest teavitamist - üritusi, kingitusi ja sünnipäevade meeles pidamist. Paljut seda annab tänu internetile teha natuke teisiti - interaktiivsemalt, efektiivsemalt ja huvitavamalt.

Võib-olla saab internetiturundust võrrelda sellega kui omal ajal võeti turunduses kasutusele telefonid, raadio ja televisioon. Ka siis loodeti, et uus tehnoloogia muudab drastiliselt kogu maailma ja edaspidi peab ainult tegema TV reklaami ja siis ostavad telefoni teel kõik kliendid juba ise sinu kogu toodangu ära. Kuigi päris nii muidugi ei läinud, siis märkimisväärseid muutusi müügi ja turundustöösse on kõik suhtlusvahendite tehnoloogilised uuendused ju toonud!

Lõpuks soovin kõigile jõudu sotsiaalvõrgustikes aja veetmisele! Sotsvõrgus oma sõpradega suhtlemine on üks keskkonnasõbralikumaid tänapäeva inimese tegevusi - palju väiksema CO2 jäljega kui autoga metsa matkama sõitmine, reisimine, jõusaalis trennimine või shoppamine.

Monday, January 4, 2010

Netiteenuste hinna kujundusest

NB! Blogi paremas ülemises nurgas avasin küsitluse hindamaks 2009 aastat ja Eesti ettevõtete mõttemaailma muutumist. Hääleta ka!

Aga nüüd teema juurde....
Viimase paari aastaga on tohutult kasvanud maailmas pakutavate netiteenuste arv. Alates hot.ee-st, Gmailist, Yahoost kuni väga spetsiifiliste äritarkvaradeni nagu näiteks MicroLinki poolt pakutav Incident Monitor või Soovitusindeksi teenus. Me oleme mõnda aega nende arendamisega ja äri-analüüsimisega tegelenud ja jõudnud järgmise loogilise ahelani.

1. Infosüsteemidest on majanduslikult kasu ainult keskmistele ja suurtele ettevõtetele.
See väide võib esmapilgul tunduda natuke radikaalne, sest kasutame me ju ka eraisikutena kõiksugu netiteenuseid - olgu selleks siis kasvõi Yahoo mail, Google otsing või Bloggeri blogimootor. Samuti kasutavad ka paljud väike-ettevõtteid mingeid IT lahendusi.
Majanduslikult kasulikuks loeksin aga ainult selliseid IT teenuseid mille abil teenitakse raha või hoitakse kokku kulusid. Seega kui tegutsemiseks kohustuslikud infosüsteemid (raamatupidamine, veebileht, e-post, kassa) välja jätta, siis väheneb IT teenuste arv, millest on eraisikutel ja väikeettevõtetel majanduslikult kasu, üsna väheseks.

2. Müüa õnnestub ainult sellist teenust, mille kasutamisest on rohkem rahalist kasu kui teenuse hind.
Väga raske on müüa 1000 kroonise kuutasuga teenust, millega klient säästab 50 krooni kuus.

3. Kahest eelnevast teesist järeldub, et netiteenuseid tasub arendada ainult keskmistele või suurtele ettevõtetele.
Siinkohal on mõningaks erandiks väikeettevõtted kes aga kasutavad IT-d suures osas enda äriks. Eelkõige näiteks interneti ettevõtted - CV Online või Osta.ee. Samuti on erandlikud mõned ärivaldkonnad kus IT kasutamine on vajalik suurte tarnijate või klientidega suhtlemisel. Majanduslik reaalsus aga kehtib - kui ettevõte on väike ja IT lahendus võimaldab 3% säästu tema 50 000 kroonisest kuu kulust, siis üle 1500 kr kuus maksvat IT teenust ei ole mõtet tema jaoks luua.

Siin moodustavad omamoodi erandit kinnitava reegli laialt levinud sotsiaalvõrgustiku, e-posti ja otsinguteenused. Näiteks Facebook, Twitter ja Google. Nende puhul on aga lugu see, et klient ei ole mitte see eraisik kes nende teenuseid igapäevaselt kasutab vaid see ettevõttest reklaamiandja kes raha maksab. Tänu oma suurusele on neil küll õnnestunud crowd-source-da ja automatiseerida osa müügi- ja turundustööst, aga tõeliselt olulised tuluallikad on ka nende jaoks keskmised ja suured ettevõtted.

4. Ettevõtetele müümine ja teenindamine tähendab inimtööd.
Kuigi veebist müümine ja iseteenindus on tänapäeval populaarsed ja suhteliselt üles-haibitud teemad, siis ettevõtte (ostu)juhid tahavad personaalset suhtlemist. Müügimeest on vaja näha ja probleemide korral on vaja, et oleks võimalik kellelegi helistada. Kindlasti kehtib see Eestis ja Euroopas. USA-s võib-olla usaldatakse veebist või telefonimüügiga pakutavaid teenuseid rohkem.
Tihti tähendab uue süsteemi kasutuselevõtt ka tööd ja muudatust ettevõtte sees ja seega on vaja, et oleks keegi kellega nendel teemadel enne saaks rääkida ja kes probleemide korral aitaks.
Seda, et see nii on iseloomustab näiteks fakt, et me ei ole tänaseni iseteeninduslikult asendanud lauatelefone tasuta Skype-ga. Samuti on MicroLinki kogemused näidanud, et kui klient veebi kaudu mõne meie netiteenuse (Soovitusindeks, Postipoiss) kasutajaks registreerub, siis tuleb temaga kindlasti ühendust võtta ja teenust lähemalt tutvustada. Väga harvadel juhtumitel hakatakse teenuseid kohe ise kasutama.

5. Lõpuks: Müümine ja teenindamine ei ole automatiseeritav ja selle eest tuleb maksta - Seega üks keskmine netiteenus maksab vähemalt sadu kui mitte tuhandeid kroone kuus.
Kuna müügitöö eest tuleb maksta palka ja kahjuks ei saa seda anda serverile ja andmebaasile teha ehk automatiseerida, siis tuleb need kulud ka kanda ja need ka teenuse hinda arvestada.

Lõpuks mõned järeldused:
- Netiteenuseid arendades ja hinda kujundades tasub eelpool kirjeldatut arvestada.
- Teatud juhtudel on võimalik, et müügitöö kulu teenitakse tagasi mõne teise teenusega. Näiteks käivitusprojekti, konsultatsiooni või koolitusega. Tihti kasutatakse sellistel puhkudel erinevaid partnermudeleid. Meistrid on selles vallas muidugi rahvusvahelised suurkorporatsioonid - Microsoft, SAP, HP - kelle kohalik partner teeb müügitöö ja kes ise keskenduvad partneri haldusele. Eestis on kasutusel ka ärimudelid kus raamatupidamise teenus sisaldab ka raamatupidamise infosüsteemi.
- Teatud harvadel juhtudel, on võimalik raha teenida ka kelleltki teiselt näiteks müües talle reklaami või ... andmeid. (Näiteks Picasa või Apple iPhoto teenuste sponsoriteks võiks vabalt olla Kapo või FBI. Loe siit...)
- Levinud on ka Freemium mudel kus osa funktsionaalsust on võimalik tasuta kasutusele võtta ja siis on tasuline versioon millega raha teenitakse. Ma ennustaks, et pigem hakkab see mudel oma tähtsust kaotama - tasuta versioonid lähevad üha piiratumaks ja kasuliku asja eest tuleb maksma hakata. Sarnane stsenaarium tabas mõni aasta tagasi tarkvara turgu kus freeware on tänaseks pea täielikult asendunud shareware või tasulise tarkvaraga.