Posts

Showing posts from January, 2010

Saas, Paas, Cloud-Computing ja teised eesti keeles

Kui autod 100 aastat tagasi laiemalt kasutusele võeti, siis töötati välja sellised vahvad eestikeelsed sõnad nagu velg, kapott, rehv, plokikaas.... Kui arvutid 20 aastat tagasi laiemalt kasutusele võeti, siis koostati Ustus Aguri juhtimisel inglise-eesti arvutisõnastik, mille ühe koopia õnnelik omanik minagi olen ja pakuti välja sellised toredad sõnad nagu raaliroimar (computer criminal), konkatenatsioon ehk sidurdus (concatenation), peitkuvama (conceal).... Kui Microsoft mõned aastad tagasi Office ära tõlkis, siis ilmusid meie igapäevasesse kõnepruuki sellised sõnad ja väljendid nagu manustamine, kontorist väljasoleku abimees, suvandid..... Nüüd oleks aeg mõelda välja ja laialt kasutusele võtta ka tõlked väljenditele: - SAAS ehk Software-as-a-Service - PAAS ehk Platform-as-a-Service - *AAS ehk -as-a-Service - Grid Computing - Cloud Computing Esimest neist ehk SAAS-i olen ise proovinud eestindada kui "netiteenust". Viimase ehk cloud-computingu kohta leidsin aga väga huvitava

Innovatsioon ei ole leiutamine ja õnne asi. :-)

4. veebruaril teeme Oracle ja MicroLinki koostöös traditsioonilise Tehnoloogiakonverentsi . Tulemas on palju huvitavaid esinemisi ja ka minul on au ja võimalus teha seal väike ettekanne innovatsioonist. Ettekandeks ettevalmistamiseks olen teinud paar proovi esinemist ja saanud selle käigus päris huvitavat tagasisidet. Kõige üllatavam on see kui palju erinevad inimeste ja õpikute arvamus selle kohta mis ja milline on innovatsioon. Järgnevalt kaks suurimat erisust üldsuse arvamuse ja raamatutõdede vahel. Õigus nagu alati on raamatutel. :-) nr. 1 - Innovatsioon ei ole leiutamine. Kui räägitakse innovatsioonist, siis mõeldakse tihti, et tegemist on uute põnevate ideede väljamõtlemisega. Ilmselt on selline valearusaam põhjustatud sellest, et paljudel innovatsiooni edendavatel kampaaniatel keskendutakse praktiliselt ainult ideedele. Näiteks IN 2009 ja Ajujaht keskenduvad 90% ideede leidmisele ja välja mõtlemisele ja väga vähe on juttu ideede elluviimisest. Ideede leidmine on loomulikult väga

Repliik: Kriisist kriisi juhtimine

Ukrainas juhtus väga traagiline sündmus. Luganskis plahvatasid haiglas hapnikuballoonid ja 16 inimest sai surma . Koheselt tõttas kohale olukorraga tutvuma ka peaminister Julia Tõmošenko. Kas oleks aga parem kui peaminister selle asemel, et kohale sõita kulutaks selle päeva seaduste ja määruste kehtestamisele, mis tagaks balloonide turvalise käitlemise haiglates? Kummaga tegelevad meie juhid esmatasandilt tiptasandile? Kas süsteemide ja organisatsioonide arendamisega või võtavad kogu aja kehvadest süsteemidest tekkivad kriisid? Olgu nendeks siis projekti tähtaeg, lahkuv tippspetsialist või kriitline probleem suure kliendi teenindamisel.

Miks IT alal võiks kriisi ajal tööd rohkem olla

Lõpetasin eelmise esmaspäevase postituse lubadusega kirjutada sellest miks IT alal võiks töökohti ka kriisi ajal olla. Tegelikult võiks kriisi ajal IT alal isegi tavapärasest rohkem tööd olla. Miks, sellest allpool, aga alguses tõestuseks väike statistika. Täna www.cv.ee-s pakutavad töökohad : Administratiivtöö(35) Avalik sektor(37) Ehitus / kinnisvara(22) Elektroonika / telekom.(24) Energeetika / elekter(6) Finants / raamatupidamine(23) Haridus / teadus(10) Infotehnoloogia(89) Juhtimine(33) Kaubandus(28) Korrakaitse / päästeteenistus(4) Kultuur / kunst / meelelahutus(10) Meedia / avalikud suhted(16) Olukord www.cvkeskus.ee-s: Assisteerimine / Administreerimine 26 Ehitus / Kinnisvara 24 Elektroonika / Telekommunikatsioon 17 Energeetika / Loodusvarad 4 Finants 27 Haridus / Teadus 31 Info / Meedia 34 Infotehnoloogia / E-kaubandus 60 Juhtimine 54 Kaubandus / Majandus 79 Klienditeenindus 172 Koolitus / Personal 11 Kultuur / Meelelahutus 24 Loodusteadused / Põllumajandus 9 Meh

Üks raske ümberharjumine ootab meid ees

Seekordne esmaspäevane innovatsiooni, juhtimise ja IT lugu räägib palgast. Eesti keskmise palga kasv on viimastel aastatel olnud märkimisväärne. Aastast 2003 kahekordistus keskmine palk aastaks 2008 ja seejärel langes 2009-l aastal 7%. Siin väike väljavõte statistika andmebaasist kogu Eesti keskmise palga kohta: Aasta keskmine brutokuupalk (Sulgudes muutus eelmise perioodiga võrreldes) 2003 - 6373 kr 2004 - 6933 kr (+9%) 2005 - 7851 kr (+13%) 2006 - 9108 kr (+16%) 2007 - 11027 kr (+21%) 2008 - 12605 kr (+14%) 2009(3. kv) - 11770 kr (-7%) Statistiline keskmine on teadagi üks suur ümmargune keskmine. Tegelikkuses on meil väga palju suuri sektoreid kus palgakasv ei ole olnud lähedalegi nii kiire. Näiteks tuhanded õpetajad, lasteaiakasvatajad ja meditsiinitöötajad. Vastavalt on ka sektoreid kus palgakasv on olnud veelgi kiirem. IKT sektor kuulub nende viimaste hulka. Kahjuks leidsin täpse statistika IKT sektori palga kohta ainult 2009 aasta osas. 2009. aasta 3. kvartali andmed IKT ettevõte

On sellest internetiturundusest siis päriselt ka kasu?

Internetiturundus on tõsine hype olnud viimased kaks aastat. Eesti kõvemad tegijad Altex , Dreamgrow ja internetmarketing.ee on teinud väga head tööd, huvitavaid seminare, koolitusi ja turundusprojekte. Turundusrahva teadlikkus uutest võimalustest on väga palju tõusnud ja päris hästi on ka ettevõtted läinud uute võimalustega kaasa. Ma arvan, et meie üldise internetiturunduse taseme osas võime Euroopas küll uhked olla. Vähemalt Google ja Facebook on nüüd küll pidevalt eestikeelseid reklaame täis. :-) Kuid nagu igas hype-s nii on ka internetiturunduse buumis sees mingil määral alusetuid ootusi. Emotsioone, uskumusi ja fänlust, mis kerge kuid mitte väga suure tagasilöögi saavad kui talvine reaalsus ideede testijaid tabab. Nagu paljud Eesti ettevõtted nii oleme ka MicroLinkis teinud internetiturunduse valdkonnas esimesi samme. Meil on mõned blogid, värskelt disainitud veeb ja mõned mikro-saidid erinevate toodete jaoks. Meil on isegi oma Facebooki ja LinkedIN grupid. Kindlasti on meil

Netiteenuste hinna kujundusest

NB! Blogi paremas ülemises nurgas avasin küsitluse hindamaks 2009 aastat ja Eesti ettevõtete mõttemaailma muutumist. Hääleta ka! Aga nüüd teema juurde.... Viimase paari aastaga on tohutult kasvanud maailmas pakutavate netiteenuste arv. Alates hot.ee-st, Gmailist, Yahoost kuni väga spetsiifiliste äritarkvaradeni nagu näiteks MicroLinki poolt pakutav Incident Monitor või Soovitusindeksi teenus . Me oleme mõnda aega nende arendamisega ja äri-analüüsimisega tegelenud ja jõudnud järgmise loogilise ahelani. 1. Infosüsteemidest on majanduslikult kasu ainult keskmistele ja suurtele ettevõtetele. See väide võib esmapilgul tunduda natuke radikaalne, sest kasutame me ju ka eraisikutena kõiksugu netiteenuseid - olgu selleks siis kasvõi Yahoo mail, Google otsing või Bloggeri blogimootor. Samuti kasutavad ka paljud väike-ettevõtteid mingeid IT lahendusi. Majanduslikult kasulikuks loeksin aga ainult selliseid IT teenuseid mille abil teenitakse raha või hoitakse kokku kulusid. Seega kui tegutsemiseks