Tuesday, April 20, 2010

Eesti tõusis Euroopa innovatsiooni 2009 aasta edetabelis!

Euroopa komisjoni kuuluv Pro Inno Europe publitseerib igal aastal EU riikide innovatsiooni edetabeli. Võrreldes 2008 aasta edetabeliga on Eesti tõusnud tabelis märkimisväärselt! Muu hulgas oleme 2009 seisuga "üle EU keskmise" ja kuulume innovatsioonijärgijate gruppi. Seda head uudist on juba ka meie meedias kajastatud. Järgnevalt väike referaat uuringust kus toon välja Eesti tugevused ja nõrkused veidi täpsemalt.

Üldine riikide innovatsiooni edetabel nägi välja selline.


Esimene asi mis antud raporti puhul on oluline märkida on see, et algandmetena on kasutatud statistikat aastatest 2006, 2007, 2008. Osade andmete jaoks isegi aasta 2005 andmeid. Seega ei kajasta aruandes finantskriisi mõjud ega ka 2009 ja 2010 aastal toimunu. Muu hulgas jäävad välja ka Eesti Innovatsiooniaasta tulemused.

Võrreldes USA ja Jaapaniga ei ole EU27-s innovatsiooniga hästi. Eelmistel aastatel kestnud "järele võtmine" on 2009 aruande järgi peatunud.


Võrreldes BRIC riikidega on tähelepanuväärsed Hiina kiired edusammud innovatsiooni alal ja kiire EU-le järele jõudmise tempo. Võrreldes India, Brasiilia ja Venemaaga ei ole EU positsioon eriti muutunud.


Järgneva skeemi X-teljel on innovatsiooni indeksi kasv ja Y-teljel innovatsiooniindeksi väärtus. Oluline sõnum sellel joonisel on vast see, et koos Küprosega on Eesti innovatsiooniindeksi kasv olnud üks Euroopa suurimaid. Eriti märkimisväärseks teeb selle fakt, et tegemist on suhtelise kasvuga ja arvestades meie kõrget indeksi taset tähendab see suurt kasvu ka absoluutnumbrites.


Järgnevalt on toodud riikide edetabel erinevate innovatsiooni võimekuste lõikes.
Human Resources - Haritud inimeste olemasolu.
Finance and support - Innovatsiooniprojektide finantseerimise võimalused ja riiklikud toetusmehhanismid innovatsiooni tegevusele.
Firm investments - Ettevõtete poolt tehtavate innovatsiooni investeeringute määr.
Linkages & enterpreneurship - ettevõtete poolsed innovatsiooni algatused, koostööprojektid ettevõtetel omavahel ja ka riigisektoriga.
Throughputs - Loodud intellektuaalne omand.
Innovators - Innovaatiliste toodete ja teenustega turule tulnud firmade arv.
Economic effects - Eduka innovatsiooni tulemusel loodud töökohtade arv ja ekspordi ning müügi kasv.

Eesti nõrkusteks on (või oli) intellektuaalse omandi loomine (patendid, kasulikud mudelid, kaubamärgid) ja innovatsiooni tulemusel loodud oma toodete kasulikuks äriks muutmine.



Järgnevalt on toodud samade mõõdikute kasv võrreldes eelmise, 2008 aastaga. Tuleb tunnistada, et koostöö ja innovatsiooniga tegelevate firmad arvu kasv ei olnud Eestis vaadeldud perioodil väga hea. Samuti peaks olema parem meie intellektuaalse omandi loomise kasv. Siinkohal võib aga 100% kindlusega väita, et järgmises edetabelis mis tehakse juba 2008 ja 2009 aasta andmete järgi on Eesti organisatsioonide koostöö ning innovatsiooniga tegelevate ettevõtete arv märkimisväärselt kasvanud. Eks Innovatsiooniaastal 2009 on tulemused ning samuti on pannud Masu paljud ettevõtted mõtlema ja tegutsema.




Miks sellised edetabelid on tähtsad on see, et riigid konkureerivad omavahel. Konkureerivad välisinvesteeringute, ettevõtete ja noorte, tarkade inimeste asupaikadena. Selge on see, et riigid kus ettevõtted ei tegele innovatsiooniga hakkavad kaotama nii korporatsioonide peakontoreid, tehaseid kui ka raha. Sellele järgneb paratamatult kaotatud võimekus investeerida haridusse, sest häid praktikutest õppejõude ei ole ja raha ei ole.
Nii, et kõigi eelduste kohaselt võiks lähiajal suureneda tarkade ja tublide lätlaste Eestis töötamine. (IT spetsialistidele oleks isegi Masu kiuste tööd pakkuda!)