Märt Ridala's thoughts

Arctic Startup published my article about the IT business on the B2B market . I hope you find it interesting reading!

We in Elion are planning to develop a new SaaS service that will involve functionality like webmail, contacts etc. We are looking for a software developing company that would create the service. If you are interested then please let me know ( mart.ridala@elion.ee ) and I will give you more details. The platform is LAMP. We prefer agile approach of development. The project plan is: - We will send the RFP out in the end of November - Proposals should be ready 14.12 - Selection of the developer by the end of December - Development of the first version January-April 2012. Write me if you are interested !

I had the privilege to attend the Arctic15 conference in Helsinki yesterday. It was a great event and I would like the organizers from Arctic Startup for organizing it and getting so many interesting presenters together. I think we have a great startup movement going on in the Nordic and Baltic region. Looking at the finalists and presenters it seems to me that there is one important thing that the startup community should now focus on! It is time to take the next step. It is time to focus more on solutions that help the non-IT economy. Currently we have many startups creating economically rather irrelevant services like solutions for publishing posts on Twitter, LinkedIN and Facebook simultaneously, social networks running on other social networks, all kinds of games and so on. We should consider this as the training that has refined the skills of the specialists and now start serious work. The real value IT can create is not in the IT or internet sector. It is in making the non-I...

Eile oli mul võimalus tutvustada Soovitusindeksi uut funktsionaalsust ühele Eesti keskmise suurusega firmale. Tutvustuse käigus sain ka väikese ülevaate ettevõtte muudest infosüsteemidest ja selgus, et nad kasutavad väga suures mahus soodsaid või tasuta netiteenuseid. Kogu E-post toimus Gmailiga ehk kasutusel oli Google Apps . Lisaks olid kasutusel OpenOffice ja Firefox. Microsofti roll piirdus operatsioonisüsteem Windows-ga. Kuna nii Google Apps ja OpenOffice ei ole otseselt kellegi poolt vahendatavad teenused, siis ei ole väga head ülevaadet sellest kui populaarsed nad Eestis on. Seega küsin debati mõttes üldsuse arvamust ja tunnetust. Ehk mida sina arvad kas: - Google Apps ja Gmail on head lahendused ja sobivad ühele äriettevõttele töötegemiseks? Kas nende eest on OK maksta? - Kui palju Eesti äriettevõtetes kasutatakse Google Appsi? - Kumb on parem kas Microsofti tooted - Exchange, Outlook ja Office või Google Apps ja OpenOffice? - Või hoopis Apple? Aa...ja kui sul on hetk...

Soovitusindeksi Kiidunurk sai käivitatud peale märtsikuist Kiida teenindajat kampaaniat, milles Soovitusindeksi süsteem mängis juba teist aastat järjest olulist rolli. Nimelt toimus kogu kampaania Soovitusindeksi süsteemi abil ja kõik kampaanias osalevate ettevõtete kiitused olid Soovitusindeksi süsteemis. Kuna selline avalik kiitmine on meeldiv ja kasulik nii ettevõtte juhtide, töötajate kui klientide jaoks, siis otsustasime selle võimaluse ka tööle jätta. Tänaseks on Kiidunurgast saanud meeldivalt aktiivne keskkond, kus võib tihti näha eheda tekstiga kirja pandud toredaid kiitusi. Näiteks on Kalateraapia kohta kirjutatud järgmist: See oli väga mõnus elamus! Et kalad Sind "näksivad" on nii kummaline mõte, et see kohe kutsub proovima. Väga hästi sobib seesugune kogemus ka kingituseks Amserv on aga saanud sellise tagasiside: Olen jäänud teenindusega rahule, siit tuleb minu küsimus. Minu naisel on Mercedes A-150, Silberauto teenindusega me üldse rahul ei ole, varsti on...

Aasta tagasi avaldasin siin blogis  ennustused 2010-ks aastaks . Nüüd on hea vaadata toonaste prognooside paikapidavust ja proovida taas ennustada mida võiks tuua 2011. aasta. Praegu 2009. aasta ennustusi lugedes tuleb tõdeda, et need olid veidi liiga optimistlik ja mõned ennustatud nähtustest võiks uuesti "järgmise aasta" kuumaks teemaks prognoosida. Ennustasin, et 2010 näeme lahendust e- ajakirjanduse rahastamises . Mõnes mõttes võiks Ekspressi (ja tõenäoliselt teda peagi järgivate teiste väljaannete) iPad versioone selleks lahenduseks pidada. Suund on igatahes selge: lugeja/vaataja peab maksma hakkama. Omaette aga-ks on esialgu see, et hoolimata Apple ennustatavast iPad-de tohutust läbimüügist (65 miljonit aastal 2011), seab ühele seadmele keskendumine iPad leheversiooni üsna kitsasse nishi. Siin aga on lahenduseks juba olemasolevad ja peagi laiemasse kasutusse jõudvad iPad emulaatorid. Emulaatorid ehk tarkvara, mis võimaldab PC-l töötada iPad-na. Nii, et...

Järgmise paari aasta jooksul toimuvad netiteenuste kasutamisel kaks muutust millega meil tuleb harjuda. Esimene muutus millega meil tuleb harjuda on see, et tasuta lõunad saavad läbi ja netiteenuste kasutamise eest tuleb hakata maksma. Tõenäoliselt jäävad tasuta kasutatavaks suured reklaamiplatsid nagu Google või Facebook, aga vähegi väiksema kasutajaskonnaga ja eriti ettevõtluseks kasutatavad netiteenused saavad olema tasulised. Tendents, et tasuta funktsionaalsust keeratakse järjest väiksemaks ja lisatasulisi teenuseid aina enamaks on paljudes netiteenustes olnud juba mõnda aega. See, et oleme saanud nii pikalt nautida tasuta teenuseid tulenes suurest hulgast vabast riskikapitalist ja lihtsameelsest usust sellesse, et kui mul on palju tasuta kasutajaid, et küll siis ka kuidagi nende pealt teenitakse. Sarnaselt võiks näiteks toidukauplus loota, et pakkudes toidukaupu tasuta võiks ta ära elatuda tööstuskaupade müügist tuhandetele klientidele kes tema poes tasuta vorsti korvi ajav...

Elioni tehnoloogiaakadeemia raames teen ettekandeid IT standardteenustest. Sellest millised on MicroLinki poolt pakutavad pilvraalimise ja SaaS sugemetega standardteenused. Tegin sellest ettekandest lühiversiooni ja võtsin ta videosse. Vaata siit: Tegemist on minu esimese video blogipostitusega .... sellest ka veidi koduvideolik tase. :-)

Minu hea kolleeg Jüri Jaakson kirjutas viimases Microfonis huvitava artikli sellest, et pilvraalid ei pruugi olla üldse nii keskkonnasõbralikud kui neid vahest reklaamitakse. Erisus tuleneb eelkõige sellest, et andmeside jaoks kulutatud energiat ei arvestata pilvraali keskkonna kulu sisse. Loe pikemalt siit . Kahjuks aga lisandub sellele mõttekäigule üks ebameeldiv nüanss. Nimelt ei ole tänapäeval andmeside keskkonnamõju arvestades praktiliselt üldse oluline see kas äriettevõtted kasutavad kohalikke servereid või kaugetes serveriruumides asuvaid infosüsteeme. Seda seetõttu, et äriettevõtete poolt kasutatav andmeliiklus on täiesti marginaalne võrreldes failijagamise ja interneti-videote vaatamisega. Selle illustreerimiseks mõned numbrid Cisco Visual Networking Indexist : 2010 on äriettevõtete andmeside maht 3,9 exabaiti/kuus, eraisikutel aga 16,5. Eraisikute andmesidest 5 exabaiti/kuus on failijagamine, 4,7 on interneti-video ja 2,3 on veebisurfamine ja data. Nii, et lahkudes arvuti tag...

26.02 teen Äripäeva konverentsil "Finantsjuhi 101 nägu" üldhuvitava ettekande netiteenustest (SaaS). Täna on veel võimalik saada varase registreerija soodustust sellele konverentsile. Kui huvi ja võimalusi siis tule kuulama! Kuigi selle aasta IT maailma absoluutselt kõige-kõigem buzz-word on pilveraalimine (cloud-computing), siis pikemas perspektiivis on netiteenused ehk SaaS palju suurema mõjuga nähtus....tuues endaga kaasa ka pilveraalimise kui peamise netiteenuse platvormi. Muide, üks kõige ameerikalikum "rusikaga näkku" turundustekst millele viimasel ajal olen sattunud on Salesforce.com-i kirjeldus traditsioonilistest IT-st ehk oma konkurentidest: What is cloud computing?

Kui autod 100 aastat tagasi laiemalt kasutusele võeti, siis töötati välja sellised vahvad eestikeelsed sõnad nagu velg, kapott, rehv, plokikaas.... Kui arvutid 20 aastat tagasi laiemalt kasutusele võeti, siis koostati Ustus Aguri juhtimisel inglise-eesti arvutisõnastik, mille ühe koopia õnnelik omanik minagi olen ja pakuti välja sellised toredad sõnad nagu raaliroimar (computer criminal), konkatenatsioon ehk sidurdus (concatenation), peitkuvama (conceal).... Kui Microsoft mõned aastad tagasi Office ära tõlkis, siis ilmusid meie igapäevasesse kõnepruuki sellised sõnad ja väljendid nagu manustamine, kontorist väljasoleku abimees, suvandid..... Nüüd oleks aeg mõelda välja ja laialt kasutusele võtta ka tõlked väljenditele: - SAAS ehk Software-as-a-Service - PAAS ehk Platform-as-a-Service - *AAS ehk -as-a-Service - Grid Computing - Cloud Computing Esimest neist ehk SAAS-i olen ise proovinud eestindada kui "netiteenust". Viimase ehk cloud-computingu kohta leidsin aga väga huvitava ...

Soovitusindeksi teenuse ( http://soovitusindeks.microlink.ee ) beeta (tasuta) versioon on tänaseks paar nädalat laivis. Siinkohal väike kokkuvõte tulemustest: Liitunud on 25 firmat ja tiimi, kellest 11 on ka tagasisidet küsinud. Suurim läbi Soovitusindeksi läbi viidud küsitlus on tehtud 923-le kliendile kellest ka 199 vastasid. Interneti turundustegevustena oleme: - Kirjutanud Microfoni artikli (mis on toonud tänaseks Soovitusindeksi veebilehele 60 külastajat) - Kirjutasin oma blogis . (14 külastajat) - Tegime inkubaatori Twitteri kaudu paar tweet-i (6 külastajat) Meil on seal 45 järgijat. Enn Saar pani oma blogisse lingi (5 külastajat) - Panime Google Adwordsi reklaami (1 külastaja), aga läheb alles 3-s päev. Kui kellelgi on soovitada hea märksõna mille peale võiks Soovitusindeksi reklaam olla kuvatud, siis see oleks väga teretulnud nõuanne! Järgmiseks: - Kohe valmib Soovitusindeksi Widget, mida saab klient enda veebilehele välja panna ja kus on jooksvalt soovitusindeksi tulemus n...

Minu mõeldud termin Netiteenused äratas natuke diskussiooni ühe varasema postituse kommentaarides . Kas kellelgi on äkki hea eestindus välja pakkuda? Tegelikult ei ole ka SaaS (Software as a Service) hea termin. Phil Wainewright, üks olulisemaid SaaS-i teemalisi kirjutajaid arvab, et Software as a Service asemel oleks parem termin "Webware". Ma nõustun temaga - "Tarkvara nagu teenus" või "Tarkvara renditeenusena" nagu ei anna päris hästi asja olemust edasi. Tarkvara nagu teenus on ju ka PC-sse installeeritud Office, mida litsentsitakse rendimudeliga ja mille vigade korral saad teenusepakkujalt abi. Webware ehk otsetõlkes veebitoode või netitoode või netiteenus annab minu arust paremini asja iseloomu edasi. Aga ega ma ei tea ka, filoloogiat pole kunagi ma õppinud ja eesti keele eest sain koolis ka päris palju halbu hindeid. Paku kommentaaris enda tõlge! (Minu arust on hästi tähtis mõelda uutele tehnoloogilistele ja ärilistele nähtustele ruttu omakeelsed te...

Netiteenusena (SaaS) pakutavad IT lahendused on Eesti meedias saanud veel suhteliselt vähe kajastust. Nende poolt toodav muudatus nii IT sektori kui ka kogu majanduse jaoks saab aga olema päris suur. Selleks, et tuua häid näiteid netiteenuste kasutamisest, aga ka lihtsalt nende leidmist lihtsustada tegin veebilehe . Külasta ja hääleta enda lemmik netiteenuse poolt! :-) Palun soovita head Internetifoorumi netiteenust! Tahaks sinna SaaS lehele ühe integreerida. :-)

Pakun välja... vist juba kolmanda.... tasuta äri-idee. Võimalus globaalselt raha teenida. :-) Kuna tegemist ideega globaalsele turule, siis kirja sai ta pandud inglise keeles: Business idea giveaway: A SaaS solution portal ..ja tõesti ma ei usu, et äri-ideid on mõtet salajas hoida: Should you keep your e-service ideas secret?

Google arendusjuht Sergey Solvanik läks tagasi Microsofti, sest Google äri ja arenduskultuur ei sobi ärirakenduste ja kriitiliste rakenduste haldamiseks. Siin on tema blogi pikem postitus, et miks ja kuidas. Päris huvitav lugemine arendustiimide halduse kohta. Samas siin jälle vastakas uudis sellest kuidas firma kogu täiega Google e-maili peale üle mindi. Mõned poindid minu kogemusest: - Arendajatel, kes on pidevalt "on the edge" ja teevad kõike uut ja põnevat on tavaliselt väga raske motiveeruda viimaks "uus ja põnev" rakendus "stabiilseks ja kõigi platvormidega kokkusobivaks." - Tasuta IT teenust pakkudes alguses kvaliteedile alguses ei rõhuta - tähtis on kiirelt turule tulek ja uute omaduste kiire tarne. Tagasilöögiks on siis see, et kui ühel hetkel on beetast vaja stabiilne versioon teha, siis on kood dokumenteerimata, arhitektuur läbi mõtlemata ja kogu rakendus on sageli mõistlik nullist uuesti kirjutada. - Teisest küljest kui rakendus on mass-kas...