Märt Ridala's thoughts

Tänaseni on RoheliseIT all mõistetud kahte nähtust: - IT süsteemide endi keskkonnakulu vähendamine. - IT süsteemide abil teiste valdkondade efektiivsemaks muutmist, paremat planeerimist ja läbi selle saavutatud väiksemat keskkonna saastamist. Mina tahaksin anda RoheliseIT mõistele veel kolmanda ja hoopis üllatava sisu! Alustuseks analüüsiks lühidalt traditsioonilise RoheliseIT nähtusi. IT süsteemide endi keskkonnakulu vähendamisel on viimastel aastatel tublisti arengut olnud. Eelkõige on keskendutud seadmete energiatarbele ja seda on tõesti õnnestunud märkimisväärselt vähendada. Kui lisada siia veel virtualiseerimine siis suudetakse täna ühest kW-st elektrist ikka kordades rohkem IT teenust välja pigistada kui 10a. tagasi. Mõned faktid: - IT süsteemide energiakulu vähendamine on tänaseni olnud lihtne ja odav. Seda põhjusel, et veel 10 aastat tagasi IT süsteemide keskkonna mõjule ja elektrikulule üldse ei mõeldud. Fookus oli süsteemide töökindlusel ja võimsusel. Seega kui piisav võimsus...

17.03 toimub MKM-i korraldatav infoühiskonna konverents . Ka mina astun seal üles ja räägin Rohelisest IT-st. Ma arvan, et tänasel päeval on rohelisus veel Eestis nõrk kaubamärk. Euroopas kindlasti rohkem. Võib-olla on osaliselt selle põhjus ka külm talv .... võib tunduda, et nüüd on Globaalne Soojenemine lõppenud ja võib jälle julgelt naftat ja gaasi põletama asuda. Üks teema, mida kindlasti tahan käsitleda on valitsuste poolt õhutatav tarbimine. Minu arust on sellised uue auto ostu toetuskampaaniad, tarbimisele õhutavad reklaamikampaaniad ja maksusoodustused ning juhtide väljaöeldud üleskutsed rohkem tarbida valed. Seda esmalt keskkonna mõttes. Teisalt ka majanduslikus mõttes. Ostes ja raha kulutades ei ole veel ükski inimene ega ükski riik rikkaks saanud. RoheliseIT põhivõlu seisneb muidugi selles, et me saame sama loodusressurssi palju efektiivsemalt kasutada. Nüüd suur küsimus on, et kas me tänu sellele kulutame vähem loodust või pigistame samast kulust rohkem asju välja?

Allikas Statistikaamet Eestis on ainult 28 IKT sektori ettevõtet kus on 100 või enam töötajat. See on 1,7% kõigist 1683-st sektori ettevõttest . See on aga 52% (8293/15955) IKT sektori tööjõust ja 63% (4/6,3 miljardit EEK kvartalis) kogu sektori müügitulust . Mälu harjutus: Nimeta need 28 ettevõtet! 2009 oli Eesti IT ettevõtete käibest ekspordi osakaal 10%. Lätis 43% ja Leedus 31%. Allikas: http://www.primeinvestment.lt/index.php/publikacijos/publications/baltic_ict_market_news__autumn_2009/1131;archive;

Jätkan eelmisel esmaspäeval alustatud globaliseerumise teemat. Kuni majanduskriisini oli Eesti majanduses kasv suur ja see mõjutas paljusid siin filiaale omavaid Soome ja Rootsi firmasid jätma Eestisse ka otsustusõiguse. Põhimõte "Don't fix it if it aint broke" on väga õige ja juhul kui filiaal genereeris korralikku kasumit, siis ei olnud väga tark tema tööprotsesse muutma minna. Paraku hea majanduskasvu aeg on läbi. Läbi on ta päris mitmeks aastaks kuna uus suur kasv on võimalik ainult läbi põhjalike muutuste tööprotsessides, tehnoloogias ja inimeste oskustes. Need on aga väga pikka aega nõudvad muudatused. Seega võib arvata, ja paljude rahvusvaheliste korporatsioonide puhul on juba ka märgata, et peakontor tahab aina enam otsuseid enda kätte võtta. Osadel juhtudel võidakse sellega minna väga spetsiifiliseks. IT süsteemide puhul näiteks kehtestatakse kesksed nõuded ja väga ranged sülearvuti haldusreeglid. Tarkvara ja võrgu profiilid reguleeritakse suurkorporatsiooni kõi...