Friday, July 23, 2010

Protsessijuhtimisest (märkmed USA-st 3)

Üheks suuremaks väljakutseks organisatsioonis on saada inimesed järgima ettenähtud töökorraldust. Eelkõige turvalisus ja kvaliteet on valdkonnad mille tagamiseks kehtestatud reeglite täitmine on tülikas ja ebamugav. Väga keeruline on ka teadmiste viimine reeglite kohta kõigi inimesteni kes neid peaksid täitma. Lihtne on reegleid ja tööprotsesse unustada eriti kui täidad neid harva.

Üks parimaid viise protsesside järgimise saavutamiseks on siltide paigutamine õigetesse kohtadesse. Näiteks infosüsteemides võiksid olla juhised õige nupu, õige välja ja õige akna juures. Serveriruumides on omal kohal sildid "enne sisenemist lülita gaaskustutuse automaatreziim välja." ja "ära lülita pealülitist voolu välja." Omaette taset hoiavad siltide riputamisel muidugi ujulad kus kogu teekond kassast kuni basseini on selgelt reglementeeritud.

Ka USA-s on siltidega protsessijuhtimine au sees. Allpool olevad fotod on tehtud McDonaldsi ja ühe peene restorani tualettides. Toit maitses kohe paremini....



Wednesday, July 21, 2010

Microsofti vidinate strateegia (märkmed MS partnerkonverentsilt 2)


Microsoft tahab oma lahendusi pakkuda läbi kolme kasutajaliidese: Windows7 arvuti, brauseri ja mobiili. PC ja brauseri vallas on Microsoft olnud ka väga edukas. Endiselt ei ole sisulist konkurenti Windowsil ja IE domineerib brauserite vallas.
Mobiili vallas ei ole aga Microsoftil erilist edu olnud. Isegi Microsofti COO Kevin Turner, kes oma esinemistes konkurente eriti ei hellita nentis, et Windows Mobile ei ole olnud turul väga edukas. Sõltumatute kommentaatorite arvates võib aga Windows Mobile menu kirjeldada pigem kui totaalset katastroofi.



Mida toob tulevik?
Microsoftil on plaanis suured investeeringud nii Windows Mobile kui ka Windows Slate tehnoloogiasse. (Slate on iPadi laadne seade, mis töötab Windowsiga :-)) Investeeringud saavad olema suured nii tehnoloogiasse kui turundusse. Tegemist on aga väga riskantse ettevõtmisega. Nagu Microsofti üle 25 aasta jälginud kommentaator Mary Jo Foley ütleb, siis vidinatesse panustamine põhineb paljuski väärarusaamal "if you like Xbox, you gonna love Sharepoint". Seega võib juhtuda ka nii, et hoolimata suurtest investeeringutest ja turundusest ei saavuta Windows Mobile ja Slate-d edu ning kogu sinna panustatud raha tuleb maha kanda.

Internet Explorer 9 on täna beetas ja tuleb tõenäoliselt välja kuskil 2011 keskpaigas. IE9 puhul on huvitav jälgida, et milline on tema ja Silverlighti vaheline suhe. Nimelt on paljud täna Silverlightis olevad omadused minemas IE-sse ja võib-olla kaob IE 9 tulekuga üldse vajadus Silverlighti kui eraldi toote järgi ära.

Võimalik, et juba 2011 keskpaigas näeme me aga juba Windows 8-t. Microsoft ise on küll kuupäevade suhtes väga napisõnaline. Selge aga on see, et Windows 7 ei sobi Slate-de ja mobiilide operatsioonisüsteemiks ning kui Microsoft soovib selles vallas tõsiseid edusamme saavutada, siis tuleb tal uus operatsioonisüsteem ruttu turule tuua.

Võib olla päris kindel, et jõulusesoonil 2011 näeme uusi Slate-e, Windows mobiile ja Xboxe.

Kommentaarid
Minu isiklik arvamus on, et sama brändi alt ei saa müüa meelelahutuslikke-koduseid-ägedaid vidinat ja kvaliteetseid-funktsionaalseid-töökindlaid tööriistu. Brändi mõttes ei sobi täna Apple ja iPad tööle, sest nad on lihtsalt liiga lõbusad. Teistpidi ei kõla ka eriti laheda ja fun kingiideena Microsofti toode. Kas teie laps rõõmustaks kui kingiksite talle näiteks Microsoft Office litsentsi. Selle väite tõestuseks vaadakem näiteks Microsofti kõige lõbusama toote Xboxi kodulehte. Ainult kuskil all vasakul nurgas väikselt ja halliga on märgitud, et tegemist on Microsofti tootega.
Seega saavad Windows Mobile ja Microsoft Slate olla edukad ainult siis kui mobiili ja Pad seadmete platvormi hakkavad valima tööandjad ja mitte eraisikud. Mis on aga sellise stsenaariumi tõenäosus?

Halb on selle kõige juures see, et kui Microsoft panustab kõvasti vidinatesse ja touch-screen tehnoloogia arendamisse, siis saavad vähem tähelepanu meie kõigi jaoks väga olulised tööriistad. Näiteks ei tegeleta siis sülearvuti aku vastupidavusega või erinevate võrkude vahel liikumise automatiseerimisega.

Tuesday, July 13, 2010

O Cloud, O Cloud ehk kuhu suundub Microsoft (märkmed partnerkonverentsilt 1)


Mul hea võimalus viibida Microsofti partnerkonverentsil Washingtonis. Kuna see mida räägib ja mida plaanib maailma üks olulisemaid IT ettevõtteid võiks ka laiemat huvi pakkuda, siis teen siin sellest ka väikese ülevaate.

Esimene sõnum on see, et Microsoftil läheb hästi. Isegi majandussurutise ajal on nende käive tublisti kasvanud. Microsofti majandustulemused viimasel finantsaastal (07.2009-06.2010) ületasid ka nende kõige optimistlikumaid prognoose. Paljuski oli see tänu mitmele uuele tootele, mis sellel aastal müüki tulid. Eelkõige tänu Windows 7-le, aga ka Office 2010-le, Sharepoint 2010-le ja ka paljudele teistele edukatele toodetele. Edukad on olnud ka MS-i netiteenused. Online Services ja Azure on võitnud aastaga kümneid tuhandeid maksvaid kliente, Bing on otsingumootorina ka veidike Google arvel oma turuosa kasvatanud.
Üheks edu indikatsiooniks oli ka see, et partnerkonverentsil on läbi aegade kõige suurem publikum. Kokku 9500 külalist ja 3000 Microsofti töötajat. Neile kõigile üheaegselt lõuna pakkumine on omaette vägitegu....



Kõige olulisem teemavaldkond, millele Microsoft hetkel keskendub on cloud-computing ehk pilvraalimine ja kõik sellega seotud. Azure ja Online Services on platvormid ja teenused, mida arendatakse jõudsasti. Investeeringud on suured, laiendatakse nii funktsionaalsust kui ka geograafilist turgu. Näiteks on Online Service alt pakutav Exchange peagi funktsionaalsuselt võrdne eraldiseisva Exchangega ja peagi on lisandumas CRM.
Ühe suure uudisena lubas Microsoft turule tuua Azure appliance-i. See saab olema komplekt servereid, seadmeid ja süsteeme, mis võimaldab teenusepakkujal (näiteks MicroLinkil) pakkuda Microsoft Azure-i oma serveriruumidest. Sedasi saavutatakse suurem majutaja kaasatus müüki ja haldusesse. Samuti on võimalik sedasi lahendada füüsiliseturvalisuse ja "kus on minu andmed" valdkonna küsimused. See kas antud platvorm ka majutaja (ehk siis MicroLinki) jaoks mõistlik on sõltub muidugi hinnast, sisust ja konfiguratsioonist, mis selguvad aasta lõpuks.
See kuidas pilvraalimine mõjutab IT teenuste valdkonda ja ärimudeleid väärib eraldi postitust. Selge on, et tema mõju lähima viie aasta jooksul on märkimisväärne ja lähima paari aasta jooksul peavad kõik IT teenusepakkujad otsustama kuidas nad pilvraalimise võimaluste ja ohtudega arvestavad.



Lõpuks ka väike sõnastik ameerikasse rändajale. Loodetavasti on abiks suhtlemisel ja siinsete inimeste mõistmisel:

Hey, its nice to see you! How are you?
Tõlge: Tere.

We are extremely excited about our new product. It has tons of features and we are all really looking forward to getting it out! Tõlge: Meil on hea uus toode.

Its been a pleasure talking to you. I hope to meet you again. -
Tõlge: Head-aega.

Mõelgem samas, et mida arvab ameeriklane eestlasest kes puise aktsendiga ütleb: "Hello! We have a good product, please try it. Goodbye!"

Wednesday, July 7, 2010

IT teenuste arendamisest ja Soovitusindeksi kogemusest

Nagu kõik Eesti IT iduettevõtluse käekäigu jälgijad teavad, siis tuli eelmisel nädalal kapist välja United Cats and Dogs-i ärimudeli ebaedu. Kahju! Loodan siiski, et Arengufondil ja ASI-l õnnestub firma uuesti rajale saada ja uue juhtimise all portaal päästa. Selleks, et Eesti IT iduettevõtlus tulevikus paremini areneks võiksime omavahel kogemusi jagada! Siinkohal annaksin oma panuse. Minu kogemused põhinevad MicroLinki IT teenuste arendamisel kus minu tiimi vastutada on täna nii traditsioonilised IT teenused kui ka modernsemad netiteenused (SAAS). Minu õppetunnid Soovitusindeksi, Arvutivarukoopia, virtuaalserverite, IT auditite ja teiste IT teenuste arendamisel võtaksin kokku järgmiste teesidena:

Teenuse klient peab tänu teenusele teenima või säästma (kordades) rohkem raha kui teenus maksab.
See on üks tõdesid mida teenuste arendamisel ja ideede väljakäimisel tihti ei jälgita. Vaadatakse küll konkureerivaid lahendusi ja paremal juhul ka alternatiivtooteid kuid "mitte kasutamine" kui alternatiiv jäetakse käsitlusest välja.
Eriti peab seda reeglit jälgima tehes teenuseid ettevõtetele. Erakliendid ei ole mõnikord nii ratsionaalsed ostjad ja neile õnnestub läbi tugeva turunduse ja brändi ka kasutuid asju müüa. Näiteks ägedalt bränditud magusat hapupiima 100ml plastikpudelis. Pigem on selline olukord siiski erand ja tark on teha teenuseid millest on kasu rohkem kui kulu.

Enamik vajalikke teenuseid ja asju on juba olemas
Väga harva satub ettevõte olukorda kus tehnoloogiline, ühiskondlik või seadusandlik areng on tekitanud täiesti uue võimaluse ja teenuse müümiseks piisab lihtsalt teavitamisest. Selliseid olukordi muidugi aeg-ajalt on. Näiteks tekkis viimase paari aasta jooksul vajadus mobiilirakenduste vahendamise keskkonna järele, mille Leedu ettevõte GetJar edukalt täitis. Kuid sellised juhud on harvad ja enamasti peab oma teenustele turgu kujundama.
Selle tulemus on see, et müügile ja turundusele peab tõsiselt panustama.

Keegi ei tea sinu teenustest
Teenust arendades tekib tihti petlik tunne, et nüüd peaks küll kõik maailma inimesed juba meie teenusest teadma ja samuti kartus oma kliente ühe ja sama jutuga ära tüüdata. Näiteks kui oled teenusest pidanud juba mitmeid seminare ja kirjutanud kümneid leheartikleid siis võiks ju nii arvata. Kuid see on vale tunne. Keegi ei tea sinu teenusest väga põhjalikult midagi ja turunduse mõttes lõhkise grammofoni probleemi ei ole.

Sinu firma müük ja teenindus on optimeeritud olemasolevate teenuste jaoks.
Uute teenuste seisukohalt tähendab see, et olemasolevale organisatsioonile ja struktuurile - olgu ta kui suur tahes - ei tasu väga suuri lootusi panna. Asjade sellisel seisul on väga objektiivsed põhjused. Kui ettevõte toimib, siis järelikult on tal üks või mitu teenust/toodet mida ta edukalt müüb ehk mis on Bostoni maatriksis tähe või lehma segmendis. Ettevõtte esmakohustus on loomulikult oma põhiäri ehk tähed ja lehmad. Teisest küljest soovitakse maksimeerida kasumlikkust ehk teenindada olemasolevad teenused ära võimalikult vähese hulga inimestega. Sellest tulenevalt ei ole olemasolevas organisatsioonis ülearust ressurssi ega inimesi uute teenuste müümiseks ja teenindamiseks. Uued teenused on enamasti ka "võõramad" nii ettevõtte enda töötajatele kui ka klientidele.
Seega peavad uute teenuste müügiks ja teenindamiseks olema eraldi tegijad ja eraldi ressursid.

Ära alahinda müümise, selgitamise ja juurutamise töömahtu
Inimestele uued asjad enamasti ei meeldi. Eriti ei meeldi nad ettevõtetele, sest nende kasutuselevõtt on väga suur töö. Seega peab selles osas oma kliente aitama ja selleks abiks ka ressursse panustama. Seda tuleb muidugi hinnaarvutuses ka tähele panna. Julgen siiski väita, et teenus mille kuutasu on 1000 kr ja mis sisaldab konsultatiivset müüki, mitmeid kohtumisi ja juurutamist on ettevõtete seas edukam kui 100 kr maksev sama sisuga teenus, mida ei müüda läbi kohtumiste ja juurutamise.

Müümine ja edu võtab aega
Nii, et rahu ainult rahu! Näiteks Soovitusindeksi teenusega, mida oleme juba üle aasta pakkunud, oleme jõudnud kümne (suur)ettevõttest aktiivse kliendini. Kuid siin oleme me järjekindlad - arendame edasi ja müüme edasi. Ainult järjekindlus viib sihile.
Lõpetaksin seega positiivse noodiga. Uute teenuste arendamine, turundamine ja müük on töömahukas, raske ja võtab palju aega. Kuid ta on vähemalt sama töömahukas, raske ja ajamahukas ka sinu konkurentidele! :-)

Kui sinul on häid nõuandeid mida (IT) teenuste arendamisel tähele panna, siis lisa kommentaar!

(Vahepealne pikk paus blogimises tulenes minu keskendumisest magistritööle. See sai nüüd valmis ja saan nüüd aega ka siia tihedamini kirjutada.)