Märt Ridala's thoughts

Aasta tagasi avaldasin siin blogis  ennustused 2010-ks aastaks . Nüüd on hea vaadata toonaste prognooside paikapidavust ja proovida taas ennustada mida võiks tuua 2011. aasta. Praegu 2009. aasta ennustusi lugedes tuleb tõdeda, et need olid veidi liiga optimistlik ja mõned ennustatud nähtustest võiks uuesti "järgmise aasta" kuumaks teemaks prognoosida. Ennustasin, et 2010 näeme lahendust e- ajakirjanduse rahastamises . Mõnes mõttes võiks Ekspressi (ja tõenäoliselt teda peagi järgivate teiste väljaannete) iPad versioone selleks lahenduseks pidada. Suund on igatahes selge: lugeja/vaataja peab maksma hakkama. Omaette aga-ks on esialgu see, et hoolimata Apple ennustatavast iPad-de tohutust läbimüügist (65 miljonit aastal 2011), seab ühele seadmele keskendumine iPad leheversiooni üsna kitsasse nishi. Siin aga on lahenduseks juba olemasolevad ja peagi laiemasse kasutusse jõudvad iPad emulaatorid. Emulaatorid ehk tarkvara, mis võimaldab PC-l töötada iPad-na. Nii, et võib juhtuda,

Alustuseks on pilveraal.ee blogi kontekstis oluline märkida, et Spinglo.com ja tema omanik Synkronice ei ole internetiäri, sotsiaalvõrgustik, pilveraal või netiteenus. Spinglo.com-i puhul on tegemist tavapärase püramiidskeemiga mis on lihtsalt valinud sotsiaalvõrgustiku kui popi ja noortepärase teema oma kontekstiks. Kui tegemist oleks tõesti sotsiaalvõrgustiku teenusega, siis näiteks töötaks http://www.spinglo.com/ veebileht korralikult ja näiteks lingi "Info" alt avaneks ka reaalne tekst infoga. Mind ajendas seda postitust kirjutama see, et hoolimata hoiatustest E24 -s ja Internetmarketing.ee -s värvatakse Spinglo võrgustikku inimesi nüüd juba kaubanduskeskustes. Seda kas tegemist on ausa ettevõtmisega või lihtsameelsetelt raha ära korjamisega soovitan kontrollida läbi järgmiste hinnangute. Hinda seda kuidas liigub raha ja mida selle eest saad. Jäta kogu vaht, lubadused ja keerulised terminid kõrvale. Spinglo puhul saab osta (näiteks 575 euro eest) aktsiaoptsioone. R

Viimase paari kuu jooksul on maailmas saanud populaarseks korraldada mingi idee toetuseks või vastuseisuks DDOS rünnakuid. Näiteks rünnati USA filmi assotsiatsiooni protestimaks nende piraatluse vastast tegevust . Samuti on viimase paari nädala jooksul korraldanud Wikileaksi toetajad väga tõsiseid rünnakuid Mastercardi, Paypal-i ja paljude teiste organisatsioonide vastu mis on Wikileaksi tegevust takistanud. Kas DDOS rünnakuga protesteerimine on samm kodanikuühiskonna suunas või on tegemist ebameeldiva ja ohtliku ilminguga? Minu hinnangul on tegemist väga halva ja ohtliku tendentsiga. Kuigi esialgu tundub see uus ja huvitav nähtus, mida kasutavad üliõpilased ja algajad arvutikasutajad hobi mõttes (nagu omal ajal esimesed häkkerid), siis pikemas perspektiivis on sellel tegevusel ja uuel trendil väga halvad tagajärjed. Esiteks on DDOS rünnakuga protestimine liiga lihtne. Sa ei pea külma ja vihma kätte õue minema või plakatit valmis meisterdama vaid lihtsalt käivitad arvutis mingi vee

Salesforce teatas täna , et hakkab pakkuma andmebaasi teenust. Teenus hakkab olema saadaval pilveteenusena aadressil http://www.database.com/ . Ehk tegemist on Platform-as-a-Service kategooriasse kuuluva teenusega. See on ilmselgelt oluline areng pilveraalinduse maastikul ja sellest saame kindlasti lugeda ka edaspidi. Titaanide võitlus ja usinate päkapikkude lömastamine Üldiselt peab blogosfäär selle teenuse välja tulemist Salesforce ja Oracle vaheliseks titaanide võitluseks . Kuid paraku on selle võitluse negatiivseks tagajärjeks  paljude väiksemate PAAS platvormi pakkujate ärivõimaluste haihtumine . Seda näidet võib tegelikult üldistada kogu IT maastikule. Maastikul ajavad oma väikest asja mitmed keskmise suurusega edukad IT firmad. Nende kõrval tammuvad aga ringi hiiglased - Microsoft, Oracle, Google, Apple, SAP, HP, Nokia jt. Tihti juhtub, et tahtmatult või meelega astuvad hiiglased väikestele tegijatele peale ja lömastavad nad. Hea on kui see juhtub läbi väikese tegija ära ostm

Järgmise paari aasta jooksul toimuvad netiteenuste kasutamisel kaks muutust millega meil tuleb harjuda. Esimene muutus millega meil tuleb harjuda on see, et tasuta lõunad saavad läbi ja netiteenuste kasutamise eest tuleb hakata maksma. Tõenäoliselt jäävad tasuta kasutatavaks suured reklaamiplatsid nagu Google või Facebook, aga vähegi väiksema kasutajaskonnaga ja eriti ettevõtluseks kasutatavad netiteenused saavad olema tasulised. Tendents, et tasuta funktsionaalsust keeratakse järjest väiksemaks ja lisatasulisi teenuseid aina enamaks on paljudes netiteenustes olnud juba mõnda aega. See, et oleme saanud nii pikalt nautida tasuta teenuseid tulenes suurest hulgast vabast riskikapitalist ja lihtsameelsest usust sellesse, et kui mul on palju tasuta kasutajaid, et küll siis ka kuidagi nende pealt teenitakse. Sarnaselt võiks näiteks toidukauplus loota, et pakkudes toidukaupu tasuta võiks ta ära elatuda tööstuskaupade müügist tuhandetele klientidele kes tema poes tasuta vorsti korvi ajavad..

Postimehe lisas Otsustaja ja elektrooniliselt E24-s ilmus Raigo Neudorfi sulest artikkel pilvedesse kolivatest IT-teenustest . See on väga hea, et ajakirjandus pilvraalindusest kui olulisest ja kiirelt arenevast trendist aina rohkem kirjutab. Aitasin Kalev Reiljanit artikli jaoks kommentaaride kirjutamisel ning järgnevalt annaksin ülevaate Elioni ja MicroLinki seisukohast ja plaanidest IT pilveteenuste osas: Sissejuhatuseks väike täpsustus terminoloogia osas: Pilvraalimine ehk cloud-computing tähendab teenust kus üle võrgu on võimalik iseteenindusliku kasutajaliidese kaudu rentida arvutusvõimsust. Peamiselt serverivõimsust ja kettamahtu, aga tänapäeval ka erinevaid võrgulahendusi näiteks koormusejaoturit, veebilehtede puhvrit jms. Suurimad pakkujad on Amazon ja Rackspace. Virtuaalserveri teenus on oma tehniliselt sisult väga sarnane pilvraalimisele. Peamiseks erinevuseks on vähemad iseteeninduse võimalused, samas on ta tavaliselt suurema paindlikkusega tehnilise lahenduse ja