Märt Ridala's thoughts

Paljud majanduse ja ühiskondlikud protsessid on oma iseloomult positiivse tagasisidega lülitused, ehk nähtus ise toob tagajärgi mis mõjutavad nähtust ennast positiivselt. Üritades vältida automaatika terminoloogiat selgitan kuidas tänu sellele nähtusele on võimalik tulevikku ennustada ja võib-olla suisa kujundada. Üks hea näide ennast ise genereerivast nähtusest on Tallinna turism . Tänu sellele, et meil on ilus Vanalinn ja kena loodus oli paarkümmend aastat tagasi mõistlik ehitada Tallinnasse esimesed hotellid ja avada esimene laevaliin. Kuna selle esimese laevaliiniga tulid esimesed turistid esimestesse hotellidesse, siis oli peagi mõtet avada veel hotelle... ja nii edasi tulid meile esimene restoran, giidifirma, lennuliin ja suveniiripood. Iga uus turistidele mõeldud objekt toob kogu süsteemi lisaväärtust juurde, mis omakorda annab põhjuse tulla siia veel suuremal arvul turistidel ja luua veelgi uusi objekte. Süsteem genereerib ennast ise kuni mõni valdkond osutub (ajutiseks) pude...

Lõpetasin eelmise esmaspäevase postituse lubadusega kirjutada sellest miks IT alal võiks töökohti ka kriisi ajal olla. Tegelikult võiks kriisi ajal IT alal isegi tavapärasest rohkem tööd olla. Miks, sellest allpool, aga alguses tõestuseks väike statistika. Täna www.cv.ee-s pakutavad töökohad : Administratiivtöö(35) Avalik sektor(37) Ehitus / kinnisvara(22) Elektroonika / telekom.(24) Energeetika / elekter(6) Finants / raamatupidamine(23) Haridus / teadus(10) Infotehnoloogia(89) Juhtimine(33) Kaubandus(28) Korrakaitse / päästeteenistus(4) Kultuur / kunst / meelelahutus(10) Meedia / avalikud suhted(16) Olukord www.cvkeskus.ee-s: Assisteerimine / Administreerimine 26 Ehitus / Kinnisvara 24 Elektroonika / Telekommunikatsioon 17 Energeetika / Loodusvarad 4 Finants 27 Haridus / Teadus 31 Info / Meedia 34 Infotehnoloogia / E-kaubandus 60 Juhtimine 54 Kaubandus / Majandus 79 Klienditeenindus 172 Koolitus / Personal 11 Kultuur / Meelelahutus 24 Loodusteadused / Põllumajandus 9 Meh...

Mõned nädalad tagasi kirjutas Heido Vitsur Päevalehes hea artikli sellest kuidas Eesti majandust peale kriisi paremaks saada. Soovitan lugeda! Tegelikult küll oli artikli toon väga pessimistlik ja pigem ohtusid välja toov kui lahendusi pakkuv. Ma täiendaks hr. Vitsuri mõttekäiku ühe positiivse mõtte ja mõne positiivse ettepanekuga. Väide 1. 2004-2008 ei saanudki meie innovaatline eksportiv tööstus areneda. Makrotasandi numbreid vaadates oli periood 2004-2008 Eesti jaoks üsna kesine - sisuliselt laenurahaga tarbimine. Eksport kasvas väga minimaalselt, import ja välisvõlg aga märkimisväärselt. Majanduses nagu me teame on aga makroökonoomika mikrode summa. Mikrotasemel valitses mäletatavasti neil aastatel väga huvitav olukord. Kinnisvara, jaekaubanduse ja tööturu buum. Kui lähtuda tõest, et ettevõtte ülesanne on oma omanike vara maksimeerimine, siis oli selge, et tegeleda tuleb täie rauaga kinnisvaraga ja kaubandusega. Seega olid juhid valiku ees: - investeerides keerukasse ekspordi ja/võ...

Eesti 2009 eelarve kulude maht on 96,7 miljardit krooni. Tundub, et ei tule kokku ja lõigatakse sellest suurte probleemidega 8 miljardit. (loodetavasti) 2008 algne eelarve kulude maht oli 93,275 miljardit krooni ja sellest lõigati juunis lisaeelarvega suurte pingutustega 3,2 miljardit . Nüüd püant. 2007 aasta eelarve kulude maht oli 74,78 miljardit, millele aasta keskel tehti lisaeelarve 6,2 miljardi krooniste tuludega . Kokku ikkagi ainult 80,9 miljardit seega. Ehk siis summa, milleni praegu väga teravate ja valusate lõigetega tahetakse jõuda! Nii, et 2008. eelarve tehti lihtsalt liiga suur. Kui 2008 eelarve oleks jäetud lihtsalt sama suureks kui 2007, siis meil poleks praegu probleemi. Aga kas mäletate 2007. kevadet ja suve ehk aega kui 2008 aasta eelarve põhiraamistik koostati? Siis oli meil just olnud pronkssõdur, valitsuse kritiseerimine oli absoluutselt ebamoraalne ja nii läkski 2008 a. eelarvesse suht sujuvalt palju õhku sisse. Majandusanalüütikud küll arvamuslugusid kirjutasid...