Sunday, March 22, 2009

Kuidas saada tasuta head nõu?

Kui otsid maailma juhtivate innovatsiooni/e-äri/e-turunduse/finantside/IT/juristide või mille iganes konsultantide nõu, siis on sul variant otsida mõni konsultatsiooni-firma, kes sulle 200 eurot/h konsultatsiooni annab. Aga on ka nutikam variant - LinkedIN. Seal on kindlasti sind huvitava teema grupp olemas. Liitu sellega, vaata diskussioone ja pane enda teema üles. Küll nõu antakse ja tihtipeale parematki kui sa ostes saaksid.

Ise alustasin avatud innovatsioonile põhineva arendusprotsessi juurutamist ja selle juures on nõuanded ja tugi InnoCentive grupi liikmetelt vägagi abiks. :-)

Saturday, March 14, 2009

Head ideed levivad

Kirjutasin mõni aeg tagasi siin blogis ideest, et pensioni suurus hakkab sõltuma laste arvust. Väga lahe, et Indrek Neivelt sattus ka seda väärt ideed lugema ja nüüd ka see mõte juba Ekspressis ja rahandusministeeriumi nõukojas levib. :-)

Tasub lugeda blogisid! Siis oled mõtetes pool aastat teistest ees. :-)

Sunday, March 8, 2009

Kas uskuda Eesti startup-desse?

Minu eelmisele postitusele tuli kaks kommentaari palvega põhjendada, miks ma just neid startup-e esile tõin ja miks ma arvan, et alustavad ettevõtted Eesti IT sektoris kuidagimoodi olulist rolli mängivad. Kuna kommentaarile vastamisega jäin nüüd veidi venitama, siis kirjutan vastuse uue postitusena. Kommentaarid jälle väga teretulnud, aga olgem julged ja pange oma arvamusele oma nimi ka külge. :-) Anonüümselt kirjutatud kommentaar on ju aja raiskamine, sest sinu tarka mõtet ei seostata sinu isiksusega ja sinu nimelisel brändil jääb positiivne plusspunkt seetõttu saamata.

Aga asja juurde!

Mina suhtun Eesti startup-desse teadlikult liiga suure ja eba-objektiivse optimismiga. Kuna ma olen muidu ratsionaalne, inseneri haridusega inimene, siis ma olen enda jaoks sellele ka objektiivse põhjenduse mõtestanud:
- Nagu Paul Graham ja ka paljud teised startup-dega tegelevad ettevõtjad ja investorid on alati väitnud, siis edu ei seisne mitte idees vaid tegijates. Head tegijad on need kellest kõik sõltub. Kui ka esimene idee läheb aia taha, siis teine, kolmas, neljas või viienda derivaat ikka õnnestub.
- Tegijaid saadakse tegemise ja harjutamisega mitte teooria lugemisega. Loe huvitav lugu selle kohta Peep Laja blogist.
- Seega mida rohkem alustavaid ettevõtjaid ja alustajaid meil Eestis on seda varem mõni neist õnnestub "big time".
- Selleks, et saada rohkem inimesi ettevõtjana tegutsema tuleb olemasolevaid kannustada ja uusi julgustada. Mida mina siis optimismi ja vahest pikemalt ideed analüüsimata ka teen!

Aga veel tähtsam! Mõelgem mis on alternatiivne stsenaarium:
- Leiame igale käiku läinud ideele kolm põhjust, miks ta äri varsti ära lõppeb. Ma arvan, et igaüks suudab need "ah selle eest keegi nii kui nii ei maksa" või "selliseid teenuseid on maailmas juba 10 tükki olemas" põhjust välja mõelda. Mina suudaks. :-)
- Toome hoiatavate näidetena esile neid kes proovisid ja kuhugi ei jõudnud.
- Saavutame suurema ettevaatlikuse, enam igaks juhuks mingeid hulle ideid ei proovita, OpenCoffee jääb ära ja kõik saavad rahulikult oma palgatööd edasi teha.... seniks kuni firma omanik programmeerimise Valgevenesse või Indiasse üle viib, sest seal on odavam.

Me vajame Eestis ja IKT sektoris alustavaid ettevõtteid! Alustavad ettevõtted on innovatsiooni ja tehnoloogia teenuste kasvulava. Kui vaadata näiteks Google-t, siis praktiliselt kogu tema tooteportfell on kokku ostetud ja integreeritud alustavatest ettevõtetest. Isegi tema põhiline rahalehm ehk Adwords ja Adsense reklaamisüsteem on ostetud. Kõik maailma suured IT ettevõtted ostavad kokku väiksemaid ja kasvavad läbi selle, sest ise ei jõuaks nad lähedalegi nii kiiresti areneda. Kõik kiirelt arenevad ettevõtted kasutavad avatud innovatsiooni, ostavad kokku ja integreerivad alustavaid ettevõtteid. Heaks näiteks siinkohal on Nokia kes kasutas ja kasutab väga jõuliselt väike-ettevõtteid enda kasvuks vs. Ericsson kes seda ei teinud ja proovis üksi hakkama saada. Nokia võitis. Seega ka Eesti suuremad IKT firmad vajavad arenemiseks väikeseid kellega koostööd teha, kellega kahasse teenuseid arendada ja keda osta. :-)

Kui nüüd konkreetselt Fortumost, Edicy-st ja Ühendatud koduloomadest rääkida, siis need on teenused millel on kümneid tuhandeid kliente. (Vähemalt nende endi veebilehtede järgi.) Ega meil Eestis väga palju ei ole firmasid kes saavad enda klientide arvu kümnetes tuhandetes lugeda. Nüüd tuleb siis igalt oma kliendilt keskmiselt 10 kr kuus saada ja ongi juba normaalne käive. :-) (Näiteks kui UnitedCats saaks 5%-i sellest rahast, mis tema kliendid kassiliiva eest maksavad või kasvõi 10% Whiskasi reklaamieelarvest, siis oleks kogu mäng juba ju küünlaid väärt.)

Nutiteq-l on juba 5 töötajat ja ka mõned suurkliendid.

SmartDusti kohta hetkel täpsemalt ma kahjuks ei tea, aga siit saab ühtteist positiivset lugeda.

Selle postituse kirjutamise ajal liitus www.uniteddogs.com-ga 5 uut koera.

Monday, March 2, 2009

Arvutimaailmale IT sektori ekspordimootorid


Raigo Neudorf Arvutimaailmast palus kirjutada, et millised Eesti IT ettevõtted võiksid aidata meie eksporti. Panen vastused siia ka kirja. Lühidalt, et ma usun Netiteenustesse (SaaS) ja startup-sse mida promon Netiteenuste lehel. Aga siin siis intervjuu. Kommenteeri!

-Millised on Sinu hinnangul need IT ettevõtted, mis aitavad meil kriisist välja tulla? Väikse põhjendusega, miks just need firmad.

Esmalt muidugi minu leivaandja MicroLink. Tegeleme tõsiselt avatud-innovatsiooni strateegiate väljatöötamisega ja uute teenuste otsimisega millega hakata välismaale teenust pakkuma.

Võimalus ekspordi najal kasvada on ka teistel Eesti suurematel ja vanematel IKT ettevõtetel: Webmedial, Regiol, Helmesel ja teistel.

Märkimisväärne võimekus on meil tekkinud ja arenemas aga hoopiski mitmetes väikestes startup firmades. Tänu Connect Estoniale, Ajujahile, OpenCoffeele, MKM-le ja EAS-le, mitmetele meie kohalikele „gurudele“, IKT Demokeskusele, MTVP-le ja ASI-le ning Skype eeskujule on meil tekkinud päris hea alustavate IT ettevõtete kasvulava ja kultuur. Esialgu küll väike, aga kiirelt kasvav keskkond/sotsiaalvõrgustik/kultuuriruum on endasse koondanud kuskil 500 inimese ringis kes aitavad innovaatilisi ideid ellu viia. Meil on ka esimesed näited edukatest startup ettevõtetest:
- UnitedDogs ja UnitedCats
- Fortumo
- Edicy
- SmartDust Solutions
- Nutiteq
Vaata ja täienda nimekirja Netiteenuste lehel!

Ma arvan, et lisaks neile keda ma teadsin nimetada on tänu sellele kultuurile, innovatsiooni ja ekspordi toetamisele meil lähiaastatel kasvamas kümneid uusi ettevõtteid kes on suunatud ainult ekspordile. Meie suured (MicroLink, Skype, Webmedia, Helmes) saame neid toetada, aga võib juhtuda, et tänu kiirele kasvule hakkab mõni neist hoopis kolme aasta pärast mõnda meie praegust suurt toetama.

Kas Sulle on Eestis täna silma jäänud mõni väike ja suhteliselt tundmatu
tegija, kellel võiks olla potentsiaali kasvada väga edukaks tegijaks?


Jah – need samad neli, viis startup-i omavad kõik juba väliskliente, neil on kõvad tegijad tiimis ja seega omavad väga suurt potentsiaali.

Puutud kokku kindlasti ka uute ja huvitavate ettevõtetega. Palju on meil näiteks selliseid IKT-sektori ettevõtteid, kes kohe algusest peale on teadlikult orienteerinud end välisturgudele?

Kõik IT startup-d on eelisjärjekorras suunatud välisturule ja Eesti on nende jaoks nagu iga teinegi riik….mitte põhiturg. Tihti eelistavad investorid neid startup-e kes ei ole Eestis kanda kinnitanud. Kohalikul turul tegutsemine ja kohalike heade klientide omamine muudab koheselt natuke mugavamaks ning tekitab tunde, et kliendi saamine on lihtne.

Mulle on juba öeldud, et eks parimad võimalused ekspordimootoriks kasvamisel on siiski suurematel (Eestis mõistes siis) ja tuntumatel IT-firmadel. Ehk siis sellistel tegijatel nagu Webmedia, Helmes jne. Oled Sa selle väitega nõus või pole see siiski pelgalt kinni ettevõtte tänastes mahtudes?

Tegelikult ei ole ma sellega 100% nõus. Ma arvan, et meie suurematel IT ettevõtetel on head võimalused ekspordi suurendamiseks ja uute innovaatiliste teenuste loomiseks, aga nad peaks selleks sisemiselt päris palju muutuma. Nagu innovatsiooni- ja juhtimisteooria ütleb on (suurtel) firmadel väga raske muutuda. Ikka on juhtkonna jaoks küsimus, et „Miks peaksime riskima kui praegu on ka nagu täitsa hästi?“ või „Miks peaks meie tippjuhtkond tegelema mingi riskantse ja kiiksuga projektiga, mitte proovima oma praeguse suurkliendi käivet 10%-i tõsta?“ Seega tõenäoline on see, et Eesti järgib maailmas toimivat mudelit. Tõeliselt edukaid uusi teenuseid teevad uued startup ettevõtted ja peale seda kui nad saavutavad käibe ja kliendibaasi hakkab suurem tegija temaga koostööd tegema, ostab ta ära või investeerib temasse. Eestis muidugi ei saa see olema nii suurejooneline nagu näiteks SAP-i ja Coghead-i vahel (http://www.itnews.com.au/News/96938,sap-buys-coghead-to-expand-saas-portfolio.aspx), aga väiksemas mahus on meil selline mudel toiminud (EMT ja rate.ee).
Seega on väga oluline, et me toetaks startup-i kultuuri levikut ja alustavaid ettevõtteid. Seda vabatahtliku töö, ettevõtete ja riigi tasemel. Meie ML-s oleme selleks käivitanud IT inkubaatori (http://inkubaator.microlink.ee) Nii tekib meil ettevõtteid kellesse suured saavad edu korral investeerida ja siis edasi veel võimsamalt nende teenuste arendamisega edasi minna.
Suurte ettevõtete jaoks on oluline, et nad arendavad välja võimekuse ja kontaktid uute ideede või firmade avastamiseks, nendesse investeerimiseks ja peale investeerimist nende integreerimiseks ja kasvu kiirendamiseks. Ehk tegelevad süstemaatiliselt avatud-innovatsiooniga ja oma ettevõtte dünaamiliste võimekustega.

Kas noored ja "rohelised" ettevõtjad on Sinu arvates riskialtimad, kui näiteks vanad ja kogenud ettevõtjad? Ehk et välisturgudele trügides ei lööda naljalt risti ette?

Loomulikult! :-)
Ühel juhul on põhitegijad ettevõtte omanikud, kellel on klientide saamisest väga palju võita ja klientide mitte saamisel väga palju kaotada. Nende jaoks on valikuteks suur töö ja miljonäriks saamine või risk pankrotti minna. Teisel juhul on meil ikkagi tegemist palgatöölistega, kelle jaoks võib isegi välismaa keeles suhtlemine olla natuke ebamugav.