Monday, March 2, 2009

Arvutimaailmale IT sektori ekspordimootorid


Raigo Neudorf Arvutimaailmast palus kirjutada, et millised Eesti IT ettevõtted võiksid aidata meie eksporti. Panen vastused siia ka kirja. Lühidalt, et ma usun Netiteenustesse (SaaS) ja startup-sse mida promon Netiteenuste lehel. Aga siin siis intervjuu. Kommenteeri!

-Millised on Sinu hinnangul need IT ettevõtted, mis aitavad meil kriisist välja tulla? Väikse põhjendusega, miks just need firmad.

Esmalt muidugi minu leivaandja MicroLink. Tegeleme tõsiselt avatud-innovatsiooni strateegiate väljatöötamisega ja uute teenuste otsimisega millega hakata välismaale teenust pakkuma.

Võimalus ekspordi najal kasvada on ka teistel Eesti suurematel ja vanematel IKT ettevõtetel: Webmedial, Regiol, Helmesel ja teistel.

Märkimisväärne võimekus on meil tekkinud ja arenemas aga hoopiski mitmetes väikestes startup firmades. Tänu Connect Estoniale, Ajujahile, OpenCoffeele, MKM-le ja EAS-le, mitmetele meie kohalikele „gurudele“, IKT Demokeskusele, MTVP-le ja ASI-le ning Skype eeskujule on meil tekkinud päris hea alustavate IT ettevõtete kasvulava ja kultuur. Esialgu küll väike, aga kiirelt kasvav keskkond/sotsiaalvõrgustik/kultuuriruum on endasse koondanud kuskil 500 inimese ringis kes aitavad innovaatilisi ideid ellu viia. Meil on ka esimesed näited edukatest startup ettevõtetest:
- UnitedDogs ja UnitedCats
- Fortumo
- Edicy
- SmartDust Solutions
- Nutiteq
Vaata ja täienda nimekirja Netiteenuste lehel!

Ma arvan, et lisaks neile keda ma teadsin nimetada on tänu sellele kultuurile, innovatsiooni ja ekspordi toetamisele meil lähiaastatel kasvamas kümneid uusi ettevõtteid kes on suunatud ainult ekspordile. Meie suured (MicroLink, Skype, Webmedia, Helmes) saame neid toetada, aga võib juhtuda, et tänu kiirele kasvule hakkab mõni neist hoopis kolme aasta pärast mõnda meie praegust suurt toetama.

Kas Sulle on Eestis täna silma jäänud mõni väike ja suhteliselt tundmatu
tegija, kellel võiks olla potentsiaali kasvada väga edukaks tegijaks?


Jah – need samad neli, viis startup-i omavad kõik juba väliskliente, neil on kõvad tegijad tiimis ja seega omavad väga suurt potentsiaali.

Puutud kokku kindlasti ka uute ja huvitavate ettevõtetega. Palju on meil näiteks selliseid IKT-sektori ettevõtteid, kes kohe algusest peale on teadlikult orienteerinud end välisturgudele?

Kõik IT startup-d on eelisjärjekorras suunatud välisturule ja Eesti on nende jaoks nagu iga teinegi riik….mitte põhiturg. Tihti eelistavad investorid neid startup-e kes ei ole Eestis kanda kinnitanud. Kohalikul turul tegutsemine ja kohalike heade klientide omamine muudab koheselt natuke mugavamaks ning tekitab tunde, et kliendi saamine on lihtne.

Mulle on juba öeldud, et eks parimad võimalused ekspordimootoriks kasvamisel on siiski suurematel (Eestis mõistes siis) ja tuntumatel IT-firmadel. Ehk siis sellistel tegijatel nagu Webmedia, Helmes jne. Oled Sa selle väitega nõus või pole see siiski pelgalt kinni ettevõtte tänastes mahtudes?

Tegelikult ei ole ma sellega 100% nõus. Ma arvan, et meie suurematel IT ettevõtetel on head võimalused ekspordi suurendamiseks ja uute innovaatiliste teenuste loomiseks, aga nad peaks selleks sisemiselt päris palju muutuma. Nagu innovatsiooni- ja juhtimisteooria ütleb on (suurtel) firmadel väga raske muutuda. Ikka on juhtkonna jaoks küsimus, et „Miks peaksime riskima kui praegu on ka nagu täitsa hästi?“ või „Miks peaks meie tippjuhtkond tegelema mingi riskantse ja kiiksuga projektiga, mitte proovima oma praeguse suurkliendi käivet 10%-i tõsta?“ Seega tõenäoline on see, et Eesti järgib maailmas toimivat mudelit. Tõeliselt edukaid uusi teenuseid teevad uued startup ettevõtted ja peale seda kui nad saavutavad käibe ja kliendibaasi hakkab suurem tegija temaga koostööd tegema, ostab ta ära või investeerib temasse. Eestis muidugi ei saa see olema nii suurejooneline nagu näiteks SAP-i ja Coghead-i vahel (http://www.itnews.com.au/News/96938,sap-buys-coghead-to-expand-saas-portfolio.aspx), aga väiksemas mahus on meil selline mudel toiminud (EMT ja rate.ee).
Seega on väga oluline, et me toetaks startup-i kultuuri levikut ja alustavaid ettevõtteid. Seda vabatahtliku töö, ettevõtete ja riigi tasemel. Meie ML-s oleme selleks käivitanud IT inkubaatori (http://inkubaator.microlink.ee) Nii tekib meil ettevõtteid kellesse suured saavad edu korral investeerida ja siis edasi veel võimsamalt nende teenuste arendamisega edasi minna.
Suurte ettevõtete jaoks on oluline, et nad arendavad välja võimekuse ja kontaktid uute ideede või firmade avastamiseks, nendesse investeerimiseks ja peale investeerimist nende integreerimiseks ja kasvu kiirendamiseks. Ehk tegelevad süstemaatiliselt avatud-innovatsiooniga ja oma ettevõtte dünaamiliste võimekustega.

Kas noored ja "rohelised" ettevõtjad on Sinu arvates riskialtimad, kui näiteks vanad ja kogenud ettevõtjad? Ehk et välisturgudele trügides ei lööda naljalt risti ette?

Loomulikult! :-)
Ühel juhul on põhitegijad ettevõtte omanikud, kellel on klientide saamisest väga palju võita ja klientide mitte saamisel väga palju kaotada. Nende jaoks on valikuteks suur töö ja miljonäriks saamine või risk pankrotti minna. Teisel juhul on meil ikkagi tegemist palgatöölistega, kelle jaoks võib isegi välismaa keeles suhtlemine olla natuke ebamugav.

9 comments:

  1. Anonüümselt... for obvious reasons.

    UnitedDogs ja UnitedCats -- Negatiivne, et asutati buumi tipus ja buumi turule. Positiivne, et sihtturuks tundub olevat vaimselt mitte just väga keskmised inimesed. Eriti ei usu, et see niipea kasumlikuks ürituseks muutub, aga investorid vähemalt usuvad asjasse.

    Fortumo -- Eduka (teenust pakkuva) firma omatoote spinoff. Kui näiteks Felix liigutaks ketsupi tootmise eraldi firmasse, siis kas ka too oleks näide edukast startup-lusest? Ei usu...

    Edicy -- Veel üks CMS konkureerimas turul kus on väga palju tasuta ja open source lahendusi.

    SmartDust Solutions -- On neil vahepeal ka mingit müüki toimunud?

    Nutiteq -- Alustas palju aega tagasi ühe mehe firmana ja on siiamaani ühe mehe firma... Edukas startup? Ei ole ju...

    ReplyDelete
  2. Vaidleks samuti vastu edukate startupide kohapealt. Tundub, et on tekkimas arusaam, et iga projekt millele ASI( või mõni muu ex-skyper) raha annab on kohesealt ka midagi erilist ja next big thing vms. Vist ikka ei ole.

    Vaatleme näiteks edicy. Tänapäeval reklaamib iga CMS tootja ennast kui "kõige lihtsam teenus ever". Aga reaalne probleem on selles, et kasutaja, kes seda vajab ei tea midagi selliste asjade olemasolust.
    Edicy lehelt ei jäänud ka silma, et neil oleks tööl mõni turundusinimene....

    UnitedDogs ja UnitedCats - oma sisutõttu võimeline tekitama palju buzzi, kuid palju on tõesti kasutajaid kes tulevad tagasi pärast esmavisiiti?

    Huvitaks autori seisukoht, et miks just need mainitud startupid on "edukad".

    ReplyDelete
  3. Eestis on olemas täiesti Eesti oma SaaS teenuseid pakkuv startup Folderburg.com. Just alustasid teenuste pakkumist. Sait: http://www.folderburg.com. Pakuvad Microsofti toodete renti ettevõtetele läbi veebilehitseja kasutamiseks.

    ReplyDelete
  4. Mul on selline küsimus, et kust on tekkinud SaaS-i eestikeelne tõlge - Netiteenused? On see ametlik tõlge?

    ReplyDelete
  5. Tõlge Netiteenused on minu väljamõeldud sõna. :-) Kuna veebiteenus on juba kasutusel ja tähendab web-servicet ja "Tarkvara teenusena" või "Teenusena pakutav tarkvara" on väga kohmakad, siis mõtlesin sellise uue sõna välja.

    ReplyDelete
  6. www.folderburg.com ei ole Netiteenus. Nad pakuvad Microsofti tarkvara MS teenusepakkuja mudeliga. MicroLink pakub sarnase skeemiga lahendusi juba aastaid ja tundub, et hinnad on ka üsna sarnased. Nii, et kui terminites korrektne olla, siis on Folderburgi puhul tegemist süsteemse tarkvara majutuse ehk hosting teenusega. Mitte SaaS ehk Netiteenusega kuigi nad ise nii väidavad. Vahe on neil selles, et Netiteenuse puhul kirjutatakse tarkvara spetsiaalselt kohe alguses jagatud keskkonnas pakkumiseks, Exchange, NAV, Dynamics ja teised on kirjutatud algselt ikka eraldi installeeritavateks lahendusteks.

    Tegemist siis meie (MicroLinki) konkurendiga. :-) Kahjuks on nad sihtimas Eesti turgu (isegi veeb on eestikeelne) - turgu kus on juba tegijad MicroLink, Net Group, Uptime, IT grupp ja teised. Kerge ei saa neil olema....meil kellelgi ei ole.

    ReplyDelete
  7. veel Netiteenuste tõlkest: minuarust ei ole see üldse täpne ja ajab segadusse - SAAS - software as a service ja sinu pakutud webservices on nagu siga ja kägu; ehk oleks korrektsem: tarkvara renditeenus.

    ReplyDelete
  8. Uurisin ka veidi seda folderburg.com saiti. Tellisin tasuta demosid nendele Microsofti teenustele ja sebisin niisama ringi.

    See veebipõhine kasutajaliides on küll üsna äge, täitsa ohoo elamus. Paistab, et täielik iseteenindus ja ega eriti midagi mõtlema küll ei pidand väga.

    ReplyDelete
  9. Tere,

    märkasin, et Folderburg.com teenuste osas on siin arutelu tekkinud.
    Sooviks ettevõtte esindajana natuke asja selgitada.

    Folderburg siiski pakub SaaS teenuseid. Peamiseks kriteeriumiks on minu arvates see millisena kasutaja teenust tajub (user experience), mitte see millised on tehnoloogiad ja kas nad olid algselt selliste teenuste pakkumiseks tehtud.

    SaaS teenus peamised tunnused on:

    - Kasutaja saab kõiki pakutavaid teenuseid kasutada vaid veebilehitsejat kasutades
    - Kasutaja saab kogu teenuste administreerimist teha vaid veebilehitsejat kasutades. Seadete muutmine, teenuste tellimine jne.
    - Teenuste eest tasumine toimub perioodilistre maksetena

    - ... ja kardinate tagune osa. Kogu administreerimine on 100% automatiseeritud. Järele jääva raha ja aja saab teenusepakkuja suunata paremale klienditoele ja soodsamatele hindadele.


    Folderburg.com teenus vastab kõigile neile tunnustele. (neist Dynamics NAV renditeenus on veidi erandlik, RDP) Minu teada ei paku rohkem keegi Eesti ettevõtetest nendele tunnustele vastavaid Microsofti toodetel põhinevaid SaaS teenuseid ettevõtetele.

    Mis puudutab välisturgusid, siis välisturud on plaanis sama tõsiselt kui Eesti turg.

    Hinnad siiski ei ole võrdsed. Aga eks igaüks saab ise võrrelda.

    Usun, et just välisturgudel äri tegemine on ka see koht kus meie partnerluse mudel peaks ennast õigustama. Kõige parem oleks kui saaksime välisturgudele minna teiste Eesti ettevõtetega koostöös.
    Miks mitte ka koos Microlinkiga, oleme igasugusele koostööle avatud!

    Peeter
    Folderburg.com

    ReplyDelete