Thursday, December 20, 2007

Tööjõuturul on masinatel inimeste ees kohatud eelised!

Kas ei ole ebaõiglane, et masina töö pealt ei pea maksma tulumaksu, sotsmaksu, töötuskindlustust ja pensionifondi? Töö on ju töö ja miks masina tehtud tööd peaks käsitlema teisiti kui inimese tehtut? Miks seame inimesed võrreldes masinatega ebavõrdsesse seisu tööjõuturul? Peale maksude peab inimeste puhul veel täitma kõiksugu norme: tervisekontroll, koondamistasud.... Kas ei ole see seadusandlus pärit kõik 20. sajandi algusest kus masinad veel ei konkureerinud inimestega kõigil võimalikel elualadel?

Või päris vist siiski mitte. Sotsiaalmaksu võiks käsitleda kui inimese hoolduskulu, pensionifond ja töötukindlustus on ainult inimestega seotud.... Ainult tulumaks on selline kohatu maks, mis ei tulene inimese ja masina erinevuse spetsiifikast ja peaks olema inimtöö ja masina töö puhul võrdne. Näiteks 0.

Minu ettepanekud:
- Asendada tulumaks teiste maksudega.
- Teha kõik maksud töötajale nähtavaks. Palgatõendile kirjutada, et tööandja maksis välja x kr ja sellest läks riigile.... Ma vean kihla, et enamik inimesi üldse ei teagi, et iga nende saadud 100 kr pealt saab riik 33 kr sotsiaalmaksu. Nii läheks poliitprogrammid õigesse fookusesse. Tulumaksu vähendamise kõrval oleks popp ka teisi makse alandada.

Tuesday, December 18, 2007

Kas selliseid komme me tahtsimegi?

Väga aktuaalne teema jõulude ja aastavahetuse paiku. Kalev võiks teha "EMT-d" ja kuulata klientide arvamust. Me tahame:
- Et kommi saaks paberist kätte ühe käega
- Et komm oleks nii suur nagu vanasti
- Et paber ei oleks 10 000 aastat säilivast naftast tehtud materjalist.

Wednesday, December 5, 2007

Haabersti risti sündroom

Haabersti ringtee oleks pidanud juba ammu ümber ehitama valgusfooridega ristteeks...., aga seda ei tehtud. Ei tehtud seepärast, et millalgi otsustati, et tegelikult oleks targem sinna rajada mitme miljardi eest mitmetasandiline risttee. Raha aga ei ole siiamaani, ei paista teda ka kuskilt ja seetõttu kõik seisab. Kui mõni ummikus istuja või judoklubi omanik ajalehes protestib, siis on otsustajatel hea viidata, et midagi ei ole mõtet teha, sest tulevikus rajatava mitmetasandiline risttee ehitamise käigus lammutataks praegune ehituse ära.

Sarnase nähtuse otsa komistame me tihti ka tööl. Kuskil taamal kumab mingi suur projekt või arendus, mis parendab suure hulga muresid, muudab tööprotsessid õigeks, arendab välja head ja uhked infosüsteemid. Kõik räägivad sellest ja loodavad sellele. Mis aga paha on on see, et seetõttu hoitakse kinni väiksemaid arendusi selles samas valdkonnas.... neid ei ole ju mõtet teha, sest suur arendus tuleb ja teeb kõik heaks.

Minu kogemus näitab, et enamikel juhtudel "Suurest arendusest" ainult räägitakse, ta on liiga kallis, töömahukas, aeganõudev ja keeruline, et keegi julgeks teda ette võtta. Kui ta siiski on ette võetud, siis tema tulemus ei ole see, mida temalt loodeti.

Nii, et tehkem väikesi arendusi! Suurt arendust nii kui nii ei tule ja kui ka peaks tulema, siis on lihtne seal ära kasutada vahepeal tehtud väikeseid arendusi.

Ärme jää terveks eluks ringtee järjekorda ummikusse seisma.

Thursday, November 29, 2007

Kuidas tõsta iivet ja ...pensione

Minu arvates võiks Eesti Vabariigis makstava riikliku pensioni suurus siduda pensionäri sotsiaalmaksu maksvate laste arvuga. See oleks õiglane:
- Pensioni makstakse töötavate inimeste sotsiaalmaksust. Ehk mida rohkem lapsi, seda rohkem maksjaid. Miks minu poolt kasvatatud lapsed peaksid maksma teiste minu eakaaslaste pensione või vastupidi?
- Inimestel kes ei viitsi lapsi teha ja neid kasvatada on elu ajal hoopis suuremad võimalused raha teenida ja omale pensioniks kõrvale panna.
- Tänapäeva eurooplased ei toeta oma vanemaid ise, sest kogu nende raha läheb maksudeks, millest makstakse nii nende endi kui nende lastetute eakaaslaste pensionid, haiglakulud ja soodustused.

Kindlasti tõstaks selline idee iivet.

Inimese (majanduslik) õnn pensionipõlves on alati sõltunud tema laste arvust. Alati ehk kogu inimkonna ajaloo jooksul enne 20-t sajandit.... ja ka tänapäeval arengumaades.

Üleminek sellisele süsteemile võiks olla sujuv. Näiteks teha edaspidi kõik pensioni tõusud laste arvu alusel. Ehk, et need kellel on töötavaid lapsi, nende pension tõuseks proportsionaalselt ja need kellel ei ole need elaksid sama moodi edasi nagu senini.

Friday, November 23, 2007

Maavarad ei too õnne?

Väga imelik, aga maailmas praktiliselt pole riike mis oleksid maavarade poolest rikkad ja kus inimestel oleks hea elada. Ilmselt on siin seos olemas, rikkus maavarades võimaldab ära elada laisalt või siis võimule tulla diktaatoritel, kes ei pea kartma majanduslikku kollapsit, sest naftat, gaasi ja teemandeid annab ikka müüa.
Selle suunalisi negatiivseid tendentse võib märgata ka meie põlevkiviga. Nüüd kus põlevkiviõlil hakkab korralik rahaline väärtus olema tekib aina enam ettevõtjaid kes eelistavad kõrgtehnoloogiale ja ratsionaliseerimisele ekskavaatorit ja looduse ära kasutamist. Ning neil on õigus, raha on selles valdkonnas rohkem.

Seega olgem õnnelikud, et Eestis ei ole naftat, kivisütt, uraani, kulda ega muud. Sellest tuleks ainult õnnetust. Nüüd on meil võimalus läbi innovaatika, motiveeritud kõrgetasemeliste spetsialistide ja IT head ja huvitavat saavutada. Ja lõppkokkuvõttes on inimesed ka õnnelikumad kui kuskil Chavezi Venetsueelas, Putini Venemaal või Ahmadinejadi Iraanis.

Sunday, November 18, 2007

Vanalinna restoranid eestlastele!

Vanalinn on täis restorane. Nad on kõik tühjad ja neis kõigis maksab normaalne praad üle 200 krooni. Millal ometi tulevad restoraniomanikud selle peale, et sihtides ennast kohalike ja tavaliste elanike turule seades prae hinnaks maksimaalselt 100 saavad nad rohkem kliente, käivet ja kasumit? Nii saaks suureks äriks! Aga ei, ikka üritatakse leida need kaks perekonda päevas kes on valmis 1000 krooni perekondliku lõuna eest maksma.

Põhja-Tallinna Sõnumid

See on nii hea, et on ka ajalehti kus kõik uudised on positiivsed! :-) Kaks tänavat on asfalteeritud, lasteväljakuid korda tehtud ja aina juurde neid ehitatakse. "Elu läheb paremaks!", kirjutab meile Deniss Boroditsh. Ei mingit virinat, et raha ei ole.

Thursday, November 15, 2007

Kinnisvara hinna probleemi lahendus

Kõik me oleme nõus, et Tallinnas on kinnisvara hind liiga kõrge. Kui keskmiselt võiks ühe korteri ruutmeetri hind võrduda keskmise kuupalgaga, siis Tallinnas on ta kaks või kolm korda kallim. Mul on lahendus välja pakkuda!

Riiklikult tuleks seada piir kodulaenu maksimaalsele perioodile! Kui praegu annavad pangad laenu isegi kuni 40-ks aastaks, siis see maksimaalne periood tuleks seadusega tuua alla näiteks 15-ks aastaks.

Meetod: Alates aastast 2010 vähendada iga aasta lubatud maksimaalset kodulaenu perioodi pikkust 1a. võrra. Seda alustades 30-st aastast kuni 15 aastani.

Tulemus: "Õhu komponent" mis on kinnisvara virtuaalses osas - maa hinnas ja asukoha väärtuses - väheneks. Säiliks ostjate võime maksta kinnisvara ehitamiseks vajalik hind ja kõik saaksid endale kodu siiski soetada. Väheneks periood, milleks noor pere peab ennast võlaorjusesse määrama tahtes endale kodu soetada.

Miks praegu: Praegu võiks hakata sellist eelnõu ettevalmistama, et saada ta järgmise majandustõusu alguseks valmis ja käiku lasta.

Pööraks ümber: Me oleme näinud kuidas sama protsess toimib teistpidi. Kui pangad on aastate 2000-2006 joksul maksimaalset kodulaenu perioodi pikendanud, siis see on endaga kaasa toonud proportsionaalse kinnisvarahindade tõusu. Kasvanud on "õhu komponent" ehk maa ja asukoha väärtus. Üldises plaanis on maksimaalse laenuperioodi pikendamine toonud palgatöölistest kodu soetajatele kaasa ainult õnnetust - võlaorjus pikenes aga võimalused asukoha ja ruutmeetrite osas jäid samaks.

Thursday, November 8, 2007

Prioriteedid?

- USA-l on 100 F22 Raptor reaktiiv hävitajat.
- 2008-l aastal plaanitakse soetada veel 60.
- Üks F22 maksab 160 miljonit dollarit = 1,7 miljardit krooni.
- Iraagis ja Afganistanis F22-sid ei ole, sest seal pole nendega midagi teha.
- Umbes 16% USA elanikest ehk 46 miljonit inimest ei oma tervisekindlustust.

F22-l on ka oma kodulehekülg?! Väga ahvatleva disainiga: http://www.f22fighter.com/
- F22 on maailma hetkel kõige uuem hävitaja, mida USA isegi veel teistele ei müü.

Wednesday, November 7, 2007

Leping nagu arvutiprogramm

Ilmselt ei ole ma maailmas esimene, kes on jõudnud avastusele, et hea leping on nagu arvutiprogramm. Alguses kirjeldad muutujad (mõisted), suuremad osad kirjutad protseduuridena (Lisad) ja keskses põhitekstis kirjutad täpselt seda mida tegema peab ja mitte midagi rohkemat kasutades selleks mõisteid ja lisasid. Nii arvutiprogrammide kui ka lepingute puhul on väga oluline osa veakontrollil. :-)

Wednesday, October 31, 2007

VMWare+Oracle baas+Oracle Application Express

Kas on võimalik, et tarkvara arendamiseks piisab ainult inglise keele oskamisest? Ei peagi TTÜ-s 4 aastat õppima? Tundub, et jah. http://www.oracle.com/technology/getting-started/apex.html

Teeme ML-s sellise lahenduse jaoks sobivaima komplekti: VMware server (KOHE), Oracle baas ja Oracle Application Express. Saad kohe oma serveri, kuhu teed kohe oma rakenduse ja hakkad kasutama. Ei peagi tarkvara arendajat palkama! Hind serveri eest kõigest alates 2000 kr/k

Tuesday, October 30, 2007

Rooma ja Eesti

Käisime eelmise nädala Roomas. Oli väga huvitav reis! Palju muuseume ja vaatamisväärsusi. Kindlasti tasub lähemalt tutvuda vana Rooma ajalooga, miks ta tekkis ja miks ta lagunes. Itaalia muusika on hea, toit maitsev, inimesed toredad ja ilusad. :-)

Hea oli ka tagasi tulla ja tegelikult on mul hea meel Eestis elada. Elu liigub siin edasi. IT, telekommunikatsioon ja elektrooniline (raha) asjaajamine toimib, uued majad kerkivad. Seal maksti isegi pensione veel postis ja sularahas. Grafitit ja sodi on meil ka vähem ja kodutute seas teeb külm talv oma karmid korrektiivid.

Üks peamine probleem IT süsteemide haldusel

Jõudsin täna järeldusele, et valdav osa suurtest probleemidest IT süsteemide majutamisel tekib segastest või olematutest kokkulepetest kolmnurgas süsteemide haldaja (näiteks MicroLink), tarkvara arendaja, klient. Tavaliselt igaüks kolmest omab oma vaadet sellest, mida ta ise ja mida teised pooled peavad tegema. Eri osapoolte vaated vastutuse osas kahjuks tihti ei kata kogu vajalikku ja jäävad hallid alad, segadus, probleemide ping-pong ning kasutaja jaoks aeglane süsteem. Täna tegelesin viie taolise süsteemi/juhtumiga. Kõige tavalisem on see, et puudu on üks teadlik "peakasutaja" kes tõmbaks kõik otsad kokku, kes hoolitseks selle eest, et kõik vajalikud tööd ja tegevused oleksid lepingute, vastutaja ja rahaga kaetud.

Võib-olla on selle probleemi tekkimise põhjuseks liiga vähene selgitustöö tarkvara arenduse või majutuse müügihetkel?

Lahendus sõltub tegelikult paljuski sellest milliste oskustega inimesi on konkreetsel juhtumil kasutada. Hea on kui kliendil on pädev peakasutaja kes oskaks otsad kokku tõmmata. Kui ei ole, siis võiks ehk selle teenuse sisse osta kas siis tarkvara arendajalt, hoopiski kelleltki kolmandalt IT-juhi teenuse pakkujalt või majutajalt. Või siis arendada välja selliste oskustega töötaja.

Suured äriideed

Teha metsatulekahjude kustutamise ülemaailmne firma. Suurte sõjaväe transportlennukite, spetsialistide, spets tehnikaga. Turgu tundub peale Kreeka ja California suurpõlenguid olevat, hädaolukorras on rikkad riigid varmad ilmselt ka miljoneid maksma.

Ilmselgelt oleks praegu mõistlik investeerida põllumajandusse - osta maad, metsa. Tänu nafta hinna tõusule (täna $90 barrel) arvan, et etanool muutub bensiinist odavamaks järgmise aasta jooksul. See toob omakorda kaasa tohutu vajaduse rapsi, kartuli, vilja jms. etanooli toorme järgi, mis omakorda viib maa, põllud ja sinna juurde kuuluva väga hinda. Söök läheb kalliks, autod hakkavad konkureerima toidu osas inimesega. Lugesin, et ühe auto toitmiseks on vaja sama palju maad kui 7 inimese toitmiseks. Plussina väheneb CO2 emissioon, miinusena tähendab see katastroofi maailma vaesematele. Toidu asemel hakatakse tegema etanooli ja kellel kalli toidu jaoks raha pole, see sureb nälga. Autoga sõitmisest ei loobuta.
Esimesed märgid on juba õhus. Piim maksab nüüd 9 kr/l, kui ta alles kevadel maksis 6.