Tuesday, December 29, 2009

"Mitte pidurdamise" mõju innovatsioonile


Võib-olla et isegi kõige tähtsam Eesti innovatsiooni edu alus on meie organisatsioonide kiire otsustusvõime. Meil sünnivad otsused võrreldes Skandinaavia naabrite ja Euroopa partneritega palju kiiremini. Näiteks kui Soomes mõeldi 3 aastat kas poed võiks pühapäeviti lahti olla, siis Eestis otsustati ühe õhtuga, et käibemaks tõuseb 2%. Kui Elion tuli digiTV-ga juba 2006-l aastal turule, siis Soome Sonera alles nüüd käivitab enda lahendust. (Soneral oli enne digiTV käivitamist tunduvalt pikem analüüsi, otsustamise ja testimise periood.)
Ilmselt on selle kiiruse ja paindlikkuse põhjuseks 90-date algus ja iseseisvumine. Aeg kui oligi vaja kiirelt tegutseda. Teisalt on sealt kujunenud ka meie juhtide, spetsialistide ja ettevõtete omanike harjumus ja ootus, et elu on põnev ja action käib kogu aeg. Kolmandaks põhjuseks on ilmselt napid ressurssid - meie ettevõtetel ei ole väga palju rasva mis võimaldaks pikemate strateegiliste projektidega tegeleda.

Järgnevalt analüüsin "mitte pidurdamise" plusse ja miinuseid eri vaatenurkadest. Ole hea paranda ja täienda julgelt kommentaariumis mis täna veel ID-kaardiga autentimist ei nõua! :-)

Personalitöö
Plussid: Kiire otsustamine ja pidev muutus on ka pidev võimalus. On võimalik oma ideid ellu viia, nende üle otsustamine toimub operatiivselt. Huvitav on. Saab katsetada erinevaid asju.
Miinused: Kõik pidevalt muutub, midagi ei ole kindel. Töö ülesanded, töö protsessid, suhtlusring ja lõppude lõpuks ka töökoht võib homme olla hoopis teine.
Moraal: Tasub pidevalt õppida, pigem olla muudatuste algataja kui nende tagajärgede kannataja.

Tehnoloogia:
Plussid: Eesti ettevõtted ja organisatsioonid on võimelised kiirelt uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma. Meil on e-valimised, e-maksuamet, e-tervis. Ühed parimad internetiteenused ja LBS arendusfirmad.
Miinused: Vähegi pikema perspektiiviga tehnoloogia arendus on väga vaevaline. Kui stabiilsemad sektorid (nagu näiteks põlevkivi ja energeetika) ning alustavad ettevõtted välja jätta, siis tegutseme kõigest kvartali ja poolaasta pikkustes ajaraamides. Uus tehnoloogia mille väljatöötamine võtab 3 aastat ei taha hästi mahtuda meie mõttemalli.
Moraal: Siin tasub muutuda. Endiselt on õige uusi tehnoloogiaid kiirelt kasutusele võtta. Samas tuleb tekitada võime teha ka pikemaid projekte ja arendusi. Võib-olla tähendab see ka mõningatel juhtudel heade inimeste operatiivtöölt pikema perspektiiviga tööle ümber suunamist.

Uute teenuste ja turgude vallutamine:
Plussid: Suhteliselt edukad on Eesti ettevõtted olnud juhuste ära kasutamisel. Kui keegi on tundud kuskil välismaal kedagi või kellelegi on tulnud mõni uus hea mõte, siis on õnnestunud see aeg-ajalt äriks keerata.
Miinused: Uute teenuste ja turgude vallutamine on juhusest sõltuv, tihti ebasüstemaatiline õnnemäng. Õnnega aga metoodiliselt arendusega tegelevate konkurentide vastu pikalt ei pääse.
Moraal: Siin peab muutuma. Esimeseks metoodikaks tasub juurutada ettevõttes tootearenduse protsessis oma kogemustest õppimine. Tasub jällegi lugeda ka teiste kogemusi kuid arenduse ja innovatsiooni teooriad ei anna tihtipeale konkreetse valdkonna ja ettevõtte jaoks 100% toimivat lahendust. Iga organisatsiooni jaoks sobiv lahendus tuleb iseendal välja töötada.

Otsuste kvaliteet:
Plussid: Kiirelt tehtud otsused on tihtipeale sama head kui pikalt kaalutud otsused, aga nad on kiired. Ehk nagu Lennart Meri ütles, siis "otsustamatus on Eesti rahvale toonud palju rohkem kahju kui valed otsused." Meil ei oleks nii palju ja häid e-teenuseid kui me pikalt arutleks nende turvalisuse, võimalike väärkasutuste, töökindluse ja halduse üle. Meil tõenäoliselt ei oleks võimalustki saavutada 2011 eurot, sest me ootaks, et millal keegi kuskil analüüsiga lõpule jõuab ja otsuse ettepaneku teeb.
Miinused: Kiirelt, analüüsimata ja emotsioonide või kõhutunde najal sündinud otsused on väga paljudel juhtudel väga valed otsused. Võtkem või näiteks kogu see kinnisvaramull. Ratsionaalselt otsustades ei ole võimalik jõuda tulemuseni kus perekonnale võetakse 30-ks aastaks kohustus iga kuu üle kümne tuhande krooni laenu maksta selle eest, et oleks koht kus talvel lund lükata, suvel muru niita ja kust iga päev kahe autoga tund aega tööle saaks sõita. Kusjuures 2007-2008 võeti selline otsus vastu paari päevaga, sest peale seda oli ridaelamuboksi eskiis juba müüdud.
Moraal: Mina arvan, et jätkame nii nagu tänaseni. Ainult vahetevahel prooviks kogemustest õppida, aga muidu läheb meil mõnusasti! :-)

Strateegiline juhtimine:
Plussid: Me oleme paindlikkud ja reageerime keskkonna muutustele kiirelt. Jääme ellu ka keerulistes (majandus)situatsioonides.
Miinused: Me ainult reageerime ja ei suuda ise midagi kujundada. Pidev sahmimine, järgmise diili võitmine, järgmise jama lahendamine või mõne ägeda ideega natuke tegelemine varjutab pikemate eesmärkide elluviimise.
Moraal: Vahest tasub vaadata, mida pool aastat tagasi sai otsustatud. Äkki toonased eesmärgid ikkagi vääriks ellu viimist ja tänaste otsuste tegemisel arvestamist.

Pildil on Tallink Superstar. Tallinki kiired otsused on taganud neile tänaseni Läänemere laevandusturul edu. Kuidas edasi eks seda näitab tulevik.

Tänan Linnar Viiki kelle innovatsiooni meistriklassi koolitusel kiire otsustamise temaatikat väga huvitavalt käsitlesime!

Sunday, December 27, 2009

Ennustused 2010 aastaks

Peep Laja avas enda blogis huvitava diskussiooni 2010 aastal juhtuva kohta. Ma panen siinkohal kirja enda mõtted IT ja tehnoloogia valdkonnas järgmisel aastal juhtuva kohta:

1. Ma loodan ja pean ka tõenäoliseks, et 2010 näeme me lahendust e-ajakirjanduse rahastamises. Ega siin pole midagi teha, lugejatel on aeg hakata maksma. Ajalehtede poolt luuakse võimalus maksta kas per artikkel (5-10kr) või per periood (päev, nädal, kuu). Muide siin on üks hea idee startup-le sellise platvormi loomiseks. Selgelt on vajadus olemas, tehniliselt ei ole see midagi keerulist. Ainsaks väljakutseks on saada konkureerivad väljaanded enda klientideks. Õige lahendus oleks selline mis minimeeriks pankadele minevat tasu ehk näiteks müües 50 kr "pileteid" mille eest saaks siis juba edasi osta Postimehe päevapileteid, Delfi pikki uudiseid või Kanal2-e videlõike.

2. Vähemalt üks Eesti internetiettevõte saab kasumisse ja muutub tõsiseltvõetavaks mitmekümne töötajaga ettevõtteks. Olgu selleks siis United Cats and Dogs, Edicy, Fortumo või keegi täiesti uus.

3. Eesti keskmised ja suured IT ettevõtted hakkavad (toote)arendust ja eksporti tegema süstemaatiliselt ja teadliku tegevusena. Tänaseni on valdav enamik Eesti IT ekspordist olnud suures osas õnnelik juhus, millele targad juhid ja omanikud on õigel hetkel jõuliselt taha tulnud. 2010 saab olema aasta kus IKT Demokeskus, Innovatsiooniaasta 2009, ekspordi koolitused, EAS-i meetmed, Arengufondi analüüsid jms. hakkavad vilja kandma ja välismaale minek võetakse paljudes firmades teadlikumalt ja sihikindlamalt ette.

4. IT ja tehnoloogia alal valitseb endiselt tööjõu vähesus. Kuigi 2009 on toonud kaasa palgalanguse ja tööjõuturu rahunemise, siis IT on üks väheseid alasid kus pakkumisi on ka kõige suurematel kriisiaegadel olnud. Tähtis on aga siin tähele panna, et oskused mida vajatakse on pidevas muutuses. Uute oskustena on vaja 2010 aastal mobiilidele rakenduste programmeerijaid, integraatoreid, SOA platvormi eksperte, pilv-arvutuse ja teenusena pakutavate platvormide (PaaS) spetsialiste. (Ja see kõik kehtib eeldusel, et Skype, Playtech või mõni teine suur ei pühi Eesti tolmu enda jalgadelt.)

5. SaaS ja PaaS lahendused tulevad kasutusse ka Eesti ettevõtete seas. Eelkõige näiteks Google Apps ja Microsoft Online Services. Tõenäoliselt leiavad mõned rakendused endale koha ka Amazoni, Rackspace või kellegi kolmanda arvutuspilves.

Friday, December 11, 2009

Mida annab meile Facebook?

Ekspress on võtnud kajastada Facebooki kiirelt kasvavat populaarsust.

Kas sotsiaalvõrgustikud on mõttetu ajaraiskamine mida me kasutame "sellepärast, et kõik teised ka neid kasutavad"? Kas on neist ka praktilist kasu? Või vähemalt ajaviitelist kasu?

Mina olen kasutanud Facebooki ja LinkedIN-i juba paar aastat. Kasulik on olnud kursuse grupp kus vahetada infot õppeainete kohta. Mõnel juhul on olnud kasu teada saada ka seda kui keegi on kuskil tööd vahetanud või otsib tööd. Kasvõi selleks, et õnnitleda. Kasu on olnud ka pool-klubiliste, näiteks OpenCoffee või Rattarikkaks gruppidest, mille kaudu on hea olnud saada infot ürituste ja klubide tegevuste kohta.

Mitte kasulikud on loomulikult need MaffiaWarsid ja "kui eestlane sa oled" testid. (Muide kui sa seda loed ja ei tea, et millest jutt käib, siis tekib sinus alateadlik hirm, et sa oled karjast välja jäänud. Esialgu väike, aga ikkagi oluline alateadlik emotsioon ütleb: Tee omale Facebooki konto! :-) Eksju?)

Nüüd omaette küsimus on, et kas sotsiaalvõrgustikus olev enamus informatsiooni on tegelikult ka vajalik või on ta pseudo-vajalik. Kas info, et sinu endise kooliõe paljud tuttavad on presidendi vastuvõtule kutsutud võib kujuneda mingis olukorras oluliseks või raiskad sa ainult aega seda lugedes? Kas info, et keskkooli kus sa käisid ähvardab sulgemine ja on moodustatud grupp tema päästmiseks väärib sinu aega või mitte?

Lõpetuseks: Tehnoloogia ja internetiteenuste arendamisel tasub õppust võtta sellest kuidas sotsiaalvõrgustikud meie aega suudavad hõlmata. Nad on selles meistrid! Teatud tihedusega, aga mitte liiga tihti saad sa neilt e-maili. Kui sa peaks sinna sisse logima, siis on sul kohe hulgem (pseudo)tähtsaid soovitusi mida teha:
- Sul on sõpru kellel ei ole veel palju sõpru...aita ja soovita neile sõpru!
- Sind on kutsutud järgmistesse gruppidesse ... kutsunud on sinu sõbrad .... ilmselt oluline teema, eksole.
- Sinu ex-kolleeg on läbinud olulise taseme MaffiaWarsis! Hmmm...mis värk see MaffiaWars ikka on kui nii paljud minu sõbrad seda oluliseks peavad.

...ning veel: Kuigi leht kirjutas:
Microlinki arendusjuht Märt Ridala (154 sõpra) nimetab aga Facebooki oma tuttavate seebiooperiks, mis võib neelata lõputult aega – mitu tundi päevas. “Näen, kes mida teeb ja kes kellega käib... Ning nagu seebioopergi ei lõppe Facebooki sisu kunagi ära. Pidevalt tulevad uued teated.”
.... siis mina ise ei kuluta palju aega Facebooki peale. Max 5min iga kolmas tööpäev. :-)

Monday, November 23, 2009

Tervishoiust

Viimasel ajal on palju olnud juttu tervishoiu rahastamisest. Kas kasutada rohkem omavastutust? Kas perearsti visiidi eest 50 krooni nõuda on OK või on seda liiga palju? Kuidas tagada tervishoiu rahastamine järgmise paarikümne aasta jooksul rahvastiku vananemise tingimustes?

See teema on loomulikult väga oluline ja võtan teema lühidale käsitlusele, aga jõuan oma jutuga ikka lõpuks IT, innovatsiooni ja tehnoloogiani.

Viga mis tervishoiu korraldamisest rääkides tehakse on see, et keskendutakse liiga palju rahale. Võetakse eelduseks, et kui täna on inimese pensionipõlve aegne kulu tervishoiule X krooni ja laste maksurahast või inimese enda säästudest suudetakse tagada need X krooni, siis on kõik hästi. Siit läheb arutelu sujuvalt sellele, et kui palju peaks tööelu jooksul riiklikkusse või erakindlustusse raha säästma, et see X krooni tagada ja kogu probleem lahendada. Tegelikkus nii ilus ei ole. Ehk nagu Kristjan Port ühel seminaril väga hästi ütles: Raha ei aita! Sest....
Kui elanikkond vananeb, siis tõuseb oluliselt nõudlus tervishoiuteenuste järele. Samaaegselt aga väheneb töölkäijate arv. Teiste hulgas väheneb arstide, õdede, sotsiaaltöötajate ja ka oma pensionieas olevate vanemate eest hoolitsevate laste arv. Seega on olukord kesine: samaaegselt nõudluse kasvuga pakkumine väheneb. Ehk mikromajanduslikult väljendatuna liiguvad pakkumiskõver ja nõudluskõver teineteisest eemale ja uus pakkumise ja nõudluse tasakaalupunkt saavutatakse hoopis kõrgemal hinnatasemel. Hoopis kõrgemal! Hind tõuseb just täpselt nii kõrgele kui palju tervishoiuteenust pakkuda suudetakse ja kuna nõudlus on pakkumisest tunduvalt suurem, siis lihtsalt (märkimisväärne) osa nõudlusest jääb rahuldamata. See on siis ilus väljend selle kohta, et paljude inimeste jaoks lihtsalt eriarstiabi ei jätku, operatsioone peab aastaid ootama või siis väga suure hinna eest ennast järjekorrast mööda ostma.

Kuidas seda olukorda lahendada? Nõudluse kasvu me eriti muuta ei suuda, kui just mingeid ekstreemseid meetmeid kasutusele ei võta. Seega tuleb tegeleda pakkumisega. Pakkumise suurendamiseks on põhimõtteliselt kaks viisi: tuua sisse tervishoiu ja sotsiaaltöötajaid (loe medõdesid ja sotsiaaltöötajaid näiteks Taist nagu Soome seda teeb) või võtta üha enam kasutusele tervishoiu tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad vähemate inimestega rohkem teenust pakkuda. Ilmselt tuleb teha mõlemat. Iive ei ole ju maailma mastaabis mingi probleem ja küll noori abilisi Aasiast ja Aafrikast leidub.

Tehnoloogia osas saab aga areng olema muljetavaldav. Me näeme järgmiste aastate jooksul turule tulemas kõiksugu iseteeninduslikke tervise aparaate. (Mina isiklikult ootan näiteks pikisilmi iseteeninduslikku hambaravimise masinat.) Ka internetil ja infotehnoloogial saab olema oluline roll tervishoiuteenuste pakkumisel. Masin teeb pildi, see saadetakse üle interneti arstile kes annab diagnoosi. Meie terviseandmed hakkavad olema e-tervise süsteemis või Google Healthi laadses infosüsteemis, kes siis juba ennetavalt kirjutab välja meile automaatselt digiretsepti.

Seega lugupeetud tehnoloogiaettevõtted! Meil on kindlalt kasvava nõudlusega segment tehkem sinna segmenti lahendusi, aparaate, infosüsteeme.

..ja lõpuks jääb üle vaid loota, et Kopenhaagenis jõutakse tõsistele kokkulepetele kasvuhoonegaaside vähendamise osas ja tervishoiu rahastamine tõesti saab ka 30 aasta pärast olema kõige tõsisem probleem Lääne-Euroopa ees. Mitte vähetähtis kõrvalteema üle ääre ajava mere ja seiskuva Golfi hoovuse kõrval.

Thursday, October 22, 2009

Ettevõtlusvormide valik

Timo Porval MTÜ-st Õpilasest ettevõtjaks www.ettevotja.ee-st palus mul reklaamida ja kommenteerida tema ja kaasaautorite poolt kirjutatud ettevõtlusvormide ülevaadet.

Minu arust on väga hea, et ettevõtlust toetavaid internetilehti ja organisatsioone meil on ja, et sellised vabatahtlikud kolmanda sektori toetusorganisatsioonid nagu Õpilasest Ettevõtjaks teisi aidata tahavad ja ettevõtlikku meelt edendavad!

Ettevõtlusvormide ülevaade on hästi kujundatud ja päris hea kokkuvõtlik materjal ettevõtlusvormidest ja sellest kuidas erinevaid ettevõtteid käivitada. Ma täiendaks seda dokumenti veel järgmiste punktidega:
- www.aktiva.ee on hästi hea koht kogu ettevõtlusalase info kogumiseks.

- Igal juhul tuleb arvestada ettevõtte moodustamisel raamatupidaja tasuga. Minu teada on see Eestis täna minimaalselt 500 kr/k. Lootus, et ehk hakkan ise bilanssi kokku panema, majandusaastaaruandeid kirjutama ja algdokumente arvele võtma on asjatu. Pigem tasub ettevõtjal oma aeg ettevõtlusele kulutada. Sellest tulenevalt ei ole mõtet teha ettevõtet, millel ei ole tulusid ega õiget äritegevust.

- Ettevõtlusvormide dokumendis toonitatakse OÜ ja AS-i eelisena seda, et omanikel puudub isiklik OÜ kohustuste tagamise kohustus. See on nii, aga seda teavad väga hästi ka pangad, äripartnerid ja hankijad. Ühesõnaga ega keegi sellistele tühjadele väikefirmadele laenu või kaupa ei anna ilma, et omanikud personaalselt seda tagaksid.

- Kohe alguses tasub tähelepanu pöörata omanike, juhtide ja võtmetöötajate vaheliste suhete reguleerimisele. Tasub sõlmida tähtsaid kokkuleppeid kirjalikult. Kirjalik ja konkreetne kokkulepe ei ole mitte teineteise usaldamatuse märk vaid väga hea viis tülisid vältida. Ettevõtte osaliste vahelised tülid ja erimeelsused on juba väga vana probleem. Näiteks agendi probleemi ja selle võimalikke lahendusi on uuritud juba sajandeid. Kui mängus on suured rahad, suured võlad, palju tööd, siis on tülid kerged tekkima.

Wednesday, October 14, 2009

Ehitamine: BIM.


Neljapäeval, 15.10, toimub ITL-i (Infotehnoloogia liit) ja Eesti Ehitusettevõtjate liidu ühisseminar Tark ehitamine IKT lahendusi kasutades. ITL koostöös edumeelsemate ehitajate ja projekteerijatega soovivad viia Eesti ehituse uuele tasemele - tasemele kus projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse tänapäevaseid IT süsteeme ja võimalusi - ehk BIM modelleerimist.

Olen mõnda aega pool hobi, pool töö korras BIM modelleerimise arenguid järginud - esinen ka homsel seminaril lühikese ettekandega. Arvan, et juba täna tasub kõigil ehitussektori ettevõtetel hakata BIM teemaga tegelema. Kümne aasta pärast ei ole ehitussektoris ettevõtteid, kes ei valdaks BIM modelleerimist - sarnaselt nagu IT sektoris ei ole täna tegijaid, kes ei teaks mis on ITIL. Julgen veel ennustada, et kahe aasta pärast ei saa enam riigi ja suurematel hangetel osaleda ilma BIM temaatikat valdamata. Ostjad ei taha enam kõiki vigu lihtsalt kinni maksta ja hakkavad tänapäevaste meetodite kasutamist nõudma.

BIM vallas on täna Eestis eesrindlased juba olemas: EAReng, Convisio, RKAS.

BIM modelleerimise kasutuselevõtt on ehituse jaoks väga oluline ja kasulik muudatus, aga ka väga raske ellu viia. Raske, sest eeldab kõigi ehituses osalevate osapoolte - materjalitootjate, projekteerijate, ehitajate koostööd. Raske, sest eeldab uute IT vahendite, IFC standardite ja töömetoodikate kasutuselevõttu.
Teisest küljest jälle väga kasulik, sest võimaldab modelleerida ehitamist, energiakulu ja ripplagede võimalikke doominoefekte juba projekteerimise faasis. Kasulik, sest vähendab segadusi ja "jamasid" (a la toru ja ventilatsioonisaht peaksid projektide järgi samas kohas olema) ehitamise ajal.

Lõpuks natuke emotsionaalsem repliik Solarise keskuse kohta. Eesti pääses eile väga napilt väga tõsisest katastroofist. Kui see "kerge akustiline" lagi (25 kg/m2) oleks kukkunud alla siis kui saal oleks rahvast täis olnud, siis oleks meil olnud tegemist Estonia laevahuku mastaapi katastroofiga.
Kui siit edasi mõelda, et me Eestis ehitaks sama ühiskondliku korralduse, Keskerakondliku kultuuri ja kiirelt-ning-odavalt töökorralduse ning metoodikatega tuumajaama, siis:
- võiks ka juhtuda katastroofiline doominoefekt ÜHE detaili lagunemisel.
- võiks jaam saada kasutusloa ja pandaks käima nädalaid enne viimaste tööde lõpetamist. (Solarise ümber sebib tänagi kümneid ehitajaid.)
- võidaks detailplaneeringu kinnitamisel ja ehitusloa andmisel tuumajaama kirjeldada kui tehast, mis toob ümbruskonna elanikele kõrgema ja toredama elatustaseme. Valmis saades selguks aga, et näedsa hoopis tuumajaam ehitati. (Solarisest pidi ka alguses saama kultuurikeskus, alles valmis saades selgus, et ta on täitsa tavaline ostukeskus.)
- Mille ehitamiseks tuleb ilm-tingimata lammutada mõni olemasolev, töökindel ja kinni püsiva laega korralik hoone.

Sunday, September 27, 2009

Ettevõtte alustamisest

Lugesin ühe Ettevõtluse aine raames läbi paar alustava ettevõtja stardipäevikut. Soovitan ka lugeda. Minu jaoks oli nende lugude moraal järgmine.

Mida arvestada oma ettevõtte alustamisel.

1. Ettevalmistus
Mõlema uue ettevõtte stardipäevikust tuleb välja ettevõtte käivitamisele eelneva ettevalmistamise tähtsus. Kusjuures alustamiseks ei peaks siinkohal lugema mitte ettevõtte registreerimist vaid aktiivse tegutsemise jaoks vajalike suurte kulutuste tegemise hetke: kohviku rendilepingu sõlmimist või töökohast loobumist. Ettevalmistamise all pean siin silmas võib-olla tavapärasest natuke erinevat vaatenurka: suhete loomist, õppimist, varude kogumist ja maksimaalselt paljude asjade ära tegemist enne alustamist.

1.1. Suhete loomine
Mõlema ettevõtja, eriti Caffe Truffe, lood näitasid kuivõrd oluline on omada palju tuttavaid, häid suhteid ja kontakte. Kontakte on vaja tulevaste klientide leidmiseks, asjade (põhivara) hankimiseks, asjaajamise korraldamiseks ja kõiksugu tööde tegemiseks. Ilmselgelt tasub suhtevõrgustik luua enne kui ettevõttega alustada. Kui alustada kontaktide otsimisega alles siis kui ettevõte on juba moodustatud, tuleb arvestada, et see võtab nii aega kui ka nõuab tööd, seega peaks jälgima, et sellel ajal ettevõtte kulud ei oleks veel liiga suured ja saaks suhete loomisega tegeleda. Suhete loomine on raskelt mõõdetav ja paljudele ka kindlasti raske, aga tegemist on kindlasti ühe tähtsaima eduteguriga.
1.2. Kõige olulisemate suhete loomine ehk partnerid ja töötajad
Inimesed on iga ettevõtmise puhul kesksel kohal. Olgu tegemist kohviku, ehituse või keerukat mikrobioloogia tehnoloogiat arendava firmaga, ikka on lõppkokkuvõttes inimesed need kes otsustavad ettevõtmise edukuse, mitte masinad, patendid või ruumid. Kõige olulisemad inimesed on uue ettevõtja jaoks partnerid ja seejärel esimesed töötajad. Selge on see, et kui partneritega ei suudeta ühistele kokkulepetele jõuda, siis on ettevõtmine läbi. Olgu firma ja idee ise ja firma majanduslikult ükskõik kui heal järjel – segadus partnerite vahel viib kindlasti kas lahku minekuni või halvemal juhul pankrotini. Heade partnerite leidmine on aga väga raske. Keerukuse iseloomustamiseks võrdleksin ettevõtja partneri leidmist kaasa leidmise ja perekonna loomisega:
- Nii pere moodustamisel kui ka ettevõtte käivitamisel on alguses väga raske: raha on vähe, aega ei ole, tööd on palju, kõik on ebakindel.
- Nii pere kui ettevõtte puhul peab partnerite vahel olema 100% usaldus. Usaldus, et partner annab endast maksimumi, et ta aitab häda olukorras ja et ta rahaga plehku ei pane.
- Ettevõtte ja pere alguses ei ole välja kujunenud kokkuleppeid kuidas midagi tehakse, kuidas otsustatakse, kes mida otsustab ja kuidas kokkulepetele jõutakse. Suhtlemisoskused ja kokkulepetele jõudmine on seega keerukas, aga väga tähtis.
- Abikaasa leidmiseks on traditsiooniliselt välja kujunenud ühiskondlikud struktuurid ja tavad ööklubide, tantsuseltside, kursapidude jms. näol – ettevõtlus-partneri jaoks selliseid struktuure ei ole.
- Pere puhul aitavad armastus ja seks pehmendada emotsioone….ettevõtte partnerite puhul loodus selliseid abilisi ette ei ole näinud.
- Õnneks ei ole ettevõtluse puhul erinevalt perest lahkuminek ja teise partneri otsimine moraalselt taunitav ega põhjusta inimtragöödiat süütutele lastele.
Lisaks partneritele on väga tähtsad ka töötajad. Eriti alguses kus firma ei suuda pakkuda kõrget palka ja stabiilsust ning teisalt on iga töötaja panus väga selgelt otsustav, on heade töötajate kaasamine väga kriitiline edufaktor.

1.3. Õppimine
„Loll ja tema raha lähevad ruttu lahku“ on öelnud Olari Taal. Lisaks luksauto ostmisele, SMS laenu võtmisele on üks kindel viis oma rahast lahku minemiseks ettevõtte alustamine ilma, et oleks selge ülevaade ettevõtte tegevusvaldkonnast, turust, konkurentidest, raamatupidamisest ja seadusandlusest. Kindlasti ei pea kõike ise teadma, aga üldine ülevaade peaks kõigist neist valdkondadest olema ja väga abiks on kui tead „kedagi kes teab“ ja kohti kus vajalik info kirjas on.
Viimastel aastatel on Eestis üha tähtsamaks muutunud EAS-i ja omavalitsuste kaudu jagatavate (euro)toetuste tundmine. See on väga mahukas valdkond ja tihti peale päris suurt kirjatööd nõudev kuid see tasub endale selgeks teha, sest võimaldab ettevõtte jaoks nii olulisel alguse ajal saada täiendavat kapitali ja abi.
Igasuguse õppimise puhul on vana tõde see, et tehes õpib inimene kõige paremini. Seega on üheks heaks võimaluseks proovida ettevõtte alustamist paar korda võttes selleks väheseid riske. Näiteks osaledes aktiivselt mõne teise ettevõtmise alustamises töötajana või käivitades oma ettevõte, aga mitte teha kohe suuri kulutusi vaid testides ideid kas koos teistega või lihtsalt rääkides. Viimane meetod on ka väga kasulik suhete loomiseks ja kogemuste saamiseks.

1.4. Varude kogumine ja maksimaalselt paljude asjade ette ära tegemine.

Kindel on see, et enne ettevõtte käivitamist ei ole võimalik kõiki juhtumeid, kulusid ning ära langevaid tulusid ette ennustada. Seetõttu ei ole mõistlik näiteks ehitada kogu ettevõtmist üles laenuraha peale. Arvestada tuleb ka isiklike laenude ja kuludega.
Raha ei ole ainuke mida tasub enne „suure panga peale minekut“ ehk suurte kohustuste võtmist varuda. Kindlasti tasub „varuda plaane“ ehk teha tagavara plaane, mida käivitada siis kui esialgse plaani rakendamisel suuri raskusi tekib. Päris ja tagavara plaanid võiksid olla midagi enamat kui lihtsalt mõte või kirjatükk. Näiteks võiks neid ette arutada inimestega kelle abi võib nende rakendamisel vaja minna ja sõlmida ka eelnevaid kokkuleppeid.
Väga oluline on planeerida ajavaru. Ajavaru kahes mõttes. Esiteks ei tohi eeldada, et kõik läheb nii nagu alguses plaanitud ja sõlmida klientide, töötajate, partnerite ja hankijatega kokkuleppeid liiga varaste tähtaegadega. Teiseks ei tohi eeldada, et tulevased tulud hakkavad laekuma nii nagu planeeritud – reeglina hakkavad nad tulema hiljem ja hoopis väiksemas mahus. Seega kui ettevõtja perel on tagavara raha oma kodulaenu maksmiseks järgnevaks 6 kuuks, siis ei tasu minna suure hurraaga käivitama äriplaani, mis „suure tõenäosusega“ lubab esimesi tulusid 6. kuul peale käivitamist.

2. Aeg
Kõige suuremaks defitsiidiks on alustava ettevõtja jaoks aeg. Aeg on paljudel juhtudel isegi suurem probleem kui raha. Aja säästmiseks tasub rakendada järgmist:
- Mitte karta tööde ostmist. Näiteks raamatupidamist saab teha ise, aga targem on ta raamatupidajalt osta. Kindlasti oskab väikeettevõtte puhul ettevõtja ise teha alguses peaaegu kõiki vajalikke töid kuid kiiruse huvides on paljud tööd targem anda teistele teha.
- Valida hoolikalt projekte kus osaleda. Tänu väga positiivsele kolmanda sektori arengule on Eestis tänapäeval võimalik kogu oma aeg ja veel 10 korda lisaks kulutada heategevuslike ettevõtmiste peale. Näiteks koolitada oma valdkonnas teisi, kirjutada artikleid, osaleda valdkonna liitude ja klubide tegevusel. See on kindlasti vajalik ja aitab ettevõtte turundusele kaasa, aga kuhugile tuleb piir tõmmata ja valik projektide vahel enda jaoks teha.
- Teha enne maksimaalselt palju ära. Näiteks õppida selgeks valitud valdkond ja vajalikud töömeetodid. Teiseks saab ette valmistada ja endale selgeks teha kogu vajalik paberimajandus. Kirjutada valmis lepingu, arve, taotluse blanketid või kasvõi kirjutada enne valmis EAS-i starditoetuse jaoks vajalik äriplaan, mida siis õige aja kättejõudmisel ainult kohendada.
- Mitte teha üksi vaid koos. Praktika näitab selgelt, et koos on inimesed efektiivsemad kui üksi tegutsedes ega me niisama pole kogunenud elama sadade tuhandetena kõrvuti ühes linnas.

Saturday, September 26, 2009

Ärieliidist

Viimases Ekspressis on kaks üle kahe lehe lugu Eesti ettevõtjatest Toomas Sildmäest ja Hans H. Luigest. Mõlemad on ettevõtjatena saavutanud palju ja kindlasti on ühed edukamad tegijad Eesti ühiskonnas. (Kuigi hr. Sildmäe ilmselt viimasel ajal enam mitte nii väga) Aga....

...aga minu arust on kurb, et meie meediastaar-arvamusliider-ettevõtjate hulgas pole praktiliselt ühtegi tegijat kes oleks teinud midagi innovaatilist, uudset ja tõsiselt ekspordile orienteeritut. Kedagi kes oleks maailma kodanik, oskaks inglise keeles vabalt lugeda ja kirjutada. Kelle jaoks luksusauto omamise asemel oleks tähtis Maailma või vähemalt Euroopat muutev ettevõtmine. Ma ootan päeva kus Keskpäevatunnis räägivad maailma ja Eesti asjadest Sten Tammkivi, Seecamp-l võidu auhinna saanud Erply loojad, Eesti IKT Demokeskuse aktiivsed liikmed, Linnar Viik või kasvõi Fortumo juhid. On aeg muutuseks ja Eesti populaarse ärieliidi põlvkonna vahetuseks. :-) Kinnisvara, kasiino, viinatootmine ja liising-Cayenne ei ole enam popi ja noortepärase ettevõtja imago.

Friday, September 18, 2009

Tigerprises

Kirjutan koos Toivo Tänavsuuga lugusid tehnoloogiablogisse www.tigerprises.com. Seetõttu olen viimasel ajal ka vähem siin blogida jõudnud. Loe minu tänast lugu Õnnepangast ja liitu pangaga.

Kui oled ise huvitava tehnoloogiaprojektiga seotud ja tahad sellest laiemale maailmale teada anda, siis kirjuta mulle! mart.ridala@microlink.ee

Thursday, August 20, 2009

EAS majandus

Viimasel paaril kuul olen nii MicroLinki äriarenduses kui Tigerprises.com jaoks artikleid kirjutades sattunud aina enam ja enam EAS-i toetuste teemale. Kohati tundub, et kogu elu käibki nende toetuste ümber. Praktiliselt iga Eesti ettevõte kes tegeleb tehnoloogia, ekspordi või mõlemaga on tõsiselt ette võtnud EAS-st toetuse saamise. Paljud on juba ka toetust saanud.

Mida näitavad numbrid?Kui EAS on kuue kuuga välja jaganud 2,54 miljardi eest toetusi, siis samal perioodil on kogu Eesti riigihangete maht olnud 35,1 miljardit krooni (Riigihangete registri statistika). Kindlasti on trend, et EAS-i toetuste maht kasvab samas kui riik oma ostusid ilmselt vähendab või vähemalt ei kasvata.

Mis võivad olla selle trendi tulemused? Kindlasti see, et toetuste taotlemisest on saanud vajalik võimekus igas ettevõttes. Ehk müügi, turunduse, tootmise, teeninduse, logistika oskuse kõrvale on tekkinud üks vajalik oskus. Mõneti võib ka seda võrrelda oskusega riigihangetel osaleda. Teiseks tuleb loota, et EAS enda toetuste avaldusi, nõudeid ja aruandlust arendab selliselt, et nende täitmine on aina enam kasulik ka muul otstarbel kui lihtsalt toetuse enda saamiseks. Ehk, et EAS-i taotlusdokumentide näol tõesti on tegemist strateegiliste plaanidega mida järgitakse ja mida ka ellu viiakse.
Väga tähtis on, et kogu toetuste kompleks sünnitaks elujõulisi ja iseseisvaid ettevõtmisi, mis suudaks elada ka ilma toetuseta. See on muide väga tõsine väljakutse ning väga palju on maailmas näiteid kus riiklikud toetused on sünnitanud pikas perspektiivis abituid ja toetusest sõltuvaid ettevõtteid - isegi terveid majandusharusid. Kõige klassikalisem on muidugi Euroopa põllumajandus, aga halvad on toetuste lõpptulemused olnud ka näiteks laevaehituses terves maailmas, Jaapani panganduses/lennunduses/põllumajanduses või kasvõi Venemaa autotööstuses.

Kommenteerige!

Tuesday, July 28, 2009

Kuidas jälle ree peale saada?

Mõned nädalad tagasi kirjutas Heido Vitsur Päevalehes hea artikli sellest kuidas Eesti majandust peale kriisi paremaks saada. Soovitan lugeda! Tegelikult küll oli artikli toon väga pessimistlik ja pigem ohtusid välja toov kui lahendusi pakkuv. Ma täiendaks hr. Vitsuri mõttekäiku ühe positiivse mõtte ja mõne positiivse ettepanekuga.

Väide 1. 2004-2008 ei saanudki meie innovaatline eksportiv tööstus areneda.
Makrotasandi numbreid vaadates oli periood 2004-2008 Eesti jaoks üsna kesine - sisuliselt laenurahaga tarbimine. Eksport kasvas väga minimaalselt, import ja välisvõlg aga märkimisväärselt. Majanduses nagu me teame on aga makroökonoomika mikrode summa. Mikrotasemel valitses mäletatavasti neil aastatel väga huvitav olukord. Kinnisvara, jaekaubanduse ja tööturu buum. Kui lähtuda tõest, et ettevõtte ülesanne on oma omanike vara maksimeerimine, siis oli selge, et tegeleda tuleb täie rauaga kinnisvaraga ja kaubandusega. Seega olid juhid valiku ees:
- investeerides keerukasse ekspordi ja/või innovatsiooni projekti oli ja on u.30% tõenäosus teenida umbes kuni 20% kasumit.
- investeerides kinnisvarasse või kaubandusse oli u.90% tõenäosus duubeldada raha aastaga.
See valik ei ole ju mingi valik ja seega sündisidki kümned kinnisvarafirmad, Kalev investeeris kommitootmise asemel Kalev REC-i, ML-Arvutid hakkasid arvutitootmise asemel Enteri kaubandusketti arendama ja kõik helgemad pead tegelesid köögimööbli ja automüügiga. Teiselt poolt ahistasid meid kõiki inflatsioon ja närviline tööturg. Tööd oli palju ning lisaks ametialasele tööle olid kõik helgemad pead soetanud endale uue kodu, mis vajas ostmist, ehitamist ja remontimist.
Selle kõige tulemus oligi see, et ekspordile või innovatsioonile ei olnud aega ega võimalust mõelda ning seda ei tehtudki.

Nüüd on olukord teine ja 30% tõenäosus 20% kasumit teenida on päris hea variant, eriti kui alternatiiviks on 90%ne tõenäosus kinnisvara või jaekaubandusega tegeledes pankrotistuda. Nii, et kokkuvõttes hakkab uus olukord mikrotasandil 6 kuu kuni aasta jooksul muutma ka makrotasandil nähtavaid numbreid. Seda muidugi ainult tänu kõvale tööle, vähenevatele palkadele ning kõvematele ja tarkadele pingutustele.

Väide 2. Riik peaks tegelema ikkagi suurte asjadega.
Palju on arutletud selle üle, et kas riik peaks sekkuma majandusse ja kuidas ning kui aktiivselt. Kindlasti peaks riik enda majandusega tegelema, aga mina arvan, et alustada tuleks suurtest asjadest, millest on kindlasti ka kasu, mitte tegelema mikrojuhtimisega ja siksima riigitüüri kord siia kord sinna.
Suured asjad, millest on kindlasti kasu on haridus ja demograafia. Tark rahvas saab edukalt hakkama igas majandussituatsioonis. Suurendades panustust haridusse meil lihtsalt saab ainult paremaks minna. Teine "koht" kuhu vananev Lääne tsivilisatsioon kindlasti peab panustama on lapsed. Mida rohkem lapsi - mida rohkem tarku ja töökaid lapsi, seda parem on meie elu ja seda väiksemad on meid rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid. Loomulikult on haridus ja demograafia valdkonnad kus tänased otsused (vanemapalk, laste hääleõigus, õpetajate palgatõus) annavad mõõdetavaid tulemusi alles aastatega, aga neisse valdkondadesse panustades on meie ühiskonnal parem nii majanduslikult kui ka hingeliselt.
Mulle meeldib riigi majandusest ja ettevõtete juhtimisest mõeldes järgmine analoog: Riik on nagu suur naftatanker. Naftatankeri tüüri peab keerama väga rahulikult kuid kindlalt ja õiges suunas. Valed ja liiga järsud pööramised toovad kaasa karilesõidu .... kuid alles mitme tunni või päeva pärast. Õige juhtimine seevastu paneb kogu tohutu massi liikuma õiges suunas ja väga suure inertsiga. Sellel aastal on Eestit üritatud juhtida mitte nagu suurt laeva vaid nagu autot....kusjuures olulisi pöördeid on tehtud tihti öösel ja pärast 48h tööpäevi. Eks me paari aasta jooksul näeme, et millised on käibemaksu tõusu, säästukavade jms. tagajärjed. Kindlasti on suur tõenäosus, et paljud neist toovad positiivseid tulemusi. Eks õnne ju vahest ka on.

Aga jah, iseenesest ei juhtu midagi. Kui täna on meie jooksevkonto defitsiit kahanenud peaaegu nulli ning meie laenukoormus on pigem kahanemas kui kasvamas, siis vähemalt võib mingil kergelt loota, et enam hullemaks ei lähe. Paremaks saab aga minna ainult läbi uute ettevõtmiste ja töö - mis aga ei tähenda kindlasti 15% palgatõusu aastas vaid pigem 1,5%. Meie panustused haridusse ja lastesse hakkavad tulemusi tooma alles aastate pärast ja ka siis vaikses ja rahulikus tempos.

Aa...ja lõpuks siis küsimus, et kust siis raha võtta, et haridusse ja lastesse (vanemapalka, lasteaedadesse, koolidesse, õpetajate palka) panustada. Noh ausalt öeldes on (eri)pensionid selline väga suur kulu, mis ei muuda majandussituatsiooni perspektiivis mitte mingilgi määral paremaks, ei muuda inimesi targemaks või töökamaks ja mida kõigele lisaks kriisi aastal mitte ei ole vähendatud vaid hoopis tõstetud.

Thursday, June 25, 2009

IT-tootearendus: "vitamiinid, valuvaigistid ja kreemid"

Henry Chesbrough lahterdab enda Open-Innovation raamatus tooted valuvaigistiteks ja vitamiinideks. See on päris huvitav mõttekäik ja see tasub igal juhul läbi käia uue toote või ettevõtte käivitamisel.

Ehk mõelda läbi kas uus toode on:
Valuvaigisti - ehk klient tahab ja peab ta kohe ostma ja temast on kohe ja selgelt kasu. Seega ollakse valmis tema eest ka maksma ja müügiprotsess on suhteliselt lihtne. IT maailmas kuuluvad "valuvaigisti" segmenti näiteks raamatupidamistarkvarad, e-post, veebileht.
Või on loodav toode Vitamiin - Kõik teavad, et temast on kasu, aga kasu on alles kunagi tulevikus ja täpselt nagu ei saa mõõta teda ka. Seega on vitamiinide müümine palju keerukam - tuleb veenda klienti toote kasust ja kirjeldada ohte toote mitte kasutamisel. IT maailmas kuuluvad "vitamiinide" hulka näiteks varukoopia lahendused, serveriruumi rent, dubleeritud kettalahendus. Põhimõtteliselt saab ka ilma nendeta, aga pika aja peale on ohtlik.

Aga... elu pole nii lihtne. Nagu meditsiinis nii ka kõigis teistes arenenud majandusvaldkondades teavad kõik juba ammu milliseid valuvaigisteid on vaja ja seega on valuvaigistite turul tihe andmine. Ibuprofeeni, raamatupidamistarkvara ja e-posti lahendust saab tänapäeval igat värvi pakis, igasugu hinnaga ja igasugu maitsega.

Lisaks valuvaigistitele ja vitamiinidele on minu arvates olemas veel ka kolmas toodete tüüp. Nimetagem teda kätekreemiks. Siia kuuluvad teenused ja tooted, ilma milleta põhimõtteliselt saab kuid mille kasutamisest on siiski ka koheselt nähtavalt kasu. IT maailmas sobiks siia alla näiteks arvutite haldus või MicroLinki Soovitusindeks.

Kokkuvõtteks: Äris eriti edukad on need kes leiavad tänu tehnoloogia või ühiskonna arengule uue valu ja valuvaigisti komplekti. Näiteks nagu Google tegi omal ajal otsingumootori (valuvaigisti) mis leiab efektiivselt infot eksponentsiaalselt kasvavast Internetist(valu) või EMT kes tõi Eestisse mobiiltelefoni (valuvaigisti) ja lahendas sellega inimeste soovi küsida üksteiselt "Tsau mis teed?" (ilmselge valu).
Enamasti juhtub uute valu ja valuvaigisti komplekti avastamisi siiski harva ja juhuslikult. Seega tuleb meil lihtsurelikel aktiivselt tegutseda kreemide ja vitamiinidega, aga ka seal on võimalused. Samuti võib avastada olemasoleva valuvaigisti asemele parema. Ehk nagu Heido Vitsur ühes Foorumi saates ütles. "Igat moodi saab. Lihtsalt targalt tuleb tegutseda."

Friday, May 15, 2009

Noortekonverents juhtimisteekond

Osalesin täna konverentsil "Juhtimisteekond". Väga tublisti korraldatud konverents, väga tublid tegijad! Professionaalne teostus, head esinejad, videoülekanne veebis. Kui siia veel lisada lõuna ja Äripäev. Ühesõnaga selle 50 krooni eest oli vähemalt samal tasemel üritus kui suured korraldajad 2500 kr eest korraldavad. Nagu Marko Rillo ütles, et "Kui tahta, siis saab! Igasugu asju on võimalik korraldada!".

Mõtted, mis mina sain.
Huvitavad ideed ja head lahendused sünnivad siis kui kohtuvad erinevate eluvaldkondade inimesed. Näiteks Ain Mäeotsa ettekanne sellest kuidas tema lavastajana näitetruppi juhib oli minu arust üks parimaid juhtimisteemalisi ettekandeid. Eks tegelikult ole kõik juhid nagu lavastajad, kes:
- Ei saa ega tohi ise näitleja, kunstniku, piletimüüja (ehk oma tiimi) tööd ära teha, sest nad tegelikult ei ole selles kõige paremad.
- Peavad oma trupi ehk tiimi tööle saama nii, et inimestel on seal hea, nende loomingulisus avaneb ja nad leiavad südamega tööd tehes hoopis paremaid lahendusi.
- Peavad hoolitsema, et kõrvalised mured intriigiks ei kujuneks
- Peab leidma tasakaalu uute, keskmiste ja suurte staaride vahel. Kõigil on oma roll igas trupis! Uusi peab kasvatama, et kasvaks uusi keskmisi tegijaid ja uusi suuri staare. Keskmisi on vaja, sest väga palju on ka lihtsamaid ja keskmise keerukusega töid. Suured staarid aga on need kes kogu värgi päästavad ja häda korral kartulid tulest välja toovad. Kõiki tuleb hoida!
Ehk kui vähegi võimalik, siis soovitan silmaringi laiendamiseks käia aeg-ajalt hoopis teise valdkonna inimesi kuulamas.

Peeter Koppel rääkis, et ei ole ajaloolist pretsedenti, et riiklik sekkumine oleks kunagi head olnud. Tänapäeval kiputakse seda unustama ja näiteks toetatakse jõuliselt ebapädevaid autofirmasid, selle asemel, et neid pankrotti lasta ja lubada "tarkadel" nende varadega edasi toimetada. Ohtlik on ka tees, et ettevõtjate tegevus peab olema suunatud avalikule hüvele mitte aktsionäride vara kasvatamisele.
Ning lõpuks, et Euroopa Pank on tsüklist koguaeg maas.

Karin Rätsep andis mõned häid soovitusi juhtidele:
- Lühikeses perspektiivis. Tuleb vabaneda pommist mis on jala küljes. Kiirelt hoida kokku kulusid, vähendada laovarusid, võidelda vähenevate tuludega, võlglased.
- Pikas perspektiivis: Luua paindlikkus, kiire reageerimisvõime, luua kriisiaja tooteid, kasvata turuosa.
- Ära unusta klienti! Kui kogu fookus läheb kuludele, koondamistele, siis klient võib hoopiski ununeda.
- Kriisi ajal tuleb lõigata, aga arengu ja turunduse maha lõikamist tuleks igal juhul minimeerida, et oleks firmal võimalus kriisist välja ujuda.
Mina arvan, et juhtimise osas olid need 2006-2008 ka väga rasked ajad. Siis olid lihtsalt probleemid teised. Kui siis ei olnud töötajaid, siis nüüd ei ole kliente=raha, aga töö mõttes väga suurt vahet ei ole, et kas sa peab kliente iga hinnaga kinni hoidma või töötajaid iga hinnaga kinni hoidma.

Wednesday, May 13, 2009

IdeaConnection pakub innovatsiooni (müügi)alast tööd

Mõni aeg tagasi liitusin Ideaconnection (www.ideaconnection.com) nimelise innovatsiooni võrgustikuga. Aeg-ajalt on neil huvitavaid artikleid ja kindlasti leiab aktiivsem kasutaja sealt endale kontakte. Seda siis mitte ainult IT alalt vaid kõigilt teistelt uute tehnoloogiate ja äri-ideede arendamise aladelt. Näiteks kõiksugu uute kütuste, materjalide, elektroonika jms. alalt.

Täna sain neilt reklaamkirja, mille sisu nüüd rõõmsalt edasi vahendan. :-) Nimelt pakuvad nad kohaliku esindaja kohta. Esindaja ülesandeks on tõlkida veebileht ning müüa ja vahendada IdeaConnectioni võrgustikku ja teenuseid Eestis. Provika tasu müüdud teenuste pealt. Ma arvan, et see võiks olla päris sobiv ja huvitav töö inimestele kes tänu oma ametile omavad palju kontakte, tegelevad ja huvituvad uutest tehnoloogiatest ning kelle igapäeva töö ei ole 10h päevas täie mahviga siblimine....ehk siis õppejõud. :-)

Lisaks on võrgustumine ning tehnoloogia ja tootearendusele mõtlemine väga kasulik kogu Eestile.

Ehk kui huvi, siis loe siit edasi. Minul kahjuks ei oleks praegu piisavalt aega, et IdeaConnectioni partneriks hakata:
http://www.ideaconnection.com/seeking-partners.html

Tuesday, May 12, 2009

Ümberpööratud uudis ehk Emor Soovitusindeksist

Eile kirjutas Emor enda arvamuse Soovitusindeksist. Minu arust on seal väga hästi sõnastatud Soovitusindeksi plussid:
"Soovitusindeks on tõepoolest lihtne, arusaadav ning kergesti jälgitav. Selle mõõtmiseks kasutatav metoodika on selge, mistõttu on selle abil hea seada eesmärki kogu firmale ning töötajatele. Soovitusindeksi ja firma kasvu vahel on tõestatud positiivne korrelatsioon."
(Tõe huvides tuleb öelda, et see tsitaat on rebitud kontekstist välja ja Emori uudis räägib hoopiski sellest, et nende Tri*m metoodika on mingitel juhtudel parem kui Soovitusindeks. Aga tsitaadis toodud jutt on jumala õige!)

Täna avastasime, et ka eBay kasutab Net Promoter ehk Soovitusindeksi metoodikat ja ei vaeva oma kliente kümneid küsimusi sisaldava ankeediga. Nii, et kui tahad, et sinu tööandjast/firmast saaks ka sama kõva tegija nagu eBay, siis liitu Soovitusindeksi teenusega ja küsi oma klientidelt, et kuidas oma teenus super-heaks saada.

Peagi hakkame Soovitusindeksi lehel näitama välja tublimaid tegijaid, et kliendid teaks kust on oodata head teenust.

Tuesday, May 5, 2009

Uue majanduse mõju ettevõtete arendustegevusele - 2 peatükk

Uus majandus tähendab ettevõtete jaoks hoopis uut laadi keskkonda. Kõige enam mõjutab uus majandus ettevõtte arengut – uute toodete arendamist ja innovatsiooni. Keskendume siinkohal kolmele olulisemale mõjutegurile: finantseerimisele, personalile ja konkurentidele.

FINANTSEERIMINE
Tänu globaalsetele rahaturgudele, derivaatväärtpaberitele ja fondidele, sh. pensionifondidele, on tänapäeval tihti väga hägune seos omanike ja ettevõtete vahel. Finantsinvestorite osakaal on palju suurem kui strateegiliste investorite osakaal. Teine oluline erisus tänapäeval on see, et rikkaid eraisikuid ja potentsiaalseid investoreid on rohkem. Samuti on tänu internetile ja interneti teenustele efektiivsed keskkonnad kus suured fondid, väikesed erainvestorid ja kapitali otsivad ettevõtjad saavad omavahel kontakte luua ja üksteist leida. Seega heale äriprojektile on tänapäeval tunduvalt lihtsam investoreid leida kui kunagi varem. Loomulikult ei ole kapitali kaasamine triviaalne kuid siiski ta on tunduvalt lihtsam ja kiirem kui 5 või enam aastat tagasi.
Ligipääs kapitalile annab ettevõtetele võimaluse käivitada uusi innovatsiooni ja arendusprojekte. Töötada välja uusi tooteid ja teha uurimistööd. Siseneda uutele turgudele. Tänapäeval ei pea ootama kuni koduturult koguneb piisavalt palju kasumit, et alles siis käivitada välisturu jaoks sobiva toote arendus ja välisturule siseneda. Seda võib teha kohe. Kaasata börsi või otsesidemete kaudu kapitali ja käivitada laienemisprojektid koheselt. Pigem on olukord isegi vastupidine, kui kohe mitte käivitada teenust globaalselt, siis leidub keegi teine kes seda teeb ja ta vallutab paratamatult ka sinu koduturu varem või hiljem.
Anonüümsel ja globaalsel kapitalil on ka omad negatiivsed pooled. Finantsinvestoritel puudub „omaniku tahe“. Finantsinvestor ei oska ega taha firma arengut suunata vaid teda huvitab ainult kapitali tootlus ja pigem lühiajaline tootlus. Näiteks on ühed suurimad investorid tänapäeval pensionifondid, kuid pensionifondi osakuid omavad tulevased pensionärid enamasti ei teagi kuhu nende raha on investeeritud. Pensionifondi haldavad finantsasutused ja konkreetsed fondihaldurid peavad iga kuu näitama tulevastele pensionäridele osaku tõusu. Halvemal juhul on fondihalduri tulemustasu ka seotud fondi kuu või kvartali tulemustega. Selle süsteemi paratamatu tagajärg on, et omanikud keskenduvad lühiajalisele tootlusele. Kuu, kvartal, maksimaalselt aasta on tähtis. Ning siit tuleneb paratamatu negatiivne efekt ka firma pikaajalisele arengule. Nagu me teame, siis on pikaajalise innovatsiooni eelduseks firmas olev muutmisele suunatud kultuur. Iga töötaja peab iga päev mõtlema kuidas teha oma tööd paremini. Inimkoosluses kultuuri tekkimine aga eeldab vähemalt kahe aastast tööd. Tööd, millel koheselt ei ole mingeid nähtavaid tulemusi, aga on nähtavad kulutused koolitusteks ja meeskonnaüritusteks. Nii, et firmade juhtidelt nõuab pikaajalisse arengusse panustamine tänapäeval väga suurt enesekindlust ja visiooni.
Teine anonüümse ja globaalse kapitali probleem on tema ettearvamatus. Investeerimisvõimalused tekivad ja kaovad tänapäeval minutitega. Seega võib ka omanik ühel hetkel toetada arendusprojekti, aga järgmisel hetkel olla juba hoopis mõnest muust projektist huvitatud või halvemal juhul ise enda finantsidega hädas. Ka see ei soodusta pikaajalist arengut.
Kokkuvõttes võib öelda, et kapitali on tänapäeval ettevõttesse kergem saada, aga ka kergem kaotada. See on vastuolus sellega, et innovatsiooniks on vajalik stabiilne ja muutusele orienteeritud ettevõtte kultuur ja sisekliima. Tänapäeva tippjuhid seisavad keerulise ülesande ees – kuidas need kaks nähtust omavahel kokku sobitada.
Ekstreemse nähtusena on tänapäeval tavaline olukord kus ettevõtte töötaja on ise läbi fondide ja erinevate omanike oma tööandja omanik, aga ta koondatakse, sest omanik (ehk tema ise) soovib oma kapitalile paremat tootlust. Enamasti ta ei teagi, et ta on läbi oma (pensioni)fondi oma tööandja omanik.

PERSONAL JA PARTNERID
Tänu uue majanduse ühiskonnakorraldusele on tänapäeval ettevõtete personal ja partnervõrgustik tunduvalt dünaamilisem. Sarnaselt kapitalile on tänapäeval võimalik leida enda firmasse kiirelt alltöövõtjaid, töötajaid ja partnereid üle maailma. Seda tänu töövahendust ja alltöövõttu pakkuvatele interneti keskkondadele, lihtsustunud töölubade ning viisade režiimile, levinud inglise keele oskusele, lihtsamale seadusandlusele, parematele reisimisvõimalustele, kaugtöö võimalusele.
Seega on varasemast tunduvalt lihtsam panna kokku meeskondi uute toodete arendamiseks, uute turgude vallutamiseks. Tunduvalt lihtsam on arendada ettevõtete ja ettevõtjate võrgustikke enda toodete ümber ja kasvatada sedasi väga suure kiirusega enda tooteportfelli. Seda on näidanud mitmete suurettevõtete tohutu kiire kasv. Näiteks sellised edulood nagu Google ja Nokia põhinevad peamiselt väga edukal personali ja partnerstrateegial.
Samas on sellel mõõgal ka teine tera. Kui meeskondade kokkupanek on kiire, siis on ka nende lagunemine kiire. Kui personal peab vastama ettevõtte dünaamiliselt muutuvatele vajadustele, siis peab ettevõte arvestama ka dünaamiliselt muutuvate personali vajadustega.
Seega meenutab tänapäeva uue majanduse ettevõtte personalistrateegia pigem professionaalse jalgpallimeeskonna kui katoliku kiriku oma. Mängijad vahetuvad, treenerid vahetuvad, omanikud vahetuvad, meditsiiniteenuse, transpordi ja toitlustuse saab sisse osta erinevatelt pakkujatelt, pileti- ja fänniträna müüki saab korraldada nii ühe kui teise partneri abil. Võidab see, kes uuest olukorrast varakult aru saab ja kellel õnnestub parim kooslus kokku panna.

KONKURENDID LAPIKUST MAAILMAST
Tänu paranenud transpordiühendustele, kaubanduskokkulepetele ja info kiirele liikumisele tuleb ettevõtetel lugeda enda konkurentideks kõiki maailma ettevõtteid, kes tegutsevad temaga samas sektoris. Aga lisaks sellele! Tänu avatud innovatsioonile ja tänapäevastele ärimudelite arenduse kiirusele tuleb konkurentideks lugeda ka lähedastel tegevusaladel tegutsevad ettevõtted. Näiteks oli Mars jäätise turule ilmumine Valio jaoks kindlasti väga ebamugav üllatus samuti nagu Microsoft Xbox oli seda tänaseks juba unustatud Sega jaoks. Huvitav, kas Postimees ja Kroonpress juba mõtlevad selle peale kuidas Amazon Kindle paberlehtede läbimüüki lähima paari aasta jooksul mõjutama hakkab.
Tunduvalt halvenenud konkurentsisituatsioon tähendab seda, et konkurente ja veelgi enam potentsiaalseid konkurente peab hoopis teravamalt jälgima. Uusi tehnoloogiaid ja uute ärimudelite arendamist peab hoopis rohkem jälgima. See tähendab hoopis paindlikumat tootearendust.
Teisest küljest, tähendavad paranenud transpordiühendused, WTO ja EU ning avatud innovatsioon ka hoopis suuremaid võimalusi. Väikesest ettevõttest võib aastaga kasvatada üleilmse korporatsiooni.
Ilmselgelt mõjutab tihenenud konkurentsisituatsioon innovatsiooni ja tootearendust väga palju. Tootearendus peab olema kiirem ja paindlikum. Ise peab kasutama partnereid ja avatud innovatsiooni. Osalema võrgustikes.

OOTAMATUD OHUD
Lisaks eelnevas peatükis vaadatud suhteliselt klassikalistele uuest majandussüsteemist tulenevatele mõjudele ettevõtte arendustegevusele tuleb tänapäeva majanduskeskkonnas tegutsevatel ettevõtetel arvestada veel hoopis uute ja seni väga vähest tähelepanu pälvinud nähtustele.

FINANTSKOLLAPS
Kuigi finantssektor hakkab vaikselt 2008 finantskriisist taastuma, siis reaalmajandus alles nopib selle kriisi vilju. Samuti ei ole veel välja töötatud mehhanisme, mis pehmendaksid ülemaailmset finantskriisi. Keskpangad suudavad pehmendada ühe riigi piires toimuvat majanduse tsüklilisust, aga globaalsete tsüklite vastu veel ennast tõestanud meetodeid ei ole. Seega kui vähegi võimalik peaks ettevõte omama taoliste olukordade jaoks strateegiat. Kusjuures strateegia ei saa olla see, et kriisiolukorras peatame arenduse või müügi ja turunduse.

ÜHISKONNA KIHISTUMINE
Nii Eestis kui ka ülemaailma on ühiskond tunduvalt kihistatum kui kunagi varem. Uus majandus ja globaliseerumine on tänaseni muutnud kihistumist ainult hullemaks. Riikide vaheline kihistumine on õnneks tänu globaliseerumisele vähenenud, aga riikide sisene inimeste ja ühiskonnaklasside vaheline kihistumine on pigem kasvanud. Rikkad on rikkamad, vaesed vaesemad. Tänu uuele majandusele, internetile ja tehnoloogia arengule on ootused inimese haridusele ja oskustele tunduvalt kasvanud. Oma karjääri jooksul ei tohi peatada õppimist, peab uuesti ja uuesti ümber õppima, üha uute ja uute töövõtete ja seadmetega harjuma. Sealjuures muutuvad tehnoloogia ja metoodikad järjest keerulisemaks.
Paraku paljud ei suuda sellise kiire arengukiirusega kaasas käia ja kihistumine ei ole enam mitte ainult majanduslik vaid üha enam põhineb haridusel ja oskustel. Kindlasti mõjutab see väga palju ettevõtete tootearendust. Esiteks tuleb tooteid arendada kõigile ühiskonnakihtidele, teiseks arvestada erinevate ühiskonnakihtide majanduslike võimalustega ja soovidega. Lühidalt sortiment peab olema varasemast suurem. Teisest küljest tuleb suureneva sotsiaalse kihistumisega arvestada ka personali ja partnerite strateegias.

EPIDEEMIAD JA LOODUSKATASTROOFID
Ilmselt pole maailmas palju ettevõtteid kes enda arengus arvestaksid globaalse soojenemise või ülemaailmsete epideemiatega. Paraku on tänu suurele reisimisele epideemiad tänasel päeval väga palju tõenäolisemad kui varem. Globaalse soojenemise kurbade tagajärgede suhtes on teadlased tänapäeval sama kindlad kui 2007. aastal oli Hardo Pajula Eestit peagi tabava majanduskriisi suhtes.
Ettevõtete jaoks tähendavad mõlemad nii ohte kui võimalusi. Kuigi epideemiates ja katastroofides võimaluste nägemine võib tunduda küünilisena, siis tegelikult see nii ei ole. Inimkonna seisukohalt on väga hea kui keegi on kriisiks ettevalmistunud ja sobival hetkel piltlikult öeldes laost 10 miljonit Tamiflu tabletti ja 2 miljardit näomaski välja toob.

PAANIKA KIIRE LEVIK
Tänu info kiirele liikumisele, tänapäeva meedia operatiivsusele ning skandaalihimulisusele levivad ülemaailmsed paanikahood väga kiirelt. Olgu selleks siis seagripp, Ebola viirus, metsapõlengud või sõda – info on koheselt kõigil kättesaadav.
Sellised paanikahood on etteaimamatud ja võivad mõjutada nii ettevõtte kui ka tema klientide ja hankijate toimimist. Ka seda saab arvestada nii tootearendusel kui ka äristrateegia koostamisel. Paanikahoogude korral võib omanik oma raha tahta välja võtta võidakse tootearenduse projekte peatada või üllatuslikult käivitada. Tegemist on seega ühe lisa ebastabiilsust suurendava komponendiga.


KOKKUVÕTE JA NÕUANDED
Majanduskeskkond on ebastabiilsem. Nagu kõige uue puhul nii võib ka uue majanduse puhul ettevõtte juhtkond näha olukorras negatiivset:
- Omanikeks on finantsinvestorid, keda huvitab ainult lühiajaline kasum, mitte pika perspektiiviga areng.
- Töötajad ja partnerid võivad iga hetk lahkuda ja neid ei seo ettevõttega emotsionaalne side.
- Konkurente on palju, nad on tugevad ja nad on üllatavad.
- Lisaks veel globaalsed ohud maailmamajandusest, epideemiatest, ühiskonna kihistumisest ja mujalt
Kuid mõistlikum on näha positiivset:
- Arenguks on kapitali võimalik kaasata kapitali ja finantsinvestorist omanik ei sekku igapäevasesse arendustegevusse kui seda hästi teha.
- Väga erinevate võimekustega töötajaid ja partnereid on võimalik leida kiirelt.
- Võimalik on kiirelt siseneda uutele turgudele. Minna oma toodetega välismaa turgudele või laiendada enda sortimenti uutele kliendisegmentidele. Siseneda hoopis uutesse äridesse.
- Globaalseid trende jälgides on võimalik leida hoopis uusi võimalusi.

Nõuanded ettevõtte arendustegevuse korraldamisel ja juhtimisel:
- Õppida ja lugeda palju.
- Teha otsuseid objektiivselt – numbrite ja mudelite pealt.
- Katsetada erinevaid projekte ja strateegiaid. Õppida ebaõnnestumistest.
- Võtta välismaalasi tööle.


Kuid kõige tähtsam on kujundada ettevõttele muutusi ja arengut toetav maine ja kultuur! Manchester United võib välja vahetada kõik oma mängijad, treenerid, omanikud ja partnerid, aga ta on ikkagi Manchester United oma fännklubi, lipu, hümni ja traditsioonidega.

Monday, May 4, 2009

Uue majanduse mõju ettevõtete arendustegevusele - 1 peatükk

Kirjutan järgnevalt kaks kirjatööd "Uue majanduse" mõjust ettevõtete arendustegevusele. Kirjatükid on ajendatud Kenichi Ohmae raamatust "The Next Global Stage". Raamatust, mis on kirjutatud aastal 2005 ehk enne finantskriisi, aga väärib siiski lugemist.

UUS MAJANDUS
Termin „Uus majandus“ pärineb 1995 aastast kui Newsweek ta esmalt kasutusele võttis. (Wikipedia, The New Economy) Peale seda on „uuele majandusele“ omistatud nii lõputut kasvu (enne 2000 börsimulli lõhkemist) kui ka termini tühjust (peale 2000 börsimulli). Seega „uus majandus“ ei ole täpselt defineeritud ning võib vaielda selle üle, mida ta täpselt tähendab. Käesolevates postituste sarjas mõtlen „uue majanduse“ all lihtsalt seda, mis tänapäeval on majanduses ja ettevõtluses teisiti kui oli 1980-datel ja sellele eelnevalt. Muudatused on olnud radikaalsed.
Rääkides „uuest majandusest“ tuleb kindlasti alustada infotehnoloogiast. Kuid tänapäeval on infotehnoloogia ainult üks alustala ja tõelised muudatused tulenevad hoopiski tema kasutamisest ja infotehnoloogia „peale“ ehitatud süsteemidest, teenustest ja lahendustest.


INFOTEHNOLOOGIA
Neid postitusi kirjutades istun ma TTÜ koridoris. Hoolimata sellest, et hetkel siin Wifi ei tööta saan tänu sülearvutile, GSM levile ja mobiiltelefonile ligi kogu maailma informatsioonile. Kogu selliseks infole ligipääsuks ja töö tegemiseks vajalik tehnika hind ei ületa tänapäeval enam isegi ühe nädala palka. Nii, et tänaseks oleme me olukorras kus väga väikeste kuludega on kõik inimesed, kõikjal ja kogu aeg kättesaadavad. Kõik saavad kogu informatsioonile ligi ja saavad informatsiooni sisestada.
Kuid nagu infotehnoloogid teavad, siis tehnoloogia ise, serverid, kaablid, TCP/IP protokoll, andmebaasid, programmid ei ole mitte midagi väärt kui neid ei ole rakendatud teenusteks. HTML keelest poleks inimkonnale mingit abi kui temas ei oleks kirjutatud 25 miljardit (Google Search) veebilehekülge. Seega tõeline kasu infotehnoloogiast on saavutatud tänu infotehnoloogial põhinevate süsteemide ja teenuste loomisele mitte tänu tehnikale endale. Näiteks Amazoni raamatupood, iTunes-i muusikapood, Eesti e-valimised, sotsiaalvõrgustikud, Wikipedia, GNT hulgilao infosüsteem seotuna MicroLinki e-poega jne. jne. Samas võib väita, et infotehnoloogia tehnoloogiline potentsiaal ei ole veel lähedalegi ammendatud. Ilmselt kulub selle ammendamiseks veel kümneid või isegi sadu aastaid. Võib juhtuda nagu elektri kui nähtusega ja infotehnoloogia kasutamise potentsiaal ei ammendugi. Näiteks ei ole täna veel paljudes riikides e-valimisi, endiselt tuleb paljudesse ametkondadesse dokumente viia paberil ja RFID-d alles hakatakse kasutusele võtma. Paralleelselt infotehnoloogia võimaluste kasutuselevõtuga areneb aga tehnoloogia ise edasi luues seega veel uusi ja uusi teenuste võimalusi. Nimetagem neist viimaste aastate jooksul alles tekkima hakanud LBS (Location Based Services) teenuste turgu.
Seega infotehnoloogia on olulisim uue majanduse alustala kuid tõeliselt mõjutavad meie elu siiski süsteemid ja teenused, mis kasutavad infotehnoloogiat, mitte tehnoloogia ise.

HARIDUS JA INIMESED
Ükskõik millise ajaloolise muudatuse puhul on kesksel kohal inimesed, nende oskused ja haridus. Ilma selleta, et inimesed uut tehnoloogiat ja uusi võimalusi kasutada või arendada oskaks ei saa need uued võimalused kunagi olema olulised meie igapäevases elus. Uue majanduse puhul on muutunud nii see mida me oskame kui ka see kuidas me seda õpime. Esialgu küll on akadeemiline ja suure inertsiga haridussüsteem veel võrdlemisi vähe muutunud kuid aeglaselt aga kindlalt hakkab uue majanduse mõju olema nähtav ka hariduses. Esimene oluline muudatus on inglise keele oskuse väga suur tähtsustumine. Kuna internetis on inglise keeles väga palju õppetööks vajalikku informatsiooni, paljud õpikud on inglise keeles, paljud arvutiprogrammid ei ole veel kohalikesse keeltesse tõlgitud ja paljude õppejõudude ning kaasõpilastega on ühiseks suhtluskeeleks inglise keel, siis pole paljusid õppeasutusi enam võimalik ilma inglise keele oskuseta lõpetada.
Lisaks tavapärasele õppetööle on õppimisel, haridusel ja haridussüsteemil ka oluline roll inimeste omavaheliste kontaktide loomisel. Vahetusüliõpilasi, vahetusõppejõude vahendavaid programme on täna rohkem kui kunagi varem ajaloos. Tänu sellele on tänapäeva ülikooli lõpetanute silmaring ja kontaktiring tunduvalt laiem. Tänu sellele ollakse palju avatumad välismaiste ideede ja inimeste suhtes.
Traditsioonilistele õppe- ja suhtlusvormidele on lisandunud ka virtuaalsed suhtluskeskkonnad. Innovatsioonist huvitatud spetsialistid on kogunenud innovatsioonifoorumitesse kus teineteisega vahetatakse kogemusi, nõuandeid ja ideid.

RAHA- JA AKTSIATURUD
Uue majanduse ja infotehnoloogia mõju raha- ja aktsiaturgudele on raske alahinnata. Globaalsed turud toimivad väga kiirelt. Nagu 2008. alanud finantskriis näitab, siis isegi liiga kiirelt, liiga dünaamiliselt ja kontrollimatult. Tänu väga efektiivsetele ja tugevatele rahaturgudele, fondidele ja investeerimispankadele on tänapäeval tihti kadunud seos omaniku ja kapitali kasutava ettevõtte vahel. Kapital on anonüümne, tihti ka ettearvamatu ja emotsionaalne.
Positiivse poole pealt võib välja tuua, et kapitali on palju. Tänapäeval ei pea olema rikas, et saada rikkaks. Kapitali kaasamine globaalsetelt rahaturgudelt ja seda ka väga suurel määral on lihtsam kui kunagi varem. Kuigi 2009 aastal on see tunduvalt raskem kui 2007 aastal, on see siiski tänu turgude globaalsusele lihtsam kui varasemalt.
Turud on omavahel väga tihedalt seotud kuna turgudel kauplejad on tihti ühed ja samad. Seega võib esineda situatsioone kus hommikul Shanghai börsil alanud langus on õhtuks üle Euroopa levinud USA turgudele. Täiesti tavaline on, et 10% langus Hiina turul toob kaasa kõigi Euroopa ja USA ettevõtete väärtuste kahanemise mitme protsendi võrra, kusjuures samas ei ole ei Euroopa ega USA majanduses mitte midagi muutunud.

(MAJANDUS)POLIITIKA

Uues majanduses liiguvad info, inimesed, kapital ja ettevõtted pretsedenditu kiirusega. Paratamatult peavad ka riigid enda majanduspoliitikaga uue olukorraga kaasa tulema. Reageerima peab kiirelt ja targalt. Kahjuks oleme täna olukorras kus üldiselt kehtivaks loetud majandusteooriad enam ei kirjelda kehtivat majanduse olukorda adekvaatselt. Keskpangad ja rahandusministrid kes teevad otsuseid Keynesi, Friedmani või mõne teise klassikalise majandusteooria põhjal teevad valesid otsuseid. Samas keskpankade juhid kes tabasid ära „uue majanduse“ paradigmad on suutnud enda riikidele tohutult palju kasu tuua. Heaks näiteks on siinkohal 1990 Alan Greenspani poolt juhitud USA föderaalreservi poliitika. Föderaalreserv hoidis siis intressid kõrged. Tänu sellele, et turud on globaalsed tõid kõrged intressid USA-sse sisse tohutus koguses väliskapitali, eelkõige Hiinast, Araabia naftariikidest ja Jaapanist. Kapitali sissevoog põhjusta suure kapitali pakkumise. Varasemate majandusteooriata järgi toob kapitali suur pakkumine kaasa inflatsiooni kuid nii ei juhtunud, sest USA majandus on avatud ja avatud konkurentsi tingimuses ei saa firmad hindu tõsta. Seega tänu uute reeglite varasele ära tabamisele saavutas Greenspan USA-le pika majandusliku kasvu. Kasvu, mis lõppes Bushi võimuletulekuga ja aegunud Keynes-i maksupoliitikate kasutuselevõtuga.
Uus majandus tähendab riikidele vajadust kasutada innovaatilist ja teistsugust raha ja finantspoliitikat. Otsustama ja tegutsema peab kiirelt ja tihtipeale ennast mitte veel tõestanud tõdede järgi.

Järgmine osa - uue majanduse mõju ettevõtte arendustegevusele - homme.

Wednesday, April 29, 2009

Ettevõtja palk Arengufondi "Valges paberis"

Minu Uus Vedur konkursil olnud idee "Ettevõtja palk" on jõudnud Arengufondi "Valgesse paberisse". Väga lahe! Loodetavasti Riigikogu arutab ja võtab selle mõtte vastu. Äkki annaks selle teostamiseks isegi Euroraha kaasata?

Friday, April 24, 2009

Soovitusindeksist ja internetiturundusest

Soovitusindeksi teenuse (http://soovitusindeks.microlink.ee) beeta (tasuta) versioon on tänaseks paar nädalat laivis. Siinkohal väike kokkuvõte tulemustest:
Liitunud on 25 firmat ja tiimi, kellest 11 on ka tagasisidet küsinud.
Suurim läbi Soovitusindeksi läbi viidud küsitlus on tehtud 923-le kliendile kellest ka 199 vastasid.

Interneti turundustegevustena oleme:
- Kirjutanud Microfoni artikli (mis on toonud tänaseks Soovitusindeksi veebilehele 60 külastajat)
- Kirjutasin oma blogis. (14 külastajat)
- Tegime inkubaatori Twitteri kaudu paar tweet-i (6 külastajat) Meil on seal 45 järgijat.
Enn Saar pani oma blogisse lingi (5 külastajat)
- Panime Google Adwordsi reklaami (1 külastaja), aga läheb alles 3-s päev. Kui kellelgi on soovitada hea märksõna mille peale võiks Soovitusindeksi reklaam olla kuvatud, siis see oleks väga teretulnud nõuanne!

Järgmiseks:- Kohe valmib Soovitusindeksi Widget, mida saab klient enda veebilehele välja panna ja kus on jooksvalt soovitusindeksi tulemus näha. MicroLinki Projektijuhtide tiimil näiteks täna 53%-i.
- Loome võimaluse saada iga nädal oma tiimi/firma tulemuste kohta uudiskiri.
- Teeme teenuse kasutuselevõtu hõlbustamiseks juhendvideo.
- Tõlgime keskkonna võõrkeeltesse.
- Juulist läheb tasuliseks.
- Äkki sul on mõtteid kuidas teenust sinu jaoks kasulikumaks teha!

On lahe töötada Soovitusindeksi projekti tiimis kus asju tehakse entusiasmi ja kirega!

Thursday, April 9, 2009

MicroLink Äripäevas

Täna on Äripäevas isegi kahes artiklis MicroLinki tegelased peaosas. :-)

Enn Saare lugu "Asuta koondatule firma"
ning
minu ja teiste arvamus 2. samba kohta.

Ennu artiklile on ÄP-s ainult üsna madalalaubalised kommentaarid nii, et neid loe parem tema blogist. :-)

Wednesday, April 8, 2009

Mõnikord on juhi töö tore!

Nagu kõik juhid teavad ja enamik tavatöötajaid ei tea, siis juhi töö on päris raske. Pidevalt tuleb tegeleda mingite jamadega ja ega naljalt keegi ei tule sinuga rääkima kui midagi on hästi või midagi on valmis tehtud. Ikka pöörduvad nii töötajad, ülemused kui ka kliendid sinu poole siis kui on mingi jama.

Aga täna oli minul teisiti. Üks meie projektijuht küsis kliendilt tagasisidet enda projekti kohta ja sai sellise vastuse: Kõik sai tehtud hästi, korrektselt ning õigeaegselt. Ei oska millegi peale kurta. Ma olen üldiselt väga rahul Microlink'i teenindusega. Kõik sujub üsna hästi ja igas küsimuses alati leiame kompromissi mis on igati tore ning koostöö muutub väärtuslikuks mõlemale poolele.
No vaat siis! Kohe päev on päästetud.

Minu nõuanne kõigile juhtidele. Küsige tagasisidet klientidelt. Kui te ei küsi, siis saategi koguaeg teada ainult jamadest. Ning tegelete ainult jamadega. Lisaks on sellise hea tagasiside peale kohe võimalik oma inimesi kiita ja kõik on kohe rõõmsamad.

Kui tagasiside küsimine tundub keeruline, siis ta ei ole seda. Meie kasutame selleks Soovitusindeksi süsteemi mida saavad kõik kasutada. Tagasiside küsimiseks tuleb projekti/töö/teeninduse lõppedes saata kliendile tänukiri ning panna kirja bcc reale soovitusindeks@microlink.ee :-)

P.S. Erinevalt tänasest oleme saanud ka konstruktiivset negatiivset tagasisidet ja see on ka väga kasulik. Saab konkreetselt teada, et mida muuta tuleb ja selle siis ette võtta.

P.P.S. Tegelikult me ju tahame anda tagasisidet eksju. :-)

Sunday, April 5, 2009

SaaS eesti keeles


Minu mõeldud termin Netiteenused äratas natuke diskussiooni ühe varasema postituse kommentaarides. Kas kellelgi on äkki hea eestindus välja pakkuda? Tegelikult ei ole ka SaaS (Software as a Service) hea termin. Phil Wainewright, üks olulisemaid SaaS-i teemalisi kirjutajaid arvab, et Software as a Service asemel oleks parem termin "Webware". Ma nõustun temaga - "Tarkvara nagu teenus" või "Tarkvara renditeenusena" nagu ei anna päris hästi asja olemust edasi. Tarkvara nagu teenus on ju ka PC-sse installeeritud Office, mida litsentsitakse rendimudeliga ja mille vigade korral saad teenusepakkujalt abi.

Webware ehk otsetõlkes veebitoode või netitoode või netiteenus annab minu arust paremini asja iseloomu edasi. Aga ega ma ei tea ka, filoloogiat pole kunagi ma õppinud ja eesti keele eest sain koolis ka päris palju halbu hindeid.

Paku kommentaaris enda tõlge!

(Minu arust on hästi tähtis mõelda uutele tehnoloogilistele ja ärilistele nähtustele ruttu omakeelsed terminid välja. Muidu on pärast väga raske kõnepruugis asendada "kopi-pasteet"-i "kopeeri ja kleebi"-ga.)

Sunday, March 22, 2009

Kuidas saada tasuta head nõu?

Kui otsid maailma juhtivate innovatsiooni/e-äri/e-turunduse/finantside/IT/juristide või mille iganes konsultantide nõu, siis on sul variant otsida mõni konsultatsiooni-firma, kes sulle 200 eurot/h konsultatsiooni annab. Aga on ka nutikam variant - LinkedIN. Seal on kindlasti sind huvitava teema grupp olemas. Liitu sellega, vaata diskussioone ja pane enda teema üles. Küll nõu antakse ja tihtipeale parematki kui sa ostes saaksid.

Ise alustasin avatud innovatsioonile põhineva arendusprotsessi juurutamist ja selle juures on nõuanded ja tugi InnoCentive grupi liikmetelt vägagi abiks. :-)

Saturday, March 14, 2009

Head ideed levivad

Kirjutasin mõni aeg tagasi siin blogis ideest, et pensioni suurus hakkab sõltuma laste arvust. Väga lahe, et Indrek Neivelt sattus ka seda väärt ideed lugema ja nüüd ka see mõte juba Ekspressis ja rahandusministeeriumi nõukojas levib. :-)

Tasub lugeda blogisid! Siis oled mõtetes pool aastat teistest ees. :-)

Sunday, March 8, 2009

Kas uskuda Eesti startup-desse?

Minu eelmisele postitusele tuli kaks kommentaari palvega põhjendada, miks ma just neid startup-e esile tõin ja miks ma arvan, et alustavad ettevõtted Eesti IT sektoris kuidagimoodi olulist rolli mängivad. Kuna kommentaarile vastamisega jäin nüüd veidi venitama, siis kirjutan vastuse uue postitusena. Kommentaarid jälle väga teretulnud, aga olgem julged ja pange oma arvamusele oma nimi ka külge. :-) Anonüümselt kirjutatud kommentaar on ju aja raiskamine, sest sinu tarka mõtet ei seostata sinu isiksusega ja sinu nimelisel brändil jääb positiivne plusspunkt seetõttu saamata.

Aga asja juurde!

Mina suhtun Eesti startup-desse teadlikult liiga suure ja eba-objektiivse optimismiga. Kuna ma olen muidu ratsionaalne, inseneri haridusega inimene, siis ma olen enda jaoks sellele ka objektiivse põhjenduse mõtestanud:
- Nagu Paul Graham ja ka paljud teised startup-dega tegelevad ettevõtjad ja investorid on alati väitnud, siis edu ei seisne mitte idees vaid tegijates. Head tegijad on need kellest kõik sõltub. Kui ka esimene idee läheb aia taha, siis teine, kolmas, neljas või viienda derivaat ikka õnnestub.
- Tegijaid saadakse tegemise ja harjutamisega mitte teooria lugemisega. Loe huvitav lugu selle kohta Peep Laja blogist.
- Seega mida rohkem alustavaid ettevõtjaid ja alustajaid meil Eestis on seda varem mõni neist õnnestub "big time".
- Selleks, et saada rohkem inimesi ettevõtjana tegutsema tuleb olemasolevaid kannustada ja uusi julgustada. Mida mina siis optimismi ja vahest pikemalt ideed analüüsimata ka teen!

Aga veel tähtsam! Mõelgem mis on alternatiivne stsenaarium:
- Leiame igale käiku läinud ideele kolm põhjust, miks ta äri varsti ära lõppeb. Ma arvan, et igaüks suudab need "ah selle eest keegi nii kui nii ei maksa" või "selliseid teenuseid on maailmas juba 10 tükki olemas" põhjust välja mõelda. Mina suudaks. :-)
- Toome hoiatavate näidetena esile neid kes proovisid ja kuhugi ei jõudnud.
- Saavutame suurema ettevaatlikuse, enam igaks juhuks mingeid hulle ideid ei proovita, OpenCoffee jääb ära ja kõik saavad rahulikult oma palgatööd edasi teha.... seniks kuni firma omanik programmeerimise Valgevenesse või Indiasse üle viib, sest seal on odavam.

Me vajame Eestis ja IKT sektoris alustavaid ettevõtteid! Alustavad ettevõtted on innovatsiooni ja tehnoloogia teenuste kasvulava. Kui vaadata näiteks Google-t, siis praktiliselt kogu tema tooteportfell on kokku ostetud ja integreeritud alustavatest ettevõtetest. Isegi tema põhiline rahalehm ehk Adwords ja Adsense reklaamisüsteem on ostetud. Kõik maailma suured IT ettevõtted ostavad kokku väiksemaid ja kasvavad läbi selle, sest ise ei jõuaks nad lähedalegi nii kiiresti areneda. Kõik kiirelt arenevad ettevõtted kasutavad avatud innovatsiooni, ostavad kokku ja integreerivad alustavaid ettevõtteid. Heaks näiteks siinkohal on Nokia kes kasutas ja kasutab väga jõuliselt väike-ettevõtteid enda kasvuks vs. Ericsson kes seda ei teinud ja proovis üksi hakkama saada. Nokia võitis. Seega ka Eesti suuremad IKT firmad vajavad arenemiseks väikeseid kellega koostööd teha, kellega kahasse teenuseid arendada ja keda osta. :-)

Kui nüüd konkreetselt Fortumost, Edicy-st ja Ühendatud koduloomadest rääkida, siis need on teenused millel on kümneid tuhandeid kliente. (Vähemalt nende endi veebilehtede järgi.) Ega meil Eestis väga palju ei ole firmasid kes saavad enda klientide arvu kümnetes tuhandetes lugeda. Nüüd tuleb siis igalt oma kliendilt keskmiselt 10 kr kuus saada ja ongi juba normaalne käive. :-) (Näiteks kui UnitedCats saaks 5%-i sellest rahast, mis tema kliendid kassiliiva eest maksavad või kasvõi 10% Whiskasi reklaamieelarvest, siis oleks kogu mäng juba ju küünlaid väärt.)

Nutiteq-l on juba 5 töötajat ja ka mõned suurkliendid.

SmartDusti kohta hetkel täpsemalt ma kahjuks ei tea, aga siit saab ühtteist positiivset lugeda.

Selle postituse kirjutamise ajal liitus www.uniteddogs.com-ga 5 uut koera.

Monday, March 2, 2009

Arvutimaailmale IT sektori ekspordimootorid


Raigo Neudorf Arvutimaailmast palus kirjutada, et millised Eesti IT ettevõtted võiksid aidata meie eksporti. Panen vastused siia ka kirja. Lühidalt, et ma usun Netiteenustesse (SaaS) ja startup-sse mida promon Netiteenuste lehel. Aga siin siis intervjuu. Kommenteeri!

-Millised on Sinu hinnangul need IT ettevõtted, mis aitavad meil kriisist välja tulla? Väikse põhjendusega, miks just need firmad.

Esmalt muidugi minu leivaandja MicroLink. Tegeleme tõsiselt avatud-innovatsiooni strateegiate väljatöötamisega ja uute teenuste otsimisega millega hakata välismaale teenust pakkuma.

Võimalus ekspordi najal kasvada on ka teistel Eesti suurematel ja vanematel IKT ettevõtetel: Webmedial, Regiol, Helmesel ja teistel.

Märkimisväärne võimekus on meil tekkinud ja arenemas aga hoopiski mitmetes väikestes startup firmades. Tänu Connect Estoniale, Ajujahile, OpenCoffeele, MKM-le ja EAS-le, mitmetele meie kohalikele „gurudele“, IKT Demokeskusele, MTVP-le ja ASI-le ning Skype eeskujule on meil tekkinud päris hea alustavate IT ettevõtete kasvulava ja kultuur. Esialgu küll väike, aga kiirelt kasvav keskkond/sotsiaalvõrgustik/kultuuriruum on endasse koondanud kuskil 500 inimese ringis kes aitavad innovaatilisi ideid ellu viia. Meil on ka esimesed näited edukatest startup ettevõtetest:
- UnitedDogs ja UnitedCats
- Fortumo
- Edicy
- SmartDust Solutions
- Nutiteq
Vaata ja täienda nimekirja Netiteenuste lehel!

Ma arvan, et lisaks neile keda ma teadsin nimetada on tänu sellele kultuurile, innovatsiooni ja ekspordi toetamisele meil lähiaastatel kasvamas kümneid uusi ettevõtteid kes on suunatud ainult ekspordile. Meie suured (MicroLink, Skype, Webmedia, Helmes) saame neid toetada, aga võib juhtuda, et tänu kiirele kasvule hakkab mõni neist hoopis kolme aasta pärast mõnda meie praegust suurt toetama.

Kas Sulle on Eestis täna silma jäänud mõni väike ja suhteliselt tundmatu
tegija, kellel võiks olla potentsiaali kasvada väga edukaks tegijaks?


Jah – need samad neli, viis startup-i omavad kõik juba väliskliente, neil on kõvad tegijad tiimis ja seega omavad väga suurt potentsiaali.

Puutud kokku kindlasti ka uute ja huvitavate ettevõtetega. Palju on meil näiteks selliseid IKT-sektori ettevõtteid, kes kohe algusest peale on teadlikult orienteerinud end välisturgudele?

Kõik IT startup-d on eelisjärjekorras suunatud välisturule ja Eesti on nende jaoks nagu iga teinegi riik….mitte põhiturg. Tihti eelistavad investorid neid startup-e kes ei ole Eestis kanda kinnitanud. Kohalikul turul tegutsemine ja kohalike heade klientide omamine muudab koheselt natuke mugavamaks ning tekitab tunde, et kliendi saamine on lihtne.

Mulle on juba öeldud, et eks parimad võimalused ekspordimootoriks kasvamisel on siiski suurematel (Eestis mõistes siis) ja tuntumatel IT-firmadel. Ehk siis sellistel tegijatel nagu Webmedia, Helmes jne. Oled Sa selle väitega nõus või pole see siiski pelgalt kinni ettevõtte tänastes mahtudes?

Tegelikult ei ole ma sellega 100% nõus. Ma arvan, et meie suurematel IT ettevõtetel on head võimalused ekspordi suurendamiseks ja uute innovaatiliste teenuste loomiseks, aga nad peaks selleks sisemiselt päris palju muutuma. Nagu innovatsiooni- ja juhtimisteooria ütleb on (suurtel) firmadel väga raske muutuda. Ikka on juhtkonna jaoks küsimus, et „Miks peaksime riskima kui praegu on ka nagu täitsa hästi?“ või „Miks peaks meie tippjuhtkond tegelema mingi riskantse ja kiiksuga projektiga, mitte proovima oma praeguse suurkliendi käivet 10%-i tõsta?“ Seega tõenäoline on see, et Eesti järgib maailmas toimivat mudelit. Tõeliselt edukaid uusi teenuseid teevad uued startup ettevõtted ja peale seda kui nad saavutavad käibe ja kliendibaasi hakkab suurem tegija temaga koostööd tegema, ostab ta ära või investeerib temasse. Eestis muidugi ei saa see olema nii suurejooneline nagu näiteks SAP-i ja Coghead-i vahel (http://www.itnews.com.au/News/96938,sap-buys-coghead-to-expand-saas-portfolio.aspx), aga väiksemas mahus on meil selline mudel toiminud (EMT ja rate.ee).
Seega on väga oluline, et me toetaks startup-i kultuuri levikut ja alustavaid ettevõtteid. Seda vabatahtliku töö, ettevõtete ja riigi tasemel. Meie ML-s oleme selleks käivitanud IT inkubaatori (http://inkubaator.microlink.ee) Nii tekib meil ettevõtteid kellesse suured saavad edu korral investeerida ja siis edasi veel võimsamalt nende teenuste arendamisega edasi minna.
Suurte ettevõtete jaoks on oluline, et nad arendavad välja võimekuse ja kontaktid uute ideede või firmade avastamiseks, nendesse investeerimiseks ja peale investeerimist nende integreerimiseks ja kasvu kiirendamiseks. Ehk tegelevad süstemaatiliselt avatud-innovatsiooniga ja oma ettevõtte dünaamiliste võimekustega.

Kas noored ja "rohelised" ettevõtjad on Sinu arvates riskialtimad, kui näiteks vanad ja kogenud ettevõtjad? Ehk et välisturgudele trügides ei lööda naljalt risti ette?

Loomulikult! :-)
Ühel juhul on põhitegijad ettevõtte omanikud, kellel on klientide saamisest väga palju võita ja klientide mitte saamisel väga palju kaotada. Nende jaoks on valikuteks suur töö ja miljonäriks saamine või risk pankrotti minna. Teisel juhul on meil ikkagi tegemist palgatöölistega, kelle jaoks võib isegi välismaa keeles suhtlemine olla natuke ebamugav.

Saturday, February 28, 2009

IT tööstus.... teel sotsialismi? :-)

Viimasel nädalal on mind hakanud intrigeerima mõte, et kogu maailmamajandus, aga esimesena immateriaalseid väärtusi tootev majandus ja eelkõige IT sektor on liikumas .... sotsialistlikku elukorralduse suunas? Alustasin mõttekäiku inglise keelses blogis: Self-service, Crowd-sourcing what are the impacts, aga ma arvan, et see väärib täiendamist. :-)

Oletame, et oled IT teenuse pakkuja. Näiteks pakud veebigalerii teenust. Põhimõtteliselt on tänapäeval eduka ja kavala asjade korraldusega teha nii, et:
- Kogu sisu annavad teenusele kasutajad kes laadivad sinna oma fotosid, suhtlevad foorumites, kutsuvad enda sõpru pilte vaatama ja kasutama.
- Arendusideed saab koguda kasutajatelt.
- Arendusideede valiku teevad kasutajad ise.
- Arendamise lased teha vabavaraliselt arendajate community poolt.
- Testimise lased teha vabatahtlikul beetatestijate rühmal kelle oled valinud enda kasutajate hulgast.
- Reklaami teevad ära kasutajad kellele teenus meeldib, sest nemad on kaasatud selle arendamisse.
Tänu sellele, et oled peaaegu kogu tegevuse oma kasutajatele üle andnud on sinu teenus väga odav - võib-olla isegi tasuta. Võib-olla õnnestub isegi sponsorluse korral saada vajalik riistvara, sest riistvara tootjale on tähtis, et sellel ülipopulaarsel teenusel oleks nende logo.

Sinu kasutajad on nõus kogu seda tööd tegema, sest neid tunnustatakse selle eest..... ja neile MEELDIB see. Nende kaaslased kes ka on seotud selle teenusega tõstavad neid esile, tunnustavad. Võib-olla isegi mingi "parimate ideede andjate virtuaalne autahvel".

Fotogalerii oli nüüd lihtne näide, aga tegelikult on selline lähenemine võimalik ka kasvõi ERP tarkvara puhul. Tähtis on ainult see, et teenus oleks piisavalt populaarne.

Kas see ei ole aga kõik üks ülimalt posiitivset laadi sotsialism...või suisa kommunism? Miks mitte?

Ma arvan, et seda saaks mõõta. Kõige objektiivsemaks mõõdikuks oleks võrdlus, et kui palju IT teenuste kasutamisel ja arendamisel tehakse tööd tasuta ja kui palju tasu eest. Ilmselt täpselt seda mõõta ei õnnestu, aga kui arvestada Youtube-i videote laadimine, fotogaleriidesse piltide laadimine, blogimine, Wikipedia, ajalehtede uudiste kommenteerimine, foorumitesse kirjutamine ja muu taoline ka IT teenuse sisu tootmiseks, lisada siia kogu Open-source tarkvara kirjutamine, siis kindlasti ületab tasuta tehtud töö hulk juba täna mitmekordselt IT teenuste heaks tehtud tasuliste tööde hulga. Ehk .... vabatahtlik töö ruulib! :-) Ongi, siis sotsialism? Oskab keegi veel mõnda tööstusharu välja tuua kus vabatahtlikult tehakse rohkem tööd kui tasu eest?

Üks teema veel....päris palju sellest vabatahtlikust tööst tehakse töö ajal. Ajal, mille eest maksab tööandja palka. (Minu tööandjale, et seda blogipostitust kirjutan laupäeva õhtul kell 20:40. :-)) Kas seda peaks tolereerima? Äkki peaks ära keelama ja rohkem oma töötajate ajakasutust jälgima?
Ilmselt siiski mitte. Ilmselt on vabatahtliku "töö" osa niivõrd domineeriv, et tänapäeval ei saagi sotsiaalvõrgustikes osalemata enam tegija olla. Edukaks tööks on vaja oskuseid, kontakte, kogemusi... mida saab vabatahtliku töö käigus. Mida rohkem tuttavaid ja rohkem kogemusi ning tuntust, seda kasulikum on töötaja tööandja jaoks.

Seega on tööandjad ilmselt sunniud lubama oma inimestel vabatahtliku tööga tegeleda....muidu nad lihtsalt ei oleks suurt midagi väärt. Eks selle võrra paratamatult aja jooksul vähenevad ka firmade kasumid ja sealtkaudu töötajate palgad..... aga selle võrra saame me kõik tasuta või väga marginaalse tasu eest teenuseid kasutada. :-)

Selles uues sotsiaalvõrgustike maailmas on tuntus, kogemused ja tuttavad saamas üha tähtsamaks valuutaks. :-) (Nad asuvad inimese isikliku bilansi aktiva poolel immateriaalse vara veerul.)

Sunday, February 22, 2009

Netiteenusena (SaaS) pakutavad IT lahendused

Netiteenusena (SaaS) pakutavad IT lahendused on Eesti meedias saanud veel suhteliselt vähe kajastust. Nende poolt toodav muudatus nii IT sektori kui ka kogu majanduse jaoks saab aga olema päris suur.

Selleks, et tuua häid näiteid netiteenuste kasutamisest, aga ka lihtsalt nende leidmist lihtsustada tegin veebilehe. Külasta ja hääleta enda lemmik netiteenuse poolt! :-)

Palun soovita head Internetifoorumi netiteenust! Tahaks sinna SaaS lehele ühe integreerida. :-)

Thursday, February 12, 2009

Google ostab Soomest tehase

Meiegi uudistest käis läbi, et Google ostis Soomest, Haminast tehase. Üheks põhjuseks arvatakse olevat see, et seal lähedal saab olema WinWindi tuulikute tehas ja tuulepark. Ehk Google soovib kasutada rohelist energiat. Tublid! Loe Hesarist pikemalt.

Saturday, January 31, 2009

Riigieelarve 2009 ja pronkssõdur?

Eesti 2009 eelarve kulude maht on 96,7 miljardit krooni. Tundub, et ei tule kokku ja lõigatakse sellest suurte probleemidega 8 miljardit. (loodetavasti)

2008 algne eelarve kulude maht oli 93,275 miljardit krooni ja sellest lõigati juunis lisaeelarvega suurte pingutustega 3,2 miljardit.

Nüüd püant. 2007 aasta eelarve kulude maht oli 74,78 miljardit, millele aasta keskel tehti lisaeelarve 6,2 miljardi krooniste tuludega. Kokku ikkagi ainult 80,9 miljardit seega. Ehk siis summa, milleni praegu väga teravate ja valusate lõigetega tahetakse jõuda!

Nii, et 2008. eelarve tehti lihtsalt liiga suur. Kui 2008 eelarve oleks jäetud lihtsalt sama suureks kui 2007, siis meil poleks praegu probleemi. Aga kas mäletate 2007. kevadet ja suve ehk aega kui 2008 aasta eelarve põhiraamistik koostati? Siis oli meil just olnud pronkssõdur, valitsuse kritiseerimine oli absoluutselt ebamoraalne ja nii läkski 2008 a. eelarvesse suht sujuvalt palju õhku sisse. Majandusanalüütikud küll arvamuslugusid kirjutasid, aga suuremat poleemikat ei toimunud, sest valitsust pidi siis toetama ja Reformierakond oli läbi ajaloo populaarseim.

Mis on jutu moraal? Võib-olla see, et juhtidel tuleb ka konkreetsel ajahetkel vähe tähtsana tunduvatele teemadele tähelepanu pöörata. Tõenäoliselt ei paistnud 2007 kevadel ja suvel eelarve teema valitsusele ja ajakirjandusele üldse olulisena. Põhiliselt oli vaja tegeleda välispoliitikaga ja integratsiooniga. Nii saigi 2008 eelarve suuremate diskussioonideta ja taustauuringuta selliseks nagu ta sai.....ja see viga tuleb siis nüüd sellel nädalavahetusel parandada.

Wednesday, January 28, 2009

Maailma parim välisminister....

...on Alexander Stubb. Alex suhtleb maailmaga läbi enda blogi http://www.alexstubb.com. Kirjutab ise. Kirjutab avalikult sellest mida teeb, kellega kohtub ja mis toimub. Erinevalt meie poliitikute blogidest on lisaks läbi-toimetatud arvamuslugudele ka igapäevast ja vahetut kirjeldust tööst ja tegemistest. Näiteks, kohtusime EU välisministritega. Väga hea sissevaade sellesse kuidas otsused sünnivad, mida arutatakse. Lugege natuke ja teis tekib küsimus, et .... miks kõik otsustajad nii avatud kaartidega ei mängi.

Lehel on 75 - 90 000 külastajat kuus ja viimasel kuul lausa 106-st eri riigist.

Blogijana arvan, et pidev avalikkusega vahetult suhtlemine, oma arvamuse kirjutamine ja selle kommentaaride lugemine paneb paremini töötama, riigimehelikult käituma, ausamalt otsustama. (Loe siit Aavo Kokki arvamuslugu positiivsest survest.)

Igatahes on Alex Stubbi blogi hea näide otsedemokraatia algetest, interneti kui meediakanali võimalustest ja IT võimalustest muuta valitsemist. Järgmise väikese sammuna võiks panna minister lisada oma blogisse küsitluse mingil teemal. Kui vastajad ID kaardiga autentida....saakski juba nõuandva referendumi.

Monday, January 26, 2009

Älä ruoki lamaa!

Käisime nädalavahetusel Helsingis. Talv, lumi ja iluuisutamine.

Nagu meile nii ka sinna jõudnud majanduskriis. Mitte päris nii tõsine kui meil... sest ega ka tõus ei olnud seal nii uhke ja äge nagu meil.
Igatahes olid seal bussipeatused täis kleebitud suuri reklaamplakateid, mis ütlesid "Älä ruoki lamaa ... säästämällä" (Ära toida säästmisega majanduskriisi.) Alguses pani kukalt kratsima, et mis nüüd on siis tarbimist hakatud õhutama vä?!

Selgub, et tegemist on suurema kampaaniaga mida toetavad mitmed Soome (meedia) ettevõtted, sh. Helsingin Sanomat, MTV3.... Kampaanial on oma veebileht ja kalkulaator mis näitab millised on tagajärjed kui säästad.

Selline kampaania on kahe otsaga. Kindlasti oleks olnud õigem teha buumi ajal kampaania, mis oleks õhutanud säästma ja mitte laenama (Eestis siis aastatel 2006-2007). Selle tulemusena poleks makromajandus liiga kõrgele üle võlli roninud ja kukkumine oleks saanud vähem järsk. Majandussurutise ajal tarbimisele õhutav kampaania võib aga ju säästmisest mitte hooliva tarbija enda jaoks kurvalt lõppeda. :-(

Aga igatahes huvitav ja teistsugune ettevõtmine!

Veel paar teemat Soomest:
- Anna Levandi ja Eesti Uisuliidu ütlusi selle kohta, et soomlased tegid iluuisutamise EM-l sohki võeti väga tõsiselt. Öeldut muidugi võimendati seal ajakirjanduses ja analüüsiti ülekannete ette ja taha. Ühesõnaga - piinlik värk. Kaotada tuleb ka osata ja peale võistlust rusikatega vehkimine on lihtsalt mõttetu.
- Arvatakse, et seoses kinnisvara äri vaikeluga jäävad tuhanded välismaa päritolu ehitajad Soomes tööta ja tulevad koju tagasi. Sealhulgas ka Eesti omad.
- Torude vahetamise remont Helsingi kesklinna korterelamus maksab kuskil 1250 eurot/m2?!? Töö on korraldatud nii, et remondi ajal (pool aastat) on targem elada kuskil mujal. Töö sisaldab ka vannitoa remonti, aga ikkagi.... selle raha eest ehitatakse meil terve maja valmis. Suur hulk nende torude vahetajatest on muideks eestlased. :-) (Kes küll ilmselt saavad sellest 1250 eur/m2 üsna väikese osa.)

Monday, January 19, 2009

Pensioni suurus hakkab sõltuma laste sotsiaalmaksust

Sotsiaalministeeriumis on valmimas pensioniseaduse muudatuse eelnõu mis muudab oluliselt riikliku pensioni maksmise korda. Alates aastast 2020 hakkab riikliku pensioni suurus sõltuma pensionäri laste poolt makstava sotsiaalmaksu suurusest. Üleminek praeguselt süsteemilt uuele toimub astmeliselt ning aastal 2025 arvestatakse pensioneid järgmiselt:
Pensionäri laste sotsiaalmaksu pensioni osast (20% bruto palgast) lahutatakse laste endi 2. pensionisamba makse (4%) ning ülejäänud 16% läheb lapse vanemate pensionide arvestuseks. Seega saab iga pensionäri riikliku pensioni suurus olema tema laste 8% brutopalkade summa.

Uus süsteem on tunduvalt parem ja õiglasem kui praegune.

Süsteem soodustab inimesi saama ja kasvatama lapsi. Süsteem tagab ka selle, et inimesed oleks huvitatud enda laste harimisest, et neist kasvaksid tublid ja edukad töötajad. Kui lastest kasvavad joodikud või töötud, siis sellest pension ei kasva.

Süsteem on praegusest riiklikust pensionisüsteemist õiglasem tagades selle, et inimesed kes on näinud elu jooksul vaeva ja tegelenud lastega saavad ka õiglaselt tasutud oma laste poolt makstavatest maksudest. Seevastu need kes ei ole viitsinud laste kasvatamist ette võtta peavad ise hakkama saama. Samas soovitatakse lastetuse kasuks valinutel koguda enda tööloleku ajal ise raha. Selleks peaks lastetutel ka suuremad võimalused olema kuna nad ei pea maksma lasteaiatasusid, koolimakse, ostma riideid, saavad läbi väiksema korteriga, ei vaja autot jne.jne.

Nii, et kiirustage seltsimehed lapsetud, kiirustage!

Tuesday, January 13, 2009

India "Enron"-i tiitli sai IT firma

Nädal tagasi lahvatas Indias tõsine finantsskandaal - selgus, et suuruselt neljas IT eksportija - Satyam - on juba aastaid oma raamatupidamisandmeid võltsinud. Tegemist tõesti suure jamaga. Tööta võib jääda kuni 40%-i nende 53 000-st töötajast. Kriis tõmbas üle 7%-lisse langusesse Bombay börsi ja kõigutas isegi ruupia kurssi.

Probleem võib olla väga tõsiste tagajärgedega. Kui selgub, et Indias ei ole corporate finance-ga kõik korras, siis võib see tähendada pidurdust IT ja äriprotsesside outsourcingul sinna. Tõenäosus, et ka teised suured IT ja teenuste firmad ei ole oma raamatupidamises päris ausad olnud on suur, sest surve tohutu kiireks kasvuks on seal väga suur. Loe seda väikest arvutust Infosys-i ja Zensari kohta. Nagu autor leiab peaks nad enda väidetavate kasvunumbrite tagamiseks palkama 50 uut töötajat iga päev=200 tööintervjuud iga päev. Mina ei kujuta ette kuidas insenere sellise kiirusega palgata suudetakse ja siis nad ka efektiivselt tööle saadakse. Siin ka minu varasem kirjutis Gartneri IT and outsourcing seminarilt. Seminarilt kus Satyam oli üks suursponsor. :-)

Humoorikas tundub Satyami CEO Ramalinga Raju väide, et raamatupidamisandmeid on massiivselt võltsitud, aga mitte ükski juhatuse liige ei olnud sellest teadlik. Et kas ta siis käis ise raamatupidajaga õhtul salaja arvuti taga ja kirjutas need $1 miljardit "Raha ja pangaarved kontole" juurde? :-)