Märt Ridala's thoughts

Võib-olla et isegi kõige tähtsam Eesti innovatsiooni edu alus on meie organisatsioonide kiire otsustusvõime. Meil sünnivad otsused võrreldes Skandinaavia naabrite ja Euroopa partneritega palju kiiremini. Näiteks kui Soomes mõeldi 3 aastat kas poed võiks pühapäeviti lahti olla, siis Eestis otsustati ühe õhtuga, et käibemaks tõuseb 2%. Kui Elion tuli digiTV-ga juba 2006-l aastal turule, siis Soome Sonera alles nüüd käivitab enda lahendust. (Soneral oli enne digiTV käivitamist tunduvalt pikem analüüsi, otsustamise ja testimise periood.) Ilmselt on selle kiiruse ja paindlikkuse põhjuseks 90-date algus ja iseseisvumine. Aeg kui oligi vaja kiirelt tegutseda. Teisalt on sealt kujunenud ka meie juhtide, spetsialistide ja ettevõtete omanike harjumus ja ootus, et elu on põnev ja action käib kogu aeg. Kolmandaks põhjuseks on ilmselt napid ressurssid - meie ettevõtetel ei ole väga palju rasva mis võimaldaks pikemate strateegiliste projektidega tegeleda. Järgnevalt analüüsin "mitte pidurdami

Peep Laja avas enda blogis huvitava diskussiooni 2010 aastal juhtuva kohta . Ma panen siinkohal kirja enda mõtted IT ja tehnoloogia valdkonnas järgmisel aastal juhtuva kohta: 1. Ma loodan ja pean ka tõenäoliseks, et 2010 näeme me lahendust e-ajakirjanduse rahastamises. Ega siin pole midagi teha, lugejatel on aeg hakata maksma. Ajalehtede poolt luuakse võimalus maksta kas per artikkel (5-10kr) või per periood (päev, nädal, kuu). Muide siin on üks hea idee startup-le sellise platvormi loomiseks. Selgelt on vajadus olemas, tehniliselt ei ole see midagi keerulist. Ainsaks väljakutseks on saada konkureerivad väljaanded enda klientideks. Õige lahendus oleks selline mis minimeeriks pankadele minevat tasu ehk näiteks müües 50 kr "pileteid" mille eest saaks siis juba edasi osta Postimehe päevapileteid, Delfi pikki uudiseid või Kanal2-e videlõike. 2. Vähemalt üks Eesti internetiettevõte saab kasumisse ja muutub tõsiseltvõetavaks mitmekümne töötajaga ettevõtteks. Olgu selleks siis Unite

Ekspress on võtnud kajastada Facebooki kiirelt kasvavat populaarsust . Kas sotsiaalvõrgustikud on mõttetu ajaraiskamine mida me kasutame "sellepärast, et kõik teised ka neid kasutavad"? Kas on neist ka praktilist kasu? Või vähemalt ajaviitelist kasu? Mina olen kasutanud Facebooki ja LinkedIN-i juba paar aastat. Kasulik on olnud kursuse grupp kus vahetada infot õppeainete kohta. Mõnel juhul on olnud kasu teada saada ka seda kui keegi on kuskil tööd vahetanud või otsib tööd. Kasvõi selleks, et õnnitleda. Kasu on olnud ka pool-klubiliste, näiteks OpenCoffee või Rattarikkaks gruppidest, mille kaudu on hea olnud saada infot ürituste ja klubide tegevuste kohta. Mitte kasulikud on loomulikult need MaffiaWarsid ja "kui eestlane sa oled" testid. (Muide kui sa seda loed ja ei tea, et millest jutt käib, siis tekib sinus alateadlik hirm, et sa oled karjast välja jäänud. Esialgu väike, aga ikkagi oluline alateadlik emotsioon ütleb: Tee omale Facebooki konto! :-) Eksju?) Nüüd om

Viimasel ajal on palju olnud juttu tervishoiu rahastamisest. Kas kasutada rohkem omavastutust? Kas perearsti visiidi eest 50 krooni nõuda on OK või on seda liiga palju? Kuidas tagada tervishoiu rahastamine järgmise paarikümne aasta jooksul rahvastiku vananemise tingimustes? See teema on loomulikult väga oluline ja võtan teema lühidale käsitlusele, aga jõuan oma jutuga ikka lõpuks IT, innovatsiooni ja tehnoloogiani. Viga mis tervishoiu korraldamisest rääkides tehakse on see, et keskendutakse liiga palju rahale. Võetakse eelduseks, et kui täna on inimese pensionipõlve aegne kulu tervishoiule X krooni ja laste maksurahast või inimese enda säästudest suudetakse tagada need X krooni, siis on kõik hästi. Siit läheb arutelu sujuvalt sellele, et kui palju peaks tööelu jooksul riiklikkusse või erakindlustusse raha säästma, et see X krooni tagada ja kogu probleem lahendada. Tegelikkus nii ilus ei ole. Ehk nagu Kristjan Port ühel seminaril väga hästi ütles: Raha ei aita! Sest.... Kui elanikkond

Timo Porval MTÜ-st Õpilasest ettevõtjaks www.ettevotja.ee -st palus mul reklaamida ja kommenteerida tema ja kaasaautorite poolt kirjutatud ettevõtlusvormide ülevaadet . Minu arust on väga hea, et ettevõtlust toetavaid internetilehti ja organisatsioone meil on ja, et sellised vabatahtlikud kolmanda sektori toetusorganisatsioonid nagu Õpilasest Ettevõtjaks teisi aidata tahavad ja ettevõtlikku meelt edendavad! Ettevõtlusvormide ülevaade on hästi kujundatud ja päris hea kokkuvõtlik materjal ettevõtlusvormidest ja sellest kuidas erinevaid ettevõtteid käivitada. Ma täiendaks seda dokumenti veel järgmiste punktidega: - www.aktiva.ee on hästi hea koht kogu ettevõtlusalase info kogumiseks. - Igal juhul tuleb arvestada ettevõtte moodustamisel raamatupidaja tasuga. Minu teada on see Eestis täna minimaalselt 500 kr/k. Lootus, et ehk hakkan ise bilanssi kokku panema, majandusaastaaruandeid kirjutama ja algdokumente arvele võtma on asjatu. Pigem tasub ettevõtjal oma aeg ettevõtlusele kulutada. Sell

Neljapäeval, 15.10, toimub ITL-i (Infotehnoloogia liit) ja Eesti Ehitusettevõtjate liidu ühisseminar Tark ehitamine IKT lahendusi kasutades . ITL koostöös edumeelsemate ehitajate ja projekteerijatega soovivad viia Eesti ehituse uuele tasemele - tasemele kus projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse tänapäevaseid IT süsteeme ja võimalusi - ehk BIM modelleerimist . Olen mõnda aega pool hobi, pool töö korras BIM modelleerimise arenguid järginud - esinen ka homsel seminaril lühikese ettekandega. Arvan, et juba täna tasub kõigil ehitussektori ettevõtetel hakata BIM teemaga tegelema. Kümne aasta pärast ei ole ehitussektoris ettevõtteid, kes ei valdaks BIM modelleerimist - sarnaselt nagu IT sektoris ei ole täna tegijaid, kes ei teaks mis on ITIL. Julgen veel ennustada, et kahe aasta pärast ei saa enam riigi ja suurematel hangetel osaleda ilma BIM temaatikat valdamata. Ostjad ei taha enam kõiki vigu lihtsalt kinni maksta ja hakkavad tänapäevaste meetodite kasutamist nõudma. BIM vallas on tän

Lugesin ühe Ettevõtluse aine raames läbi paar alustava ettevõtja stardipäevikut. Soovitan ka lugeda. Minu jaoks oli nende lugude moraal järgmine. Mida arvestada oma ettevõtte alustamisel. 1. Ettevalmistus Mõlema uue ettevõtte stardipäevikust tuleb välja ettevõtte käivitamisele eelneva ettevalmistamise tähtsus. Kusjuures alustamiseks ei peaks siinkohal lugema mitte ettevõtte registreerimist vaid aktiivse tegutsemise jaoks vajalike suurte kulutuste tegemise hetke: kohviku rendilepingu sõlmimist või töökohast loobumist. Ettevalmistamise all pean siin silmas võib-olla tavapärasest natuke erinevat vaatenurka: suhete loomist, õppimist, varude kogumist ja maksimaalselt paljude asjade ära tegemist enne alustamist. 1.1. Suhete loomine Mõlema ettevõtja, eriti Caffe Truffe, lood näitasid kuivõrd oluline on omada palju tuttavaid, häid suhteid ja kontakte. Kontakte on vaja tulevaste klientide leidmiseks, asjade (põhivara) hankimiseks, asjaajamise korraldamiseks ja kõiksugu tööde tegemiseks. Ilmselg

Viimases Ekspressis on kaks üle kahe lehe lugu Eesti ettevõtjatest Toomas Sildmäest ja Hans H. Luigest. Mõlemad on ettevõtjatena saavutanud palju ja kindlasti on ühed edukamad tegijad Eesti ühiskonnas. (Kuigi hr. Sildmäe ilmselt viimasel ajal enam mitte nii väga) Aga.... ...aga minu arust on kurb, et meie meediastaar-arvamusliider-ettevõtjate hulgas pole praktiliselt ühtegi tegijat kes oleks teinud midagi innovaatilist, uudset ja tõsiselt ekspordile orienteeritut. Kedagi kes oleks maailma kodanik, oskaks inglise keeles vabalt lugeda ja kirjutada. Kelle jaoks luksusauto omamise asemel oleks tähtis Maailma või vähemalt Euroopat muutev ettevõtmine. Ma ootan päeva kus Keskpäevatunnis räägivad maailma ja Eesti asjadest Sten Tammkivi, Seecamp-l võidu auhinna saanud Erply loojad , Eesti IKT Demokeskuse aktiivsed liikmed, Linnar Viik või kasvõi Fortumo juhid. On aeg muutuseks ja Eesti populaarse ärieliidi põlvkonna vahetuseks. :-) Kinnisvara, kasiino, viinatootmine ja liising-Cayenne ei ole

Kirjutan koos Toivo Tänavsuuga lugusid tehnoloogiablogisse www.tigerprises.com. Seetõttu olen viimasel ajal ka vähem siin blogida jõudnud. Loe minu tänast lugu Õnnepangast ja liitu pangaga . Kui oled ise huvitava tehnoloogiaprojektiga seotud ja tahad sellest laiemale maailmale teada anda, siis kirjuta mulle! mart.ridala@microlink.ee

Viimasel paaril kuul olen nii MicroLinki äriarenduses kui Tigerprises.com jaoks artikleid kirjutades sattunud aina enam ja enam EAS-i toetuste teemale. Kohati tundub, et kogu elu käibki nende toetuste ümber. Praktiliselt iga Eesti ettevõte kes tegeleb tehnoloogia, ekspordi või mõlemaga on tõsiselt ette võtnud EAS-st toetuse saamise. Paljud on juba ka toetust saanud. Mida näitavad numbrid? Kui EAS on kuue kuuga välja jaganud 2,54 miljardi eest toetusi , siis samal perioodil on kogu Eesti riigihangete maht olnud 35,1 miljardit krooni (Riigihangete registri statistika). Kindlasti on trend, et EAS-i toetuste maht kasvab samas kui riik oma ostusid ilmselt vähendab või vähemalt ei kasvata. Mis võivad olla selle trendi tulemused? Kindlasti see, et toetuste taotlemisest on saanud vajalik võimekus igas ettevõttes. Ehk müügi, turunduse, tootmise, teeninduse, logistika oskuse kõrvale on tekkinud üks vajalik oskus. Mõneti võib ka seda võrrelda oskusega riigihangetel osaleda. Teiseks tuleb loota,

Mõned nädalad tagasi kirjutas Heido Vitsur Päevalehes hea artikli sellest kuidas Eesti majandust peale kriisi paremaks saada. Soovitan lugeda! Tegelikult küll oli artikli toon väga pessimistlik ja pigem ohtusid välja toov kui lahendusi pakkuv. Ma täiendaks hr. Vitsuri mõttekäiku ühe positiivse mõtte ja mõne positiivse ettepanekuga. Väide 1. 2004-2008 ei saanudki meie innovaatline eksportiv tööstus areneda. Makrotasandi numbreid vaadates oli periood 2004-2008 Eesti jaoks üsna kesine - sisuliselt laenurahaga tarbimine. Eksport kasvas väga minimaalselt, import ja välisvõlg aga märkimisväärselt. Majanduses nagu me teame on aga makroökonoomika mikrode summa. Mikrotasemel valitses mäletatavasti neil aastatel väga huvitav olukord. Kinnisvara, jaekaubanduse ja tööturu buum. Kui lähtuda tõest, et ettevõtte ülesanne on oma omanike vara maksimeerimine, siis oli selge, et tegeleda tuleb täie rauaga kinnisvaraga ja kaubandusega. Seega olid juhid valiku ees: - investeerides keerukasse ekspordi ja/võ

Henry Chesbrough lahterdab enda Open-Innovation raamatus tooted valuvaigistiteks ja vitamiinideks. See on päris huvitav mõttekäik ja see tasub igal juhul läbi käia uue toote või ettevõtte käivitamisel. Ehk mõelda läbi kas uus toode on: Valuvaigisti - ehk klient tahab ja peab ta kohe ostma ja temast on kohe ja selgelt kasu. Seega ollakse valmis tema eest ka maksma ja müügiprotsess on suhteliselt lihtne. IT maailmas kuuluvad "valuvaigisti" segmenti näiteks raamatupidamistarkvarad, e-post, veebileht. Või on loodav toode Vitamiin - Kõik teavad, et temast on kasu, aga kasu on alles kunagi tulevikus ja täpselt nagu ei saa mõõta teda ka. Seega on vitamiinide müümine palju keerukam - tuleb veenda klienti toote kasust ja kirjeldada ohte toote mitte kasutamisel. IT maailmas kuuluvad "vitamiinide" hulka näiteks varukoopia lahendused, serveriruumi rent, dubleeritud kettalahendus. Põhimõtteliselt saab ka ilma nendeta, aga pika aja peale on ohtlik. Aga... elu pole nii lihtne. N

Osalesin täna konverentsil "Juhtimisteekond" . Väga tublisti korraldatud konverents, väga tublid tegijad! Professionaalne teostus, head esinejad, videoülekanne veebis. Kui siia veel lisada lõuna ja Äripäev. Ühesõnaga selle 50 krooni eest oli vähemalt samal tasemel üritus kui suured korraldajad 2500 kr eest korraldavad. Nagu Marko Rillo ütles, et "Kui tahta, siis saab! Igasugu asju on võimalik korraldada!". Mõtted, mis mina sain. Huvitavad ideed ja head lahendused sünnivad siis kui kohtuvad erinevate eluvaldkondade inimesed. Näiteks Ain Mäeotsa ettekanne sellest kuidas tema lavastajana näitetruppi juhib oli minu arust üks parimaid juhtimisteemalisi ettekandeid. Eks tegelikult ole kõik juhid nagu lavastajad, kes: - Ei saa ega tohi ise näitleja, kunstniku, piletimüüja (ehk oma tiimi) tööd ära teha, sest nad tegelikult ei ole selles kõige paremad. - Peavad oma trupi ehk tiimi tööle saama nii, et inimestel on seal hea, nende loomingulisus avaneb ja nad leiavad südamega

Mõni aeg tagasi liitusin Ideaconnection ( www.ideaconnection.com ) nimelise innovatsiooni võrgustikuga. Aeg-ajalt on neil huvitavaid artikleid ja kindlasti leiab aktiivsem kasutaja sealt endale kontakte. Seda siis mitte ainult IT alalt vaid kõigilt teistelt uute tehnoloogiate ja äri-ideede arendamise aladelt. Näiteks kõiksugu uute kütuste, materjalide, elektroonika jms. alalt. Täna sain neilt reklaamkirja, mille sisu nüüd rõõmsalt edasi vahendan. :-) Nimelt pakuvad nad kohaliku esindaja kohta. Esindaja ülesandeks on tõlkida veebileht ning müüa ja vahendada IdeaConnectioni võrgustikku ja teenuseid Eestis. Provika tasu müüdud teenuste pealt. Ma arvan, et see võiks olla päris sobiv ja huvitav töö inimestele kes tänu oma ametile omavad palju kontakte, tegelevad ja huvituvad uutest tehnoloogiatest ning kelle igapäeva töö ei ole 10h päevas täie mahviga siblimine....ehk siis õppejõud. :-) Lisaks on võrgustumine ning tehnoloogia ja tootearendusele mõtlemine väga kasulik kogu Eestile. Ehk kui h

Eile kirjutas Emor enda arvamuse Soovitusindeksist . Minu arust on seal väga hästi sõnastatud Soovitusindeksi plussid: " Soovitusindeks on tõepoolest lihtne, arusaadav ning kergesti jälgitav. Selle mõõtmiseks kasutatav metoodika on selge, mistõttu on selle abil hea seada eesmärki kogu firmale ning töötajatele. Soovitusindeksi ja firma kasvu vahel on tõestatud positiivne korrelatsioon. " (Tõe huvides tuleb öelda, et see tsitaat on rebitud kontekstist välja ja Emori uudis räägib hoopiski sellest, et nende Tri*m metoodika on mingitel juhtudel parem kui Soovitusindeks. Aga tsitaadis toodud jutt on jumala õige!) Täna avastasime, et ka eBay kasutab Net Promoter ehk Soovitusindeksi metoodikat ja ei vaeva oma kliente kümneid küsimusi sisaldava ankeediga. Nii, et kui tahad, et sinu tööandjast/firmast saaks ka sama kõva tegija nagu eBay, siis liitu Soovitusindeksi teenusega ja küsi oma klientidelt, et kuidas oma teenus super-heaks saada. Peagi hakkame Soovitusindeksi lehel näitama vä

Uus majandus tähendab ettevõtete jaoks hoopis uut laadi keskkonda. Kõige enam mõjutab uus majandus ettevõtte arengut – uute toodete arendamist ja innovatsiooni. Keskendume siinkohal kolmele olulisemale mõjutegurile: finantseerimisele, personalile ja konkurentidele. FINANTSEERIMINE Tänu globaalsetele rahaturgudele, derivaatväärtpaberitele ja fondidele, sh. pensionifondidele, on tänapäeval tihti väga hägune seos omanike ja ettevõtete vahel. Finantsinvestorite osakaal on palju suurem kui strateegiliste investorite osakaal. Teine oluline erisus tänapäeval on see, et rikkaid eraisikuid ja potentsiaalseid investoreid on rohkem. Samuti on tänu internetile ja interneti teenustele efektiivsed keskkonnad kus suured fondid, väikesed erainvestorid ja kapitali otsivad ettevõtjad saavad omavahel kontakte luua ja üksteist leida. Seega heale äriprojektile on tänapäeval tunduvalt lihtsam investoreid leida kui kunagi varem. Loomulikult ei ole kapitali kaasamine triviaalne kuid siiski ta on tunduvalt lih

Kirjutan järgnevalt kaks kirjatööd "Uue majanduse" mõjust ettevõtete arendustegevusele. Kirjatükid on ajendatud Kenichi Ohmae raamatust "The Next Global Stage". Raamatust, mis on kirjutatud aastal 2005 ehk enne finantskriisi, aga väärib siiski lugemist. UUS MAJANDUS Termin „Uus majandus“ pärineb 1995 aastast kui Newsweek ta esmalt kasutusele võttis. (Wikipedia, The New Economy) Peale seda on „uuele majandusele“ omistatud nii lõputut kasvu (enne 2000 börsimulli lõhkemist) kui ka termini tühjust (peale 2000 börsimulli). Seega „uus majandus“ ei ole täpselt defineeritud ning võib vaielda selle üle, mida ta täpselt tähendab. Käesolevates postituste sarjas mõtlen „uue majanduse“ all lihtsalt seda, mis tänapäeval on majanduses ja ettevõtluses teisiti kui oli 1980-datel ja sellele eelnevalt. Muudatused on olnud radikaalsed. Rääkides „uuest majandusest“ tuleb kindlasti alustada infotehnoloogiast. Kuid tänapäeval on infotehnoloogia ainult üks alustala ja tõelised muudatused t

Minu Uus Vedur konkursil olnud idee "Ettevõtja palk" on jõudnud Arengufondi "Valgesse paberisse". Väga lahe! Loodetavasti Riigikogu arutab ja võtab selle mõtte vastu. Äkki annaks selle teostamiseks isegi Euroraha kaasata?

Soovitusindeksi teenuse ( http://soovitusindeks.microlink.ee ) beeta (tasuta) versioon on tänaseks paar nädalat laivis. Siinkohal väike kokkuvõte tulemustest: Liitunud on 25 firmat ja tiimi, kellest 11 on ka tagasisidet küsinud. Suurim läbi Soovitusindeksi läbi viidud küsitlus on tehtud 923-le kliendile kellest ka 199 vastasid. Interneti turundustegevustena oleme: - Kirjutanud Microfoni artikli (mis on toonud tänaseks Soovitusindeksi veebilehele 60 külastajat) - Kirjutasin oma blogis . (14 külastajat) - Tegime inkubaatori Twitteri kaudu paar tweet-i (6 külastajat) Meil on seal 45 järgijat. Enn Saar pani oma blogisse lingi (5 külastajat) - Panime Google Adwordsi reklaami (1 külastaja), aga läheb alles 3-s päev. Kui kellelgi on soovitada hea märksõna mille peale võiks Soovitusindeksi reklaam olla kuvatud, siis see oleks väga teretulnud nõuanne! Järgmiseks: - Kohe valmib Soovitusindeksi Widget, mida saab klient enda veebilehele välja panna ja kus on jooksvalt soovitusindeksi tulemus n

Täna on Äripäevas isegi kahes artiklis MicroLinki tegelased peaosas. :-) Enn Saare lugu "Asuta koondatule firma" ning minu ja teiste arvamus 2. samba kohta. Ennu artiklile on ÄP-s ainult üsna madalalaubalised kommentaarid nii, et neid loe parem tema blogist . :-)

Nagu kõik juhid teavad ja enamik tavatöötajaid ei tea, siis juhi töö on päris raske. Pidevalt tuleb tegeleda mingite jamadega ja ega naljalt keegi ei tule sinuga rääkima kui midagi on hästi või midagi on valmis tehtud. Ikka pöörduvad nii töötajad, ülemused kui ka kliendid sinu poole siis kui on mingi jama. Aga täna oli minul teisiti. Üks meie projektijuht küsis kliendilt tagasisidet enda projekti kohta ja sai sellise vastuse: Kõik sai tehtud hästi, korrektselt ning õigeaegselt. Ei oska millegi peale kurta. Ma olen üldiselt väga rahul Microlink'i teenindusega. Kõik sujub üsna hästi ja igas küsimuses alati leiame kompromissi mis on igati tore ning koostöö muutub väärtuslikuks mõlemale poolele. No vaat siis! Kohe päev on päästetud. Minu nõuanne kõigile juhtidele. Küsige tagasisidet klientidelt. Kui te ei küsi, siis saategi koguaeg teada ainult jamadest. Ning tegelete ainult jamadega. Lisaks on sellise hea tagasiside peale kohe võimalik oma inimesi kiita ja kõik on kohe rõõmsamad. Kui

Minu mõeldud termin Netiteenused äratas natuke diskussiooni ühe varasema postituse kommentaarides . Kas kellelgi on äkki hea eestindus välja pakkuda? Tegelikult ei ole ka SaaS (Software as a Service) hea termin. Phil Wainewright, üks olulisemaid SaaS-i teemalisi kirjutajaid arvab, et Software as a Service asemel oleks parem termin "Webware". Ma nõustun temaga - "Tarkvara nagu teenus" või "Tarkvara renditeenusena" nagu ei anna päris hästi asja olemust edasi. Tarkvara nagu teenus on ju ka PC-sse installeeritud Office, mida litsentsitakse rendimudeliga ja mille vigade korral saad teenusepakkujalt abi. Webware ehk otsetõlkes veebitoode või netitoode või netiteenus annab minu arust paremini asja iseloomu edasi. Aga ega ma ei tea ka, filoloogiat pole kunagi ma õppinud ja eesti keele eest sain koolis ka päris palju halbu hindeid. Paku kommentaaris enda tõlge! (Minu arust on hästi tähtis mõelda uutele tehnoloogilistele ja ärilistele nähtustele ruttu omakeelsed te

Kui otsid maailma juhtivate innovatsiooni/e-äri/e-turunduse/finantside/IT/juristide või mille iganes konsultantide nõu, siis on sul variant otsida mõni konsultatsiooni-firma, kes sulle 200 eurot/h konsultatsiooni annab. Aga on ka nutikam variant - LinkedIN. Seal on kindlasti sind huvitava teema grupp olemas. Liitu sellega, vaata diskussioone ja pane enda teema üles. Küll nõu antakse ja tihtipeale parematki kui sa ostes saaksid. Ise alustasin avatud innovatsioonile põhineva arendusprotsessi juurutamist ja selle juures on nõuanded ja tugi InnoCentive grupi liikmetelt vägagi abiks. :-)

Kirjutasin mõni aeg tagasi siin blogis ideest, et pensioni suurus hakkab sõltuma laste arvust . Väga lahe, et Indrek Neivelt sattus ka seda väärt ideed lugema ja nüüd ka see mõte juba Ekspressis ja rahandusministeeriumi nõukojas levib. :-) Tasub lugeda blogisid! Siis oled mõtetes pool aastat teistest ees. :-)

Minu eelmisele postitusele tuli kaks kommentaari palvega põhjendada, miks ma just neid startup-e esile tõin ja miks ma arvan, et alustavad ettevõtted Eesti IT sektoris kuidagimoodi olulist rolli mängivad. Kuna kommentaarile vastamisega jäin nüüd veidi venitama, siis kirjutan vastuse uue postitusena. Kommentaarid jälle väga teretulnud, aga olgem julged ja pange oma arvamusele oma nimi ka külge. :-) Anonüümselt kirjutatud kommentaar on ju aja raiskamine, sest sinu tarka mõtet ei seostata sinu isiksusega ja sinu nimelisel brändil jääb positiivne plusspunkt seetõttu saamata. Aga asja juurde! Mina suhtun Eesti startup-desse teadlikult liiga suure ja eba-objektiivse optimismiga. Kuna ma olen muidu ratsionaalne, inseneri haridusega inimene, siis ma olen enda jaoks sellele ka objektiivse põhjenduse mõtestanud: - Nagu Paul Graham ja ka paljud teised startup-dega tegelevad ettevõtjad ja investorid on alati väitnud, siis edu ei seisne mitte idees vaid tegijates. Head tegijad on need kellest kõi

Raigo Neudorf Arvutimaailmast palus kirjutada, et millised Eesti IT ettevõtted võiksid aidata meie eksporti. Panen vastused siia ka kirja. Lühidalt, et ma usun Netiteenustesse (SaaS) ja startup-sse mida promon Netiteenuste lehel. Aga siin siis intervjuu. Kommenteeri! -Millised on Sinu hinnangul need IT ettevõtted, mis aitavad meil kriisist välja tulla? Väikse põhjendusega, miks just need firmad. Esmalt muidugi minu leivaandja MicroLink. Tegeleme tõsiselt avatud-innovatsiooni strateegiate väljatöötamisega ja uute teenuste otsimisega millega hakata välismaale teenust pakkuma. Võimalus ekspordi najal kasvada on ka teistel Eesti suurematel ja vanematel IKT ettevõtetel: Webmedial, Regiol, Helmesel ja teistel. Märkimisväärne võimekus on meil tekkinud ja arenemas aga hoopiski mitmetes väikestes startup firmades. Tänu Connect Estoniale, Ajujahile, OpenCoffeele, MKM-le ja EAS-le, mitmetele meie kohalikele „gurudele“, IKT Demokeskusele, MTVP-le ja ASI-le ning Skype eeskujule on meil tekkinud p

Viimasel nädalal on mind hakanud intrigeerima mõte, et kogu maailmamajandus, aga esimesena immateriaalseid väärtusi tootev majandus ja eelkõige IT sektor on liikumas .... sotsialistlikku elukorralduse suunas? Alustasin mõttekäiku inglise keelses blogis: Self-service, Crowd-sourcing what are the impacts , aga ma arvan, et see väärib täiendamist. :-) Oletame, et oled IT teenuse pakkuja. Näiteks pakud veebigalerii teenust. Põhimõtteliselt on tänapäeval eduka ja kavala asjade korraldusega teha nii, et: - Kogu sisu annavad teenusele kasutajad kes laadivad sinna oma fotosid, suhtlevad foorumites, kutsuvad enda sõpru pilte vaatama ja kasutama. - Arendusideed saab koguda kasutajatelt. - Arendusideede valiku teevad kasutajad ise. - Arendamise lased teha vabavaraliselt arendajate community poolt. - Testimise lased teha vabatahtlikul beetatestijate rühmal kelle oled valinud enda kasutajate hulgast. - Reklaami teevad ära kasutajad kellele teenus meeldib, sest nemad on kaasatud selle arendamisse.

Netiteenusena (SaaS) pakutavad IT lahendused on Eesti meedias saanud veel suhteliselt vähe kajastust. Nende poolt toodav muudatus nii IT sektori kui ka kogu majanduse jaoks saab aga olema päris suur. Selleks, et tuua häid näiteid netiteenuste kasutamisest, aga ka lihtsalt nende leidmist lihtsustada tegin veebilehe . Külasta ja hääleta enda lemmik netiteenuse poolt! :-) Palun soovita head Internetifoorumi netiteenust! Tahaks sinna SaaS lehele ühe integreerida. :-)

Meiegi uudistest käis läbi, et Google ostis Soomest, Haminast tehase. Üheks põhjuseks arvatakse olevat see, et seal lähedal saab olema WinWindi tuulikute tehas ja tuulepark. Ehk Google soovib kasutada rohelist energiat. Tublid! Loe Hesarist pikemalt.

Eesti 2009 eelarve kulude maht on 96,7 miljardit krooni. Tundub, et ei tule kokku ja lõigatakse sellest suurte probleemidega 8 miljardit. (loodetavasti) 2008 algne eelarve kulude maht oli 93,275 miljardit krooni ja sellest lõigati juunis lisaeelarvega suurte pingutustega 3,2 miljardit . Nüüd püant. 2007 aasta eelarve kulude maht oli 74,78 miljardit, millele aasta keskel tehti lisaeelarve 6,2 miljardi krooniste tuludega . Kokku ikkagi ainult 80,9 miljardit seega. Ehk siis summa, milleni praegu väga teravate ja valusate lõigetega tahetakse jõuda! Nii, et 2008. eelarve tehti lihtsalt liiga suur. Kui 2008 eelarve oleks jäetud lihtsalt sama suureks kui 2007, siis meil poleks praegu probleemi. Aga kas mäletate 2007. kevadet ja suve ehk aega kui 2008 aasta eelarve põhiraamistik koostati? Siis oli meil just olnud pronkssõdur, valitsuse kritiseerimine oli absoluutselt ebamoraalne ja nii läkski 2008 a. eelarvesse suht sujuvalt palju õhku sisse. Majandusanalüütikud küll arvamuslugusid kirjutasid

...on Alexander Stubb. Alex suhtleb maailmaga läbi enda blogi http://www.alexstubb.com . Kirjutab ise. Kirjutab avalikult sellest mida teeb, kellega kohtub ja mis toimub. Erinevalt meie poliitikute blogidest on lisaks läbi-toimetatud arvamuslugudele ka igapäevast ja vahetut kirjeldust tööst ja tegemistest. Näiteks, kohtusime EU välisministritega . Väga hea sissevaade sellesse kuidas otsused sünnivad, mida arutatakse. Lugege natuke ja teis tekib küsimus, et .... miks kõik otsustajad nii avatud kaartidega ei mängi. Lehel on 75 - 90 000 külastajat kuus ja viimasel kuul lausa 106-st eri riigist . Blogijana arvan, et pidev avalikkusega vahetult suhtlemine, oma arvamuse kirjutamine ja selle kommentaaride lugemine paneb paremini töötama, riigimehelikult käituma, ausamalt otsustama. (Loe siit Aavo Kokki arvamuslugu positiivsest survest .) Igatahes on Alex Stubbi blogi hea näide otsedemokraatia algetest, interneti kui meediakanali võimalustest ja IT võimalustest muuta valitsemist. Järgmise väik

Käisime nädalavahetusel Helsingis. Talv, lumi ja iluuisutamine. Nagu meile nii ka sinna jõudnud majanduskriis. Mitte päris nii tõsine kui meil... sest ega ka tõus ei olnud seal nii uhke ja äge nagu meil. Igatahes olid seal bussipeatused täis kleebitud suuri reklaamplakateid, mis ütlesid "Älä ruoki lamaa ... säästämällä" (Ära toida säästmisega majanduskriisi.) Alguses pani kukalt kratsima, et mis nüüd on siis tarbimist hakatud õhutama vä?! Selgub, et tegemist on suurema kampaaniaga mida toetavad mitmed Soome (meedia) ettevõtted , sh. Helsingin Sanomat, MTV3.... Kampaanial on oma veebileht ja kalkulaator mis näitab millised on tagajärjed kui säästad. Selline kampaania on kahe otsaga. Kindlasti oleks olnud õigem teha buumi ajal kampaania, mis oleks õhutanud säästma ja mitte laenama (Eestis siis aastatel 2006-2007). Selle tulemusena poleks makromajandus liiga kõrgele üle võlli roninud ja kukkumine oleks saanud vähem järsk. Majandussurutise ajal tarbimisele õhutav kampaania

Sotsiaalministeeriumis on valmimas pensioniseaduse muudatuse eelnõu mis muudab oluliselt riikliku pensioni maksmise korda. Alates aastast 2020 hakkab riikliku pensioni suurus sõltuma pensionäri laste poolt makstava sotsiaalmaksu suurusest. Üleminek praeguselt süsteemilt uuele toimub astmeliselt ning aastal 2025 arvestatakse pensioneid järgmiselt: Pensionäri laste sotsiaalmaksu pensioni osast (20% bruto palgast) lahutatakse laste endi 2. pensionisamba makse (4%) ning ülejäänud 16% läheb lapse vanemate pensionide arvestuseks. Seega saab iga pensionäri riikliku pensioni suurus olema tema laste 8% brutopalkade summa. Uus süsteem on tunduvalt parem ja õiglasem kui praegune. Süsteem soodustab inimesi saama ja kasvatama lapsi . Süsteem tagab ka selle, et inimesed oleks huvitatud enda laste harimisest, et neist kasvaksid tublid ja edukad töötajad. Kui lastest kasvavad joodikud või töötud, siis sellest pension ei kasva. Süsteem on praegusest riiklikust pensionisüsteemist õiglasem tagades se

Nädal tagasi lahvatas Indias tõsine finantsskandaal - selgus, et suuruselt neljas IT eksportija - Satyam - on juba aastaid oma raamatupidamisandmeid võltsinud. Tegemist tõesti suure jamaga. Tööta võib jääda kuni 40%-i nende 53 000-st töötajast . Kriis tõmbas üle 7%-lisse langusesse Bombay börsi ja kõigutas isegi ruupia kurssi . Probleem võib olla väga tõsiste tagajärgedega. Kui selgub, et Indias ei ole corporate finance-ga kõik korras, siis võib see tähendada pidurdust IT ja äriprotsesside outsourcingul sinna. Tõenäosus, et ka teised suured IT ja teenuste firmad ei ole oma raamatupidamises päris ausad olnud on suur, sest surve tohutu kiireks kasvuks on seal väga suur. Loe seda väikest arvutust Infosys-i ja Zensari kohta. Nagu autor leiab peaks nad enda väidetavate kasvunumbrite tagamiseks palkama 50 uut töötajat iga päev=200 tööintervjuud iga päev. Mina ei kujuta ette kuidas insenere sellise kiirusega palgata suudetakse ja siis nad ka efektiivselt tööle saadakse. Siin ka minu varasem