Märt Ridala's thoughts

Kõigepealt mõned huvitavad faktid: Eelmisel aastal tuli Eestisse keskmiselt 3 miljardit krooni kuus laenuraha. Kui arvestada, et Eestis on ümmarguselt pool miljonit töötavat inimest kelle keskmine palk oli eelmisel aastal kuskil 10-13 000 kr, siis tähendab see seda, et iga kuu võeti umbes poole palgafondi jagu laenu. Sellel aastal on laenamise tempo langenud 1-le miljardile kuus. Kokku oleme eluaseme ja tarbimislaenude tõttu võlgu umbes 110 miljardit krooni. Aga see ainult taustaks. Parem pakun välja mõtte, et kuidas edasi. On väga ebatõenäoline, et me suudaksime Eestisse lähimatel aastatel luua väga suuri teadus ja arenduskeskuseid. Meil ei ole selleks ei organisatsioone ega ka inimesi. Seega võiksime võtta enda suunaks teistes riikides olevates teaduskeskustes ja firmades väljatöötatud toodete, metoodikate, avastuste ja tehniliste lahenduste paindliku implementeerimise. Ehk mitte Sony vaid Panasonicu strateegia. (Teatavasti Panasonic on enda strateegiaks võtnud mitte olla esimene tur...

PPP (Private Public Partnership) kui kontseptsioon lähtub eeldusest, et riigiametnikud ei suuda mingit tööd organiseerida nii efektiivselt nagu seda suudavad erafirmad. Erafirma tunneb valdkonda põhjalikumalt ja suudab seetõttu teha tööd efektiivsemalt ja kõik võidavad. Minu arvates on selline mõttekäik auklik: Selleks, et ametnikud ja riik PPP projekti juures petta ei saaks peavad nad ju olema vägagi pädevad antud valdkonnas. Väga detailselt läbi analüüsima, et kuidas saab investeeringust kuutasu ja kas erafirma ei ole riske üle hinnanud või lepingusse mingit konksu sisse kirjutanud. Kui aga ametnikud on pädevad ja õigesti motiveeritud, siis milleks PPP? Miks siis ei võiks lihtsalt riigihangetena kogu vajalikku teenust ja kaupa sisse osta? Kui nad aga ostu üle otsustavad ametnikud ei ole pädevad ja õigesti motiveeritud, siis on erafirmal võrreldes riigihankega erakordselt suuremad võimalused PPP projektiga riigilt raha välja meelitada. PPP puhul on palju hägusem skeem, palju keerulise...

Eestis on eestlastest meeste keskmine eluiga 6 aastat rohkem kui muulastest meeste oma. Suur-Britannia keskpanga juht ütles, et kallim toit ja energia tähendavad meie jaoks tegelikku halvenemat elustandardit. Neid ei saa kompenseerida nõudes suuremat palka, sest see lihtsalt toob kaasa veel kõrgemad hinnad. That's it. Nafta hakkab otsa lõppema, alternatiivid on igal juhul kallimad ja biokütused ning kasvav maailma elanikkond toovad kaasa toidu tootmise kallinemise.

Paar päeva tagasi ajasin pikemalt juttu ühe Itaalia ehitusinseneriga, kes on Tallinnas lõpetamas üht kanalisatsiooni projekti. Rääkisime Itaaliast ja Eestist ja see on ikka dramaatiline milline on vahe majanduste arengus. Kui me vaevleme pidevas spetsialistide puuduses ja isegi keskpärast IT spetsi on ikka väga raske tööle saada, siis Itaalias on täiesti võimatu noortel tööd leida. Mõned faktid: - Noored unistavad, et nad saaksid riigi tööle, sest siis ei pea elu lõpuni muretsema töökoha pärast. - Peale ülikooli on täitsa võimatu tööd saada. Isegi inseneridel ja isegi 1000 eurose palga peale. - Ollakse valmis isegi 500 euro või tasuta töötamisega, peaasi, et mingi kogemus tekiks. - Ülikooli ajal ei tööta tõenäoliselt keegi. - Noored ei loo perekondi, sest neil ei ole tööd, mistõttu ei ole raha ja võimatu on seetõttu kodu soetada. - Kinnisvara hinnad on suuremad kui meil, aga muud hinnad on üsna samad. Kohvikutes on meil isegi hinnad suuremad ja toit on ka sama või kallim..... (Meie kau...

Mulle meeldib Euroopa Liit. :-) Lisaks võimalustele lihtsamini reisida ja Euroopa siseselt suhelda on minu arvates väga positiivne ka EL-i võime täita riikliku südametunnistuse rolli. Seda eriti loodushoiu ja teaduse ning hariduse arendamise valdkondades. Riiklikul tasandil jõuavad majanduslikud huvid ja lobbistide huvid väga lihtsasti otsustajateni. Seetõttu jäävad väga paljud üldiselt vajalikud asjad tegemata. Näiteks prügi sorteerimist ei tehta, sest see on kallis ja põhjustab valijates pahameelt. Teadusesse miljonite panustamise asemel on hulka kergem populaarsust võita pensionite tõstmise või monumentide ehitamisega. Brüsselis istuval ametnikul seevastu on üsna ükskõik sellest, et paljudes majades on prügi sahtid või konteinereid ei jätku, et mingis X mereäärses külas jäävad kalurid tänu uutele kvootidele tööta. Ta ei pea tegema populistlikke otsuseid. Ta saab juhinduda ÜRO kliimaraportist. Ta saab langetada ka ebapopulaarseid, aga samas hädavajalikke otsuseid. Mu vaimustus oleks ...