Märt Ridala's thoughts

Reedel toimus TTÜ-s traditsiooniline IT sektorit ühendav konverents Visioonist Lahenduseni. Seekordselt keskenduti kahele teemale: IT haridus ja iduettevõtlus (startup-d). Minu arvates olid ettekanded väga head ja teemad huvitavad. Toon siinkohal ka mõned ägedamad tsitaadid mis ma mälu järgi kirja panen ja täiesti vabalt kontekstist välja rebin: " Ettevõtte (omand) on nagu sitt. Kui ta on kõik ühes hunnikus kellegi käes, siis on ta haisev ja ebameeldiv. Kui ta aga laiali laotada, siis kasvab sellest midagi head. " - Heikki Haldre, Fits.me " Eestlaseks olemine on täispäeva töö. Sa pead hoidma ennast kursis väikese maanurga uudistega. Oskama keelt mida keegi eriti ei valda. " - Allan Martinson MTVP partner " See, et Eesti mehed ja pered välismaal elavad või käivad ei ole probleem. Las inimesed toovad kogemust siia või viivad Eesti ideed välja. Probleem on aga Eesti naisterahvastega nad lihtsalt võetakse ära. " (Nii, et Eesti mehed, pange õllepudel ja telekap...

...Arctic Startup avaldas huvitava seeria Eesti interneti iduettevõtlusest pealkirja "Nevermind Finland" all . Pole midagi öelda, meie iduettevõtluse üle võib uhke olla. Meil on mitmeid tublisid ettevõtteid. OpenCoffee, Arengufondi, ASI, EAS-i, Innovatsiooniaasta, Masu ja teiste tegijate tegevusel on tulemusi olnud! ....aga lähitulevik läheb veel paremaks. Lähimate aastate jooksul teevad mitmed meie ettevõtjad edukad exitid Fortumost, Erply-st, Edicy-st, Cutefund-st või teistest teenustest. Selle tulemusena lisandub Eestisse veel kogemusi, investeeringuraha ja teotahtelisi tegijaid. Protsess on isegenereeruv. :-)

Euroopa komisjoni kuuluv Pro Inno Europe publitseerib igal aastal EU riikide innovatsiooni edetabeli . Võrreldes 2008 aasta edetabeliga on Eesti tõusnud tabelis märkimisväärselt! Muu hulgas oleme 2009 seisuga "üle EU keskmise" ja kuulume innovatsioonijärgijate gruppi. Seda head uudist on juba ka meie meedias kajastatud . Järgnevalt väike referaat uuringust kus toon välja Eesti tugevused ja nõrkused veidi täpsemalt. Üldine riikide innovatsiooni edetabel nägi välja selline. Esimene asi mis antud raporti puhul on oluline märkida on see, et algandmetena on kasutatud statistikat aastatest 2006, 2007, 2008. Osade andmete jaoks isegi aasta 2005 andmeid. Seega ei kajasta aruandes finantskriisi mõjud ega ka 2009 ja 2010 aastal toimunu. Muu hulgas jäävad välja ka Eesti Innovatsiooniaasta tulemused. Võrreldes USA ja Jaapaniga ei ole EU27-s innovatsiooniga hästi. Eelmistel aastatel kestnud "järele võtmine" on 2009 aruande järgi peatunud. Võrreldes BRIC riikidega on tähelepanuvä...

Kui autod 100 aastat tagasi laiemalt kasutusele võeti, siis töötati välja sellised vahvad eestikeelsed sõnad nagu velg, kapott, rehv, plokikaas.... Kui arvutid 20 aastat tagasi laiemalt kasutusele võeti, siis koostati Ustus Aguri juhtimisel inglise-eesti arvutisõnastik, mille ühe koopia õnnelik omanik minagi olen ja pakuti välja sellised toredad sõnad nagu raaliroimar (computer criminal), konkatenatsioon ehk sidurdus (concatenation), peitkuvama (conceal).... Kui Microsoft mõned aastad tagasi Office ära tõlkis, siis ilmusid meie igapäevasesse kõnepruuki sellised sõnad ja väljendid nagu manustamine, kontorist väljasoleku abimees, suvandid..... Nüüd oleks aeg mõelda välja ja laialt kasutusele võtta ka tõlked väljenditele: - SAAS ehk Software-as-a-Service - PAAS ehk Platform-as-a-Service - *AAS ehk -as-a-Service - Grid Computing - Cloud Computing Esimest neist ehk SAAS-i olen ise proovinud eestindada kui "netiteenust". Viimase ehk cloud-computingu kohta leidsin aga väga huvitava ...

Mõned nädalad tagasi kirjutas Heido Vitsur Päevalehes hea artikli sellest kuidas Eesti majandust peale kriisi paremaks saada. Soovitan lugeda! Tegelikult küll oli artikli toon väga pessimistlik ja pigem ohtusid välja toov kui lahendusi pakkuv. Ma täiendaks hr. Vitsuri mõttekäiku ühe positiivse mõtte ja mõne positiivse ettepanekuga. Väide 1. 2004-2008 ei saanudki meie innovaatline eksportiv tööstus areneda. Makrotasandi numbreid vaadates oli periood 2004-2008 Eesti jaoks üsna kesine - sisuliselt laenurahaga tarbimine. Eksport kasvas väga minimaalselt, import ja välisvõlg aga märkimisväärselt. Majanduses nagu me teame on aga makroökonoomika mikrode summa. Mikrotasemel valitses mäletatavasti neil aastatel väga huvitav olukord. Kinnisvara, jaekaubanduse ja tööturu buum. Kui lähtuda tõest, et ettevõtte ülesanne on oma omanike vara maksimeerimine, siis oli selge, et tegeleda tuleb täie rauaga kinnisvaraga ja kaubandusega. Seega olid juhid valiku ees: - investeerides keerukasse ekspordi ja/võ...

Minu eelmisele postitusele tuli kaks kommentaari palvega põhjendada, miks ma just neid startup-e esile tõin ja miks ma arvan, et alustavad ettevõtted Eesti IT sektoris kuidagimoodi olulist rolli mängivad. Kuna kommentaarile vastamisega jäin nüüd veidi venitama, siis kirjutan vastuse uue postitusena. Kommentaarid jälle väga teretulnud, aga olgem julged ja pange oma arvamusele oma nimi ka külge. :-) Anonüümselt kirjutatud kommentaar on ju aja raiskamine, sest sinu tarka mõtet ei seostata sinu isiksusega ja sinu nimelisel brändil jääb positiivne plusspunkt seetõttu saamata. Aga asja juurde! Mina suhtun Eesti startup-desse teadlikult liiga suure ja eba-objektiivse optimismiga. Kuna ma olen muidu ratsionaalne, inseneri haridusega inimene, siis ma olen enda jaoks sellele ka objektiivse põhjenduse mõtestanud: - Nagu Paul Graham ja ka paljud teised startup-dega tegelevad ettevõtjad ja investorid on alati väitnud, siis edu ei seisne mitte idees vaid tegijates. Head tegijad on need kellest kõi...

Eesti 2009 eelarve kulude maht on 96,7 miljardit krooni. Tundub, et ei tule kokku ja lõigatakse sellest suurte probleemidega 8 miljardit. (loodetavasti) 2008 algne eelarve kulude maht oli 93,275 miljardit krooni ja sellest lõigati juunis lisaeelarvega suurte pingutustega 3,2 miljardit . Nüüd püant. 2007 aasta eelarve kulude maht oli 74,78 miljardit, millele aasta keskel tehti lisaeelarve 6,2 miljardi krooniste tuludega . Kokku ikkagi ainult 80,9 miljardit seega. Ehk siis summa, milleni praegu väga teravate ja valusate lõigetega tahetakse jõuda! Nii, et 2008. eelarve tehti lihtsalt liiga suur. Kui 2008 eelarve oleks jäetud lihtsalt sama suureks kui 2007, siis meil poleks praegu probleemi. Aga kas mäletate 2007. kevadet ja suve ehk aega kui 2008 aasta eelarve põhiraamistik koostati? Siis oli meil just olnud pronkssõdur, valitsuse kritiseerimine oli absoluutselt ebamoraalne ja nii läkski 2008 a. eelarvesse suht sujuvalt palju õhku sisse. Majandusanalüütikud küll arvamuslugusid kirjutasid...

Mart Laar kirjutab päevalehes, et " Eesti peab looma võimekuse infosõja pidamiseks ". See on kõik tegelikult suht kahtlaste tagajärgedega, aga ilmselt võiks Eesti innovaatiline riigisektor olla järgmine suur internetiturunduse klient. Loe siit minu pikemat postitust sellel teemal inglise keeles: Internetmarketing....for the government? Kasutagem siis internetti positiivsete kampaaniate toetamiseks eksju! Teeme ära 2009!