Thursday, October 22, 2009

Ettevõtlusvormide valik

Timo Porval MTÜ-st Õpilasest ettevõtjaks www.ettevotja.ee-st palus mul reklaamida ja kommenteerida tema ja kaasaautorite poolt kirjutatud ettevõtlusvormide ülevaadet.

Minu arust on väga hea, et ettevõtlust toetavaid internetilehti ja organisatsioone meil on ja, et sellised vabatahtlikud kolmanda sektori toetusorganisatsioonid nagu Õpilasest Ettevõtjaks teisi aidata tahavad ja ettevõtlikku meelt edendavad!

Ettevõtlusvormide ülevaade on hästi kujundatud ja päris hea kokkuvõtlik materjal ettevõtlusvormidest ja sellest kuidas erinevaid ettevõtteid käivitada. Ma täiendaks seda dokumenti veel järgmiste punktidega:
- www.aktiva.ee on hästi hea koht kogu ettevõtlusalase info kogumiseks.

- Igal juhul tuleb arvestada ettevõtte moodustamisel raamatupidaja tasuga. Minu teada on see Eestis täna minimaalselt 500 kr/k. Lootus, et ehk hakkan ise bilanssi kokku panema, majandusaastaaruandeid kirjutama ja algdokumente arvele võtma on asjatu. Pigem tasub ettevõtjal oma aeg ettevõtlusele kulutada. Sellest tulenevalt ei ole mõtet teha ettevõtet, millel ei ole tulusid ega õiget äritegevust.

- Ettevõtlusvormide dokumendis toonitatakse OÜ ja AS-i eelisena seda, et omanikel puudub isiklik OÜ kohustuste tagamise kohustus. See on nii, aga seda teavad väga hästi ka pangad, äripartnerid ja hankijad. Ühesõnaga ega keegi sellistele tühjadele väikefirmadele laenu või kaupa ei anna ilma, et omanikud personaalselt seda tagaksid.

- Kohe alguses tasub tähelepanu pöörata omanike, juhtide ja võtmetöötajate vaheliste suhete reguleerimisele. Tasub sõlmida tähtsaid kokkuleppeid kirjalikult. Kirjalik ja konkreetne kokkulepe ei ole mitte teineteise usaldamatuse märk vaid väga hea viis tülisid vältida. Ettevõtte osaliste vahelised tülid ja erimeelsused on juba väga vana probleem. Näiteks agendi probleemi ja selle võimalikke lahendusi on uuritud juba sajandeid. Kui mängus on suured rahad, suured võlad, palju tööd, siis on tülid kerged tekkima.

Wednesday, October 14, 2009

Ehitamine: BIM.


Neljapäeval, 15.10, toimub ITL-i (Infotehnoloogia liit) ja Eesti Ehitusettevõtjate liidu ühisseminar Tark ehitamine IKT lahendusi kasutades. ITL koostöös edumeelsemate ehitajate ja projekteerijatega soovivad viia Eesti ehituse uuele tasemele - tasemele kus projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse tänapäevaseid IT süsteeme ja võimalusi - ehk BIM modelleerimist.

Olen mõnda aega pool hobi, pool töö korras BIM modelleerimise arenguid järginud - esinen ka homsel seminaril lühikese ettekandega. Arvan, et juba täna tasub kõigil ehitussektori ettevõtetel hakata BIM teemaga tegelema. Kümne aasta pärast ei ole ehitussektoris ettevõtteid, kes ei valdaks BIM modelleerimist - sarnaselt nagu IT sektoris ei ole täna tegijaid, kes ei teaks mis on ITIL. Julgen veel ennustada, et kahe aasta pärast ei saa enam riigi ja suurematel hangetel osaleda ilma BIM temaatikat valdamata. Ostjad ei taha enam kõiki vigu lihtsalt kinni maksta ja hakkavad tänapäevaste meetodite kasutamist nõudma.

BIM vallas on täna Eestis eesrindlased juba olemas: EAReng, Convisio, RKAS.

BIM modelleerimise kasutuselevõtt on ehituse jaoks väga oluline ja kasulik muudatus, aga ka väga raske ellu viia. Raske, sest eeldab kõigi ehituses osalevate osapoolte - materjalitootjate, projekteerijate, ehitajate koostööd. Raske, sest eeldab uute IT vahendite, IFC standardite ja töömetoodikate kasutuselevõttu.
Teisest küljest jälle väga kasulik, sest võimaldab modelleerida ehitamist, energiakulu ja ripplagede võimalikke doominoefekte juba projekteerimise faasis. Kasulik, sest vähendab segadusi ja "jamasid" (a la toru ja ventilatsioonisaht peaksid projektide järgi samas kohas olema) ehitamise ajal.

Lõpuks natuke emotsionaalsem repliik Solarise keskuse kohta. Eesti pääses eile väga napilt väga tõsisest katastroofist. Kui see "kerge akustiline" lagi (25 kg/m2) oleks kukkunud alla siis kui saal oleks rahvast täis olnud, siis oleks meil olnud tegemist Estonia laevahuku mastaapi katastroofiga.
Kui siit edasi mõelda, et me Eestis ehitaks sama ühiskondliku korralduse, Keskerakondliku kultuuri ja kiirelt-ning-odavalt töökorralduse ning metoodikatega tuumajaama, siis:
- võiks ka juhtuda katastroofiline doominoefekt ÜHE detaili lagunemisel.
- võiks jaam saada kasutusloa ja pandaks käima nädalaid enne viimaste tööde lõpetamist. (Solarise ümber sebib tänagi kümneid ehitajaid.)
- võidaks detailplaneeringu kinnitamisel ja ehitusloa andmisel tuumajaama kirjeldada kui tehast, mis toob ümbruskonna elanikele kõrgema ja toredama elatustaseme. Valmis saades selguks aga, et näedsa hoopis tuumajaam ehitati. (Solarisest pidi ka alguses saama kultuurikeskus, alles valmis saades selgus, et ta on täitsa tavaline ostukeskus.)
- Mille ehitamiseks tuleb ilm-tingimata lammutada mõni olemasolev, töökindel ja kinni püsiva laega korralik hoone.