Ehitamine: BIM.
Neljapäeval, 15.10, toimub ITL-i (Infotehnoloogia liit) ja Eesti Ehitusettevõtjate liidu ühisseminar Tark ehitamine IKT lahendusi kasutades. ITL koostöös edumeelsemate ehitajate ja projekteerijatega soovivad viia Eesti ehituse uuele tasemele - tasemele kus projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse tänapäevaseid IT süsteeme ja võimalusi - ehk BIM modelleerimist.
Olen mõnda aega pool hobi, pool töö korras BIM modelleerimise arenguid järginud - esinen ka homsel seminaril lühikese ettekandega. Arvan, et juba täna tasub kõigil ehitussektori ettevõtetel hakata BIM teemaga tegelema. Kümne aasta pärast ei ole ehitussektoris ettevõtteid, kes ei valdaks BIM modelleerimist - sarnaselt nagu IT sektoris ei ole täna tegijaid, kes ei teaks mis on ITIL. Julgen veel ennustada, et kahe aasta pärast ei saa enam riigi ja suurematel hangetel osaleda ilma BIM temaatikat valdamata. Ostjad ei taha enam kõiki vigu lihtsalt kinni maksta ja hakkavad tänapäevaste meetodite kasutamist nõudma.
BIM vallas on täna Eestis eesrindlased juba olemas: EAReng, Convisio, RKAS.
BIM modelleerimise kasutuselevõtt on ehituse jaoks väga oluline ja kasulik muudatus, aga ka väga raske ellu viia. Raske, sest eeldab kõigi ehituses osalevate osapoolte - materjalitootjate, projekteerijate, ehitajate koostööd. Raske, sest eeldab uute IT vahendite, IFC standardite ja töömetoodikate kasutuselevõttu.
Teisest küljest jälle väga kasulik, sest võimaldab modelleerida ehitamist, energiakulu ja ripplagede võimalikke doominoefekte juba projekteerimise faasis. Kasulik, sest vähendab segadusi ja "jamasid" (a la toru ja ventilatsioonisaht peaksid projektide järgi samas kohas olema) ehitamise ajal.
Lõpuks natuke emotsionaalsem repliik Solarise keskuse kohta. Eesti pääses eile väga napilt väga tõsisest katastroofist. Kui see "kerge akustiline" lagi (25 kg/m2) oleks kukkunud alla siis kui saal oleks rahvast täis olnud, siis oleks meil olnud tegemist Estonia laevahuku mastaapi katastroofiga.
Kui siit edasi mõelda, et me Eestis ehitaks sama ühiskondliku korralduse, Keskerakondliku kultuuri ja kiirelt-ning-odavalt töökorralduse ning metoodikatega tuumajaama, siis:
- võiks ka juhtuda katastroofiline doominoefekt ÜHE detaili lagunemisel.
- võiks jaam saada kasutusloa ja pandaks käima nädalaid enne viimaste tööde lõpetamist. (Solarise ümber sebib tänagi kümneid ehitajaid.)
- võidaks detailplaneeringu kinnitamisel ja ehitusloa andmisel tuumajaama kirjeldada kui tehast, mis toob ümbruskonna elanikele kõrgema ja toredama elatustaseme. Valmis saades selguks aga, et näedsa hoopis tuumajaam ehitati. (Solarisest pidi ka alguses saama kultuurikeskus, alles valmis saades selgus, et ta on täitsa tavaline ostukeskus.)
- Mille ehitamiseks tuleb ilm-tingimata lammutada mõni olemasolev, töökindel ja kinni püsiva laega korralik hoone.
Kas sa tõesti arvad, et tuumajaama ehitamisel pole sellega seotud projekteerijad, ehitajad ja teised kaasatud insenerid ülimalt tähelepanelikud, sest on teadlikud nende võimalike vigade tagajärgedest?
ReplyDeleteEi ole mõtet võimaliku tuumajaama, mille liigist ja asukohast pole midagi teada, siduda Solarisega. See ei anna midagi nagu ei anna midagi ka see, et seal ehitajad ümber sebivad. Enamus suuremaid hooneid vajavad väiksemaid lõpetamist vajavaid viimistlusi peale kasutusloa andmist.
Solaris ei ole ainult ostukeskus vaid väärib ka kultuurikeskuse nime, sest sisaldab kino-, kontserdi- ja tantsusaali. Näituste jaoks on samuti oma ruum eraldatud. Ei tule nagu meelde täitsa tavalisi ostukeskuseid, kus oleks sarnasel otstarbel loodud ruume.
Sakala Keskus oli hoone, mida oli võimalik kasutada väga piiratud otstarbel ja mille võimaldatav tulu jäi hoone haldamiseks vajalikele kuludele kõvasti alla. Keegi polnud sellesse lõputusse rahaauku raha loopimisest huvitatud. Ainuükis hoone soojakadu oli arvestatav ja vajanuks arvestatavaid investeeringuid probleemi lahendamiseks.
Mind isiklikult häiris 90% ajast kinnine paevkivi koloss palju rohkem kui 90% ajast lahtine linnaruumi avav meelelahutuskekus, mis jõuab ajaga ka kultuurikeskuse nime välja teenida.
Kas oleks saanud parema lahendus? Kindlasti, kuid mitte perifeerses Euroopa linnas, kus pigem kalduvus hädaldada selle üle kui kallis kõik on ja mida kõike peaks odavalt või tasuta saama.
tere - püüdsin konverentsi korraldajalt tagantjärgi infot saada (16.10) so materjali asjadest millest räägiti ja või infot mis edasi plaanis aga vastuseks vaid tühjus Äkki saad mind avitada?
ReplyDeleteProovin materjalid saada. Kes soovib, siis saatke mulle e-mail mart.ridala@microlink.ee
ReplyDelete