Ehitamine: BIM.

-

Neljapäeval, 15.10, toimub ITL-i (Infotehnoloogia liit) ja Eesti Ehitusettevõtjate liidu ühisseminar Tark ehitamine IKT lahendusi kasutades. ITL koostöös edumeelsemate ehitajate ja projekteerijatega soovivad viia Eesti ehituse uuele tasemele - tasemele kus projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse tänapäevaseid IT süsteeme ja võimalusi - ehk BIM modelleerimist.

Olen mõnda aega pool hobi, pool töö korras BIM modelleerimise arenguid järginud - esinen ka homsel seminaril lühikese ettekandega. Arvan, et juba täna tasub kõigil ehitussektori ettevõtetel hakata BIM teemaga tegelema. Kümne aasta pärast ei ole ehitussektoris ettevõtteid, kes ei valdaks BIM modelleerimist - sarnaselt nagu IT sektoris ei ole täna tegijaid, kes ei teaks mis on ITIL. Julgen veel ennustada, et kahe aasta pärast ei saa enam riigi ja suurematel hangetel osaleda ilma BIM temaatikat valdamata. Ostjad ei taha enam kõiki vigu lihtsalt kinni maksta ja hakkavad tänapäevaste meetodite kasutamist nõudma.

BIM vallas on täna Eestis eesrindlased juba olemas: EAReng, Convisio, RKAS.

BIM modelleerimise kasutuselevõtt on ehituse jaoks väga oluline ja kasulik muudatus, aga ka väga raske ellu viia. Raske, sest eeldab kõigi ehituses osalevate osapoolte - materjalitootjate, projekteerijate, ehitajate koostööd. Raske, sest eeldab uute IT vahendite, IFC standardite ja töömetoodikate kasutuselevõttu.
Teisest küljest jälle väga kasulik, sest võimaldab modelleerida ehitamist, energiakulu ja ripplagede võimalikke doominoefekte juba projekteerimise faasis. Kasulik, sest vähendab segadusi ja "jamasid" (a la toru ja ventilatsioonisaht peaksid projektide järgi samas kohas olema) ehitamise ajal.

Lõpuks natuke emotsionaalsem repliik Solarise keskuse kohta. Eesti pääses eile väga napilt väga tõsisest katastroofist. Kui see "kerge akustiline" lagi (25 kg/m2) oleks kukkunud alla siis kui saal oleks rahvast täis olnud, siis oleks meil olnud tegemist Estonia laevahuku mastaapi katastroofiga.
Kui siit edasi mõelda, et me Eestis ehitaks sama ühiskondliku korralduse, Keskerakondliku kultuuri ja kiirelt-ning-odavalt töökorralduse ning metoodikatega tuumajaama, siis:
- võiks ka juhtuda katastroofiline doominoefekt ÜHE detaili lagunemisel.
- võiks jaam saada kasutusloa ja pandaks käima nädalaid enne viimaste tööde lõpetamist. (Solarise ümber sebib tänagi kümneid ehitajaid.)
- võidaks detailplaneeringu kinnitamisel ja ehitusloa andmisel tuumajaama kirjeldada kui tehast, mis toob ümbruskonna elanikele kõrgema ja toredama elatustaseme. Valmis saades selguks aga, et näedsa hoopis tuumajaam ehitati. (Solarisest pidi ka alguses saama kultuurikeskus, alles valmis saades selgus, et ta on täitsa tavaline ostukeskus.)
- Mille ehitamiseks tuleb ilm-tingimata lammutada mõni olemasolev, töökindel ja kinni püsiva laega korralik hoone.

Comments

  1. Jüri SaarOctober 15, 2009 at 1:42 PM

    Kas sa tõesti arvad, et tuumajaama ehitamisel pole sellega seotud projekteerijad, ehitajad ja teised kaasatud insenerid ülimalt tähelepanelikud, sest on teadlikud nende võimalike vigade tagajärgedest?

    Ei ole mõtet võimaliku tuumajaama, mille liigist ja asukohast pole midagi teada, siduda Solarisega. See ei anna midagi nagu ei anna midagi ka see, et seal ehitajad ümber sebivad. Enamus suuremaid hooneid vajavad väiksemaid lõpetamist vajavaid viimistlusi peale kasutusloa andmist.

    Solaris ei ole ainult ostukeskus vaid väärib ka kultuurikeskuse nime, sest sisaldab kino-, kontserdi- ja tantsusaali. Näituste jaoks on samuti oma ruum eraldatud. Ei tule nagu meelde täitsa tavalisi ostukeskuseid, kus oleks sarnasel otstarbel loodud ruume.

    Sakala Keskus oli hoone, mida oli võimalik kasutada väga piiratud otstarbel ja mille võimaldatav tulu jäi hoone haldamiseks vajalikele kuludele kõvasti alla. Keegi polnud sellesse lõputusse rahaauku raha loopimisest huvitatud. Ainuükis hoone soojakadu oli arvestatav ja vajanuks arvestatavaid investeeringuid probleemi lahendamiseks.

    Mind isiklikult häiris 90% ajast kinnine paevkivi koloss palju rohkem kui 90% ajast lahtine linnaruumi avav meelelahutuskekus, mis jõuab ajaga ka kultuurikeskuse nime välja teenida.

    Kas oleks saanud parema lahendus? Kindlasti, kuid mitte perifeerses Euroopa linnas, kus pigem kalduvus hädaldada selle üle kui kallis kõik on ja mida kõike peaks odavalt või tasuta saama.

    ReplyDelete
  2. MeelisOctober 23, 2009 at 8:34 AM

    tere - püüdsin konverentsi korraldajalt tagantjärgi infot saada (16.10) so materjali asjadest millest räägiti ja või infot mis edasi plaanis aga vastuseks vaid tühjus Äkki saad mind avitada?

    ReplyDelete
  3. Märt RidalaOctober 24, 2009 at 1:04 AM

    Proovin materjalid saada. Kes soovib, siis saatke mulle e-mail mart.ridala@microlink.ee

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Misconceptions regarding electric cars

-
Image
EU's Fit for 55 plan includes quite ambitious emissions reduction targets for the car industry and this has initiated a big discussion in the industry and among thought-leaders. I would like to point out two topics where our thinking tends to go wrong and where looking at the wider picture makes sense Let's think wider than just switching the power source from internal combustion to battery-electric. Here is a photo of one of the first cars made. It is a 1896 Arnold Benz, whose driver Walter Arnold received the worlds first speeding ticket for driving 13km/h with it. As you can see the car looks like a horse carriage minus the horse. It was only a few decades later that cars were considered to be cars and not horse carriages with engines and could therefore be designed differently. At present day we have a similar problem and are stuck in the thinking that an electric vehicle must be a car where everything must be otherwise the same only the engine to be a battery powered elect
Loe edasi...

2022 - The year of breakthrough of hybrid and remote work. The massive impact this will bring

-
Image
(Neither ChatGPT, nor any other AI was used to write this article. Photos by me. But the illustrations were created by Midjourney AI. You can find the Midjourney command in Italic at the footer of each illustration.)  In this post I will cover two topics. Firstly, the hybrid and remote work practices and its challenges. Secondly, some thoughts on the huge impact the hybrid/remote work will bring about small-townization. Part 1 - Where we are with hybrid and remote work? A few weeks ago there was a fire drill in the office building of Solita Tallinn. The alarm went on and everybody in the building (the one on the photo) had to evacuate to the street. While waiting on the street for the drill to end we did a small calculation. We calculated that there should be about 800-1000 workplaces in the whole building. However, the "evacuated" crowd was only 150-200 persons strong. So roughly 10-30% of the workplaces in our office building are used. This matches the numbers we are seein
Loe edasi...

How to move to Estonia Guide (for ICT consultants, specialists....but for others also)

-
The information in this post and the links were updated on 18th of July 2014. In my opinion Estonia is a good place for IT specialists to find a job and work in! Especially in the situation when the (youth) unemployment is rising and in many European countries there is no sign of it easing.  I promoted the idea to the Estonian IT companies in one of my recent posts . With this post I want to give my contribution to the exchange of talent inside EU. I hope this helps at least a few people.  This post is definitely not an official guide, but more of a friendly advice. If you have any questions regarding moving or any important information that could help others then please comment this post!  This post focuses on moving to Tallinn. Tartu, as the second biggest town in Estonia, is also an alternative with Playtech and Webmedia as the biggest IT sector employers there. The first thing you need is a job .  If you are an IT specialist with a university degree there is a good chance
Loe edasi...