Tuesday, December 29, 2009

"Mitte pidurdamise" mõju innovatsioonile


Võib-olla et isegi kõige tähtsam Eesti innovatsiooni edu alus on meie organisatsioonide kiire otsustusvõime. Meil sünnivad otsused võrreldes Skandinaavia naabrite ja Euroopa partneritega palju kiiremini. Näiteks kui Soomes mõeldi 3 aastat kas poed võiks pühapäeviti lahti olla, siis Eestis otsustati ühe õhtuga, et käibemaks tõuseb 2%. Kui Elion tuli digiTV-ga juba 2006-l aastal turule, siis Soome Sonera alles nüüd käivitab enda lahendust. (Soneral oli enne digiTV käivitamist tunduvalt pikem analüüsi, otsustamise ja testimise periood.)
Ilmselt on selle kiiruse ja paindlikkuse põhjuseks 90-date algus ja iseseisvumine. Aeg kui oligi vaja kiirelt tegutseda. Teisalt on sealt kujunenud ka meie juhtide, spetsialistide ja ettevõtete omanike harjumus ja ootus, et elu on põnev ja action käib kogu aeg. Kolmandaks põhjuseks on ilmselt napid ressurssid - meie ettevõtetel ei ole väga palju rasva mis võimaldaks pikemate strateegiliste projektidega tegeleda.

Järgnevalt analüüsin "mitte pidurdamise" plusse ja miinuseid eri vaatenurkadest. Ole hea paranda ja täienda julgelt kommentaariumis mis täna veel ID-kaardiga autentimist ei nõua! :-)

Personalitöö
Plussid: Kiire otsustamine ja pidev muutus on ka pidev võimalus. On võimalik oma ideid ellu viia, nende üle otsustamine toimub operatiivselt. Huvitav on. Saab katsetada erinevaid asju.
Miinused: Kõik pidevalt muutub, midagi ei ole kindel. Töö ülesanded, töö protsessid, suhtlusring ja lõppude lõpuks ka töökoht võib homme olla hoopis teine.
Moraal: Tasub pidevalt õppida, pigem olla muudatuste algataja kui nende tagajärgede kannataja.

Tehnoloogia:
Plussid: Eesti ettevõtted ja organisatsioonid on võimelised kiirelt uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma. Meil on e-valimised, e-maksuamet, e-tervis. Ühed parimad internetiteenused ja LBS arendusfirmad.
Miinused: Vähegi pikema perspektiiviga tehnoloogia arendus on väga vaevaline. Kui stabiilsemad sektorid (nagu näiteks põlevkivi ja energeetika) ning alustavad ettevõtted välja jätta, siis tegutseme kõigest kvartali ja poolaasta pikkustes ajaraamides. Uus tehnoloogia mille väljatöötamine võtab 3 aastat ei taha hästi mahtuda meie mõttemalli.
Moraal: Siin tasub muutuda. Endiselt on õige uusi tehnoloogiaid kiirelt kasutusele võtta. Samas tuleb tekitada võime teha ka pikemaid projekte ja arendusi. Võib-olla tähendab see ka mõningatel juhtudel heade inimeste operatiivtöölt pikema perspektiiviga tööle ümber suunamist.

Uute teenuste ja turgude vallutamine:
Plussid: Suhteliselt edukad on Eesti ettevõtted olnud juhuste ära kasutamisel. Kui keegi on tundud kuskil välismaal kedagi või kellelegi on tulnud mõni uus hea mõte, siis on õnnestunud see aeg-ajalt äriks keerata.
Miinused: Uute teenuste ja turgude vallutamine on juhusest sõltuv, tihti ebasüstemaatiline õnnemäng. Õnnega aga metoodiliselt arendusega tegelevate konkurentide vastu pikalt ei pääse.
Moraal: Siin peab muutuma. Esimeseks metoodikaks tasub juurutada ettevõttes tootearenduse protsessis oma kogemustest õppimine. Tasub jällegi lugeda ka teiste kogemusi kuid arenduse ja innovatsiooni teooriad ei anna tihtipeale konkreetse valdkonna ja ettevõtte jaoks 100% toimivat lahendust. Iga organisatsiooni jaoks sobiv lahendus tuleb iseendal välja töötada.

Otsuste kvaliteet:
Plussid: Kiirelt tehtud otsused on tihtipeale sama head kui pikalt kaalutud otsused, aga nad on kiired. Ehk nagu Lennart Meri ütles, siis "otsustamatus on Eesti rahvale toonud palju rohkem kahju kui valed otsused." Meil ei oleks nii palju ja häid e-teenuseid kui me pikalt arutleks nende turvalisuse, võimalike väärkasutuste, töökindluse ja halduse üle. Meil tõenäoliselt ei oleks võimalustki saavutada 2011 eurot, sest me ootaks, et millal keegi kuskil analüüsiga lõpule jõuab ja otsuse ettepaneku teeb.
Miinused: Kiirelt, analüüsimata ja emotsioonide või kõhutunde najal sündinud otsused on väga paljudel juhtudel väga valed otsused. Võtkem või näiteks kogu see kinnisvaramull. Ratsionaalselt otsustades ei ole võimalik jõuda tulemuseni kus perekonnale võetakse 30-ks aastaks kohustus iga kuu üle kümne tuhande krooni laenu maksta selle eest, et oleks koht kus talvel lund lükata, suvel muru niita ja kust iga päev kahe autoga tund aega tööle saaks sõita. Kusjuures 2007-2008 võeti selline otsus vastu paari päevaga, sest peale seda oli ridaelamuboksi eskiis juba müüdud.
Moraal: Mina arvan, et jätkame nii nagu tänaseni. Ainult vahetevahel prooviks kogemustest õppida, aga muidu läheb meil mõnusasti! :-)

Strateegiline juhtimine:
Plussid: Me oleme paindlikkud ja reageerime keskkonna muutustele kiirelt. Jääme ellu ka keerulistes (majandus)situatsioonides.
Miinused: Me ainult reageerime ja ei suuda ise midagi kujundada. Pidev sahmimine, järgmise diili võitmine, järgmise jama lahendamine või mõne ägeda ideega natuke tegelemine varjutab pikemate eesmärkide elluviimise.
Moraal: Vahest tasub vaadata, mida pool aastat tagasi sai otsustatud. Äkki toonased eesmärgid ikkagi vääriks ellu viimist ja tänaste otsuste tegemisel arvestamist.

Pildil on Tallink Superstar. Tallinki kiired otsused on taganud neile tänaseni Läänemere laevandusturul edu. Kuidas edasi eks seda näitab tulevik.

Tänan Linnar Viiki kelle innovatsiooni meistriklassi koolitusel kiire otsustamise temaatikat väga huvitavalt käsitlesime!

Sunday, December 27, 2009

Ennustused 2010 aastaks

Peep Laja avas enda blogis huvitava diskussiooni 2010 aastal juhtuva kohta. Ma panen siinkohal kirja enda mõtted IT ja tehnoloogia valdkonnas järgmisel aastal juhtuva kohta:

1. Ma loodan ja pean ka tõenäoliseks, et 2010 näeme me lahendust e-ajakirjanduse rahastamises. Ega siin pole midagi teha, lugejatel on aeg hakata maksma. Ajalehtede poolt luuakse võimalus maksta kas per artikkel (5-10kr) või per periood (päev, nädal, kuu). Muide siin on üks hea idee startup-le sellise platvormi loomiseks. Selgelt on vajadus olemas, tehniliselt ei ole see midagi keerulist. Ainsaks väljakutseks on saada konkureerivad väljaanded enda klientideks. Õige lahendus oleks selline mis minimeeriks pankadele minevat tasu ehk näiteks müües 50 kr "pileteid" mille eest saaks siis juba edasi osta Postimehe päevapileteid, Delfi pikki uudiseid või Kanal2-e videlõike.

2. Vähemalt üks Eesti internetiettevõte saab kasumisse ja muutub tõsiseltvõetavaks mitmekümne töötajaga ettevõtteks. Olgu selleks siis United Cats and Dogs, Edicy, Fortumo või keegi täiesti uus.

3. Eesti keskmised ja suured IT ettevõtted hakkavad (toote)arendust ja eksporti tegema süstemaatiliselt ja teadliku tegevusena. Tänaseni on valdav enamik Eesti IT ekspordist olnud suures osas õnnelik juhus, millele targad juhid ja omanikud on õigel hetkel jõuliselt taha tulnud. 2010 saab olema aasta kus IKT Demokeskus, Innovatsiooniaasta 2009, ekspordi koolitused, EAS-i meetmed, Arengufondi analüüsid jms. hakkavad vilja kandma ja välismaale minek võetakse paljudes firmades teadlikumalt ja sihikindlamalt ette.

4. IT ja tehnoloogia alal valitseb endiselt tööjõu vähesus. Kuigi 2009 on toonud kaasa palgalanguse ja tööjõuturu rahunemise, siis IT on üks väheseid alasid kus pakkumisi on ka kõige suurematel kriisiaegadel olnud. Tähtis on aga siin tähele panna, et oskused mida vajatakse on pidevas muutuses. Uute oskustena on vaja 2010 aastal mobiilidele rakenduste programmeerijaid, integraatoreid, SOA platvormi eksperte, pilv-arvutuse ja teenusena pakutavate platvormide (PaaS) spetsialiste. (Ja see kõik kehtib eeldusel, et Skype, Playtech või mõni teine suur ei pühi Eesti tolmu enda jalgadelt.)

5. SaaS ja PaaS lahendused tulevad kasutusse ka Eesti ettevõtete seas. Eelkõige näiteks Google Apps ja Microsoft Online Services. Tõenäoliselt leiavad mõned rakendused endale koha ka Amazoni, Rackspace või kellegi kolmanda arvutuspilves.

Friday, December 11, 2009

Mida annab meile Facebook?

Ekspress on võtnud kajastada Facebooki kiirelt kasvavat populaarsust.

Kas sotsiaalvõrgustikud on mõttetu ajaraiskamine mida me kasutame "sellepärast, et kõik teised ka neid kasutavad"? Kas on neist ka praktilist kasu? Või vähemalt ajaviitelist kasu?

Mina olen kasutanud Facebooki ja LinkedIN-i juba paar aastat. Kasulik on olnud kursuse grupp kus vahetada infot õppeainete kohta. Mõnel juhul on olnud kasu teada saada ka seda kui keegi on kuskil tööd vahetanud või otsib tööd. Kasvõi selleks, et õnnitleda. Kasu on olnud ka pool-klubiliste, näiteks OpenCoffee või Rattarikkaks gruppidest, mille kaudu on hea olnud saada infot ürituste ja klubide tegevuste kohta.

Mitte kasulikud on loomulikult need MaffiaWarsid ja "kui eestlane sa oled" testid. (Muide kui sa seda loed ja ei tea, et millest jutt käib, siis tekib sinus alateadlik hirm, et sa oled karjast välja jäänud. Esialgu väike, aga ikkagi oluline alateadlik emotsioon ütleb: Tee omale Facebooki konto! :-) Eksju?)

Nüüd omaette küsimus on, et kas sotsiaalvõrgustikus olev enamus informatsiooni on tegelikult ka vajalik või on ta pseudo-vajalik. Kas info, et sinu endise kooliõe paljud tuttavad on presidendi vastuvõtule kutsutud võib kujuneda mingis olukorras oluliseks või raiskad sa ainult aega seda lugedes? Kas info, et keskkooli kus sa käisid ähvardab sulgemine ja on moodustatud grupp tema päästmiseks väärib sinu aega või mitte?

Lõpetuseks: Tehnoloogia ja internetiteenuste arendamisel tasub õppust võtta sellest kuidas sotsiaalvõrgustikud meie aega suudavad hõlmata. Nad on selles meistrid! Teatud tihedusega, aga mitte liiga tihti saad sa neilt e-maili. Kui sa peaks sinna sisse logima, siis on sul kohe hulgem (pseudo)tähtsaid soovitusi mida teha:
- Sul on sõpru kellel ei ole veel palju sõpru...aita ja soovita neile sõpru!
- Sind on kutsutud järgmistesse gruppidesse ... kutsunud on sinu sõbrad .... ilmselt oluline teema, eksole.
- Sinu ex-kolleeg on läbinud olulise taseme MaffiaWarsis! Hmmm...mis värk see MaffiaWars ikka on kui nii paljud minu sõbrad seda oluliseks peavad.

...ning veel: Kuigi leht kirjutas:
Microlinki arendusjuht Märt Ridala (154 sõpra) nimetab aga Facebooki oma tuttavate seebiooperiks, mis võib neelata lõputult aega – mitu tundi päevas. “Näen, kes mida teeb ja kes kellega käib... Ning nagu seebioopergi ei lõppe Facebooki sisu kunagi ära. Pidevalt tulevad uued teated.”
.... siis mina ise ei kuluta palju aega Facebooki peale. Max 5min iga kolmas tööpäev. :-)