"Mitte pidurdamise" mõju innovatsioonile
Võib-olla et isegi kõige tähtsam Eesti innovatsiooni edu alus on meie organisatsioonide kiire otsustusvõime. Meil sünnivad otsused võrreldes Skandinaavia naabrite ja Euroopa partneritega palju kiiremini. Näiteks kui Soomes mõeldi 3 aastat kas poed võiks pühapäeviti lahti olla, siis Eestis otsustati ühe õhtuga, et käibemaks tõuseb 2%. Kui Elion tuli digiTV-ga juba 2006-l aastal turule, siis Soome Sonera alles nüüd käivitab enda lahendust. (Soneral oli enne digiTV käivitamist tunduvalt pikem analüüsi, otsustamise ja testimise periood.)
Ilmselt on selle kiiruse ja paindlikkuse põhjuseks 90-date algus ja iseseisvumine. Aeg kui oligi vaja kiirelt tegutseda. Teisalt on sealt kujunenud ka meie juhtide, spetsialistide ja ettevõtete omanike harjumus ja ootus, et elu on põnev ja action käib kogu aeg. Kolmandaks põhjuseks on ilmselt napid ressurssid - meie ettevõtetel ei ole väga palju rasva mis võimaldaks pikemate strateegiliste projektidega tegeleda.
Järgnevalt analüüsin "mitte pidurdamise" plusse ja miinuseid eri vaatenurkadest. Ole hea paranda ja täienda julgelt kommentaariumis mis täna veel ID-kaardiga autentimist ei nõua! :-)
Personalitöö
Plussid: Kiire otsustamine ja pidev muutus on ka pidev võimalus. On võimalik oma ideid ellu viia, nende üle otsustamine toimub operatiivselt. Huvitav on. Saab katsetada erinevaid asju.
Miinused: Kõik pidevalt muutub, midagi ei ole kindel. Töö ülesanded, töö protsessid, suhtlusring ja lõppude lõpuks ka töökoht võib homme olla hoopis teine.
Moraal: Tasub pidevalt õppida, pigem olla muudatuste algataja kui nende tagajärgede kannataja.
Tehnoloogia:
Plussid: Eesti ettevõtted ja organisatsioonid on võimelised kiirelt uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma. Meil on e-valimised, e-maksuamet, e-tervis. Ühed parimad internetiteenused ja LBS arendusfirmad.
Miinused: Vähegi pikema perspektiiviga tehnoloogia arendus on väga vaevaline. Kui stabiilsemad sektorid (nagu näiteks põlevkivi ja energeetika) ning alustavad ettevõtted välja jätta, siis tegutseme kõigest kvartali ja poolaasta pikkustes ajaraamides. Uus tehnoloogia mille väljatöötamine võtab 3 aastat ei taha hästi mahtuda meie mõttemalli.
Moraal: Siin tasub muutuda. Endiselt on õige uusi tehnoloogiaid kiirelt kasutusele võtta. Samas tuleb tekitada võime teha ka pikemaid projekte ja arendusi. Võib-olla tähendab see ka mõningatel juhtudel heade inimeste operatiivtöölt pikema perspektiiviga tööle ümber suunamist.
Uute teenuste ja turgude vallutamine:
Plussid: Suhteliselt edukad on Eesti ettevõtted olnud juhuste ära kasutamisel. Kui keegi on tundud kuskil välismaal kedagi või kellelegi on tulnud mõni uus hea mõte, siis on õnnestunud see aeg-ajalt äriks keerata.
Miinused: Uute teenuste ja turgude vallutamine on juhusest sõltuv, tihti ebasüstemaatiline õnnemäng. Õnnega aga metoodiliselt arendusega tegelevate konkurentide vastu pikalt ei pääse.
Moraal: Siin peab muutuma. Esimeseks metoodikaks tasub juurutada ettevõttes tootearenduse protsessis oma kogemustest õppimine. Tasub jällegi lugeda ka teiste kogemusi kuid arenduse ja innovatsiooni teooriad ei anna tihtipeale konkreetse valdkonna ja ettevõtte jaoks 100% toimivat lahendust. Iga organisatsiooni jaoks sobiv lahendus tuleb iseendal välja töötada.
Otsuste kvaliteet:
Plussid: Kiirelt tehtud otsused on tihtipeale sama head kui pikalt kaalutud otsused, aga nad on kiired. Ehk nagu Lennart Meri ütles, siis "otsustamatus on Eesti rahvale toonud palju rohkem kahju kui valed otsused." Meil ei oleks nii palju ja häid e-teenuseid kui me pikalt arutleks nende turvalisuse, võimalike väärkasutuste, töökindluse ja halduse üle. Meil tõenäoliselt ei oleks võimalustki saavutada 2011 eurot, sest me ootaks, et millal keegi kuskil analüüsiga lõpule jõuab ja otsuse ettepaneku teeb.
Miinused: Kiirelt, analüüsimata ja emotsioonide või kõhutunde najal sündinud otsused on väga paljudel juhtudel väga valed otsused. Võtkem või näiteks kogu see kinnisvaramull. Ratsionaalselt otsustades ei ole võimalik jõuda tulemuseni kus perekonnale võetakse 30-ks aastaks kohustus iga kuu üle kümne tuhande krooni laenu maksta selle eest, et oleks koht kus talvel lund lükata, suvel muru niita ja kust iga päev kahe autoga tund aega tööle saaks sõita. Kusjuures 2007-2008 võeti selline otsus vastu paari päevaga, sest peale seda oli ridaelamuboksi eskiis juba müüdud.
Moraal: Mina arvan, et jätkame nii nagu tänaseni. Ainult vahetevahel prooviks kogemustest õppida, aga muidu läheb meil mõnusasti! :-)
Strateegiline juhtimine:
Plussid: Me oleme paindlikkud ja reageerime keskkonna muutustele kiirelt. Jääme ellu ka keerulistes (majandus)situatsioonides.
Miinused: Me ainult reageerime ja ei suuda ise midagi kujundada. Pidev sahmimine, järgmise diili võitmine, järgmise jama lahendamine või mõne ägeda ideega natuke tegelemine varjutab pikemate eesmärkide elluviimise.
Moraal: Vahest tasub vaadata, mida pool aastat tagasi sai otsustatud. Äkki toonased eesmärgid ikkagi vääriks ellu viimist ja tänaste otsuste tegemisel arvestamist.
Pildil on Tallink Superstar. Tallinki kiired otsused on taganud neile tänaseni Läänemere laevandusturul edu. Kuidas edasi eks seda näitab tulevik.
Tänan Linnar Viiki kelle innovatsiooni meistriklassi koolitusel kiire otsustamise temaatikat väga huvitavalt käsitlesime!
"Kui Elion tuli digiTV-ga juba 2006-l aastal turule, siis Soome Sonera alles nüüd käivitab enda lahendust. (Soneral oli enne digiTV käivitamist tunduvalt pikem analüüsi, otsustamise ja testimise periood.)"
ReplyDeleteEsiteks. 2006 samuti testiti. Et seda väidet kinnitada, meie olime paremad kui nemad, peaks nägema kõiki otsustuspunkte ajateljel.
Teiseks. Siin ei saa kehtida it-lahenduse loogika, teeme beetaversiooni, kuulame kasutajate tagasisidet ja siis teeme uue versiooni jne. Keegi ei ole vist analüüsinud kuidas see kõik mõjus kliendirahulolule. Aga monopoli asi, paljudes piirkondades ei saa internetipakkujat vahetada.
"Kõik pidevalt muutub, midagi ei ole kindel. ... Tasub pidevalt õppida, pigem olla muudatuste algataja kui nende tagajärgede kannataja."
Kui tegevusele ajalisi, rahalisi ega kvaliteedi piiranguid ei seata siis tõesti on oluline ainult 1\ 0, tehtud\ mittetehtud. Aga hea oleks ka ikka monitoorida kuidas tehakse. Muidu on tulemuseks - tehtud, ükskõik mis hinnaga. Toodetakse kräppi ja panustatakse pr-le.
"Eesti ettevõtted ja organisatsioonid on võimelised kiirelt uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma. Meil on e-valimised, e-maksuamet, e-tervis."
Eesti on e-edukas? Vaidleks vastu. Millised on edukad e-eraettevõtluse projektid? Kui võtta e-panganduse "vaieldamatu" edulugu ... E-pank on lahe, aga mina tunnistaks et neid miljonitesse ulatuvaid arendustöid ei ole mulle vaja. Mulle piisab suhteks panga võimalusest otsekorraldusega arveid maksta. Praegu on pank outsourcinud makste sisestamise töö tellerilt kliendile. Minu kaotus ajas, panga võit rahas. Mina rahulolematu. Läksin Hansapangast ära kuna minu küsimustele laenutingimuste kohta ei suudetud asjalikult ega kiiresti reageerida. Nordeas aga oli palju soojem ja asjalikum kliendihaldur. E-võitlus võideti, lähivõitlus inimlikus suhtluses kaotati. Üks klient vähem.
"Kiirelt tehtud otsused on tihtipeale sama head kui pikalt kaalutud otsused, aga nad on kiired."
Subjektiivselt, mulle isegi tundub et mõeldakse liiga palju ning aeglaselt. Mõnel juhul võiks kulli ja kirja visata. Spetsialist peab oma idee "maha müüma" vanakooli juhile.
"Ratsionaalselt otsustades ei ole võimalik jõuda tulemuseni kus perekonnale võetakse 30-ks aastaks kohustus iga kuu üle kümne tuhande krooni laenu maksta ..."
Pigem olid need, ma ei ytle et ratsionaalsed, aga numbrilised otsused. laenumakse vs. üüriraha. Kodu ja pere loomise soov aga on vägagi ratsionaalne.
"Vahest tasub vaadata, mida pool aastat tagasi sai otsustatud. "
Vist jah, tasub teha otsustele järelanalüüs.