Posts

Showing posts from February, 2010

Tööd on pakkuda!

Otsime oma tiimi uut liiget - müügi-projektijuhti. Täna on meie tiimis koos minuga 9 inimest ja meie tiim kannab väga erinevaid rolle: - Meil on toredad projektijuhid Allan, Lars, Maria ja Eduard kelle ülesandeks on MicroLinki klientide IT süsteemide majutamise projektide juhtimine ning uute IT infrastruktuuri süsteemide disain. - Siis on meie tiimis väga pädev IT teenuste arhitekt Tarmo, kelle ülesanne on samuti IT süsteemide ja kliendi lahenduste disain, aga lisaks ka uute teenuste arendamine. - MicroLinki IT juhtimise eest hoolitseb Toomas ja protsesside eest Kuldar. Nad on omal alal ühed parimad tegijad Eestis - mida tõendab ka Kuldari juhtimisel saadud kvaliteediühingu Aasta teo auhind . - Ja väga tähtis mees on meie programmeerija Martin kelle käe all on valminud väga mitmed mugavad ja head infosüsteemid. Soovitusindeks , Võlaturg ja paljud teised. Kuna viimastel kuudel on kasvanud oluliselt meie tiimi töökoormus, siis otsime uut inimest. Otsime head spetsialisti kes aitaks IT s

Globaliseerumine - kas oleme perifeerias?

Oleme Microlinkis viimase aasta jooksul osalenud mitmetel rahvusvahelistel IT teenuste hangetel. Hangetel kus ostjaks on multinatsionaalne suur-korporatsioon kes tahab oma tervet Euroopat katvale organisatsioonile ühest kohast IT teenust osta. Osadel sellistel hangetel oleme ka edukad olnud. Kuna globaliseerumine ja sellised tehingud on aja märk, siis toon välja mõned olulised ja õpetlikud poindid nende juures. Tavaliselt käib selline ostmine selliselt: - Suurkorporatsiooni regionaalne peakontor tahab osta ühelt pakkujalt IT teenust terve Euroopa jaoks. - Mõni "suur IT firma" (HP, IBM, Fujitsu....) osaleb hankel ja pakub IT teenust terves Euroopas. - "suur IT firma" ostab teenuse allhankena sisse mitmelt "keskmiselt IT firmalt" kes siis pakuvad teenust terves Ida-Euroopas või Baltikumis. - "keskmine IT firma" omakorda ostab allhankena sisse kohaliku teenindamise riigi või linna piires "kohalikult IT firmalt". Kui selline tehing sõlmita

Erinevad innovatsiooni arenduse tasemed....

Tase 1: Tavalised ettevõtjad mõtlevad kuidas leida uut toodet... Tase 2: Kogenumad ettevõtjad mõtlevad kuidas luua süsteemi, mis looks uusi tooteid... Tase 3: Inkubaatorid ja ettevõtluse arendajad mõtlevad kuidas luua süsteemi, mis tagaks selle, et ettevõtjad looksid süsteeme, mis looksid uusi tooteid.... Tase 4: Riik mõtleb sellele millised peaksid olema ettevõtlust toetavad süsteemid, mis aitaksid ettevõtetel luua süsteeme, mis looksid uusi tooteid..... Tase 5: EU ja OECD mõtlevad sellele kuidas luua süsteemi, mis aitaks riikidel luua süsteeme, mis looksid süsteeme, mis toetavad ettevõtjaid süsteemide loomisel, mis loovad uusi tooteid.... Lõpuks: Kuna üle mitme taseme väga ei hüppa, siis ei saa ettevõtjad aru EU ja OECD jutust ja vastupidi.... aga kõiki neid tasemeid on siiski vaja.

Finantsjuhi 101 nägu

26.02 teen Äripäeva konverentsil "Finantsjuhi 101 nägu" üldhuvitava ettekande netiteenustest (SaaS). Täna on veel võimalik saada varase registreerija soodustust sellele konverentsile. Kui huvi ja võimalusi siis tule kuulama! Kuigi selle aasta IT maailma absoluutselt kõige-kõigem buzz-word on pilveraalimine (cloud-computing), siis pikemas perspektiivis on netiteenused ehk SaaS palju suurema mõjuga nähtus....tuues endaga kaasa ka pilveraalimise kui peamise netiteenuse platvormi. Muide, üks kõige ameerikalikum "rusikaga näkku" turundustekst millele viimasel ajal olen sattunud on Salesforce.com-i kirjeldus traditsioonilistest IT-st ehk oma konkurentidest: What is cloud computing?

Jaanus Piirsalule Eesti majanduse arendamise auhind!

... ehk kas Venemaa võiks olla Eesti Nokia? Mõte, et Venemaa võiks olla Eesti Nokia kuulub tegelikult ühele väga kogenud soomlasest äriarenduse juhile. Mehele kes tunneb väga hästi nii Eestit, Soomet kui ka seda kuidas ülemaailmselt edukalt tooteid tehakse. Mina jagan seda arvamust ja julgen väita, et Venemaaga äri ajamine on täitsa hea plaan, sest: - Meil on olemas Vene keelt ja kultuuri tundvad inimesed. - Vene turg on suur ja tänu loodusressurssidele ka ostuvõimeline. - Vene turul on konkurents tunduvalt väiksem kui EU-s. - Paljusid meie jaoks tavalisi tooteid ja teenuseid Venemaal keegi ei pakugi. Ainult mine ja müü. - Venemaa on üks väheseid riike maailmas kus rahvas eelistab imporditud asju omamaisele toodangule. - Paljud EU rahvad pelgavad venelasi ja seetõttu ei lähe sinna konkureerima. - Venemaal on raske, aga mujal on vähemalt sama raske. Proovige näiteks saada mõni hiinlane maksma internetiteenuse eest või konkureerida IT teenustega India turul. Kas panite tähele, et: 08-10.

Kolmas töökorralduse nõks - "Sinu postkastis on 56 lugemata kirja"

Kas oled mõõtnud kui palju kulutad oma tööpäevas aega e-kirjade lugemisele ja kirjutamisele? Kui töötad tavapärasel kontoritöökohal siis kindlasti palju. Kaks, kolm tundi, võib-olla isegi üle poole päeva. Valdav enamik loetud e-kirjadest on loomulikult ülimalt olulised ja tööks vajalik....ega me muidu seda ei kirjutaks/loeks. Kuid kas see on 100% nii? Kas kogu see infohulk mis meid postkasti kaudu tabab on meie töö jaoks kasulik? Julgen väita, et mitte. Kuna e-kirja kirjutamine on lihtne, adressaatide lisamine suisa pool-automaatne ja tervele listile saatmine veel eriti kerge, siis me kirjutame pigem rohkem ja rohkematele kui on optimaalne. E-kirjadega on seotud veel ka teine probleem. Nimelt kipuvad inimesed elektroonilise suhtlemise käigus minema kergemini tülli. Kuna e-kirja kaudu ei ole suhtlus tagasisidestatud, siis kipume väljaütlemistel (kirjutamisel) olema julgemad ja tõlgendamisel (lugemisel) negatiivsemad. E-kirjaga ei tule lihtsalt kaasa sõnu pehmendavat naeratust. Niisiis,

Teine töökorralduse nõks - grupiviisiline ajajuhtimine

Teeme MicroLinkis koostööd Kristjan Otsmanniga, kes on suur ajajuhtimise guru ja koolitaja. Aja juhtimine on loomulikult väga oluline teema ja oma aja korraldamisega tasub kindlasti tegeleda. Minu jaoks on aga aja juhtimisega seotud üks väike probleem. Nimelt olen ma täheldanud, et kui üks inimene tiimis hakkab oma aega juhtima ja muudab oma harjumuspärast käitumist, siis võib see kaasa tuua probleeme tema töökaaslastele oma töö korraldamisel. Kuid pole probleemi, mida lahendada ei saaks. :-) Seega pakun aruteluks ja kritiseerimiseks välja järgmise idee: Rütmi toomine tiimi suhtlemisse . Näiteks võiks tööpäevad jagada tunnisteks tsükliteks: - 45 minutit tegeleb igaüks oma tööde, töökäskude ja e-mailidega vaikselt oma laua taga. e-maili send nupule ei vajuta, ei helista ega vestle Skypes/Messengeris. - 15 minutit toimub ühine suhtlemine kas kööginurgas, koridoris, virtuaalmaailmas või telefoni teel. Samuti vajutatakse e-mailide send nupule. Sellise lähenemise plussiks on suhtluse pool

Erilisi töökorralduse nõkse

Terve jaanuari oli siin blogis üleval küsitlus Masu mõjust ettevõtete aktiivsusele ja innovatsioonile. Vastajate arv 26 ei ole küll väga esinduslik valim, aga mingi pildi need tulemused annavad: 23% vastajatest arvas, et Masu pani jalad liikuma; 26% arvas, et mingit helget märki nende ettevõttes ei ole - ainult üks lõikamine ja koondamine käib; 7% ei ole märganud mingeid muutusi; 7% ei tööta enam vanas töökohas; nign lõpuks 23% arvasid "Lihtsalt Jah" ja 3% "Lihtsalt EI". Kokkuvõttes võiks siit arvestada, et umbes pooltele töötajatele tundub, et meie tööandjad on paremini liigutama hakanud ja pooltele, et ei ole. See on ju päris positiivne tulemus. Sellel nädalal aga kirjutan juhtimisest ja töökorraldusest. Täpsemalt tahaks arutelu tekitada mõne huvitava ja uudse nõksu ümber mida organisatsioonides juurutada. Töökorralduse nõks nr. 1 - "töövahendite limiit". See idee pärineb küll paari aasta tagusest Masu eelsest ajast kuid ilmselt on ta paljudes organisat

Kooskõlastamise pikad teekonnad

Kirjutasin mõni nädal tagasi "mitte pidurdamise" mõjust kui positiivsest nähtusest Eesti organisatsioonides. Me oleme Eestis ja MicroLinkis kiired otsustajad-tegutsejad kuid arvan, et alati saab paremini. Jagaksin mõtteid otsustamisega venitamise ja kooskõlastamise labürintide kohta. Hea kui jagaksid ka enda arvamust kommentaariumis! Otsustamisega venitamine on üks suur kulu Kas teil on kunagi ette tulnud järgmine situatsioon? Keegi (näiteks teie) tulete huvitavale mõttele mida te arutate kolleegiga. Jõuate koos järeldusele, et see on väga hea idee, aga siin ja praegu ei saa te seda küll ära otsustada. Peab veel rääkima tollega, analüüsima kolmandat asja ja üleüldse vaevalt seda ellu viiakse. Või te jõuate koos lauanaabriga hea ideeni, aga ... te ei tea kes võiks selle teema üldse lahendada võtta ja olete üsna skeptilised selles suhtes, et "nemad" selle ellu viiksid. Minu töö elus on selliseid juhtumeid paraku olnud ja ilmselt tuleb veel palju ette ma kardan. Ku