Monday, February 8, 2010

Erilisi töökorralduse nõkse

Terve jaanuari oli siin blogis üleval küsitlus Masu mõjust ettevõtete aktiivsusele ja innovatsioonile. Vastajate arv 26 ei ole küll väga esinduslik valim, aga mingi pildi need tulemused annavad:
23% vastajatest arvas, et Masu pani jalad liikuma;
26% arvas, et mingit helget märki nende ettevõttes ei ole - ainult üks lõikamine ja koondamine käib;
7% ei ole märganud mingeid muutusi;
7% ei tööta enam vanas töökohas;
nign lõpuks 23% arvasid "Lihtsalt Jah" ja 3% "Lihtsalt EI".
Kokkuvõttes võiks siit arvestada, et umbes pooltele töötajatele tundub, et meie tööandjad on paremini liigutama hakanud ja pooltele, et ei ole. See on ju päris positiivne tulemus.

Sellel nädalal aga kirjutan juhtimisest ja töökorraldusest. Täpsemalt tahaks arutelu tekitada mõne huvitava ja uudse nõksu ümber mida organisatsioonides juurutada.

Töökorralduse nõks nr. 1 - "töövahendite limiit".
See idee pärineb küll paari aasta tagusest Masu eelsest ajast kuid ilmselt on ta paljudes organisatsioonides probleemiks ka täna. Loodetavasti siiski vähem teravalt, sest tänu Masule on vähenenud pirtsakus ning tööks vajalike elektrooniliste vidinate hind.
Probleem: Milliseid töövahendeid - monitore, läpakaid, toole, telefone - töötajatele osta. Kui tihti töövahendeid uuendada? Kuidas see korraldada nii, et töötajad, juhid ja omanikud oleks rõõmsad. Kuidas see korraldada nii, et töövahendite teema ümber on minimaalselt kauplemist, vaidlemist, kadedust, raiskamist ja pettumust.
Lahendus: Eraldada igale töötajale limiit. Säästlikuma ja tagasihoidlikuma valiku puhul maksta osa ülejäänud limiidist palgana.
Lahenduse eelised: Soodustab säästlikkust. Annab valikuvõimaluse. Vähendab kauplemist, see tähendab, et kauplemine on üks kord limiidi kehtestamisel, mitte iga vidina ostmisel. Suurendab õiglust - need tublid töötajad kes on ka täna tagasihoidlikud ja säästlikud saavad selle eest kompensatsiooni.
Lahenduse miinused: Kasutamata limiidi välja maksmine palgana on tänu maksudele väga ebasoodne. 1000 kr kasutamata limiiti = 560 kr netopalka....

Mida arvad sina oleks see hea? Kas sinu organisatsioonis sellist meetodit kasutatakse?

...järgmine töökorralduse nõks juba homme!

2 comments:

  1. Ei pea just palgana välja maksma, aga miks mitte soodustada töötajale isikliku vara soetamist mida niikuinii kasutatakse ka töövahendina? Lihtsaim näide on mobiil. Võiks olla poliitika et kasutamata mobiililimiiti võib kasutada järelmaksuga soetatud telefoni maksmiseks.

    Kui on saavutatud see maagiline ühekordne kokkulepe limiitide näol, siis võiks sellest ka lähtuda et kogu see summa on mängus (firma eelarves ju niikuinii kajastatud), mitte et kui kasutad sellest 25% siis oled lihtsalt tubli poiss.

    ReplyDelete
  2. Siinjuures peab ainult maksuseaduseid järgima. Seaduse järgi on nii, et kui firma annab mobiili, tooli, läpaka vms. isiklikuks kasutuseks, siis peab proportsionaalselt töö ja era kasutusele selle asja pealt erisoodustust maksma.

    Omaette huvitav probleem on muidugi see, et kui ettevõtte läpakaga kirjutad Facebooki teate kus kutsud inimesi oma tööandja poolt korraldatavale seminarile ja samas vaatad oma tuttavate staatuse üle, et siis kas see osa läpaka kasutamist on erisoodustus või mitte. :-) Kas see on töö või eralõbu?

    ReplyDelete