Wednesday, February 10, 2010

Kolmas töökorralduse nõks - "Sinu postkastis on 56 lugemata kirja"

Kas oled mõõtnud kui palju kulutad oma tööpäevas aega e-kirjade lugemisele ja kirjutamisele? Kui töötad tavapärasel kontoritöökohal siis kindlasti palju. Kaks, kolm tundi, võib-olla isegi üle poole päeva. Valdav enamik loetud e-kirjadest on loomulikult ülimalt olulised ja tööks vajalik....ega me muidu seda ei kirjutaks/loeks. Kuid kas see on 100% nii? Kas kogu see infohulk mis meid postkasti kaudu tabab on meie töö jaoks kasulik? Julgen väita, et mitte. Kuna e-kirja kirjutamine on lihtne, adressaatide lisamine suisa pool-automaatne ja tervele listile saatmine veel eriti kerge, siis me kirjutame pigem rohkem ja rohkematele kui on optimaalne.

E-kirjadega on seotud veel ka teine probleem. Nimelt kipuvad inimesed elektroonilise suhtlemise käigus minema kergemini tülli. Kuna e-kirja kaudu ei ole suhtlus tagasisidestatud, siis kipume väljaütlemistel (kirjutamisel) olema julgemad ja tõlgendamisel (lugemisel) negatiivsemad. E-kirjaga ei tule lihtsalt kaasa sõnu pehmendavat naeratust.

Niisiis, kuidas vähendada ajakulu e-korrespondentsile ja vähendada tülisid? Töökorralduse nõks nr. 3 mille välja pakun on limiit e-kirjadele. Limiit võiks koosneda kahest osast:
- Töötaja poolt kirjutatud ja teiste poolt loetud tähemärkide arv. Näiteks kui saata kahele inimesele 100 märgi pikkune e-kiri, siis tähendab see 200 tähemärgist kulu.
- Kahe inimese vahel edasi-tagasi saadetud kirjade arv. Kui see ületab näiteks numbrit 6, siis on otstarbekas lõpetada see korrespondents ühe telefonikõne või kohtumisega.

Võimalikud probleemid. Tuleb tunnistada, et sellise lähenemisega kaasneb mitmeid ohte. Näiteks saab kirju lühendada vähendades viisakusavaldusi nagu "Tere", "Tervitades", "Palun". See muudaks suhtluse ebaviisakamaks. Teine oht mis igasugu limiitide ja (müügi)maksudega alati kaasneb on ebaproportsionaalselt suur kulu limiidi arvestamisele.

Kokkuvõttes: Limiitide rakendamine e-kirjavahetusele oleks päris tülikas. Nii, et seniks mõelgem enne "Send" nupu vajutamist. Kas ikka kõik need kellele see kiri läheb peavad selle saama? Või äkki kirja saatmise asemel astuks hoopis adressaadi toast läbi?

No comments:

Post a Comment