Märt Ridala's thoughts

Eesti 2009 eelarve kulude maht on 96,7 miljardit krooni. Tundub, et ei tule kokku ja lõigatakse sellest suurte probleemidega 8 miljardit. (loodetavasti) 2008 algne eelarve kulude maht oli 93,275 miljardit krooni ja sellest lõigati juunis lisaeelarvega suurte pingutustega 3,2 miljardit . Nüüd püant. 2007 aasta eelarve kulude maht oli 74,78 miljardit, millele aasta keskel tehti lisaeelarve 6,2 miljardi krooniste tuludega . Kokku ikkagi ainult 80,9 miljardit seega. Ehk siis summa, milleni praegu väga teravate ja valusate lõigetega tahetakse jõuda! Nii, et 2008. eelarve tehti lihtsalt liiga suur. Kui 2008 eelarve oleks jäetud lihtsalt sama suureks kui 2007, siis meil poleks praegu probleemi. Aga kas mäletate 2007. kevadet ja suve ehk aega kui 2008 aasta eelarve põhiraamistik koostati? Siis oli meil just olnud pronkssõdur, valitsuse kritiseerimine oli absoluutselt ebamoraalne ja nii läkski 2008 a. eelarvesse suht sujuvalt palju õhku sisse. Majandusanalüütikud küll arvamuslugusid kirjutasid...

...on Alexander Stubb. Alex suhtleb maailmaga läbi enda blogi http://www.alexstubb.com . Kirjutab ise. Kirjutab avalikult sellest mida teeb, kellega kohtub ja mis toimub. Erinevalt meie poliitikute blogidest on lisaks läbi-toimetatud arvamuslugudele ka igapäevast ja vahetut kirjeldust tööst ja tegemistest. Näiteks, kohtusime EU välisministritega . Väga hea sissevaade sellesse kuidas otsused sünnivad, mida arutatakse. Lugege natuke ja teis tekib küsimus, et .... miks kõik otsustajad nii avatud kaartidega ei mängi. Lehel on 75 - 90 000 külastajat kuus ja viimasel kuul lausa 106-st eri riigist . Blogijana arvan, et pidev avalikkusega vahetult suhtlemine, oma arvamuse kirjutamine ja selle kommentaaride lugemine paneb paremini töötama, riigimehelikult käituma, ausamalt otsustama. (Loe siit Aavo Kokki arvamuslugu positiivsest survest .) Igatahes on Alex Stubbi blogi hea näide otsedemokraatia algetest, interneti kui meediakanali võimalustest ja IT võimalustest muuta valitsemist. Järgmise väik...

Käisime nädalavahetusel Helsingis. Talv, lumi ja iluuisutamine. Nagu meile nii ka sinna jõudnud majanduskriis. Mitte päris nii tõsine kui meil... sest ega ka tõus ei olnud seal nii uhke ja äge nagu meil. Igatahes olid seal bussipeatused täis kleebitud suuri reklaamplakateid, mis ütlesid "Älä ruoki lamaa ... säästämällä" (Ära toida säästmisega majanduskriisi.) Alguses pani kukalt kratsima, et mis nüüd on siis tarbimist hakatud õhutama vä?! Selgub, et tegemist on suurema kampaaniaga mida toetavad mitmed Soome (meedia) ettevõtted , sh. Helsingin Sanomat, MTV3.... Kampaanial on oma veebileht ja kalkulaator mis näitab millised on tagajärjed kui säästad. Selline kampaania on kahe otsaga. Kindlasti oleks olnud õigem teha buumi ajal kampaania, mis oleks õhutanud säästma ja mitte laenama (Eestis siis aastatel 2006-2007). Selle tulemusena poleks makromajandus liiga kõrgele üle võlli roninud ja kukkumine oleks saanud vähem järsk. Majandussurutise ajal tarbimisele õhutav kampaania ...

Sotsiaalministeeriumis on valmimas pensioniseaduse muudatuse eelnõu mis muudab oluliselt riikliku pensioni maksmise korda. Alates aastast 2020 hakkab riikliku pensioni suurus sõltuma pensionäri laste poolt makstava sotsiaalmaksu suurusest. Üleminek praeguselt süsteemilt uuele toimub astmeliselt ning aastal 2025 arvestatakse pensioneid järgmiselt: Pensionäri laste sotsiaalmaksu pensioni osast (20% bruto palgast) lahutatakse laste endi 2. pensionisamba makse (4%) ning ülejäänud 16% läheb lapse vanemate pensionide arvestuseks. Seega saab iga pensionäri riikliku pensioni suurus olema tema laste 8% brutopalkade summa. Uus süsteem on tunduvalt parem ja õiglasem kui praegune. Süsteem soodustab inimesi saama ja kasvatama lapsi . Süsteem tagab ka selle, et inimesed oleks huvitatud enda laste harimisest, et neist kasvaksid tublid ja edukad töötajad. Kui lastest kasvavad joodikud või töötud, siis sellest pension ei kasva. Süsteem on praegusest riiklikust pensionisüsteemist õiglasem tagades se...

Nädal tagasi lahvatas Indias tõsine finantsskandaal - selgus, et suuruselt neljas IT eksportija - Satyam - on juba aastaid oma raamatupidamisandmeid võltsinud. Tegemist tõesti suure jamaga. Tööta võib jääda kuni 40%-i nende 53 000-st töötajast . Kriis tõmbas üle 7%-lisse langusesse Bombay börsi ja kõigutas isegi ruupia kurssi . Probleem võib olla väga tõsiste tagajärgedega. Kui selgub, et Indias ei ole corporate finance-ga kõik korras, siis võib see tähendada pidurdust IT ja äriprotsesside outsourcingul sinna. Tõenäosus, et ka teised suured IT ja teenuste firmad ei ole oma raamatupidamises päris ausad olnud on suur, sest surve tohutu kiireks kasvuks on seal väga suur. Loe seda väikest arvutust Infosys-i ja Zensari kohta. Nagu autor leiab peaks nad enda väidetavate kasvunumbrite tagamiseks palkama 50 uut töötajat iga päev=200 tööintervjuud iga päev. Mina ei kujuta ette kuidas insenere sellise kiirusega palgata suudetakse ja siis nad ka efektiivselt tööle saadakse. Siin ka minu varasem ...