Märt Ridala's thoughts

Nädala blogis üleval olnud küsitlus näitas, et Eesti riigihangete osas eristuvad kolm teemat mida parandada: - "Omade jopede" eelistamine - Hanke objekt peaks olema paremini sõnastatud - Hinna osatähtsus peaks valiku tegemisel olema väiksem Minu arvates peaks debati esimene küsimus olema siiski see, et kas "korruptsiooni vältimine" kui tänase riigihangete süsteemi esmane prioriteet peaks olema esmane prioriteet. Võimalik, et nii peab olema. Paraku peame aga arvestama, et korruptsiooni minimeerides on hangete protsess kallis ja tihti ei saavutata ei soodsaimat ega sobivaimat tulemust.

Kõik kes on riigihangetega midagi ostnud või riigihangetel midagi pakkunud teavad, et tihti ei saavutata riigihankega just kõige paremat tulemust: Hanke võitnud lahendus ei pruugi olla üldse see, mida ostja ostaks, aga protseduuride tõttu hange sellise lahenduseni jõudis. Veelgi hullem on see kui hange vaidlustatakse ja kogu protsess jääb toppama nagu tänavu paljude tee-ehituse projektidega on läinud. Paralleele tõmmates, siis kujutagem ette absurdset olukorda omale isikliku mobiiltelefoni ostmisel. Näiteks valite välja Nokia telefoni, aga Apple kaebab teie peale vaidluskomisjoni ja te peate pool aastat kohtut käima ja/või uusti telefoni valima hakkama.... Kui riigihangete valdkonda analüüsida, siis saab kogu probleemistik alguse sellest, et Riigihangete korralduse eesmärk ei ole mitte sobivaima ostu tagamine vaid korruptsiooni vältimine. Selle eesmärgi täitmisel on korraldus efektiivne. Paraku tuleb selle eesmärgi ohvriks tuua ostuprotsessi kiiruse, ostuprotsessi kulu (nii ostja kui p...