Friday, December 26, 2008

Võlglastest

Täna oli mul mõtlemapanev kohtumine ühe alustava tarkvara firma esindajatega. Nad olid teinud mitmekuise arendusprojekti ühele hindade võrdlemisega tegelevale portaalile. Kahjuks aga hakkas klient projekti lõpus välja tooma tarkvaras igasugu puudusi ja nendele viidates ei ole valmis maksma arvet. Küsimus on kümnetes, isegi sadades tuhandetes kroonides. Alustava ettevõtte jaoks on taoline äriline tüng ilmselt suurem probleem kui juba töötavale ärile. Esiteks pole leping juristi poolt väga põhjalikult läbi töötatud, samuti puudub raha, aeg ja kogemus taoliste probleemide lahendamisel... või siis äärmisel juhul ka kahjumi alla neelamisel.

Kuidas selliseid probleeme vältida? Kas siin võiks olla võimalus OpenCoffee ümber kogunenud inimestel kogemuste vahetamisel? Vahetame vähemalt kogemust selles kuidas taolist ohtu minimeerida. Kas peaks kuidagi riik aitama? Antud juhul olid abiks ka tublid Tallinna Inkubaatori inimesed. Väga tubli neist! Kas tuleks teha mingi tünga tegijate isikute ja ettevõtete üldrahvuslik mustnimekiri?

(Riigi otsene abi oleks muidugi kohane siis küsida kui riik lõpuks võtab käendada veelgi nõrgema sotsiaalse grupi - üksikemad.)

Tuesday, December 23, 2008

Veel isiklikust bilansist

Siin väike täiendus eelmisele postitusele.

Mis on isiklikul tasandil varad, millega saab lisa teenida ehk mida võib lugeda aktivaks. Mina arvan, et aktivaks võib veel lisaks oma vabale rahale, investeeringutele ja oskustele lugeda ka:
- Enda mainet -> Ole hea ja töökas.
- Enda tutvusi -> Ole avatud ja sõbralik, aita teisi.
- Enda teadmisi -> Õpi.

Lõpuks veel ka mõte passiva kohta:
Kui kodanikul A on korter Mustamäel ja pole pangalaenu ning kodanikul B on 4 miljoniline maja Viimsis, mille eest tal tuleb veel 2 miljonit pangalaenu maksta, siis kodanik A on tegelikult rikkam! Kodanik B võib küll väita, et tal on 2 miljoni krooni eest vara, aga see on vale arusaam. See vara on täiesti mitte likviidne ja seega finantsiliselt kasutu. Küll, aga on kodanikul B 2 miljonit krooni kohustusi, mille võrra ta ongi kodanikust A halvemas seisus.
(Autode puhul on see kõik veel palju hullem, sest erinevalt kinnisvarast nende väärtus ka reaalselt haihtub.) Nii, et majanduslikult kõige halvem otsus on osta laenu raha eest kallis auto. :-)

Monday, December 22, 2008

Kinnisvara kus sa ise elad ja auto millega sa ise sõidad on finantsKOHUSTUSED


Mis on suurim takistus Eesti alustavale ettevõtlusele? Riigimaksud? Vähesed toetused? Halb infrastruktuur? Vähene riskikapital? Kõik need ka, aga arvatavasti suurim probleem on mujal. Suurimaks probleemiks on .... meie tublimate tegijate isiklikud võlakohustused. Kodulaenud, autolaenud, krediitkaardilaenud. Kui me satume mõne hea äriidee peale, siis... me ei saa seda teostada, sest järgmine liising vaja maksta, korteri üür vaja tasuda, auto vaja maksta.

Kas olete mõelnud, et miks nii on juhtunud? Lugesin hiljuti Robert T. Kiyosaki ja Sharon L. Lechteri raamatut "Rikas isa, vaene isa" ja seal oli väga huvitavalt lahti seletatud kuidas me sellisesse laenu-töö-oravarattasse koos kogu Lääne-Euroopa ja USA keskklassiga sattusime. Me tegime vea ja arvasime, et meie kodu ja meie asjad on meie personaalsed aktivad. Et võtame laenu, ostame endale asju ja suurendame sellega enda bilanssi ja enda tuluteenimise võimet. Kahjuks see aga nii ei ole. Kõik meie isiklikuks tarbeks ostetud asjade laenud on meie kohustused - nad muudavad igasuguse ettevõtluse alustamise kordades keerulisemaks. Me ju teame, et iga kuu alguses ootavad Swed, SEB, Nordea, Sampo meilt oma. Lisaks tähendavad suurem kodu ning suurem auto ka suuremaid kommunaal ja muid püsikulusid, suuremaid kindlustusmakseid. Teiselt poolt - suurem kodu ja suurem auto - ei too meile mitte midagi rohkem sisse.

Kogu Eesti välisvõlg on kasvanud aastast 2003-2008 kolmekordseks. Jumal tänatud, et praeguseks on kasv peatunud ja finantsiliselt eriti kahjulik autode ostmine kordades vähenenud.

Mõned nõuanded isiklikuks finantsarvestuseks:
- Aktiva poolele saab arvestada ainult varasid, mis toovad tulusid.
- Kõik varad, mis on isiklikuks tarbeks tuleb kajastada bilansiväliselt ehk nemad tulutootmises ei osale.
- Kõik laenud - ka bilansiväliste kirjete omad - tuleb aga kajastada passivas.
- Seega enamike inimeste puhul on ainsaks aktiva komponendiks immateriaalne vara ndi teadmiste, töökuse, oskuste, aususe ja tubliduse näol.
- Haridusse tehtud investeeringud on väga head - suurendavad aktivat ehk tulude tootmise võimekust.
- Säästmine on hea - suurendab samuti aktivat ehk tulude tootmise võimekust.

Aga kõik ei ole ju kadunud. Küll need laenud millalgi makstud saab. Peaasi, et uut ära enam võta. :-) Ka on paljud meie tublid keskklassi inimesed jõudnud nii kaugele, et on oma laenu eest ostetud kodus remondi ära teinud ja saavad nüüd pahteldamise asemel õhtuti internetist tarkusi ammutada... ja võib-olla varsti ka mõne targa mõtte najal tegusid tegema hakata.

Nii, et head personaalse bilansi ja kasumiaruande koostamist! Minul on jäänud 3,5 aastat kodulaenu-oravaratast ja pärast selle maksmist ma küll mõnda aega kolida ei viitsi. :-)

Saturday, December 6, 2008

Ettevõtja palk, Ekspress, TV3.... ehk kuidas Uus Vedur käima lüüa!

Idee nimega Ettevõtja palk mille ma veebruarikuus siia blogisse kirjutasin ja mille koos pikema esseega Toivo Tänavsuu Uue veduri konkursile saatsin .... osutus edukaks. :-) Idee mainiti ära Ekspressis ja käisin rääkimas sellest ka Mihkel Raua Õhtuses Ekspressis. Lisaks minu ja Reigo Lehtla ägedatele majanduse päästmise ideedele olid saates veel teemadeks perevägivald, alasti uudised ja mereröövlid. Njah, aga meedia kolletumine ei ole minu teema.

Igatahes olen saanud väga palju positiivset tagasisidet Ettevõtja palga idee kohta. Suured tänud kõigile! Kuid kuigi idee on paljudele meeldinud on jäänud üles küsimus, et kuidas seda ikka realiseerida. Kuidas teha nii, et raha lihtsalt tasku ei panda ja et ettevõtja palgast mingi petuskeem ei tekiks. Eks nagu ka uue äri alustamisel nii ka selle idee puhul on teostus vaat et isegi olulisem kui idee ise ja seega tuleb see teostus hoolikalt läbi mõelda. Aga mul on ka lahendus välja pakkuda! Päris hea lahendus. :-) Teeme Ettevõtja palga jagamise konkursi korras! Seletan kohe täpsemalt!

Iga aasta korraldatakse Eestis Ajujahi nimelist konkurssi: http://ajujaht.delfi.ee/. Ajujahi konkursil saavad osaleda noored oma ideedega mida hindab zürii. Zürii kus on auväärt tegijad ja juhid Eesti edukatest ettevõtetest. Näiteks see aasta juhib züriid Avo Kokk. Eks täpsemalt loe konkursist, ideedest ja konkursi käigust Ajujahi lehelt, aga konkursi tulemus on see, et zürii valib parima idee välja, ta saab miljon krooni ja abi idee edasisel käivitamisel.

Minu arvates oleks hea mõte kui kas Ajujahi kõrvale või siis Ajujaht ise muuta tõsisemaks tegevuseks. Kui senini on ta olnud selline noortele tudengitele pool hobikorras üritus, siis võiks talle seada tõsisema eesmärgi - ei rohkem ega vähem kui leida need meie majanduse jaoks puudu olevad Nokiad. Seaks talle eemärgiks luua uusi tugevaid tehnoloogiaettevõtteid.

Kuidas? Sarnaselt praegusele toimuks ideede valik professionaalides koosneva zürii poolt, aga valitaks välja mitte üks vaid näiteks kümme või 50 parimat ja neile tegijatele antaks siis "Ettevõtja palka" 6 kuuks või aastaks. Mõte oleks ühendada kogu Eesti ühiskond. Ühendada nii riigi kui eraettevõtjate ponnistused ja teadmised ning luua meile iga aasta 3 uut Webmediat, Skype-i ja MicroLinki.

Sedasi saaksime me vältida "Ettevõtja palga" kurjasti kasutamise ohtu, sest kõigil tegijatel oleks pidevalt positiivne (meedia) tähelepanu. Oleks au asi öelda, "ma võitsin Ajujahi ja annan nüüd endast 110%-i, et ise enda ja kogu riigi põli paremaks teha". Kui palgasaaja osutub loruks, siis teaksid seda kõik tema sõbrad, kolleegid ja tulevased tööandjad.

Sedasi saaksime me toetada parimaid ideid, sest ideede vahel teeks valiku Eesti kogenud ettevõtjate ja riigiametnike paremik, mitte ei oleks otsuse tegemine üksiku bürokraadi teha.

Sedasi saaksime me tegijateks parimad tegijad, sest oleks au asi konkursil osaleda ja lisaks antaks ka võimalus oma idee reaalselt ellu viia, mitte ei peaks idee teostamiseks enda perekonda ühikasse kolima.

Wednesday, November 26, 2008

Slush - 4 (male, pokker või rulett)

Slush-i lõpu paneelis esines Leedu eduka IT ettevõtmise (GetJar) juht Ilja väga huvitava mõttega.
Kui ta oli ülikoolis ja õppis finantsjuhtimist, siis oli ta kindel, et ettevõtlus on MALE. Õpid selgeks reeglid, taktika ja mängu ja sa võidad kindlasti.

Peale seda kui ta oli mõnda aega äris töötanud, leidis ta, et äri on ikkagi POKKER. Reeglid on tähtsad, taktika on tähtis, aga paganama palju on ikka kinni õnnest.

Nüüd kus ta äri on saavutanud suure edu.... arvab ta, et äri üles ehitamine on RULETT. :-) Miks? Nad tegid oma 20 teenust, neil oli 200 mängu. Kõike natuke taheti, aga mingit suurt edu neist ei tulnud. Ja mis lõpuks nad tippu viis oli üks nende sisemiseks kasutuseks tehtud tehniline mängude testimise süsteem. "A utility". Nii, et ära pane välja palju panuseid, ära pane liiga suurt panust ühele numbrile. Jälgi kõiki variante ja võta välja võit.

Hmmmm...... ma vist olen veel seisukohal, et äri üles ehitamine on ikka POKKER.... aga mine sa tea ka.

Slush - 3

Slush 7
Mitme nädala jooksul enne Slushi oli värsketel startup-del võimalik saata Slush-i züriile enda äri-idee. Zürii valis välja neist 7 keda publikule esitleti ja lisaks lähevad piletirahad neist 2-e parima toetamiseks. Siin need 7, keda esitleti alustades 2-st minu arvates kõige põnevamast:

Siilein Research. Idee on kasutada mängimisele kulutatav aeg ja energia millekski kasulikuks. Ehk teha mänge, mille tulemusena sünnib midagi kasulikku. Näiteks on nad loonud mängu, kus peab kuulama teksti ja selle siis arvutisse sisestama. Sedasi saavad nad väga soodsalt pakuda kõne tekstiks tegemise teenust. Potentsiaali ideel on - hinnanguliselt kulutavad inimesed 9 miljardit tundi aastas pelgalt Solitaire mängimise peale.

Illme. Lahendada nohu, gripi ja teiste lihtsate aga ravimatute haiguste probleem. Idee sisuks ei ole mitte uus äge rohi vaid "if you cannot cure it you hide from it". Ehk vältida haigeid inimesi ja nakatusohtlikke kohti. Tehniliseks lahenduseks on kasutada inimeste poolt sots. võrgustikesse sisestatavat staatusinfot, otsida sealt viiteid haige olemise kohta, siduda see geograafilise asukohaga ja teha sellest järeldusi. Minu arust fantastiline idee! Lisaks nakkushaiguste levikule saab sots.võrgustike staatusinfo järgi igasugu huvitavaid järeldusi ja statistikat teha. Täiesti uus lähenemine.

Teised ideed:
"WhenWorld" - keskkond kus saavad olema kirjas kõigi uute toodete ja versioonide launch-mise ajad.
FPC - Food Price Comparison. Teha toidu hinnavaatlus.
Pot It! - Ühiste ostude korraldamise keskkond. Kasutusvõimalused alates mingite projekt-ürituste korraldamisest kuni kombaini ostmiseni.
Hila - Kohalike omavalitsuste sotsiaalvõrgustik. Ehk sait kus kodanikud saavad esitada pretentsioone mingi tänava augu vms. kohta.
Classic Explorer - Klassikalise muusika otsimiseks loodav keskkond ja süsteem.

Head ideed tulevad kui kohtuvad muu ala inimene ja (IT) tehnoloogia inimene! Illme-d teevad koos arst ja veebiarendaja. Siilein Research-i psühholoog ja progeja.

Tuesday, November 25, 2008

Slush - 2

Veel 2009-st ja majandusest.
Monty Wedenius, MySQL-i looja rääkis Slush-l, et ajad on küll globaalmajanduses rasked, aga pole head ilma halvata. Positiivne on see, et firmad otsivad kulude kokkuhoiuks võimalust ja kui sinu alustav ettevõte aitab neil seda teha, siis saad sa oma äri käima.

Mis on startup-i ja ka teiste ettevõtete juhtimisel põhilised. (Petteri Koponen Jaiku looja, Ilkka Paananen Sumea käivitaja, Sampo Karjalainen Habbo Hotelli looja)

Number üks on tiim! Hea tiim on see, mis on põhifaktor edu ja ebaedu vahel. Oma tiimi liikmed tuleb valida hoolikalt ja nad peavad tööd tegema südamega ja hoolikalt. Ettevõte peab enda töötajate eest hoolitsema, isegi kui ajad on halvad. Ka koondamist tuleb teha inimestest hoolides, siis aitavad töötajad ettevõttel rasked ajad üle elada. Küsisin paneelilt, et kas startup-i saab käivitada ka üksi ja kas peab kindlasti asutajate hulgas olema programmeerija. Üldiselt arvati, et koos on palju lihtsam ettevõtet käivitada, üksi on väga üksildane kui pole isegi kedagi kellega ideid arutada. Samuti on ise programmeerimine kasulik, sest vähendab kapitali kulutamise kiirust märkimisväärselt.

Rääkides aga siin ennast presenteerinud startup-dega ütleksin, et oluline ei ole programmeerija vaid oluline on, et ettevõtte põhikompetents on ettevõttes. Nii, et kui firma on sügavalt tehnoloogia startup, siis tasub programmeerijad endale palgata ja siis on ka asutajate sügavad tehnilised teadmised vajalikud. Kui aga oled lihtsalt internetti/IT-d kasutav ettevõtte kelle äri idee on hoopis muult alalt, näiteks muusika - www.orxter.com või juristiteenused, siis võib kogu IT sisse osta. Näiteks MicroLinki inkubaatori raames pakutava atraktiise startup pakkumise raames. :-)

Nii, et nr.2! Hoia oma põhikompetents enda juures, aga kõike mida saad, osta sisse ja ära tekita endale püsikulu töötajate näol.

Ja veel toodi välja väga tähtsad tõed:
- Ettevõtja põhiülesandeks on hoida ettevõte töös. Hoolitseda kasumi eest, aga ka lepingute, rahavoogude jms. eest, et jätkuks tööd ja leiba nii sulle kui ka töötajatele.
- Tee asju mida sinu kliendid vajavad. Näiteks mängukeskkonna looja Apaja investeeris terve aasta ja hulga raha, et luua oma mängijatele virtuaalmaailm. Nad unustasid küsida aga enne, et kas nende kliendid sellist keskkonda ka soovivad... selgus, et ei soovinud. :-(
- Tee asju, mis loovad väärtust. Kui teed asju, süsteeme, lahendusi, mis teevad elu lihtsamaks ja loovad aega siis sinu äri saab olema edukas.

Monday, November 24, 2008

Slush - 1

Üldist
Slush toimus Helsinkis, Korjaamol, 24.11. Parajasti siis kui Eestit ja Soomet tabas tohutu lumetorm. Korjaamo on vana trammide remonditöökoda mis toimib nüüd seminaride pidamise kohana ja muuseumina. Külalisi oli 400 ringis (täpselt ei lugenud). Üritus jagunes kahe saali vahel. Ühes räägiti startup-dest ja teises programmeerimisest ja tehnoloogiast. Mina kuulasin startup-e.

Sun
Sun oli Slush-i Platinum sponsor ja neil oli ka oma boks kus Startup Essentials programmi reklaamiti. Sun Startup Essentials on tänase seisuga käivitatud ka Põhjamaades ja Baltimaades ning MicroLink teeb startup-de toetamisel Sun-ga koostööd.

Majandus 2009
Risto Siilasmaa, F-Secure asutaja, tänane Nokia, Elisa, F-Secure nõukogu liige, investor ja ärimees esitas enda huvitava nägemuse globaalse majanduse seisust ja selle mõjust startup-dele.
Majanduslangus -> Odavamad aktsiad -> investoritel on väga palju häid võimalusi investeerida traditsioonilistesse firmadesse, sest nende risk/invest suhe on madal kuna nande aktsiad on odavad -> riskikapitali startup-dele ei jätku. Seega on ajad rasked ja kuigi kasvuettevõtlust vajatakse, siis kapitali neile eraldatakse vähe. Teisalt on kasvuettevõtteid hädasti vaja ja selleks on vajalikud startup-d, kellest siis kasvuettevõtted saavad. Seega on hädasti vaja, et startup-desse suhtutaks patriotismiga ja neid toetataks patriootlikult. Toetama peaksid valitsus, meedia läbi positiivse suhtumise, teised ettevõtted ja partnerid. Tema üleskutse oli: Tee oma ettevõte, investeeri ettevõtetesse, toeta teisi alustavaid ettevõtteid. Vahest võib see toetus olla ka natuke irratsionaalne ja majanduslikult mitte kõige optimaalsem.

Monday, November 17, 2008

Startup-i tarkvara programmeerimine - suur risk ja kulu?

Iga IT-ga seotud startup vajab tarkvara. :-) Oma tarkvaralist lahendust, mille peal enda uut teenust osutada. Kuigi tänapäevased arendusvahendid võimaldavad suhteliselt efektiivselt ja ruttu programmeerida on see siiski üks kallis ettevõtmine. Meie kogemus näitab, et ka suhteliselt vähese funktsionaalsusega e-teenus läheb korralikult ehk siis analüüs->arhitektuur->programmeerimine->testimine metoodikaga tehes maksma minimaalselt pool miljonit krooni. Pool miljonit tähendab, et koheselt on startup-i kasumiaruande põhivara amortisatsiooni real 16 000 kr/k kulu. Kui sellele lisada veel hädavajalik lisaarenduste ja toe kulu, siis tuleb arvestada 25 000 kr/k kuluga. Seda on ilmselt paljuvõitu olukorras kus tulusid veel ei ole või on plaan pakkuda teenust hinnaga "mõnikümmend dollarit kuus".

See on üks vastik probleem!

Kuidas lahendada?
Hetkel on ilmselgelt levinuimaks lahenduseks see, et tuleb kaasata omanikeringi üks programmeerija, ehk "hacker" nagu Y-Combinatoris teda kutsutakse. Hacker, kes esialgse tarkvara valmis teeb ja ka haldamisega tegeleb. Nii riskivad värsked ettevõtjad oma tööga ja mitte pangale panditud koduga. Samuti on nii programmeeritud tarkvara kliendisõbralik. Soovitav on nimelt, et programmeerija tegeleks ka klientidega ja saaks sedasi otsest tagasisidet enda loodud tarkvara kohta.

Laiemalt võttes on probleem selles, et startup-i puhul on vaja arendada tarkvara odavalt ja kiiresti. See tähendab, et:
- ei kirjutata analüüsi,
- ei disainita arhitektuuri,
- ei testita,
- ei dokumenteerita,
- programmeerijaid on üks või kaks,
- ei ole projektijuhti, ei ole müügimeest, ei ole pakkumist,
- ei ole lepingut,
- ei ole vastuvõtu akti, arveldust, raporteid.
Sellevõrra on arendus kiirem ja odavam. Kui aga osta tarkvara arendusfirmast, siis ei ole keegi nõus ostma tarkvara, mida ei ole testitud ja millel puudub dokumentatsiooni. Arendusfirmal on väga raske tarkvara teie jaoks kirjutada kui enne ei koostata mõlema poole jaoks korrektset ja kirjeldavat tarkvara analüüsi. Ostjana tahate arendusfirma valikul pakkujaid võrrelda, tahate pakkumist, vajate lepingut.

Me mõtleme inkubaatoris selle probleemi peale ja ma loodan lähinädalatel hea lahenduse välja pakkuda.

Tuesday, November 11, 2008

Soome!

Järgmine nädal saab lausa kaks korda Soomes käidud. :-) Kes veel ei ole registreerunud, siis 24.11 on Helsinkis Slush.

Enne seda on plaanis külastada Sun-i ja alustada nende Essentials programmiga koostööd startup-de toetamiseks.

Suomi on hyvä mesta!

Wednesday, November 5, 2008

Oma ärid ja oma lapsed

Peep Laja kirjutas oma blogis väga huvitava ja inspireeriva jutu rikastest, enesearendamisest ja raha teenimisest. Ma täiendaksin seda mõttekäiku kahe teesiga:

Oma äri alustamine on nagu laste tegemine.
Kui inimesed enne alustamist teaksid kui suureks sellest tulenev tööhulk paisub, millised probleemid sellega kõik kaasnevad, kui palju su elu muutub.... siis oleks inimkond ammu vastavalt siis pankrotti läinud või välja surnud.

Oma äri on nagu oma laps
Kui sa ikka ise oled tema heaks nii palju vaeva näinud, nii palju tööd teinud, nii palju enda elu muutnud, siis sa armastad teda elu lõpuni.

Homme, neljapäeval, on OpenCoffee....9:00 Mercados. Kahjuks ma vist sinna ei jõua. Lasteaias korraldati selleks ajaks isadepäeva hommikukontsert.

Friday, October 24, 2008

Slush Helsinki

24.11 toimub Helsinkis selle aasta Soome tähtsaim startup üritus - Slush (Lörts). Esinejate hulgas on F-Secure, MySQL-i, Habbo Hotel-i, Apaja ja Jaiku loojad. Nii, et huvitavat kuulamist leiab kindlasti ja pilet maksab ainult 99 eurot + VAT. (Ehk, et poole odavam kui keskmine Äripäeva konverents.) Õpilastele on üldse tasuta. Nii, et minu värske TTÜ Ärijuhtimise ISIC kaart võib vahest üllatavates kohtades kasuks olla. :-)

Kui oled aga oma interneti või mobiili äri käivitamas, siis osale Slush Seven konkursil. Võimalik on võita 6000 eurot stardiraha oma tiimile. Tingimustes ei ole kuskil kirjas, et startup peaks just Soomest olema!

Ürituse peakorraldajad on Peter Vesterbacka ja Arctic Startup-i kutid kellega kohtusime Arctic õhtul. (Peteril oli see äge Bluetooth pall, mis teadis enda liikumisest kõike.)

Thursday, October 23, 2008

Turu loomine

Üks teema, mida oleme käsitlenud nii MicroLinki kui ka inkubaatori teenuste arendamisel - Kas ja millises mahus on võimalik luua B2B mudeliga uut turgu ja uut vajadust millegi täiesti seniolematu vastu.

Mina olen selles osas natuke skeptiline ja arvan, et kindlam strateegia on kujundada enda teenused kliendi vajadustest lähtuvalt. Teha teenuseid mingi olemasoleva probleemi lahendamiseks. Aga seda teemat laiemas ringis arutades leidsime ka edukaid näiteid sellest, et on loodud täiesti uut turgu. Näiteks Altex, kes läbi seminaride, blogimise, Twitterdamise ja internetiturunduse on loonud suure osa Eesti internetiturunduse teenuse turust. Või ka MicroLinki süsteemihaldus kes oli Eesti üks esimesi serveri- ja arvutitöökoha halduse pakkujaid ja kogu selle turu tekitas.

... aga äkki need on siiski näited sellest kuidas olemasolevale vajadusele, turundusele ja IT süsteemi käimashoidmisele, pakutakse lihtsalt teistsugune lahendus?

Nii, et küsimus mõtisklemiseks. Kas B2B turul tegutsedes on võimalik avastada ja kujundada klientides täiesti uus vajadus, seda seminaride, reklaami ja müügiga turgutada ja siis selle vajaduse rahuldamiseks hakata teenust pakkuma? Kas tead mõnda näidet? Kui palju selline tegevus aega ja raha nõuab?

P.S. Eraklientide puhul on muidugi võimalused selles vallas hoopis laiemad. Näiteks 3 aastat tagasi ei teadnud meist keegi, et enda tervise kaitsmiseks tuleb juua hapupiima 100ml plastmasspudelist. Vett aga on hoopiski kasulik torude (24 kr/m3) asemel pudelitega (10 kr/0,5l) transportida. Aga nüüd me teame! Kui tervislik hapupiim, siis Actimel. Kui vesi, siis Vichy!

Thursday, October 16, 2008

Inkubaatori projektid veebis

Mõni aeg tagasi küsisin, et kuidas saaksime inkubaatori veebi huvitavamaks teha. Kommentaarides jäi kajama soov lugeda jooksvat infot meie poolt toetatavate projektide kohta. Selleks lisasime inkubaatori veebi lisalehe Projektid kus esimesena hakkame kajastama Vilmer Ritari Võlaturu (ELM - Estonian Liabilities Market) projekti.

Wednesday, October 15, 2008

Toodete arendamine läbi inkubaatori on parem...

Lisaks inkubaatorile on alates oktoobrist meie tiimi vastutada ka MicroLinki toodete ja teenuste arendus. Tegelikult oleme juba mõnda aega proovinud menetleda nii omi toote ideid kui ka inkubaatorisse tulnud ideid täpselt ühte moodi ehk teinud igale ideele äriplaani, jälginud investeeringuid ja tulusid ning kahjumlikke tooteid hakkame ka sulgema.

Kui nüüd võrrelda toodete loomist läbi sisemise arenduse ja nende loomist väliste startup äride abil (inkubaator ja avatud innovatsioon) siis mina soovitaksin! Soovitaksin kõigil kindlasti kasutada avatud innovatsiooni! Kõigi ettevõtete omanikele soovitan panna enda ettevõtted arendama tooteid läbi väliste startup-de või tütarettevõtete! Miks? Põhjused järgmised.

Välisesse startup ideesse saab kõvad vedurid. Startup-i veavad inimesed kes on kõrgelt motiveeritud, targad ja ettevõtlikud. Mõtle ennast uue ettevõtte vedaja rolli. Sa usud enda ideesse, sa usub tulevikus miljonäriks saamist, sul on väga kiire tuludeni jõudmisega, sest muidu on pere näljas. Sa töötad iseenda heaks! Ühegi palgatöötajaga ei saa mitte kunagi nii head töö/palgakroon suhet.

Startup äri vedajad on väga turule ja rahale orienteeritud. See on nende raha mida nad teenivad ja nende kliendid.

Startup ärid on väga kokkuhoidlikud. Läpakas, tool, kontoripind...kõik kulud mõeldakse väga suure hoolega läbi. Proovi enda palgatöötaja panna 4a vanuse sülearvutiga tööle. :-)

Startup äril on võrreldes sisemise arendusega võimalus ignoreerida kõiki uue äri seisukohalt mõttetuid sisemisi protseduure ja protsesse. Arveldust ei pea tegema 100% raamatupidamisele söödavaks ja lepinguid juristide meelest 100% korrektseks.

Omanikule ja juhtidele: Startup-i kaudu majandades on palju parem ülevaade sellest kui palju raha ja tööd mingi idee käivitamiseks kulutatakse. Sisemiselt ei ole mõtet arvestada kõiki nõupidamisi ja koosolekuid ju toote arenduskuluks, sedasi läheb kulutuste üle arve pidamine kulukamaks kui sellest saadav efekt, aga neid kulutusi ikka tehakse. Pärast aga on toote omahinna arvutamine väga keeruline ja ajamahukas tegevus...sisuliselt võimatu. Välise startupi puhul on aga täpselt selge kui suured on tema kulud ja tulud. Väga lihtne on isegi puhaskasum välja arvutada.

Toote ebaõnnestumisel on lihtne teda lõpetada kui ta on tehtud startup-i kaudu. Lihtsalt likvideeritakse firma ja sellega lõppevad nii kliendi- kui ka töölepingud. Kedagi ei pea tehislikult koondama või teist tööd talle otsima. Kliendid ilmselt ka mõistavad, et kui lepingupartner lõpetab tegevuse, siis tuleb teine teenusepakkuja leida.

Aga miks hakata ettevõtjaks:
Siin on minu ingliskeelne postitust How to keep your job in tough economic times. Tundub täna, et juustunuga käib mööda suuri finantsasutusi ja töö tegemine on Eestis hetkel nii au sees nagu ei kunagi viimase paari aasta jooksul. Aga kui sul oleks oma startup, siis oleksid ise enda peremees. :-)

Monday, October 13, 2008

Mobiili teenustest

3-4.12 toimub Tallinnas, Nordic hotellis Nordic Mobile Conference. Väga lahe, et selline konverents meile hoovile tuleb ja soomlased, rootslased ning Läti, Leedu inimesed meile külla tulevad. :-) Mine ja vaata ka! Samas pane tähele, et 04.12 toimub ka OpenCoffee.

Ma ise olen senini suhtunud mobiili teenustesse suhteliselt skeptiliselt. Usun GPRS transpordikanalina ja GPS+kaardirakendusse, aga mobiilirakendused ja lisateenused....ei tea. Eks ilmselt on osaliselt skeptika põhjus ka selles, et minu 5a. vanuses Alcateli telefonis on WAP brauser, SMS ja helistamise võimalus ning thats it.

Kas mobiilirakendustega on võimalik raha teenida? Ma ütleks välja mõtte, et siis hakkab olema kui nendega saab tööd teha. Ma lähtun loogikast, et inimene on valmis maksma asjade eest, mis toovad talle tulu või vähendavad kulu.

Aga ma võin siin ka täitsa pada ajada, kogu Soome startup äri ainult mobiilirakenduste ümber käib ja igal USA startup-l on iPhone ja BlackBerry liides. Kommenteeri ja vaidle vastu!

(Postitatud üle EMT GPRS-i)

Wednesday, October 8, 2008

Normaalne inimene ei tea mis loomad on TCO ja ROI

Olen täna suhelnud mitmete müügimeestega nii Eestist kui ka Soomest. Üks huvitav tarkus tekkis selle suhtlemise käigus. (Suhtlemine on kasulik! Eriti välismaalastega.)

Et siis....
Kui piisavalt kaua mingis valdkonnas töötada ja eriti kui mingi valdkonna asja juba sajandat korda seletada ja müüa tekib tahes-tahtmata professionaalne kretinism. Tekib tunne, et "kuidas nad sellest ikka veel aru ei saa". Ma ju juba kümme korda olen sellest rääkinud peaks ju juba selgeks saama.

Kas mäletate TTÜ matemaatika õppejõudu kes vooru loengus kindlalt väidab, et muutuja vahetuse meetodiga integraali võtmine on elementaarne teadmine ja peaks igal 7. klassi õpilasel selge olema. "See oli teil ju kooliprogrammis."

Õnneks ei erine IT inimesed selles osas üldse tavalistest inimestest ja professionaalne kretinism tekib ka meil. Sellest tuleb teadlikult hoiduda! Eriti müügis. Näiteks kui müüa teenuseid väikesele ja keskmise suurusega ettevõttele, siis TCO ja ROI ei ole terminid mida saaksid müügis kasutada. Nende terminitega saab müüa ainult neile kes on vähemalt 2 korda Gartneri Symposiumil käinud. Kahjuks enamik Eesti IT tegijaid ei ole Gartneril veel käinud. TCO ja ROI on siin tegelikult ainult näited. Ka teised bullshit bingo terminid nagu "äriline lisaväärtus" või "ühtne kliendivaade" ei toimi targa ostja puhul.

Aga veel karmim näide on ühe maailma suurema IT ettevõtte Eesti haru poolt täna laiali saadetud reklaamkiri, mis algab sõnadega: "Kui teie klient mõtleb unifitseeritud kommunicatsiooni ja koostöö (UC²) peale...". (Kas sina ka said selle kirja? :-))Ma arvan, et peab vähemalt 5 aastat töötama mingi kommunikatsioonilahenduse väljatöötamise või müügi peal enne kui termin "unifitseeritud kommunikatsioon" sinu jaoks midagi tähendama hakkab.

Ehk lühidalt: Kui sa müüd, õpetad või esitled midagi, siis lähtu kuulajast ja tema teadmistest mitte enda omadest. Pane ennast kuulaja rolli - olgu selleks siis õnnetu 1. kursuse tudeng või väikeettevõtja kelle jaoks IT tähendab läpakat, Delfit, Excelit ja on kulu. Seleta oma kuulajale kuidas selline IT lahendus nagu veebipood või internetiturundus talle tulusid juurde toob ja planeerimist toetav laoprogramm kulusid kokku hoiaks.

Tervitused minu poolt kõigile TTÜ õppejõududele! Eriti matemaatikutele! :-)

Mõistete selgitused:
TCO - Total Cost of Ownership
ROI - Return on Investment
Muutuja vahetus: Keerukama avaldise korral võetakse integreerimismuutujaks uus muutuja t, mille sõltuvus x-st valitakse nii, et integraal teiseneks põhivalemite abil võetavaks. Peale integreeritava funktsiooni tuleb avaldada uue muutuja kaudu ka integreerimismuutuja diferentsiaal dx.

Ja lõppu üks kasulik tera veel! Gartner käib ringi ja kuulutab sõnumit - hoia kokku IT baasinfra pealt (Serverid, serveriruumid, PC-d, andmebaasid) ja kasuta saadud raha äriliselt otsest kasu andvate süsteemide (veebipood, müügiprogramm, automaatne arveldus, veebipoed) peale. Kui praegu on kulutused 70-30 baasinfra kasuks, siis mõne aasta pärast 50-50.

Friday, October 3, 2008

Arctic Startup õhtu - Helsinki

Külastasime eile Raunoga Arctic Startup õhtut Helsinkis.

Erinevalt Tallinna OpenCoffeest, mis on hommikukohvi vormis, toimuvad Soome startup üritused peale tööpäeva lõppu kell 18:00 ja see annab natuke teistsuguse valiku menüü osas.

Ürituse alguses oli umbes tunni jagu ettekandeid ja seejärel keskustelu vabas vormis. Erinevalt Tallinnast olid kõik esitlused inglise keeles. Ka publikumi hulgas oli palju väga erinevatest riikidest ja väga erineva taustaga külalisi. Hinnanguliselt umbes 70%-i külalistest olid soomlased. Hilisemal suhtlemisel oli soome keel abiks, aga väga hästi sai hakkama ka inglise keelega. KÕIK oskasid inglise keelt. Legend soomlaste suurest inglise keele aktsendist kehtib ainult vanema generatsiooni kohta.

Rahvast oli kokku umbes 60 ringis ning nagu juuresolevalt pildilt näha, siis pigem vanuses kus sobivaks jalanõuks on tennised.
:-)
Külalistest 4 olid naised ülejäänud enamuses 20-35a. vanused mehed. Muide see, et startup alal on ainult mehed tuli seal keskusteludes ka probleemina välja. Soome naised on "tasaarvo" suhtes väga tugevate tunnetega ja ma loodan, et nad alustavad varsti ka jõulist interneti startup äri propageerimist naiste seas.

Olukord Soome startup maastikul:
- Tegijaid on natuke rohkem kui meil, aga proportsionaalselt rahvaarvuga.
- Kuulsaimatest tegijatest näiteks Scred, kes oli üks Seedcamp-i finalistidest, kelle asutaja Kristoffer ka esines ja kellega paar sõna õnnestus vahetada.
- Probleemiks on mälestused 90-date "lama"-st, mille tulemusena paljud ettevõtjad läksid pankrotti (võlavangi) ja ettevõtlust mäletatakse tänaseni kui ohtlikku tegevust.
- Puudu on seemnefaasi investoritest. On olemas riiklikud toed TEKES-st ja suured korporatiiv investorid Nokiaga eesotsas. Vahepealne faas on katmata.
- Riiklikud toed ettevõtlusele on Soomes natuke paremad kui meil, aga siiski bürokraatlikku pingutust nõudvad ja mitte 100%-i katvad.
- Ühe startup-i arendamine teenuseks maksab seal sama palju kui meil - 100 000-500 000 eurot. (Küsisin päris mitme tegija hinnangut selle kohta.)
- Käidi välja mõte luua sild Põhjamaadest ideede USA-sse (või vähemalt Londonisse) viimiseks. See oleks väga hea plaan. Sarnaselt tegelevad väga edukalt Iisraeli ettevõtjad.

Seedcamp
Seedcamp on Londonis toimuv startup-de valiku ja aitamise üritus. Kristoffer Scred-st, Seedcamp-i finalist, soovitas kindlasti seal osaleda! Kuluks on ainult lennupiletid ja hotell. Tasuks on meeletu hulk kontakte ja kogemust. Ning finaali jõudmise korral saab sinu startup teatud mõttes kvaliteedi märgi juurde. Peale seda esineb isegi juhtumeid kus investorid helistavad sulle, mitte sina ei pea kerjama kõigilt võimalust kohtumiseks.

Igas maailma sadamas on vähemalt üks eestlane.
Väga tore oli kohtumine Marko Lepikuga. Marko on väga palju maailmas ringi rännanud ja suurte kogemustega veebiäri ajamises ja eelkõige turunduses. Kui teil on vaja oma e-teenust toetavate artiklite kirjutajat või PR-i tegijat, siis otsige Marko üles.

Arctic Startup
Arctic Startup-i asja ajavad kolmekesi Miikka, Antti ja Ville. Kõigi kolmega õnnestus ka kohapeal pikemalt rääkida. Hetkel tehakse seda töö kõrvalt ja tulusid ettevõtmine väga ei too. Aga põnev on! Lehel on külastajaid 5000 ringis iga kuu ja neil on mõned plaanid ka hakata tulusid teenima selle hobiga. Ville pakkus välja ka idee Arctic Startup-i õhtu korraldamiseks Tallinnas. Võiks ju teha! Kas oleksid käsi tulema?

Muud
Ideede salajas hoidmine ja ise arendamine oli kõigi arvates halb mõte. Hoides ideed salajas jääb ära kasutamata kümnete inimeste panus selle idee arendamisse, mida saaksid kui ideest räägiksid.

Pall
Selle õhtu kõige põnevamaks vidinaks oli see Peteri käes olev pall. See on nelja Oulu inseneri poolt välja arendatud Bluetooth pall, mis on midagi nagu Nintendo Wii. Ta saab aru kui teda pööratakse, visatakse, pigistatakse, tõstetakse. Tema sees on kompass. Ta saadab enda liikumise kohta infot üle Bluetooth-i. Pildil näiteks käib piljardi mäng Nokia N95 ekraanil, mida juhitakse selle palliga. Keerad palli, keerab piljardikepp, raputad palli, toimub löök vastavalt raputuse tugevusele. Asja võlu on nii palli enda tehnoloogias kui ka tarkvaras, mis sensoritelt tulevad analoogsignaale analüüsib. Hetkel on pall valmis USA turule minekuks. Nii, et kui sellest pallist järgmise (kahe) aasta jooksul saab uus iPhone, siis minu blogist lugesite sellest esimesena. :-)
Ahjaa, pall on veekindel, aga tema akusid saab laadida. Tema sisse on pandud veel edev sinine vilkuv lambike.

Monday, September 29, 2008

Tahad saada enda startupi uudise rahvusvahelisse pressi?

Nagu varem kirjutasin alustasin koostööd Arctic Startup-ga. Kui soovid, et sinu startup ettevõtmisest või startup-e toetavast programmist kirjutataks seal, siis kirjuta mulle. Ma hea meelega aitan Eesti innovaatilisi ettevõtmisi ja teeme siis koos loo Arcticusse. :-)

Või tule ise meiega neljapäeval, 02.10, Helsinkisse Arctic Eveningule. Või tule hommikul Open Coffeele. Kui jõuad enda pitch-i enne kella 10-t ära teha, siis ma jõuan ta ka ära kuulata ja temast kirjutada.

Veebilehtede ränking liikluse arvestuses andmetel maailmas (wwww.alexa.com):
Arctic Startup - 222 921 kohal..
mridala.blogspot.com 8 846 117 kohal.

Thursday, September 25, 2008

Hetkeseis inkubaatori ettevõtmistega

Eelmise postituse kommentaarides tegid Peep ja Jüri ettepaneku kajastada inkubaatori veebis jooksvalt seisu ettevõtmistega. Kuna veebi arendus võib veidi aega võtta, siis kirjutan hetkeseisu kohta postituse siia.

SLA kalkulaator
Kõige kaugemal on inkubaatori idee SLA kalkulaator. Selle lahenduse programmeerimine käib suure hooga Valgevene tarkvarafirmas ITransition. Meie jaoks on kogemus sellisest globaalsest outsource-misest väga huvitav ja kasulik. ITransition on tänaseni teinud enda tööd väga tublilt. Välismaalt programmeerimisest mõnikord pikemalt, aga siin paar nõuannet sellel teemal:
- Käi projekti alguses kohal. Näe neid ja näita ennast.
- Pea iganädalaselt regulaarseid Skype (pildi) konverentse. Isegi kui midagi öelda ei ole, ikka suhtle!
- Ka meie jaoks odavates riikides elavad Inimesed! Inimesed kes väärivad austust, sünnipäeva meeles pidamist ja suhtlemist.
- Arvesta, et endal kulub palju aega suhtlemise ja korraldamise peale.

Teine idee
Kahjuks teise idee sisu ja nime ma hetkel öelda ei saa. Igatahes jõudsime ühe idee arendajatega, keda on suisa kolmeliikmeline tiim, nii kaugele, et nad kolisid meie kontorisse ideed enne launchi lõpuni viima. Kontorisse kolimine on osutunud väga kasulikuks! Koostöö toimib ikka 100 korda kiiremini kui inimesed on samal korrusel võrreldes sellega kui kohtutakse kord kuus.

Idee koodnimega - Võlaturg
Selle idee sisu on natuke muutunud. Tänaseks on idee prototüüpimise faasis. See tähendab, et meie programmeerisime valmis prototüübi, mille abil idee autor tutvustab loodavat lahendust potentsiaalsetele klientidele sel ja järgmistel nädalatel.

e-advokaat
Vahepeal e-advokaadi ideed edasi ei ole arendatud, töötanud on vana keskkond ja idee autorid on teeninud enda igapäevast leiba enda päevatöökohtades. :-) Nüüd on aga uus plaan valmis ja peale selle osas kokkuleppimist läheb äri arendus edasi.

Need olid neli projekti, millega oleme kaugemale jõudnud, aga lisaks neile on meil ka veel tooremaid ideesid - projekte.

Lisaks ideedele - otsime me partnereid kellega ideede arendamist toetada: Turundust ja müüki.
Võimalik, et mõne idee toetamisel oleks vaja ka riskikapitali.

Tuesday, September 23, 2008

Inkubaatori leht huvitavamaks

Tahame parandada inkubaatori lehe külastatavust. Palun aita meid! :-) Tahame teha inkubaatori lehte atraktiivsemaks, et oleks põhjust teda rohkem vaatamas käia. Senini oleme mõelnud järgmiste teemade peale, mis on plaanis realiseerida:
- Ideede kirjutamise, hindamise ja kommenteerimise foorum.
- Uudistevoog.

Mida veel võiks teha, et sa tuleksid meie lehte tihedamini lugema?

Sunday, September 21, 2008

Koostöö ArcticStartup-ga

Alustasin koostööd Arctic Startup-ga. Arctic Startup on soomlaste poolt veetav infoportaal, kus kirjutatakse Põhjamaade ja Baltikumi interneti startup-dest. Keskkonna eesmärgiks võiks nimetada on ettevõtliku ja optimistliku meelsuse levitamist ning uute startup-de aitamist läbi info ja kontaktide jagamise.

Samuti on plaanis külastada 02.10 Helsingis toimuvat Arctic Startup üritust, tutvuda Soome ja põhjamaade startup ettevõtjatega ja luua kontakte startup-e käivitada aitavate "tugistruktuuridega" - turunduse, müügi, riskikapitalistidega. Tule ka!

Esimesena peaks Arctic Startupis "meilt" ilmuma intervjuu Valentin Ivanoviga kes käivitas eelmisel nädalal Eesti oma miniblogimise keskkonna Bizi

Loe ka varasemaid Eestist pärit innovatsiooniuudiseid.

Sunday, September 14, 2008

Tasuta idee: SaaS lahenduste portal

Pakun välja... vist juba kolmanda.... tasuta äri-idee. Võimalus globaalselt raha teenida. :-) Kuna tegemist ideega globaalsele turule, siis kirja sai ta pandud inglise keeles:
Business idea giveaway: A SaaS solution portal

..ja tõesti ma ei usu, et äri-ideid on mõtet salajas hoida: Should you keep your e-service ideas secret?

Wednesday, September 10, 2008

Küsin arvamust

Palun anna arvamus.... minu eestikeelses blogis küsimusele, et mida teeksid kui sul oleks äri-idee.


Inglisekeelses blogis ütle kui suur organisatsioon suudab effektiivselt tegeleda avatud innovatsiooniga: http://martridala.blogspot.com

Tuesday, September 9, 2008

Uus Vedur

Kirjutasin essee Toivo Tänavsuu väljakuulutatud visioonikonkursile "Uus vedur". Soovitan ka sinul hea lugeja osaleda. :-) Esialgu visioone liiga palju laekunud ei ole ja ma arvan, et teema on huvitav ning samas väga tähtis.

Minu essee:

Selleks, et viia kogu Eesti majandus uuele tasemele ei piisa ühest ettevõttest, ühest ideest või ühest lahendusest ehk nn. Nokiast. Kui meil oleks võimalik ühe tegevusega kogu majandus järgmisele tasemele viia, siis me oleks seda juba teinud. Nii, et lahendus ei ole lihtne kuid selle võrra on ta kestvam. Lihtsat lahendust on lihtne saavutada ja lihtne kaotada, lihtne kopeerida ja „teha sama asja, aga odavamalt.”

Selleks, et leida meie majandusele Uus vedur tuleb esmalt vaadata, et kus lasub meie potentsiaal. Millised Eesti omadused, varad, oskused annavad meile võimalusi majandust kasvatada. Vaatlen põgusalt ka valdkondi, kus meil ei ole võimalik uut taset saavutada. Seda selleks, et me lõpetaksime enda varade ja aja raiskamise nende valdkondade arendamise peale.

Loodusressurssid
Meie loodusressursside osas on majanduse seisukohast tähelepanuväärsed põlevkivi, mets ja põllumajandusmaa. Põlevkivi annab veel mõneks ajaks meile võimaluse olla energiasõltumatu ja samuti saab tema produktidega päris hästi kaubelda maailmaturul nii, et keskmiselt heaks äraelamiseks on põlevkivist abi.
Põllumajandusmaa ja mets on üha kasvava väärtusega. Arvestades maailma üha kasvavat rahvastikku ja halvenevat kliimat mängib oma põllumajandus lähimatel aastakümnetel väga olulist rolli näljast pääsemisel. Nii, et põllumajandus, mets, toiduainetetööstus ja puidutööstus on meie edukuse eelduseks 10-e, 20-e aasta pärast, aga paari lähima aasta jooksul nad veel kahjuks meie majandust uuele tasemele ei vii…ainsa erandina vast mööblitööstus ja Lätisse müüdav jäätis. 

Raha
Viimase 15 aastaga on Eestisse akumuleerunud päris hästi finantsvara. Meil on investoreid kes on valmis investeerima alates väikestest projektidest (kuni 100 000 kr) kuni mitmesaja miljoniliste projektideni. Samuti on endiselt hea meie krediidireiting ja usaldusväärsus välismaa kapitali silmis. See on väga hea ja annab meile võimaluse enda „Uus vedur” ka valmis ehitada.
Raha on ka Eesti riigil. Olgugi, et praegu koostatakse aasta 2009 säästueelarvet, siis ka uus eelarve on märkimisväärselt suurem 2007 aasta eelarvest ja meie riigil tegelikult on raha. Ka see on hea, sest riigi tugi „Uue veduri” käivitamisel on väga abiks.
Raha on võimalik saada läbi EAS-i ka Euroopa Liidust. Selles osas on meie asutustel, ettevõtetel ja vastava valdkonna spetsialistidel tänaseks ka märkimisväärne kogemus ja oskused.

Geograafia - turism ja transiit
Geograafia osas on meil majanduslikult üks oht ja üks võimalus. Ohuks meie majandusarengule on transiit. Transiit on üks väga madala lisaväärtusega, väga suurte keskkonna riskide ja väga konkurentsitihe tegevus. Transiidi äri majanduslik väärtus seisneb paljuski selles, et kogu riik kannab riskid ja kulud (ehitab teed, ehitab sadamad, ehitab piiripunktid, hangib saastetõrje vahendid ja on moraalselt valmis suuremat sorti katastroofideks, hingab sisse laevade ja veoautode poolt saastatud õhku) ja üksikud ärimehed lõikavad tulud. Seega meie majandusarengule on ohtlik kui me panustame aega ja raha transiidi eelisarendamisele. See aeg ja raha on siis kahjuks ära muudelt, palju kasulikematelt, valdkondadelt. Meie ministrid lobistada transiidi asemel hoopis turismi valdkonna eest.
Turism on Eesti üks tähtsamaid ekspordiartikleid ja siin on võimalusi ja potentsiaali arenguks veel palju.

Inimesed ja haridus
Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et meil on liiga vähe tehnilise haridusega inimesi. See on loomulikult nii, aga kurtmise asemel tuleb pigem vaadata, et mida meie inimesed õppinud on ja kuidas see enda kasuks pöörata. Meil on palju majandusala spetsialiste, palju finantsspetsialiste. Majandusharidus ei ole äri tegemisel üldsegi halb ju ning avatud mõtlemisega majandusinimene suudab tänapäeva globaalses maailmas endale ka tehniliste teadmistega tegijad palgata – Indiast, Valgevenest, internetist , kust iganes. Võtke või Skype – meie tehnoloogia spetsialistid teenisid eBay-le müügist hästi, aga Skype äri käivitajad ärimehed veel paremini.

Eestlastel on suurepärane keeleoskus, avatud maailmavaade, palju kogemusi erinevatest kultuuridest.

Riik
Eesti riik on üks lihtsama asjaajamisega riike. Meie seadused on lihtsad, nad on internetis ja neid jälgitakse. Palju protseduure saab teha kiiresti ja interneti kaudu. Meil on suhteliselt vähe asjatuid bürokraatlikke toiminguid, mis takistaksid ettevõtete tegevust.

Uus vedur
Milline siis on Uus vedur, mis viib meie majanduse uuele tasemele? Meie ettevõtete ja seega meie kogu majanduse edu võti seisab „nutikates toodetes ja teenustes”. Toodetes, mille väljatöötamiseks ja tootmiseks ning müügiks ja turustamiseks kasutatakse globaalseid ressursse. Toodetes, mida müüme globaalsel või vähemalt EU turul.
Nutikas toode on midagi mis on paljudele vajalik, aga mida veel ei toodeta või kõikjal ei müüda. Näiteks:
- Huvitavad seiklusturismi tuurid;
- Meditsiin ja meditsiiniturism - hambaravi või silmalaseroperatsioonide müümine välismaalastele;
- Mõni kaval sisustuslahendus, mille tootmise autoriõigused Ikeale müüa.
- Ratastel majade tootmine, vahendamine ja müük.
- E-masspostituse teenus.
- Jne.jne.
Nutikas toode võib olla ka juba olemasoleva asja kohandamine ja müümine teistel turgudel.

Miks me peaksime nende teenuste loomisel ja müümisel edukad olema
Edu nutikate toodete väljatöötamisel annab meie ettevõtjate avatus ja meie ühiskonna väiksus ning paindlikkus. Meie ettevõtjad on julgemad ja ma usun, et lisaks minu tööandjale - MicroLinkile - on paljud firmad valmis looma avatud innovatsiooni toetavaid programme. Teine meie eelis on eestlaste oskus koostööd teha….. OK, selle väite peale hakkasid nüüd pooled lugejatest naerma ja meenutama Andrest ja Pearut. Aga kes ütles, et me peame ikka veel niimoodi kraavi kaevama? 200 aastat juba kraavide pärast jageletud, 15 aastat riigihangete pärast jageletud, nüüd on aeg firmad omavahel klasterdada ja mõni vägev uus toode EU turule välja töötada. Eksju! 
Kolmandaks nagu eelpool kirjeldatud on meil olemas selleks kõik eeldused:
- Lihtne asjaajamine riigiga
- Kapital mida investeerida
- Ettevõtlikud inimesed
- Keeleoskus
- Transpordiühendused, me oleme osa EU turust.

Kuidas neid „nutikaid teenuseid” leida
Nutika teenuste leidmiseks tuleb kaasata ideid firma seest, partneritelt ja firma väljast. Selleks tuleb teha kahte asja. Esiteks, tuleb luua ideega tegijate toetusprogramm – inkubaator. Programmi sisu võib küll ettevõteti erineda, aga põhiidee on see, et ettevõte toetab uute ideedega tegijaid ja aitab neid ideid koos ellu viia. Näiteks panustades idee ellu viimisesse enda töötajate aega, kogemust, ettevõtte tootmisressursse, müügi ja turunduskanaleid.
Teiseks, tuleb suhelda! Inkubaatori programm annab väga häid võimalusi kuulata huvitavaid uusi ideid, analüüsida neid, jälgida vastava majandusvaldkonna uudiseid kogu maailmast. Osaleda foorumitel, diskussioonidel. Osaleda ja vedada aktiivselt alaliitude tööd.

Hea näide avatud innovatsioonist ja ideede leidmisest on ka seesama „Uue veduri” konkurss. Selle asemel, et teha „arvamusliidrite” ajurünnak on mõtlemisse proovitud kaasata kõik Eesti inimesed või siis vähemalt EE lugejad. Tulemus on kindlasti parem.

MicroLinki inkubaatori kogemus näitas, et esimesed head ideed, mida katsetada leiadsime poole aastaga ning turule jõuame esimeste toodetega aastaga.

Avatud innovatsioon ei ole iseenesest midagi uut. Selle kohta on kirjutatud palju raamatuid ja palju on asutusi ja ettevõtteid kes seda viljelevad. Meie ettevõtete eeliseks on aga vähesemad korporatiivsed tõkked uute ideede käivitamisel.

Kuidas riik peaks toetama
Iga hea idee saab heaks tooteks ainult siis kui on olemas tegija kes ta ellu viib. Idee ei maksa midagi – idee koos tegijaga võib aga miljoneid sisse tuua. Eesti tegijate puhul on aga mure. Nimelt, nad on kõik juba tööl, nad teenivad suhteliselt hästi, neil on pered keda elatada ja laenud mida maksta. Sellises olukorras on väga keeruline riskida näiteks ettevõtluse alustamisega. Laenud ja koolimaksud tuleb ju ka järgmisel kuul maksta, aga toodet müüv ettevõte hakkab tulusid teenima heal juhul poole aasta pärast. Esimene poolaasta läheb toote tootmise ja müümise korraldamiseks. Selleks, et oma ettevõtte alustamine oleks lihtsam tuleb kehtestada „Ettevõtja palk”. Tegemist võiks olla Emapalgaga sarnase toetusmehhanismiga. Toimiks kindlasti sama efektiivselt kui Emapalk, meie majanduselu elavneks märkimisväärselt, sünniks palju uusi ettevõtteid, ideid ja tooteid mida nii kodu- kui välismaal müüdaks. Pikemalt ettevõtja palgast siin: http://mridala.blogspot.com/2008/02/ettevtja-palk-efektiivne-meetod.html

Eesti riik peab jätkama riiklike protseduuride lihtsustamist ja internetiseerimist. Heaks eeskujuks on siin MATA ja tulumaksudeklaratsioonid ning Justiitsministeerium ja RIK kes on peaaegu kõik oma toimingud interneti kaudu teostatavaks teinud.

Nutikad IT teenused
Nutika IT teenuse leidmine ei olegi nii keeruline. Käi enda töö juures avatud silmadega ringi ja leia tegevus, mida võiks tänu IT-le teha kiiremini ja paremini. Võib-olla on tänu IT-le võimalik mõni päris uus töömeetod kasutusele võtta või uus toode luua. Uuri, kas seda toetav IT süsteem on juba olemas – kogu maailmas (ehk googelda). Kui on, siis osta. Kui sellist toodet ei ole või ta on liiga kallis, siis tuleb lasta mõnel tarkvarafirmal vajalik süsteem programmeerida. Nüüd ongi kaks võimalust! Üks võimalus on traditsiooniline – lasta tarkvarafirmal programmeerida ja maksta talle selle eest. Teine võimalus aga, on uurida kas seda loodavat IT süsteemi võiks ka teistel (sama valdkonna) ettevõtetel vaja minna ja äkki oleks võimalik hoopis sellest tarkvarasüsteemist teha toode. Kui selline võimalus näib olevat, siis meie – MicroLinki inkubaator – aitame seda realiseerda.

P.S. IT turg on võrreldes teistega globaalsem, konkurentsitihedam, kiirem. IT innovatsiooni toetavaid inkubaatoreid ja riskikapitaliste on üle maailma kümneid ning miljoneid IT teenuseid on juba loodud, aga väga palju on veel tegemata.

Thursday, September 4, 2008

Märkmed tänaselt OpenCoffee-lt

OpenCoffee toimus täna 09:00-12:00 Mercados. Kohal oli minu subjektiivsel hinnangul üle 50-e inimese ehk tegemist oli läbi ajaloo ühe suurima Eesti OpenCoffee kogunemisega. Tänud Jürile! (Siin viide Jüri uusimale projektile: KESKUS) MicroLinkist oli meid kohal lausa 6.

Seekord ka esineti ja siinkohal järgnevad minu toimetamata märkmed:
- Priit Vimberg - Yoga Intelligent Building System - teevad intelligentseid maja süsteeme.

- Martin Salu – Realeyes: Tobii strateegiline partner. Tegelevad veebilehe alade nähtavuse analüüsiga. 4 elemendi võrdlus 120 000 kr. Alustati Eestis 2 nädalat tagasi. Inglismaal 2 aastat (6 inimest). Analüüsiks vaatab lehte rühm inimesi, näiteks pannakse kohvikus veebileht ja Tobii silmi jälgiv masin püsti, inimene vaatab 5 minutit lehte, saab tasuta lõuna. Tobii riistvaraline seade analüüsib silmade liikumist ja hiire liikumist ja hiljem tehakse pilt sellest, et milliseid objekte vaadati ja kui palju.

- Timo Jäppinen, Blundus.com? (Kahjuks ei kuulnud ma aadressi õieti). Alustas 04.2008. Blundustaker.com. Mängu idee on iPod-i 1 minut käes hoida või siis seda ära rabada. Iga mängija peab maksma ja kui iPod-i endale rabad, siis saad ta endale. Konkurendiks Sendioksjon. Tulevad Eestisse. Pärit on nad Soomest.

- Programeter, Vitas, Programeter töötab SVN/CVS-i peal. Analüüsib koodi muudatusi ja automaatselt annab ülevaate loodud koodi mahust. Näitab ka milliseid mooduleid keegi programmeeris ja millisest osast milline programmeerija teab.

- Margit Parmas. www.printreklaam.ee. Pakuvad võimalust Tasuta ülikoolides üliõpilastel paljundada, ainult et ühel lehe poolel on paljunduse kinni maksnud firma reklaam. Kuna ma enda personaalses blogis võin lubada endale ka oma arvamust, siis ütlen otse välja, et minu arust on see hirmus loodusvaenulik ja prügimägesid soodustav teenus.

- Textmarker, Märt Pikkani. TextMarker. Ajujahi konkursil 3. Koht. Väga vahva teenus, mis võimaldab veebilehel ära märkida teksti ja siis selle 3 klikiga koos kommentaaridega sõpradele saata. Võimalik, et meil õnnestub selle idee käivitamisel ka koostööd teha! Igatahes tublid kutid ja hea idee! Kahjuks live versioon valmib alles kuu aja pärast, aga demo täitsa töötas.

Wednesday, September 3, 2008

Internetiturunduse 2 väljakutset

Heaks internetiturunduseks vajad esiteks "nägu" - inimest kes kirjutab, esineb ja on sinu ala spetsialist. Teiseks vajad aega - palju rohkem aega kui ühe TV reklaami kampaania korraldamiseks. Pikemalt inglise keeles:
Key challenges while doing internetmarketing.

Tuesday, September 2, 2008

Neljapäevane OpenCoffee UUES KOHAS Ülemiste City-s, Mercados

Neljapäeval, 04.09 toimub OpenCoffee Mercados, Ülemiste City-s. Täpsem info Facebook-i grupis.

Meie inkubaatorist mina, Rauno ja Maria oleme ka kohal. Kui on huvilisi kes pole veel ML-i inkubaatoriga lähemalt tuttavad ja startup-de kõrvalt ka aega on, siis teeme ka preseka. Võib ka niisama rääkida.

Üks teema, mida võiksime üritusel arutada on "e-teenustest sõna levitamine välismaal." Kas kellelgi on kontakte või kogemusi "välismaa" ajakirjandusega ja sinna enda lugude saamisel? Millised on head PR firmad kes suudaks ajakirjanduse või blogosfääri tähelepanu arenevale uuele e-teenusele anda.
("Välismaa" all mõtlen siinkohal Lääne-Euroopat, USA-t, Kanadat, Austraaliat.)

Monday, September 1, 2008

Twitterist

Oleme nüüd pool nädalat MicroLinki inkubaatori lühisõnumeid Twitterisse üles pannud. Paar järgijat on meile ka tekkinud.

Kas Twitter ja temaga sarnased mikro-blogimise teenused nagu Facebooki LiveFeed, FriendFeed vms. on tegelikult head või on tegemist mõttetu aja raiskamisega? See on MicroLinki inkubaatori mõttes mõneti olemuslik küsimus. MicroLinki (uueks) visiooniks, millesse ma ise väga usun, on nimelt "Loome aega ja teeme elu lihtsamaks". Seega meie visiooniga ei sobi kokku enda ja lugejate aja kulutamine tarbetule infomürale.

Niisiis esiteks, et aega luua, installeerisin endale Twitteri Outlook-i plugina, mis võimaldab twitteri postitusi kiirelt teha ja kiirelt lugeda. Teiseks üritan vastata küsimusele kas Twitter on aja raiskamine või mitte. Lugesin paari päeva jooksul Twitteri kohta erinevaid blogosfääri arvamuslugusid lugenud ning senini jõudnud järeldusele, et ise enda isiklikke tegemiste Twitterdamine on üsna mõttetu aja raiskamine. Küll, aga on mõtet mikro-blogi kanalite kaudu jagada infot projektide, ettevõtmiste, enda korraldatavate ürituste vms. ettevõtmiste kohta. Näiteks MicroLinki inkubaatori tegemiste kohta. Nii, et me jätkame.

Lisaks 1:
Räägitakse, et SEO osas ka aitab.

Lisaks 2:
Kas oled märganud, et kui hakkad mõne teemaga tegelema, siis hakkad hoopis rohkem märkama selle kohta kirjutatud artikleid, uudiseid. Varem neid uudiseid nagu poleks olnudki.

Lisaks 3:
Kas keegi teab kust Twitter raha saab? Nad vist ainult kulutavad investeeritud omakapitali?

Kui oled valmis veel enda aega raiskama Twitteri kohta arvamuste lugemise kohta siis siin mõned minu arust huvitavad artiklid:
10 reasons why Twitter is great for the search industry
Tweet This: Nobody Gives a Fuck
Facebook Live Feed Kills Twitter & FriendFeed

Saturday, August 30, 2008

Spetsialistide kasutamine

Mõni aeg tagasi kirjutasin postituse sellest, et Eesti edu võti ei pea olema ainuüksi kõvades tehnika spetsialistides vaid väga head võimalused on ka majandusinimestel ja äri juhtidel keda meie ülikoolidest väljub kordades rohkem kui insenere: Nokia asemel hoopis....

Selleks, et arendada mõttekäiku, et tehnika teadmisi ja töid saab sisse osta siin mõned lingid keskkondadele kus IT ja ka muid tehnilisi töid saab osta ja müüa e-consultancy blogist: Five outsourcing websites

Kui alustada oma e-äri, siis on umbes aastase katsetamise ja erinevate tegijate proovimisega võimalik luua endale kõvade ja mitte väga kallite tegijate võrgustik. Tänu millele saab ükskõik millise IT projekti ära tehtud. Võtmeressurssid, mis peavad endal olema, on projektijuht, üldiselt tehnikast aru saav spetsialist, müügijuht. Neid rolle võib täita ka üks inimene.

Jutu mõte on, et teenuse käivitamisel ei pea kõike ise tegema ja ise omama. Uue äri käivitamisel on töötajate palkamine eriti suur risk. MicroLinki inkubaatori eeskujuks olev YCombinator soovitab igal juhul maksimaalselt vältida töötajate palkamist startup-i. Loe Paul Grahami esseed siit.

Thursday, August 28, 2008

ML-i inkubaator nüüd Twitteris

Tegime Inkubaatorile Twitteri konto. Meie tegemisi saab nüüd kuni 140 märgiste sõnumitena jälgida aadressilt http://twitter.com/ML_incubator.

P.S. Kui keegi teab miks Twitter EMT viiekohalist telefoninumbrit kujul +3725xxxxxx vastu ei taha võtta ja ütleb, et see on vale süntaksiga rahvusvaheline number, siis andke palun nõu.

Wednesday, August 27, 2008

E-teenuste võimalustest kahe reisisaidi näitel

See on külalispostitus Raunolt. Originaaltekst on siin: Kaks huvitavat mugavusteenust reisihuvilistele.

Aadressil http://www.checkmein.eu/ on üks huvitav reisisait, mis pakub 7 eur eest, et teevad sinu eest check-in ära niipea kui lennufirma neti check-in avaneb. Tänu sellele saad meelepärase istekoha alati, ei pea muretsema enne lendu veebi pääsemise pärast et ise check-in teha või lennujaamas check-in järjekorras passima. Toetavad päris suurt hulka lennufirmasid.
Üldisemalt võttes on moraal selles, et kui teenuse protsessi miskil hetkel on tarbija ja teenusepakkuja vahel tarbija jaoks mingisugune ebamugavuskoht, siis avanevad võimalused väikestele veebi-startup firmadele, kes siis suurfirmade teenusprotsessi nurki siluvad (väikese teenustasu eest loomulikult).

Teine tähelepanuväärne sait on www.tripit.com, mis teeb sulle e-maili teel saadetud reserveeringukinnitustest korraliku reisiplaani, koos sihtkoha infoga, google maps kaartide ja muude kellade-viledega.

Sait on omapärane selle poolest, et miskit konto loomise ja sisselogimise protseduuri ei ole - teenusega liitumiseks saada lihtsalt esimene reserveering nende e-mailile edasi ja sinu e-maili nimeline konto luuakse automaatselt. Sait parsib saadetud reserveeringutest lendude info detailselt välja, katsetasin klm broneeringuga, selle tõmbas kenasti sisse. Paari Iberia ja Easyjeti omasid aga mitte. JA siit moraal, et kui tarbijale laekub miskit infot postkasti, siis saadud e-kirju saab kasutada autentimiseks ja konto loomiseks.

Thursday, August 21, 2008

Google meie elus

Läbi viimase kümne aasta on suurimaks tegijaks IT vallas peetud ikka Microsofti. MS teeb operatsioonisüsteemi, MS teeb Office, MS teeb IE. MS on see kelle vastu Euroopa Liit kohut käib ja temalt sadu miljoneid eurosid välja mõistab.
Kuid vaikselt, aga sihikindlalt on viimase kolme aasta jooksul IT põhitegija vahetunud. Ilmselt paljud ei ole seda veel märganud, aga IT maailmas on täna absoluutselt kõige tähtsamaks tegijaks Google.



Google erinevaid teenused on palju.
Google on otsingumootor ja väga hea selline.... Ta on kõige kasutatum otsingumootor maailmas, aga lisaks otsingumootorile endale on ta selle ümber loonud väga palju teisi teenuseid. Google-s töötab palju häid spetsialiste ja Google-l on palju raha. Tänu sellele on ta olnud uute teenuste loomisel väga tubli. Siin on nimekiri kõigist Google teenustest. Populaarsemaid teenustest on e-post Gmail, blogger, Google Maps, pildigalerii Picasa, RSS lugeja Reader, iGoogle koduleht jne. Üks uus ja mõtlemist vääriv on Google Health. Kui me Eestis juba pikemat aega tegeleme e-tervise projektidega, siis Google-s on taoline võimalus juba loodud....noh, OK, eks need meie e-tervise projektid on natuke teise sisuga.

Erinevalt varasematest portaalidest, Altavistast, Yahoo-st või meie kohalikest Everyday.com, mega.ee-st jms. ei ole Google kõiki neid teenuseid ühele portaali avalehele segaseks virvarriks pannud ja tänu sellele on nad palju mugavamad ja kasutajasõbralikumad ning ei riku ära otsingumootorit.

Google Account annab ligipääsu pea kõigile Google teenustele ja paljudele teistele seotud teenustele... nii, et juba täna on paljude meie Google account ja parool tähtsamad kui meie töö Windows domeeni parool! NB! Eriti ilmselt Google Health-i kasutajatele.

Lisaks nähtavatele teenustele on Google otsingumootori ümber tekkinud väga suur ja võimas internetiturunduse, SEO (Search Engine Optimization) ja e-kommertsi tööstus. Tuhanded kui mitte kümned tuhanded veebiloojad tegelevad igapäevaselt oma lehtede Google Rank-dega, peidetud linkide, lingifarmide, igasugu "valge kübara" ja "musta kübara" trikkidega, et enda lehte Google otsingus ette saada. Google ise toetab ja ärgitab seda "tööstusharu" pakkudes tasuta teenuseid nagu Analytics, Webmaster ja Keyword Tool. Strateegia on siin Googlel sarnane MS-i või Sun-ga kes annavad enda tooteid koolidele ja ülikoolidele tasuta kasutada tagades sellega järgmise põlvkonna positiivse meelestatuse ja oskuse enda tooteid kasutada.

Kui need kolm osa - teenused, Google account ja internetiturunduse tööstus kokku liita, siis paljastub Google tõeline suurus ja majanduslik ning ühiskondlik tähtsus. Seega hea võimalus spekulatsioone välja pakkuda :-)
- Kui tuhanded SEO spetsialistid ja netifirmad näevad aastaid vaeva, et enda link Google otsingus ette saada, siis milline oleks altkäemaksu suurus, mida mõni Google mootori juures olev spetsialist võiks võltsimise eest küsida? $10 miljonit?
- Kui mõni riik (USA/Venemaa/Hiina) otsustaks tõsisemalt internetiturundusega tegeleda, siis milliseid summasid või muid lahendusi võiks nad Googlele pakkuda, et otsing ja Adwords hakkaks "headele jõududele" natuke soodsamalt töötama?(Internetmarketing ... for the Government.)
- Kui palju on väärt Google account-d ja kõik meie blogides ja Gmail-des olevad andmed?

Google üks järgmine samm on sisenemine MicroLinki inkubaatoriga samasse valdkonda ja käivitada oma Venture Capitali osakond. Loe siit....
Loodetavasti läheb neil selles vallas hästi! Uute e-äride inkubeerimine on väga meeldiv, üksteist toetav ja koostööd tegev valdkond. (www.opencoffeeclub.org)

Ainult, et kogu selle võimsuse ja raha juures.....miks on Google teenused enamuses igavesti Beta staatuses, tihti üsna bugised ja kasutajatugi kui selline neil praktiliselt puudub?

Tuesday, August 19, 2008

Internetiturundus - riikidele

Mart Laar kirjutab päevalehes, et "Eesti peab looma võimekuse infosõja pidamiseks".

See on kõik tegelikult suht kahtlaste tagajärgedega, aga ilmselt võiks Eesti innovaatiline riigisektor olla järgmine suur internetiturunduse klient. Loe siit minu pikemat postitust sellel teemal inglise keeles:
Internetmarketing....for the government?

Kasutagem siis internetti positiivsete kampaaniate toetamiseks eksju! Teeme ära 2009!

ELIKO ja tehnoloogia arenduskeskuste programm


Meie inkubaatori tiimil oli eile au kohtuda Hannes Plintega ja arutada võimalikke koostöövõimalusi ELIKO kompetentsikeskusega.

Nimi ELIKO tuleb sõnadest Elektroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Tegemist on EAS-i poolt tehnoloogia arenduskeskuste programmi raames rahastatava kompetentsikeskusega.

Lühidalt: ELIKO raames on võimalik teadlastel ja spetsialistidel teha uuringuprojekte. Projektid mida tehakse on oma teaduslikult tasemelt "natuke enne toote tegemist". Uuritakse ja töötatakse välja tehnoloogiaid mis on vajalikud teenuste ja toodete tegemiseks, aga millest endast on veel toode vaja välja arendada.

Projektidel peab olema 1 osa omafinantseeringut, millele on võimalik lisaks saada 2 osa EAS-i ehk EU finantseeringut.

Edukaid projekte on ELIKO raames tänaseks väga mitmeid tehtud. Samuti on saadud mitmeid patente. Suureks väljakutseks on senini aga uuringu tulemuste toodeteks ja teenusteks tegemine. Nii, et võib-olla meie Nokia ei seisa niivõrd väheste haritud tehnoloogide taga kuivõrd ärimeeste mõtteviisi ja kätte võtmise taga? Siin selle kohta varasem postitus - Eesti Nokia asemel....

NB! Praegu on viimane aeg uute Tehnoloogia arenduskeskuste taotluste tegemiseks! Ettevõtjad, kellel selle vastu huvi, siis lugege lähemalt EAS-i lehelt siit.

Saturday, August 16, 2008

Lihtne teenimisvõimalus veebi ajakirjandusele

Igapäevane tegelemine uute äri-ideedega paneb maailma teise pilguga vaatama ja igalt poolt huvitavaid teenuse ideid otsima.


Siin üks mõte veebiajakirjadele - Delfile, Päevalehele, Postimehele, Ekspressile ja teistele.

Idee: Pakkuda ettevõtetele võimalus piirata nende võrgust töö ajal uudiste kommenteerimine.

Mis läheb paremaks: Juhul kui sa just ei tegele SEO või internetiturundusega on töö ajal uudiste kommenteerimine sisuliselt tööluus. Kui uudiste lugemine ise on enamal juhul arendav ja paljude ametite puhul ka vajalik, siis kommenteerimine seda ei ole.

Kui ettevõte ise viljeleb karmi poliitikat ja keerab tulemüüris terve uudisteportaali kinni, siis sünnib sellest palju pahameelt ja kirumist suitsunurkades. Seetõttu ei ole see hea meetod ja võrdlemisi ohtlik töötajate motivatsiooni seisukohast. Seega kommenteerimise piiramine uudisteportaali enda poolt oleks hea kompromiss ning paljud tööandjad oleksid nõus sellise pehme meetodi kasutusele võtma. Sääst töö ajas oleks igatahes arvestatav.

Tehniline lahendus: Väga lihtne ja peaaegu tasuta. Enamasti on ettevõtte sisevõrk ja VPN võrk kaitstud tulemüüriga või on ettevõttel mingi kindel IP aadressite vahemik. Tuleb kommenteerimise nupu "submit" skripti algusesse lisada kontroll protseduur, mis vaatab mis aadressilt kommentaari tahetakse kirjutada ja kui see on keelatud (ja parajasti on töö aeg), siis kuvada kasutajale vealeht millel võib olla näiteks selle postituse juures olev pilt. Ma arvan, et sellise lahenduse käivitamine võtab portaali programmeerijalt koos testimisega maksimaalselt päev aega.

Seda milline IP aadress kellele kuulub saab kontrollida siit: RIPE andmebaasist.


Võimalikud lisateenused:
- Statistilise ülevaate andmine ettevõttele sellest kui palju tema võrgust kommentaare kirjutatakse ja uudiseid vaadatakse. Teenuse pakkumise alguses tasub selline statistika ise ära teha - top 100 kommentaaride lähtekohta võiks olla esimesed kellele pakkumine saata. :-)
- Mitte arendavate uudislehtede kinni keeramine firma võrgule töö ajal. Näiteks elu24 vms.
- Paketeerimine reklaamimüügiga. Näiteks, et reklaami andja saab enda võrgust kommenteerimise tasuta kinni keerata.

...või juba pakutakse sellist teenust? :-)

Friday, August 15, 2008

OpenCoffee - alustavate tehnoloogiaäride kohtumispaik


OpenCoffee Eesti on lahe üritus kus saavad kokku Eesti alustavaid tehnoloogiaärisid vedavad ja neid toetavad inimesed. Algne OpenCoffee idee kuulub inglasele Saul Kleinile kes korraldas esimese OpenCoffee neljapäeval 01.03.2007. Sealt edasi on ürituse idee levinud kulutulena üle maailma ja tänaseks töötab üle maailma juba 83 Opencoffee klubi. Täpsemalt loe: www.opencoffee.org.

Eesti OpenCoffee üritused on senini toimunud Scotland Yard-i pubis kord kuus. Osalemine on tasuta! :-) (Ainult enda hommikusöögi eest tuleb ise maksta.) Kõik uuendusliku mõttelaadiga inimesed on oodatud, registreerida ega midagi ei ole vaja tuleb lihtsalt kohale tulla. Ürituse põhiline eestvedaja on Jüri Kaljundi. Suured tänud Jürile selle ürituse maaletoomise eest! Viimase poole aasta jooksul on igal üritusel olnud ka keegi meie inkubaatori tiimist. Peamiselt siis Rauno, Tõnis või mina.
Üritustel on keskmiselt käinud 10-20 inimest. Osad meist juba mitmendat korda. Väga huvitav on iga kord olnud! Samuti on Eesti OpenCoffeel oma Facebook-i grupp kus on tänaseks 152 liiget.

NB! OpenCoffee üritustel pole kunagi mingit probleemi suhtlemisega! Ausalt tunnistan, et ma alguses imestasin, et kuidas niimoodi täitsa võhivõõrad inimesed ja hakkame lambist omavahel rääkima. Aga pole probleemi! Tullakse kokku, kedagi nurka ei jäeta, räägitakse vabalt innovatsioonist, oma tööst, oma startup-st ja muudest maailma teemadest. Mingit piinlikkust ega kuskil nurgas vaikselt istumist ei ole, pigem vastupidi, kõik tahavad oma asjadest rääkida. Kusjuures ilma õlleta! :-) (Üritus on hommikul kell 09:00-11:00.)

Ma ei tea kuidas teistel, aga minul isiklikult on õnnestunud üritusel kohata ka paljusid varasemaid kooli, ülikooli kaaslasi või lihtsalt tuttava-tuttavaid. Väga lahe on vanu tuttavaid nägusid näha ja avastada, et nad millegi uue ja väga põnevaga tegelevad.

Nii, et tule ka! Järgmise ürituse kohta info Facebook-i grupis: http://www.facebook.com/group.php?gid=6854479626

www.opencoffee.org on väga hea koht rahvusvaheliste kontaktide leidmiseks, samuti leiab sealt palju huvitavaid materjale sellest mida mujal innovatsiooni ja e-äride inkubatsiooni osas tehakse. Näiteks mina leidsin Y Combinatori ettevõtmise lehe. Ycombinatori ja MicroLinki inkubaator on väga sarnased ettevõtmised ja nende eestvedaja Paul Graham on oma pikast kogemusest kirjutanud väga palju kasulikke nõuandeid Startup-de tegemisel.

Tuesday, August 12, 2008

Globaalne turg

Peep Laja kirjutab enda blogis meie, eestlaste, poolt endale tihti seatud olematutest piiridest, mis takistavad meil müümast välismaale. (Loe siit minu varasemat postitust olematutest piiridest.) Sageli me lihtsalt ei tule selle pealegi. Ma olen Peebuga täiesti nõus ja näeme ka kõigi MicroLinki inkubaatori ideede kasvatamisel nende turuna ikka kogu inimkonda või siiv vähemalt inglise keelset ja interneti kasutavat osa inimkonnast. :-)

Lisaks välismaale müümisele aga ei tohi unustada ka võimalust välismaalt osta. Väga kummalisi teenuseid on võimalik osta ja tihti väga soodsa raha eest. Vaadake näiteks mis värk see on: Amazon Mechanical Turk või see www.freelance.com. Proovige mõnelt neilt tööd osta.... või tööd teha.

Nii, et siis tööpuudus....sellist asja pole olemas. Töö ei ole maailmast otsa saanud ega saa ka mitte kunagi. :-) Küsimus on ainult üksteise leidmises ja kokkuleppes liinil:
Tellija<->Raha<->Tegija<->Oskused

Thursday, August 7, 2008

Kas sina oled Googlele enda kolme tilka verd andmas - mina vist juba andsin.

Mõni aeg tagasi kirjutasin kahtlusest, et Google ei sobi hästi äritarkvara pakkuda. Täna tahan juhtida teie tähelepanu sellele kuidas vaikselt ja salamisi Google-st saab iga päevaga meie jaoks aina tähtsam ja tähtsam tegelane. Me ise anname talle ükshaaval neid veretilkasid millega ta lõpuks meid endale neelab. :-)

Kirjutama ajendasid mind need kaks blogikannet:
When Google owns you
ja sellele vastukaja When Google diswons you.

Kui paar aastat tagasi tähendas Google account ligipääsu e-postile, siis täna....ohhoo: e-post, Google App-i rakendused, blogid, Analytics, Picasa fotod, Webmaster tööriistad, Google SketchUP, jne., jne. Need ju juba tõsised ja tööks vajalikud tööriistad kõik. Me plaanime ka enda inkubaatori idee SLA kalkulaatori puhul kasutada Google account-e, et kasutajahaldusega ei peaks enam tegelema.

Kogu internetimarketingi ärisektor põhineb enda veebilehe Google edetabelis etteotsa saamisel. Kusjuures tihti tehakse seda Google enda tööriistadega.

Nii, et vaheta enda Google salasõna uue ja turvalise vastu ja mõtle valmis plaan juhuks kui sinu Google account peaks lukku minema või .... hoidku jumal igaveseks kustuma.

Sunday, August 3, 2008

Kuidas internetis müüa - otsingumootorite optimeerimine (SEO)

Internetiturundus saab Eesti ettevõtete jaoks olema üks suur arenguvõimalus lähi kuudel/aastatel. Täna kus ennustatakse majanduses verd tänavatele võib see olla üks olulisi võimalusi meie eksporti suurendada.

Üks peamisi nõkse enda toodete ja teenuste internetis müümiseks on otsingumootorite optimeerimine (Search Engine Optimization - SEO). Näiteks oletame, et sinu ettevõtte toodeteks on palkmajad ja sa pead enda turuks kogu maailma. Sellisel juhul võid sa enda käivet ja kasumit kasvatada tohutus koguses kui Google otsingus sõnadele: "log house", "palkmaja saksa/prantsuse/vene/soome/itaalia....keeles" tuleb kõige esimesena välja link sinu firma kodulehele. (ning sinu firma koduleht on hästi ja arusaadavalt kujundatud ning viib kliendi kohe ostu või vähemalt pakkumise küsimise otsuseni.)

Kahjuks on tänaseni SEO kui teenimisvõimalus või müügivõimalus jäänud natuke varju meil ja väärib kindlasti suuremat tähelepanu!

Kuidas saavutada, et sinu firma leht oleks Google-s kõige esimene.... see on terve teadus. :-) Selleks on olemas spetsialistid, kes seda teenust pakuvad. Tehniliste nõksude, tööriistade ja kogu valdkonna kohta soovitan lugeda siit blogisid.

Kui aga oled ise SEO spetsialist... anna endast märku.... teeme mõne projekti koos.

Friday, August 1, 2008

MicroLinki uute äri ideede inkubeerimise protsess paremaks

Alates augustist töötab ML-i inkubaatori neljanda liikmena programmeerija. Tänu sellele on meil võimalik käivitada parem uute e-äri ideede inkubeerimise protsess. Me ise nimetame seda MicroLink Labs-ks. Protsess on laias laastus järgmine:
- Uue e-teenuse idee omanik tutvustab meile ideed. Kui meile idee meeldib siis:
- Idee autori ja ML-i koostöös loome ideele reaalselt töötava prototüübi
- Idee autor tutvustab uut ideed ja töötavat prototüüpi potentsiaalsetele klientidele saades neilt tagasisidet idee täiustamiseks.
- Saadud tagasiside põhjal koostab idee autor äri- ja finantsplaani, nõuded teenusele ning uue e-äri käivitamise plaani.
- Sõlmime lepingu vastavalt eelpool koostatud plaanidele.
- Luuakse töötav tehniline lahendus.
- Sisenemine turule vastavalt plaanile.

Kui sul mõni e-äri idee või soovid täpsemalt küsida, anna endast märku: inkubaator@microlink.ee

Tuesday, July 22, 2008

Nokia asemel hoopis ....

Palju on sel aastal ja viimasel ajal kirjutatud sellest, et Eesti haridussüsteem ei õpeta piisavalt palju tehnika spetsialiste vaid liiga palju majandus ja sotsiaalteadusi. Siit võib lugeda Päevalehes ilmunud Tiia Randma vastavasisulist arvamuslugu. Ma nõustun täielikult sellega, et Eesti haridussüsteem peaks rohkem koolitama oskustöölisi ja rohkem keskenduma tehniliste ainete õpetamisele. Kuid....
...optimistina arvan, et meil ei tasuks siiski ka praeguses olukorras kurvalt nurka norutama jääda. Need sajad ärijuhid ja majandusinimesed on ju tublid inimesed. Tehnilist oskusteavet saab vajadusel ka osta. Seega ma pakun, et häda sunnil võiks "meie tooteks" olla teiste välja mõeldud lahenduste omavaheline kokkupanek ja kombineerimine ning saadud hoopis parema lahenduse tootestamine ja müümine. Igatahes head ärijuhid mõelge ja proovige! Lugege internetti, kombineerige India nobedad näpud, (Valge)Vene tehnilised teadmised, Hiina tootmisvõimsused, Jaapani kvaliteet, Eesti positiivne image, Hollandi töökus, Soomlaste põhjalikkus, Saksamaa tehnilised teadmised, Prantsusmaa disain ja meie keeleoskus ägedaks uueks asjaks mida iga maailma kodanik tahab.

Siin mõned näited igatsugu ime ideedest, mis ilmselt ka toimivad hästi: http://www.coolbusinessideas.com/
http://www.entrepreneur.com/businessideas/index.html
...ehk et ka ideid ei pea ise välja mõtlema. Need ülejäänud 6,5 miljardit inimest on üsna palju neid juba välja mõelnud.

NB! See ei tähenda, et tehnikat, matemaatikat, füüsikat ja keemiat ei peaks õppima! Peab ikka ja tasub vägagi! Rääkimata sellest, et õpetajate palk tuleks vähemalt kahekordistada ning kutse- ja tehnikaharidusasutuste taset väga kõvasti tõsta, elik siis anda neile raha õppehoonete remondiks, õpetajate palkamiseks ja laboratooriumite ning töökodade tänapäevaseks viimiseks. Ahsoo ja ärgem unustagem ettevõtete ja õppeasutuste omavahelist koostööd! Seda hakkame ka tegema, eksju.

Saturday, July 19, 2008

Programmeerimise ostmine Valgevenest

Saabusime eile tagasi Minskist. Kaalume tõsiselt programmeerimise sisseostmist mõnelt Valgevene firmalt. Oleme käivitanud ühe pilootprojekti ja lõime kontaktid kokku kolme sealse firmaga.

Sealsed tarkvara arenduse firmad jätsid positiivse mulje. Protsessid on läbi mõeldud ja töökorraldus paigas. Kõik müügimehed, projektijuhid ja spetsialistid kellega erinevates firmades rääkisime valdasid vabalt inglise keelt. Kogemust neil on, nad on teinud päris palju välismaale tööd. Kuna Valgevenes sisemiselt praktiliselt IT-d ei kasutata ja ei osteta, siis on kõik IT firmad orienteeritud täielikult ekspordile. Riik ostab IT-d väga vähe ning nagu üks nende projektijuht ütles - riigi ametites on tööprotsessid väga segased ja IT-ga oleks väga keeruline segadust automatiseerida.

Põhilised välisturud on Lääne-Euroopa, USA ja väga tähtsal kohal on ka Venemaa. Venemaa firmad pidid tellijatena olema omaette nähtus. Tarkvara arenduse lähteülesanne on harva väga palju põhjalikum kui "Me tahame dokumendihaldussüsteemi kus oleks sees kõik sisenevad ja väljuvad dokumendid." Venemaale arendustöö müümisel tasub planeerida väga palju vaba ressurssi kuskile septembrisse, oktoobrisse. Siis avastavab paljud asutused, et neil on suur hulk kulutamata eelarvet vaja aasta lõpuks tarkvaraks muuta.

Suurimad tegijad on ITransition, Oxigile, Qulix, IBA ja paljud teised. Kõvemaid tegijaid firmasid tundus olevat kuskil kümne ringis. Lennujaamas domineerisid ainult tarkvara off-shore outsourcingut pakkuvad reklaamid.

Kuidas nende tarkvara arendust kasutada.
Üks võimalikest variantidest, mis ka mulle perspektiivikas tundub on järgmine rollide jaotus:
1. Lõppklient kelle juures on lõppkasutajad, tellija ja maksja.
2. Lõppkliendi juures olev "kohalik" IT firma, näiteks ML. Tema juures on Projektijuht, ärianalüütik ja tehniline arhitekt. Kohalik IT firma intervjueerib lõppkasutajaid, analüüsib kliendi vajadusi ja tehnilist süsteemi ning koostab selle põhjal lähteülesande arendusfirmale.
3. Arendusfirma. Tema juures on Projektijuht, tehnilised arhitektid, programmeerijad ja kvaliteedi kontroll. Tema peamiseks suhtluspartneriks on "kohalik" IT firma kellelt saadud lähteülesande järgi luuakse tarkvara. Tema teeb ära põhilise tehnilise töö.

Meie proovime esimese piloodina kaasata üht Valgevene firmat loomaks tarkvara inkubaatori ideele "SLA kalkulaator". SLA kalkulaator saab olema e-teenus, kuhu sisestad SLA (Service Level Agreement) tingimused ning igakuiselt SLA-ga kaetud teenuse katkestused ning mis nende andmete järgi koostab raporti SLA tingimuste täitmise kohta.

Saturday, July 5, 2008

Google ei sobi äritarkvara pakkujaks?


Google arendusjuht Sergey Solvanik läks tagasi Microsofti, sest Google äri ja arenduskultuur ei sobi ärirakenduste ja kriitiliste rakenduste haldamiseks. Siin on tema blogi pikem postitus, et miks ja kuidas. Päris huvitav lugemine arendustiimide halduse kohta. Samas siin jälle vastakas uudis sellest kuidas firma kogu täiega Google e-maili peale üle mindi.
Mõned poindid minu kogemusest:
- Arendajatel, kes on pidevalt "on the edge" ja teevad kõike uut ja põnevat on tavaliselt väga raske motiveeruda viimaks "uus ja põnev" rakendus "stabiilseks ja kõigi platvormidega kokkusobivaks."
- Tasuta IT teenust pakkudes alguses kvaliteedile alguses ei rõhuta - tähtis on kiirelt turule tulek ja uute omaduste kiire tarne. Tagasilöögiks on siis see, et kui ühel hetkel on beetast vaja stabiilne versioon teha, siis on kood dokumenteerimata, arhitektuur läbi mõtlemata ja kogu rakendus on sageli mõistlik nullist uuesti kirjutada.
- Teisest küljest kui rakendus on mass-kasutuses (nagu kõik Google rakendused on), siis sa lihtsalt pead paratamatult teda kvaliteetselt haldama ja suur kasutajate hulk lihtsalt iseenesest omamoodi vitsa meetodiga tagab kvaliteetse teenuse. Isegi kui teenus on tasuta mõjub iga katkestuse massimeedias kajastamine teenusepakkujale väga tõsiselt.
Ning lõpuks, Google ei võrdu kõik teised SAAS pakkujad. :-)

Tuesday, July 1, 2008

IT poolt pakutavad võimalused keerulistel aegadel toime tulekuks


Hea ilm on riietumise küsimus
Külastasin eile üht spordikaupade poodi ja märkasin jopetootja reklaami, mis ütles „Hea ilm on riietumise küsimus”. Lause oli allkirjaks pildile, millel põrgut meenutavas äikesevihmas seisis õnnelik Goretexi riietunud matkaja. Võib-olla tema matk polnud kõige päikselisem, aga suurde masendusse ta ilmselt ka ei langenud ja kindlasti jõudis lõpuks õnnelikult kohale.
Aasta 2008 suveks on Eesti ja enamiku maailma (välja arvatud naftat eksportivate ) riikide majanduskliima sarnane pigem uduvihmale kui heledale päikesepaistele. Nafta hind on täna üle $140 barreli kohta, kinnisvarakriis jätkub, toit kallineb ja paljusid riike vaevab stagflatsioon. Analüütikud peavad uduvihma muutumist lausvihmaks tõenäolisemaks kui päikese väljatulekut. Majandussuvi on läbi, plätad tuleb asendada talvesaabastega ning oma käigud ja ettevõtmised palju paremini läbi mõelda. Kirjutangi paarist võimalusest kuidas infotehnoloogiat (IT-d) võiks kasutada „majanduskliima Goretex jopena”, mis aitaks meid keerukatel aegadel paremini hakkama saada.

Info liigutamine
Kõige traditsioonilisem viis, kuidas IT-ga saab paremini elada ja efektiivsemalt majandada, on igasuguse info edastamise korrastamine. Ebaefektiivset info edastamist on väga lihtne tuvastada! Selle indikaatorid on järgmised:
- Keegi sisestab ühest kohast infot teise – näiteks koostab kahe infosüsteemis olevate andmete põhjal aruannet või sisestab interneti kaudu saabunud klienditellimusi põhiinfosüsteemi.
- Selleks, et teada saada, kui suur oli firma eelmise kuu läbimüük või mõni teine äriliselt oluline parameeter ei loe firmajuht automaatselt genereeritud aruannet või infosüsteemi, vaid palub raamatupidamisel või kellelgi teisel tuhnida ühes või mitmes infosüsteemis ja koostada raport.
- Kliendid ei saa firma teenuseid tellida või nende toimimist jälgida kliendiportaali vahendusel või osta kaupa otse interneti kaudu.
Kõiki neid eelpool kirjeldatud tegevusi on võimalik IT abil automatiseerida. See muudab ettevõtte töö kiiremaks, paindlikumaks ja klientide jaoks meeldivamaks. Juhid teavad, kuidas äri operatiivselt toimib ja kliendid saavad teavet selle kohta, missuguses siirdefaasis nende kaup parasjagu on.

Kaughaldus
Vaatamata sellele, et minu senised kogemused kaughaldusest põhinevad eelkõige IT seadmete ja arvutite kaughaldamisel, julgen väita, et tegelikult on selle meetodi võimalused palju laiemad! Ainuüksi praeguste kütusehindade juures võib kaughaldamine ja klientide kaugteenindamine anda väga suure majandusliku efekti. Esitan mõned eduka kaughalduse näited, mis pärinevad Phil Wainewright-i Zdnet blogist:

Palkmajade tootja Mark Fritch Log Homes (http://www.loghomz.com/) omanik Mark Fritch hakkas projektide (majade) tutvustamisel vahetu ,“näost näkku kohtumiste” asemel kasutama veebikohtumisi. Sel moel vähendas ta 90%-i võrra oma tööalast reisimist ja säästis olulisel määral muidu asjatult kuluvaid ressursse ajale, kütusele ja auto amortisatsioonile.

Tarkvara konsultatsioonifirma TG Allison, kelle peamiseks töövaldkonnaks on piimafarmide automaatika ja lüpsimasinate tarkvara ning seadmete installeerimine ja haldus vähendas oma töötajate keskmist reisimahtu 200-lt miililt nädalas 40-le (80%). Selline kokkuhoid saavutati kui kasutusele võeti Citrix-i kaughaldusvahendid, mistõttu spetsialistidel ei olnud enam tarvidust tekkivate probleemide korral kohale sõita. Selle asemel võtsid nad interneti vahendusel ühendust farmides olevate arvutite ja automaatikaseadmetega ja suutsid niimoodi enamuse probleemidest kaugmeetodil lahendada. Tänu sellele olid kliendid teenustega tunduvalt rohkem rahul, kuna tõrgete kõrvaldamine toimus oluliselt kiiremini.

Kaughalduse jaoks on tänapäeval rohkesti tehnilisi lahendusi. Näiteks kasvõi Skype, Citrix, Gotomeeting, GoToAssist jpt.

Meil, MicroLinkis, hallatakse kõiki servereid, andmebaase ja keskseid IT süsteeme juba aastaid kaughalduse teel. Viimase aasta jooksul alustasime ka arvutitöökohtade haldusel üleminekut kaughaldusele. Tänu sellele saavad kliendid tarkvaraliste probleemide korral abi palju kiiremini. Kuna IT spetsialistidel pole enam tarvidust teostada vahetuid väljasõite klientide juurde, hoiame kokku ka suurel hulgal bensiini ja aega.

Kaugtöö
Tunnistan ausalt, et juhina on kaugtöö ehk kodus töötamine minu jaoks paras pähkel. Alguses tundub väga keerulisena näiteks meeskonnavaimu tekitamine või töötajate kiitmine ja laitmine, kui nad töötavad kodus. Juhi jaoks on info levitamine ja tööde kulgemisest ülevaate saamine sellises kaugtööd kasutavas organisatsioonis tunduvalt keerulisem kui traditsioonilises ettevõttes.

Arvan, et need probleemid pole siiski ületamatud ja kindlasti on kaugtöö teatud ametite puhul vägagi sobiv lahendus. Alustada võiks näiteks 1-2 kodutöö päevast nädalas. Selleks, et kodutööst oleks tulu ka ettevõttele, tuleks muuta kontoris olevad töökohad (lauad, toolid, kapid, arvutid) ebapersonaalseteks ja anda need kasutusele parasjagu kontoris töötavale. Nõnda saaks kokku hoida nii kontoripinda kui ka töövahendeid. Näiteks Sun-i Open Work programmi (http://www.sun.com/aboutsun/workplace/eco/openwork.jsp) raames on Sun säästnud palju aega, töövahendeid ja kulutusi kontoripinnale.

Rasked ajad kui võimalus mõelda ja paremaks muutuda
Lisaks eelpool mainitud mõnele IT-ga seotud säästumeetodile on ilmselt kümneid ja sadu ideid ja võimalusi elu paremaks muutmiseks, uute äri-ideede leidmiseks ja vanade taasavastamiseks. Rasked ajad on väga hea võimalus nende käivitamiseks. On ju nafta kallinemine mõjunud soodsalt energiasäästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate arengule: soojapumbad, säästlikumad autod, elektrimootoriga jalgrattad ja autod, päikesekollektorid ja päikesepatareid, paremad akutehnoloogiad. Paljude nende areng sai alguse 1970-datel ajendatuna poliitilisest naftakriisist, jäi siis 30-ks aastaks soiku ja on nüüd taas suure hooga edenemas.

Kui Eesti Ekspress avaldas 2006 aasta andmete põhjal nimekirja 300-st Eesti miljonärist, domineerisid seal eelkõige inimesed kinnisvara, ehituse, transiidi ja (auto)kaubanduse esindajad. Loodetavasti on innovatsiooniaasta 2009 kohta tehtavas nimekirjas palju rohkem teadmisi ja nutikaid lahendusi vajavate valdkondade miljonäre. Majandusolukord on mõtlemiseks soodne!

Lisa lugemist:
- Naftakriis kui võti paremasse tulevikku: http://www.thisiswesternmorningnews.co.uk/displayNode.jsp?nodeId=247715&command=displayContent&sourceNode=247705&contentPK=20912622&moduleName=InternalSearch&formname=sidebarsearch - Nafta saab otsa, päriselt ka: www.theoildrum.com
- Phil Wainewright blog IT teenustest(How to cut your fuel bills 80% or more): http://blogs.zdnet.com/SAAS/?p=539

Sunday, June 29, 2008

Roheline IT (Gartner Summit - 5)

See on minu viimane postitus Gartneri IT Services and Outsourcing Summit-l räägitust. Viimaseks teemaks Roheline IT.


IT annab erinevate analüütikute hinnangul 2% kogu maailma CO2 emissioonidest! See on sama palju kui näiteks lennundus. Suure osa sellest 2%-st moodustavad tööjaamad, sülearvutid, kodused võrgud, aga eks ka serverid ja serveriruumide seadmed kulutavad päris märkimisväärselt elektrit. Ausalt öeldes, ma poleks uskunud, et piltlikult öeldes reaktiivmootoritega lennuk ja "internet ja läpakas" liiguvad samas kategoorias oma emissioonide osas.


Aga jah, nagu ma hiljuti arvutasin kulutab üks serveriruumis töötav võimsamat sorti server tonni põlevkivi kuus. Seega IT tööstuses on võimalusi energiakokkuhoiuks palju. Kuid veel suuremad on IT tööstuse võimalused mõjutada kogu ülejäänud 98%-i CO2 emissioonidest: Kaugtöö, efektiivsem logistika, säästlikumad majad ja tööstus, mida saab optimeerida tänu IT süsteemidega modelleerimisele.

Miks roheline IT on kerkinud teemaks alles täna? Miks üldse roheline ettevõtlus on reaalselt kerkimas teemaks alles täna?

Mina näen, et selle fundamentaalseks põhjuseks on tänaseks väga globaliseerunud kapitalistlik majandusmudel. (Ma ei taha siinkohal kindlasti väita, et kapitalistlik-liberalistlik majandusmudel on halb. Ei kindlasti mitte!) Tänaseks on enamike suuremate firmade omanikuks teine omanik, kelle omanikuks on fond, kelle omanikuks on teine fond kelle omanikuks on lõpuks pensioni- või fondiosaku omanik. Tänu sellele on seos lõpliku omaniku ja ettevõtte vahel täielikult hägustunud. Näiteks, kas sina, hea lugeja, tead milliseid ettevõtteid sa läbi enda pensioni 2. samba omad ja mida nad teevad?
Niisiis oleme olukorras kus me teame milline on meie fondiosaku hind ja hinna muutus, aga meil ei ole aimugi sellest, millega meie omanduses olevad ettevõtted tegelevad. Selle nähtuse üheks tulemuseks on see, et kõik ettevõtete poolt tehtavad otsused on ainult raha põhised. Ettevõtted ei saa teha märkimisväärseid kulutusi sisaldavaid otsuseid eetiliste, ühiskondlike või keskkonna väärtuste järgi, sest nende omanikel ei ole võimalik saada sellest otsusest tulenevat positiivset emotsiooni. Seda sel lihtsal põhjusel, et omanikud lihtsalt ei teagi, et nende omanduses olev firma on mõne "heateo" teinud. Küll, aga saavad kõik omanikud teada sellest kui nende fondiosaku väärtus kahaneb.

Nii oleme (või tegelikult olime) ka Rohelise IT-ga seisus kus paljud firmad räägivad rohelisusest, aga jutt lõppeb kui on esimene kulutus vaja teha. Õnneks on see olukord muutumas ja väga paljud suured IT firmad eesotsas Sun-i, Delli, IBM-i, Ciscoga on viimastel aastatel hakanud tõsiselt töötama IT seadmete efektiivsuse kallal ja promoma keskkonnasõbralikkust. Nojah, oleme ausad, eks paljuski teevad nad seda ikka selleks, et nende toodangut rohkem ostetakse, sest see tarbib vähem elektrit(=raha) ja keskkonnasõbralikkus on oluline osa firma mainest.(=edendab müüki). Aga lõppkokkuvõttes vahet ju pole miks nad seda teevad, peaasi, et teevad!


Kus on sääst?
Enne kui hakata oma IT-d roheliseks muutma tuleb siiski asja natuke kaugemalt vaadata. Üldiselt mõeldakse IT "roheliseks" tegemise all seda, et me kasutame serveriruumis efektiivseid jahutusseadmeid, ostame energiasäästlikke servereid ja arvuteid. See aga on oma efektiivsuselt alles kolmandat suurusjärku valdkond.

Kõige suurem sääst nagu alati on äriprotsessides ja töökorralduses: Korraldame kaugtöö (Loe siit kui palju Sun on raha ja keskkonda säästnud enda Open Work programmiga), jätame mõne ülearuse asja tegemata, ajame veel vana seadme, ruumi või mööbliga läbi.

Suuruselt teise järgu sääst on tarkvaras. Näiteks virtualiseerimises, andmebaaside ja rakenduste konsolideerimises. Tänu sellistele tegevustele on võimalik lülitada välja väga palju servereid mis täna üht rakendust teenindades on keskmiselt kuni 20% koormatud. Või veel parem võta kasutusele arvutusvõimsust pilvest (Amazoni EC2-st näiteks) ja saad kaudselt oma virtuaalserveri võimsuse ööseks kellelegi teisele anda.

Gartneri soovitused.
Esiteks, hinda mitte midagi tegemise riske! Mis saab siis kui:
- EU-s, Eesti Vabariigis või IT tööstuses kehtestuvad seadusega või de facto keskkonna standardid IT osas. Näiteks Gartner ja WWF on praegu välja töötamas Rohelise ettevõtte standardit. (Kindlasti on ka mõni EU ametnik avastanud IT ja lennunduse sarnases suurusjärgus olevad CO2 emissioonid ja mõtleb sellele....)
- Sinu konkurent kuulutab ennast roheliseks ettevõtteks. Erinevalt ettevõtetest otsustavad tarbijad väga sageli just emotsioonide järgi. Nafta hinna tõustes ja Gröönimaa jää sulades arvavad üha enamad eurooplased ja eestlased, et "Edasijõudnud" ei osta endale kolakat maasturit vaid Smart-i, elektriauto, jalgratta või bussipileti.
- Sinu klient tuleb küsima, et kuidas sinu ettevõttes on keskkonnasääslikkusega.


Teiseks, ole teadlik:
- Mõõda enda ettevõtte (IT) seadmete energiakulu ja CO2 emissioone. Selgita välja kuhu energia kulub. Milline on sinu ettevõtte "Keskkonna Jalajälg".
- Jälgi välja töötamisel olevaid ja juurutuses olevaid standardeid ja seadusi.
- Jälgi uusi tehnoloogiaid.










Kolmandaks, tee ära lihtsad ja odavad asjad:
- Säti printerid default printima kahepoolseid lehti. (Paberi tootmiseks kulunud energia = 10 x trükkimiseks kuluv energia.)
- Eralda serveriruumis soe ja külm õhk pleksiklaasiga. (Poeomanikud! Palun pange poodides olevatele külmkappidele peale kaaned ja ette uksed! See ei maksa peaaegu midagi ja kui te tänu sellele saavutatud energia kokkuhoiust poole tarbijale jätate, siis oleme me nõus ka neid külmkapi uksi lahti tegema, et enda jäätis või pelmeenipakk kapist välja võtta.)
- Lülita arvuti ja monitor välja kui sa nendega tööd ei tee. Ära jäta ööseks ja nädalavahetuseks arvutit tööle. IT spetsialistidena tuleb meil loobuda tööjaamade halduspoliitikast mis seda nõuab.
- Uusi seadmeid hankides arvesta ka nende energiakulu ja CO2 emissioone kui üht valikukriteeriumi.

Loe lisaks:
Gartner: Green IT Needs To Be On Midsize CIOs' Radar Screens