Tuesday, September 9, 2008

Uus Vedur

Kirjutasin essee Toivo Tänavsuu väljakuulutatud visioonikonkursile "Uus vedur". Soovitan ka sinul hea lugeja osaleda. :-) Esialgu visioone liiga palju laekunud ei ole ja ma arvan, et teema on huvitav ning samas väga tähtis.

Minu essee:

Selleks, et viia kogu Eesti majandus uuele tasemele ei piisa ühest ettevõttest, ühest ideest või ühest lahendusest ehk nn. Nokiast. Kui meil oleks võimalik ühe tegevusega kogu majandus järgmisele tasemele viia, siis me oleks seda juba teinud. Nii, et lahendus ei ole lihtne kuid selle võrra on ta kestvam. Lihtsat lahendust on lihtne saavutada ja lihtne kaotada, lihtne kopeerida ja „teha sama asja, aga odavamalt.”

Selleks, et leida meie majandusele Uus vedur tuleb esmalt vaadata, et kus lasub meie potentsiaal. Millised Eesti omadused, varad, oskused annavad meile võimalusi majandust kasvatada. Vaatlen põgusalt ka valdkondi, kus meil ei ole võimalik uut taset saavutada. Seda selleks, et me lõpetaksime enda varade ja aja raiskamise nende valdkondade arendamise peale.

Loodusressurssid
Meie loodusressursside osas on majanduse seisukohast tähelepanuväärsed põlevkivi, mets ja põllumajandusmaa. Põlevkivi annab veel mõneks ajaks meile võimaluse olla energiasõltumatu ja samuti saab tema produktidega päris hästi kaubelda maailmaturul nii, et keskmiselt heaks äraelamiseks on põlevkivist abi.
Põllumajandusmaa ja mets on üha kasvava väärtusega. Arvestades maailma üha kasvavat rahvastikku ja halvenevat kliimat mängib oma põllumajandus lähimatel aastakümnetel väga olulist rolli näljast pääsemisel. Nii, et põllumajandus, mets, toiduainetetööstus ja puidutööstus on meie edukuse eelduseks 10-e, 20-e aasta pärast, aga paari lähima aasta jooksul nad veel kahjuks meie majandust uuele tasemele ei vii…ainsa erandina vast mööblitööstus ja Lätisse müüdav jäätis. 

Raha
Viimase 15 aastaga on Eestisse akumuleerunud päris hästi finantsvara. Meil on investoreid kes on valmis investeerima alates väikestest projektidest (kuni 100 000 kr) kuni mitmesaja miljoniliste projektideni. Samuti on endiselt hea meie krediidireiting ja usaldusväärsus välismaa kapitali silmis. See on väga hea ja annab meile võimaluse enda „Uus vedur” ka valmis ehitada.
Raha on ka Eesti riigil. Olgugi, et praegu koostatakse aasta 2009 säästueelarvet, siis ka uus eelarve on märkimisväärselt suurem 2007 aasta eelarvest ja meie riigil tegelikult on raha. Ka see on hea, sest riigi tugi „Uue veduri” käivitamisel on väga abiks.
Raha on võimalik saada läbi EAS-i ka Euroopa Liidust. Selles osas on meie asutustel, ettevõtetel ja vastava valdkonna spetsialistidel tänaseks ka märkimisväärne kogemus ja oskused.

Geograafia - turism ja transiit
Geograafia osas on meil majanduslikult üks oht ja üks võimalus. Ohuks meie majandusarengule on transiit. Transiit on üks väga madala lisaväärtusega, väga suurte keskkonna riskide ja väga konkurentsitihe tegevus. Transiidi äri majanduslik väärtus seisneb paljuski selles, et kogu riik kannab riskid ja kulud (ehitab teed, ehitab sadamad, ehitab piiripunktid, hangib saastetõrje vahendid ja on moraalselt valmis suuremat sorti katastroofideks, hingab sisse laevade ja veoautode poolt saastatud õhku) ja üksikud ärimehed lõikavad tulud. Seega meie majandusarengule on ohtlik kui me panustame aega ja raha transiidi eelisarendamisele. See aeg ja raha on siis kahjuks ära muudelt, palju kasulikematelt, valdkondadelt. Meie ministrid lobistada transiidi asemel hoopis turismi valdkonna eest.
Turism on Eesti üks tähtsamaid ekspordiartikleid ja siin on võimalusi ja potentsiaali arenguks veel palju.

Inimesed ja haridus
Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et meil on liiga vähe tehnilise haridusega inimesi. See on loomulikult nii, aga kurtmise asemel tuleb pigem vaadata, et mida meie inimesed õppinud on ja kuidas see enda kasuks pöörata. Meil on palju majandusala spetsialiste, palju finantsspetsialiste. Majandusharidus ei ole äri tegemisel üldsegi halb ju ning avatud mõtlemisega majandusinimene suudab tänapäeva globaalses maailmas endale ka tehniliste teadmistega tegijad palgata – Indiast, Valgevenest, internetist , kust iganes. Võtke või Skype – meie tehnoloogia spetsialistid teenisid eBay-le müügist hästi, aga Skype äri käivitajad ärimehed veel paremini.

Eestlastel on suurepärane keeleoskus, avatud maailmavaade, palju kogemusi erinevatest kultuuridest.

Riik
Eesti riik on üks lihtsama asjaajamisega riike. Meie seadused on lihtsad, nad on internetis ja neid jälgitakse. Palju protseduure saab teha kiiresti ja interneti kaudu. Meil on suhteliselt vähe asjatuid bürokraatlikke toiminguid, mis takistaksid ettevõtete tegevust.

Uus vedur
Milline siis on Uus vedur, mis viib meie majanduse uuele tasemele? Meie ettevõtete ja seega meie kogu majanduse edu võti seisab „nutikates toodetes ja teenustes”. Toodetes, mille väljatöötamiseks ja tootmiseks ning müügiks ja turustamiseks kasutatakse globaalseid ressursse. Toodetes, mida müüme globaalsel või vähemalt EU turul.
Nutikas toode on midagi mis on paljudele vajalik, aga mida veel ei toodeta või kõikjal ei müüda. Näiteks:
- Huvitavad seiklusturismi tuurid;
- Meditsiin ja meditsiiniturism - hambaravi või silmalaseroperatsioonide müümine välismaalastele;
- Mõni kaval sisustuslahendus, mille tootmise autoriõigused Ikeale müüa.
- Ratastel majade tootmine, vahendamine ja müük.
- E-masspostituse teenus.
- Jne.jne.
Nutikas toode võib olla ka juba olemasoleva asja kohandamine ja müümine teistel turgudel.

Miks me peaksime nende teenuste loomisel ja müümisel edukad olema
Edu nutikate toodete väljatöötamisel annab meie ettevõtjate avatus ja meie ühiskonna väiksus ning paindlikkus. Meie ettevõtjad on julgemad ja ma usun, et lisaks minu tööandjale - MicroLinkile - on paljud firmad valmis looma avatud innovatsiooni toetavaid programme. Teine meie eelis on eestlaste oskus koostööd teha….. OK, selle väite peale hakkasid nüüd pooled lugejatest naerma ja meenutama Andrest ja Pearut. Aga kes ütles, et me peame ikka veel niimoodi kraavi kaevama? 200 aastat juba kraavide pärast jageletud, 15 aastat riigihangete pärast jageletud, nüüd on aeg firmad omavahel klasterdada ja mõni vägev uus toode EU turule välja töötada. Eksju! 
Kolmandaks nagu eelpool kirjeldatud on meil olemas selleks kõik eeldused:
- Lihtne asjaajamine riigiga
- Kapital mida investeerida
- Ettevõtlikud inimesed
- Keeleoskus
- Transpordiühendused, me oleme osa EU turust.

Kuidas neid „nutikaid teenuseid” leida
Nutika teenuste leidmiseks tuleb kaasata ideid firma seest, partneritelt ja firma väljast. Selleks tuleb teha kahte asja. Esiteks, tuleb luua ideega tegijate toetusprogramm – inkubaator. Programmi sisu võib küll ettevõteti erineda, aga põhiidee on see, et ettevõte toetab uute ideedega tegijaid ja aitab neid ideid koos ellu viia. Näiteks panustades idee ellu viimisesse enda töötajate aega, kogemust, ettevõtte tootmisressursse, müügi ja turunduskanaleid.
Teiseks, tuleb suhelda! Inkubaatori programm annab väga häid võimalusi kuulata huvitavaid uusi ideid, analüüsida neid, jälgida vastava majandusvaldkonna uudiseid kogu maailmast. Osaleda foorumitel, diskussioonidel. Osaleda ja vedada aktiivselt alaliitude tööd.

Hea näide avatud innovatsioonist ja ideede leidmisest on ka seesama „Uue veduri” konkurss. Selle asemel, et teha „arvamusliidrite” ajurünnak on mõtlemisse proovitud kaasata kõik Eesti inimesed või siis vähemalt EE lugejad. Tulemus on kindlasti parem.

MicroLinki inkubaatori kogemus näitas, et esimesed head ideed, mida katsetada leiadsime poole aastaga ning turule jõuame esimeste toodetega aastaga.

Avatud innovatsioon ei ole iseenesest midagi uut. Selle kohta on kirjutatud palju raamatuid ja palju on asutusi ja ettevõtteid kes seda viljelevad. Meie ettevõtete eeliseks on aga vähesemad korporatiivsed tõkked uute ideede käivitamisel.

Kuidas riik peaks toetama
Iga hea idee saab heaks tooteks ainult siis kui on olemas tegija kes ta ellu viib. Idee ei maksa midagi – idee koos tegijaga võib aga miljoneid sisse tuua. Eesti tegijate puhul on aga mure. Nimelt, nad on kõik juba tööl, nad teenivad suhteliselt hästi, neil on pered keda elatada ja laenud mida maksta. Sellises olukorras on väga keeruline riskida näiteks ettevõtluse alustamisega. Laenud ja koolimaksud tuleb ju ka järgmisel kuul maksta, aga toodet müüv ettevõte hakkab tulusid teenima heal juhul poole aasta pärast. Esimene poolaasta läheb toote tootmise ja müümise korraldamiseks. Selleks, et oma ettevõtte alustamine oleks lihtsam tuleb kehtestada „Ettevõtja palk”. Tegemist võiks olla Emapalgaga sarnase toetusmehhanismiga. Toimiks kindlasti sama efektiivselt kui Emapalk, meie majanduselu elavneks märkimisväärselt, sünniks palju uusi ettevõtteid, ideid ja tooteid mida nii kodu- kui välismaal müüdaks. Pikemalt ettevõtja palgast siin: http://mridala.blogspot.com/2008/02/ettevtja-palk-efektiivne-meetod.html

Eesti riik peab jätkama riiklike protseduuride lihtsustamist ja internetiseerimist. Heaks eeskujuks on siin MATA ja tulumaksudeklaratsioonid ning Justiitsministeerium ja RIK kes on peaaegu kõik oma toimingud interneti kaudu teostatavaks teinud.

Nutikad IT teenused
Nutika IT teenuse leidmine ei olegi nii keeruline. Käi enda töö juures avatud silmadega ringi ja leia tegevus, mida võiks tänu IT-le teha kiiremini ja paremini. Võib-olla on tänu IT-le võimalik mõni päris uus töömeetod kasutusele võtta või uus toode luua. Uuri, kas seda toetav IT süsteem on juba olemas – kogu maailmas (ehk googelda). Kui on, siis osta. Kui sellist toodet ei ole või ta on liiga kallis, siis tuleb lasta mõnel tarkvarafirmal vajalik süsteem programmeerida. Nüüd ongi kaks võimalust! Üks võimalus on traditsiooniline – lasta tarkvarafirmal programmeerida ja maksta talle selle eest. Teine võimalus aga, on uurida kas seda loodavat IT süsteemi võiks ka teistel (sama valdkonna) ettevõtetel vaja minna ja äkki oleks võimalik hoopis sellest tarkvarasüsteemist teha toode. Kui selline võimalus näib olevat, siis meie – MicroLinki inkubaator – aitame seda realiseerda.

P.S. IT turg on võrreldes teistega globaalsem, konkurentsitihedam, kiirem. IT innovatsiooni toetavaid inkubaatoreid ja riskikapitaliste on üle maailma kümneid ning miljoneid IT teenuseid on juba loodud, aga väga palju on veel tegemata.

No comments:

Post a Comment