Tuesday, November 22, 2011

Call for developers

We in Elion are planning to develop a new SaaS service that will involve functionality like webmail, contacts etc. We are looking for a software developing company that would create the service. If you are interested then please let me know (mart.ridala@elion.ee) and I will give you more details.

The platform is LAMP. We prefer agile approach of development.

The project plan is:
- We will send the RFP out in the end of November
- Proposals should be ready 14.12
- Selection of the developer by the end of December
- Development of the first version January-April 2012.

Write me if you are interested!

Sunday, November 20, 2011

Nationalism, religion, team spirit, the EU, business mergers

This post was inspired by Henry Kissingers "On China", The European Union and the mergers of teams that I have been involved.

All through history armies fighting for a nation, religion, their homeland or their way of life have proved to be many times stronger than the armies of mercenaries. The same is true for team spirit in an organization. (Religious) belief in what we do and having a greater meaning in ones job surely helps to perform better. So creating team spirit, a vision, a mission, symbols, rituals and belief would be the right thing to do. Both for a team, a company, a nation or a state. Or would it?

On the other hand one could argue that if people were less religious and less nationalistic there would be less wars. Strangely enough most of the wars are fought over ideology and not over money or natural resources. War is a somewhat extreme example, but more cosmopolitan people and nations do get along better with each other. How this phenomena reflects to businesses is that more open minded companies build alliances easier, outsource better and are better in open innovation. So there are huge benefits in not building a strong team spirit. Not teaching the national anthem at schools, but teaching that all people are good and interesting. The pupils would be open minded, friendly and would .... never work long hours unless paid, because what would be the point of that?

One of the best illustrations of the problem is a merger. If two companies with strong identities and history are merged then the identities become a serious obstacle. People do not give up their beliefs easily and the emotional side of a merger is always difficult to handle. But imagine the magnitude of this problem when a merger of nations is needed! Like for example we currently need to do in Europe. This is because open markets->aligned tax policy->aligned policy->centralization of power.... and well... if you need motivated people under the new rule then you must build up a common team spirit. A European spirit!

I end this thought by some intrigueing questions:
- Do national football teams play better than club teams?
- In order to build up the European nation shouldn't we have a European basketball team? We could perhaps beat the USA?
- Is there any economical reason not to educate your children in English?

The ultimate employee and a citizen would be one whose passion about the company and state could be turned off and on and also switched from one to another. For example a person who was a purely atheist estonian believing in free phonecalls making the world better. Then had his passion switched off for a year. And finally switch himself to a church going Christian american believing that making money off the corporate market is a Gods gift that one should pursue with total determination.

Monday, October 3, 2011

The amazing speed of Facebook's development!

In July I wrote a bold prediction that Google+ will soon be more popular than Facebook. I have been following the popularity contest ever since. According to Alexa last week about 3,1% of Internet users visited G+ and 43,4% visited Facebook. The number of G+ visitors has increased since it opened up to the public, but not very fast. The number of Facebook visitors has remained stabile.

But what I want to write about is the amazing speed of Facebook's reaction to Google+'s launch and how fast FB has built new functionality ever since! I have been working in different product development organizations and must say, that this speed is truly impressive for an organization with 2000+ employees like FB currently is. Probably most of the startup community don't understand my excitement, but I will illustrate the phenomena with some of the issues a big product development organization has to cope with:

Firstly, if you have a democratic organization with specialists who put their souls into their work, then all the employees have a very passionate opinion. Agreeing on what and how to do gets slower and slower the more people you involve in the decision. So in the end it may take weeks or months to agree on a proposed change.
An authoritarian organization on the other hand can make changes fast. Such organizations however have other kind of problems as most skilled specialists don't like the "Maul halten und weiter dienen" culture and leave. We can be pretty sure that FB is not such an organization.

If you have 500 million daily users then shouldn't you do an analysis before doing even the smallest change in the user interface? FB most certainly did major changes in the interface and functionality. Did they do a study before starting to develop them? Well looking on how fast the changes were developed then I doubt that there was time for any analysis.
But if you skip user studies and don't implement objective decision methodology then who decides what and how you develop? The CEO? The engineer with the most authority? So here you also run to problem number one.

Then you have the development cycle and roadmaps. These are useful measures that are in place to ensure technical quality on and avoid key developers from burning out. Changing the plans is costly, takes management decisions and re-location of resources. Do you want the moments when a boss walks into the office and tells the hundreds of developers: "Drop everything you are working on and here is the new featurelist that we copied from Google+"? You get responses like:
- "Again?"
- "We just agreed on the plans last week?"
- "This is the third new strategy this month, maybe I'll just wait and do nothing until the next one?"

Then there are of course administrative constraints. For example if you need to suddenly triple your development budget for July and August then it might be a challenge.

But one thing always helps! A common "enemy", be it a competitor, a new big customer or the threat of bankrupcy. The mutual challenge always mobilizes the whole team to stand as one. Google+ most certainly is this one big enemy for FB.

Friday, September 23, 2011

Arctic15 enterpreneurs and the non-IT industries

I had the privilege to attend the Arctic15 conference in Helsinki yesterday. It was a great event and I would like the organizers from Arctic Startup for organizing it and getting so many interesting presenters together. I think we have a great startup movement going on in the Nordic and Baltic region.

Looking at the finalists and presenters it seems to me that there is one important thing that the startup community should now focus on! It is time to take the next step. It is time to focus more on solutions that help the non-IT economy. Currently we have many startups creating economically rather irrelevant services like solutions for publishing posts on Twitter, LinkedIN and Facebook simultaneously, social networks running on other social networks, all kinds of games and so on. We should consider this as the training that has refined the skills of the specialists and now start serious work.

The real value IT can create is not in the IT or internet sector. It is in making the non-IT economy running in a modern and efficient way. How about a startup that would change the way how milk gets from the cow to the shop? Or a solution that organizes the global container logistics? Maybe something that helps to save 5% of some industries energy consumption? This is where serious effects and money can be made.

We have some experience in operating SaaS solutions for non-IT sector from the E-waybill and the Promoter Index service. Our experience shows that the startup methodologies for product development, organization management and marketing work. These are all great ways of working and managing product development.

On the other hand creating IT services for other industries is very inter-disciplinary – you have to know about the sector and business you are working on. This makes it really hard for the current startup folks. We just don’t know how other industries are run and we don’t know the people. Everybody knows who runs Facebook, but name the CEO of Nike, Danone, Pfizer or Mitsubishi for example?

What this inter-disciplinaryness also means is that “the other industry” is light-years behind the startup folks in their use of IT and Internet. There are still systems running on mainframes and many companies rely on Excel sheets as “their most important database”. Shared calendars would be an innovation for many SME-s.

To solve this inter-distciplinary problem we have to come together with the specialists from other fields of economy. An interesting example of breaking this barrier that I met on Arctic15 is Vendep Oy. They are offering software development for entrepreneurs for share in the business. This model does help the non-IT specialists to turn to IT and create an IT/Internet solution for the field they work in. When we were running the MicroLink Incubator we had a similar idea and that did bring many non-IT entrepreneurs with their ideas to our office.

It is time to take the next step in the Internet startup field and head on to making “the other” industries also modern and efficient! As an example Arctic15 was the first digital-native-friendly conference I ever visited! There was Wifi that really worked and power inlets for the laptops! A similar step to modern age needs to be done in other industries.

Wednesday, September 14, 2011

Positive economic news (from Estonia)

The global economic situation has been gloomy in the last months and the newspapers are full of economic misery coming mostly from Greece and Italy. But things are not all bad! In Estonia we have had many great economic developments overall and especially in the IT and technology sector lately. Here is a list of some of them:

The Seedcamp event in London was overwhelmed by "the Estonian Maffia", with 4 out of 20 participants and 2 out of 3 winners coming from Estonia.

Fortumo, the mobile payment provider, was selected as the best Estonian company by Enteprise Estonia. This marks a significant shift of focus to young and innovative startups by the society and government.

The delegation from Brussels is looking for premises for the European IT agency in Tallinn. We hope to have many European IT specialists and decision makers moving to Tallinn. (Tallinn is a nice town with a pretty Old Town so why not.)

Flybe, Utair and Estonian Air have opened many new flightroutes to and from Tallinn. Copterline will start flying between Helsinki and Tallinn again offering commercial helicopter trips lasting less than 18 minutes. They also plan to start flying to St.Petersburg. That combined with Ryanair opening 8 routes from Tallinn is slowly, but surely making it easier to travel here and back.

A character called Viktor Kaasik was convicted for corruption proving again that Estonia has effective measures for fighting corruption.

Estonian annual industrial output growth (23%) was the biggest in EU (3,6%) in july. The production and exports of electricity grew 50%. The production of electricity from renewable sources increased 100% from 2009-2010.

The increase in Finnish alcohol tax and the mess with the major Latvian airline Air Baltic will surely increase the number of tourists both visiting Estonia or flying through Tallinn. :-)

Monday, August 29, 2011

How to solve the economic crisis

The "economic crisis 2.0" is a popular theme in the media right now and most certainly this is something that everyone of us should be concerned about. Stockprices have been falling for months, GDP growth has slowed to zero, most western nations, businesses and households have debts that really cannot increase and China is fighting with inflation. The methods used to soften the "economic crisis 1.0" in 2008 cannot be used this time anymore. So what is the solution and what are the methods we can use this time?

The Reason
In order to find a solution for the crisis I would define the primary reason for it. It is a bit abstract, but nevertheless it is true. The reason any economic crisis is that the things we do and how we do them no longer maches the technological and social situation of the society. By this I mean the following:
- we overproduce some goods and services and underproduce others. This results in stores, businesses and factories being closed
- the skills of people and jobs desired do not match the needs of consumers. This results in unemployment.
For example the financial sector, that really does not create much value for the society, has grown unproportionally big and has to lay off thousands of employees now. On the other hand we could use a much bigger green energy sector that would produce the electricity needed after "Peak Oil" and German closure of nuclear powerplants.

The Solution
If you look at the abstract level then the solution for the crisis is actually easy. :-) Mostly because this crisis is caused by just the ordinary economic cycle and not by a natural or demografic shift like running out of oil, being hit by a meteorite, climate change or the population becoming too old. (Somoe of these will be the reasons for the next and much more serious economic crisis. Sorry for being pessimistic here. :-))
So the recipe to solve "the economic crisis 2.0" is that many of us must start to do something different or differently. We must reorganize the society a bit. But not much, probably just about 5-10%. :-) Some of us must change what we do, take a job on another field for example. Most of us should do our work more efficiently, work more or consume less. If enough people make change in their lives then the national economics will go to surplus again and the Western economies would be able to start paying back the debt to China.

The IT
...and here is where IT steps in. Information Technology has been the enabler for more than 50% of economic growth in the last 20 years and there is much more to gain from IT. Today the processes inside an organization are more or less supported by IT and the efficiency gains from implementing new IT systems is moderate (but they are there). The real "undiscovered territory" lies in the area of inter-organization information exchange. There are very little systems that support processes involving many organizations. Amadeus and IATA airline ticket booking systems can be described as an example here.

The brakes
The faster we reorganize the better. The faster "economic crisis 2.0" changes to "economic growth x.0" the better for all of us. But there are phenomenons that are making the necessary shift slower and agonizing:
- The mindset of people and the desire to continue doing the same thing, the same way and hoping to earn more by doing so. (...and this includes the financial innovators whose algorithmic trading can be blamed as being one of the reasons for economic crisis 1.0)
- Labour laws and trade unions who support the status quo and do not allow the necessary employment market changes to happen

and on the IT field:
- Exaggerated fears on data security. Data security analysis can close any IT initiative. One can always find a 0,00001% probability of a break in and close down a project that might bring 0,001% GDP growth.
- Lack of leaders and leading organizations who would build inter-company IT systems. These are difficult projects that might need even 5+ years of investing.

So lets get rid of these breakes, re-organize and change the crisis to a growth period..... until the 3.0.

Saturday, August 27, 2011

The "operating service" makes it easy for associations and foundations to create an e-service

The operating service is a totally new level of IT management service on the Baltic markets. Services more or less similar to this have been offered in the Scandinavian and Western markets, but in the Baltics Elion is one of the few companies capable of offering such a service. Elion is operating the E-waybill system for the Forest and Wood Industries Association. The E-waybill system is a huge innovation for timber logistics. But we can say that the way we set up the IT management model is almost as innovative.

Here is a small video presentation describing the differences between traditional hosting and the operating service. I will be giving a longer version of this presentation on 31.08 at the conference organized by the Estonian business newspaper Äripäev.

Saturday, August 20, 2011

IT providers and startups: Promote your country, city, company or service

If you have interesting and innovative news or analysis about IT trends, startups, enterpreneurship support programs from your country, city or company then I would be most happy to promote them on Pilveraal.ee. It would be interesting for other readers to know what is happening in the IT field in Romania, Hungary, Vilnius etc. and what kind of new IT, mobile or SaaS (Software as a Service) services will be conquering the world next.

In order to do so just send me an e-mail: mart.ridala@pilveraal.ee

Thursday, August 18, 2011

Garage48 series - "just fun" becoming a movement

The Garage48 series of events is a very interesting phenomenon!
The idea of a Garage48 event is to gather different teams in one facility and let them develop an IT or a mobile service in 48 hours. The series originated from Estonia but has gone really global with next events planned in Tartu, Nairobi and Kampala. According to the business newspaper E24 the founders of Garage48 receive constantly invitations from all around the world to organize events in their city.

We in Elion are sponsoring Garage48 and will open our platforms to the events so that the teams can develop new services for example for our digital TV subscribers. We find this is a great way to implement open-innovation and co-operate with people outside the company.

As a great fan of startups and open innovation I can surely recommend Garage48 as a co-operation partner to established IT service providers and telecoms. This is one of the best ways to find ideas for new services and new business. So if you need new young enterpreneurs to help you discover new IT or mobile business then contact the Garage48 organizers!

Monday, August 15, 2011

Pilveraal poll shows: Android will rise and Windows Mobile has no chance

The poll on Pilveraal on mobile platforms closed and the results are clear:
85% of the voters think that Android will rise. Only 14% think Android will fall. 35% think that Windows Mobile will fall and none think it will rise. Regarding iOS the results are more uncertain with 35% voting for rise and 14% voting for fall.

Our predictions about the domination of platforms is more or less a self-fulfilling prophesy as we choose and promote platforms that we think will be dominant and abandon platforms that we think are without a future. Can we therefore predict that:
- Android's position on the smartphone market will be similar to Windows's position on the PC market
- iOS-s position will be similar to MacOS's and
- Windows Mobile will enjoy the same position on the smartphone market as Linux does on the PC market?

Monday, August 8, 2011

Amazon AWS and MS BPOS Ireland outage

Amazon AWS and Microsoft BPOS are experiencing major downtime on their Ireland sites. By now it is almost over and most of the service is up and running again according to the status report you can see here: AWS Service Health Dashboard. The reason to this outage was a lightning strike hiting a transformer. I have been in the IT services, datacenter and hosting business well over 10 years and my experience is:

- If you are an IT service provider and have an incident then the most important thing is to inform your customers. Sometimes it is even more important to focus on communication than to fixing the problem.

- By moving servers to hosting providers, centralized datacenters and even to the cloud-provider we concentrate risk and if something major goes wrong then more systems are affected. But this does not mean that moving to hosting or cloud provider means more downtime. Actually the opposite is true. The difference is that if Amazon or my employer Elion for example has an outage then it is all big news and everybody talks about it. If a mailserver of a company with 100 employees is down for 10 days every quarter then this will never make it to the headlines of newspapers.

By the way, does this incident reveal that Amazon and Microsoft host AWS and BPOS in the same datacenter facility? :-)

Saturday, August 6, 2011

The rise and fall of mobile platforms

There is a new poll up on Pilveraal about the rise and fall of mobile platforms. Please choose the options you think will happen by 2014! Will Android's popularity rise or fall? Will Windows come and beat the current dominants?

This is a self-fulfilling prophecy. If the majority of people think that some platform will rise in popularity then they prefer this platform when buying a new mobile and recommending a new phone to their friends. This in turn increases the popularity of the platform.
The same is true for the opposite of course.

Friday, August 5, 2011

IT education is getting more popular in Estonia

As E24 wrote in their recent article the number of applicants to the IT College rose significantly this year. The average number of candidates applying to one free scholarship was 3,96 last year rose to 5,35 this year even the number of free scholarships was risen by 10 places. The number of applications has risen to 207 from 60 in the year 2007.

According to IT colleges marketing director Sigrid Tammiste the main reason for increasing number of applications is the personal and direct marketing programs that IT college ran this year. The overall practical approach in their programs and the media coverage about the lack of IT specialists have also supported the popularity of IT education in Estonia.

I also did my small part and took part in the campaign of promoting IT education. I talked about the perspective of learning IT to high-school students. As a presenter I must say it was a very interesting and really challenging! The public was quite different from the one you have on seminars and conferences. Imagine the most monotonous and un-excited voice you have ever heard answering you "I will not go to learn IT.... because.... I don't know.... well because..... it is not interesting." after you have given a 15 minute agitation speech. :-) But as the results show, the campaign was useful and I am sure we did help high-school students choose IT. I would do it again next year as I strongly believe that IT and engineering overall is a very useful education.

Thursday, August 4, 2011

E-mail marketing solutions

In Elion we offer e-mail and homepage hosting service to business customers. From time to time we get inquiries from our customers who want to do e-mail marketing. Could you recommend what e-mail marketing tools are good in your opinion? Are there any Baltic or Nordic solutions for that? Any freeware solutions?

For Pilveraal.ee newsletter I use GetResponse’s free and limited version. In my opinion GetResponse is good. There is an easily configurable form for registering e-mail addresses, the user experience is OK and there is a lot of newsletter statistics available. The only problem with GetResponse is their high price. I as a blogger would be ready to pay about 10,well maybe even 15-20 euros/year. $98 per year with maximum 250 subscribers is at least 4 times too much in my opinion.

Wednesday, August 3, 2011

Using social media in customer service

I am moderating the European innovation agencies taskforce analyzing the use of e-portals in the agencies. (Innovation agencies are for example Tekes-Finland, Enterprise Estonia, Vinnova-Sweden, Research Council of Norway)

One thing we analyzed in our work was the use of social media as a tool to interact with customers. The issues and results we encountered are general and relevant to all organizations so I hope you find this short summary useful.

The first thing to decide is what the organization wants to do with social media. There are four levels:
- Not to use social media
- "One way" communication
- Gathering feedback
- Two way communication and customer service.
I would argue based on the Estonian market that government institutions and innovation agencies are leading the way here. If for example the Estonian Police has a Facebook page to discuss general traffic and security issues then most businesses use social media primarily for marketing purposes only. There are only some companies who publish relevant information on social media, discuss, gather feedback and serve customers on Facebook for example. (My employer Elion among them. :-)) This situation is probably due to change, but as getting to level 4 means costs in the customer service department it will take some time. After all this would mean that someone must justify a budget for a specialist "spending time on Facebook". A challenge indeed!
By the way there are tools that can monitor socialmedia and internet and alert you if someone mentions your organization somewhere. This makes it possible to react and manage the discussions.

The second thing we analyzed was the tools and networks in use. In Western-Europe it seems that the global social tools - Facebook, Twitter, Youtube, LinkedIN - dominate. There is little room for local social networks.

The third thing an organization must decide is how much effort to put into social media: is it a hobby for some specialists or managers, whether to hire an editor or make interacting in social media someones role. Should an organization try to set up its own social network? I am sure that in the next five years there will be social media departments in all mid-size and big organizations.

An interesting challenge in using social media is how to get your employees actively involved. "How you make a programmer write a blog post?" The problem is that if you hire an editor or a social media specialist then they are not specialists in the services the organization offers and therefore cannot discuss about it.
But there are possibilities to solve this issue. The first thing to do is to communicate that "promoting the company on Google+ or Facebook is work and it is OK to do it on work time." The second thing to do is to find interesting topics for the employees to write about and if you have people who are excited about Java technology then they could discuss in the Java web-communities.
Many innovation organizations that we interviewed did not have this problem at all and surely this depends on the people working in the organization. Being humble is not a virtue anymore?! :-)

Related to the previous is the issue on whether the organization should have rules on what and how people can write publicly. There have been some cases where customer service personnel call the customers names on Facebook and get fired due to that. This kind of behavious should be prohibited of course. On the other hand if you create policies on what and how people can write about then you turn "exciting discussing" into "hard and boring work" and lose the initiative of people.
The practice in innovation agencies is that people are trusted and there are only some minor guidelines on what and how to write. I think this is a good idea in all organizations.

What would you want your service providers to do on social media?

Monday, August 1, 2011

Google+ or Facebook

The small poll that on Pilveraal.ee shows that:
- 49% of readers think that the number of Google+ visitors will exceed the number of Facebook visitors in 2011 or 2012.
- 14% think that it will happen in 2013-2014
- and 35% think Facebook will remain more popular.

The current situation according to Alexa.com is that 1,46% of internet users visit plus.google.com and 44% visit Facebook.

I visit both of them on daily bases. How about you?

Sunday, July 31, 2011

IT Development centers in Estonia

In 2012 the EU IT agency will open its office in Tallinn. This is a great achievement for the Estonian government and IT sector. Besides the EU IT agency Estonia currently hosts the following IT development centers:
- Skype
- Playtech - the biggest developer of online casinos is located in Tartu
- NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence

As always there are plusses and minuses to being a host country for something. The negative side that I have heard especially in the start-up community is that the development centers pull away potential IT enterpreneurs. "Why work in a risky start-up if you can get a good salary working for a development center?" is the argument one might hear. This negative side-effect was demonstrated in Lithuania where Barclay's Bank founded their IT sector and caused a significant salary increase in the IT sector.

Though the argument of pulling away good specialists is valid the positive effects are much, much bigger:
Firstly of course the economical effects through income and taxes.

Secondly it is important to note that such development centers hold an important educational role in the society. The know-how and know-who of people working in development centers is an important asset for the society. Afterall you will be a much better IT enterpreneur if you know business people in London and Silicon Valley and good developers in Russia, Belarus and India.

Thirdly every development center creates the effect the economists call the cluster effect. They create the possibility and need to build the overall infrastructure to support them and this in turn makes it easier for other development centers to locate here. By "infrastructure" for IT development centers I mean things like:
- Airlines flying here often.
- Possibility to educate the children for the specialists relocating here in English. In Estonia this is possible in the following schools.
- The overall knowledge of English and open-mindedness of the people.
- English in public office web-sites, tax-formulas etc.
- Educated workforce and vice versa - a reason for the students to choose IT education

So the benefits of having another development center located in Estonia are huge for the whole nation and the IT sector.

..and as a final side-note from a different area: We should move as much technology manufacturing industry back to Europe from China as possible as now the cluster effect is happening there not in Europe. Othervise we will lose the skills and infrastructure and marginalize. Fortunately the electronics manufacturing sector lead mainly by Ericsson and Elcoteq is also growing rapidly in Estonia.

Who am I

My name is Märt Ridala and this is my blog where I write about IT, innovation and management.

I have been working in the IT sector for more than 15 years in the biggest Estonian IT service providers MicroLink and Elion. Currently I work as the E-mail service development manager at TeliaSonera - the biggest telecom in the Nordics. I am also one of the co-founders and owners of www.recommy.com service.

During my career I have done the following interesting things:
- Develop the E-mail service of Elion and TeliaSonera
- Moderate the European Innovation Agencies IT analysis task force for TAFTIE

- Help to start the E-waybill system for the Estonian Forestry sector.
- Run the MicroLink Incubator open-innovation program
- Managed and merged a team of over 50 system administrators

- Helped to start the Estonian ICT democenter. I also occassionnaly host guests there.

- ...and also managed teams of different sizes, lead tens of projects, presented on seminars and written articles.
I have BA degree on computer sciences and MBA from Tallinn Technical University. I speak 5 languages: English, Russian, Swedish, Finnish and Estonian.

My contacts are:
Skype: mridala
Facebook: http://www.facebook.com/mridala
LinkedIN: http://www.linkedin.com/pub/dir/M%C3%A4rt/Ridala

Saturday, July 30, 2011

Pilveraal continues in English

Pilveraal will continue from now on in English. I will continue to cover IT innovation and software as a service trends and discussions .... giving it a small Estonian perspective.

If you are an IT service or Software as a Service provider and you do something interesting and innovative I will be happy to cover your news and views in Pilveraal! Don't hesitate to contact me via e-mail: mart.ridala@pilveraal.ee.
Maybe we can find co-operation possibilities between you and our Elion (part of TeliaSonera group) SaaS services.

Tuesday, July 26, 2011

Uute toodete ja teenuste loomine ning metafoorid

Mul on olnud au osaleda mitmes toodete ja teenuste strateegia loomise protsessis. Osad neist on olnud tulemuslikumad, osad vähem-tulemuslikumad. Kõik nad on olnud õpetlikud ja päris rasked. Järgnevalt jagaksin seda, mida mina neist õppisin.

Väikseks sissejuhatuseks tooksin paar huvitavat seisukohta mida uue äri käivitamise kohta on öeldud:
Raoul Üksvärava teooria järgi on uue äri käivitamine teadlik ja juhitav protsess, mis koosneb järgmistest etappidest:
1. Kavandamine
2. Organiseerimine
3. Mehitamine
4. Siirmine
5. Kooskõlastamine
6. Suhtlemine
7. Otsustamine
8. Eestvedamine
9. Kontrollimine

Ilja Laurs (Baltikumi ühe edukaima IKT äri - GetJar - looja) on öelnud:
Kui ma õppisin ülikoolis, siis arvasin, et uue äri loomine on nagu male - õigeid käike tehes saavutad edu.
Kui ma alustasin oma ettevõttega, siis leidsin, et päris male ta ei ole, et on nagu pokker - õigeid käike tuleb teada, aga palju sõltub ka õnnest.
Nüüd olen veendunud, et uue äri loomine on nagu rulett....

Mina kirjeldaksin uute teenuste ja toodete loomist järgnevalt. Uue äri käivitamine on nagu merel kala püüdmine purjelaevaga. Mängus on palju õnne ja juhust, kuid hea saagi toovad koju need kellel on head püügiriistad, suur kogemus ja hea meeskond. Püügiriistadesse ja teadmistesse panustamine tasub ennast varem või hiljem ära. Kuivtreening ei aita eriti kaugele, tuleb proovida, teha ja õppida.

Minule väga meeldib Aivar Halleri poolt levitatav tõde, et "Ettevõtte põhiprotsess on inimeste areng". See sobib väga hästi kokku teenuste arendamisega - panusta inimestesse ja nad loovad häid teenuseid.

Väga targad sõnad on öelnud ka üks maailma parimaid golfimängijaid Arnold Palmer: "It's a funny thing, the more I practice the luckier I get" Sellele tasub mõelda kui keegi väidab, et Bill Gates-l, Mark Zuckerberg-l, Larry Page-l või Sergey Brin-l oli lihtsalt õnne olla õigel ajal õiges kohas ja tänu sellele õnnestus neil luua Microsoft, Facebook, Google.

Thursday, July 21, 2011

Küsimus: Millal Google+ külastatavus ületab Facebooki?

Kas teadsid, et:
Kui sinu sõber laeb Facebook-i uue foto (näiteks reedesest peost ööklubis) ja "tag-b" sind selle foto külge, siis.... läheb see foto ka kõigi sinu sõprade (sh. töökaaslaste, ülemuste ja äripartnerite) seinale üles.
Ühest küljest on muidugi põnev avastada, et ülemus, klient ja äripartner on ka mitmekülgse eraeluga inimesed, teisalt ei ole aga eelpool kirjeldatud isikuandmete avalikustamise ahel absoluutselt korrektne.

Tänaseks nädala jagu Google+ kasutanuna väidan, et Google+-s on tänu kontaktide suhtlusringidesse jagamisele võimalik palju paremini korraldada info jagamist ja lugemist. Oma suguvõsa asju saad arutada sugulastega, klassikokkutulekut korraldada klassikaaslastega, energeetika ning majanduse probleeme arutada nende valdkondade huvilistega.

Seega on enam kui tõenäoline, et Google+ külastatavus asub väga kiiresti Facebook-i kannale. Palun avalda julgelt blogi paremal üleval nurgas oleva küsitluse abil arvamust, et millal see võiks juhtuda! Mina olen nagu alati ajast ees ja arvan, et see juhtub juba aastal 2011.

Tänane külastatavus Alexa.com andmetel:
- Facebooki külastab 43,7% interneti kasutajatest
- Google+-i külastab 1,88%-i Google.com-i külastajatest keda on 51% kogu interneti kasutajaskonnast ehk siis 0,0188x0,51=0,96%

Kui Google+ teeb Facebook-le sama mis Google.com tegi Yahoole, siis:
- See on hea, sest näitab, et klientide arvamusest ja privaatsusest võiks hoolida.
- See on hea, sest toob uue hea teenuse turule.
- See on halb, sest Google monopoolsus ja võimsus kasvab veelgi suuremaks.

Luban, et jälgin Google+ kasutatavust ka Pilveraali blogis edasi.

Wednesday, July 13, 2011

E-teenuste suur väljakutse – autentimine

Mul on hea võimalus juhtida Euroopa innovatsiooniagentuuride liidu TAFTIE töörühma, mis kaardistab erinevate Euroopa riikide innovatsiooniagentuuride e-lahendusi. TAFTIE eesistujaks on sellel aastal Eesti innovatsiooniagentuur EAS kes ka selle töörühma kokku kutsus.

Kuna töö üheks peamiseks eesmärgiks on e-teenustega seotud väljakutsete kaardistamine, siis annab see hea võimaluse eri riikide e-teenustega seotud probleemide ja nende lahenduste võrdlemiseks.

Üks suurimaid takistusi e-lahenduste efektiivsel kasutamisel on paljude riikide puhul autentimine. Siinkohal tuleb olla väga tänulik meie riigiisade julgusele ja ettenägelikkusele tänu millele meil sai omal ajal ID-kaart kasutusele võetud ja digitaalallkirjastamist võimaldav seadusandlus vastu võetud. Enamik Euroopa riike ei ole aga korralikku keskset autentimist ja digiallkirjastamist reglementeerinud ja see muudab kõigi e-teenuste tegemise tunduvalt keerulisemaks.

Seega kui EAS võimaldab kogu projekti rahastamise protsessi läbi viia täiesti paberivabalt, siis enamikes teistes riikides see nii ei ole. Kõigis teistes riikides (va. Rootsi Vinnova agentuur) tuleb ühe rahastatud projekti puhul allkirjastada nii taotluse kui hilisema aruandluse käigus mitmeid paberdokumente. Halvemal juhul võib neid kogu protsessi käigus olla isegi kuni kümme.

Keskse ja laialt levinud riikliku autentimise ja digitaalallkirjastamise lahenduse puudumisel kasutatakse mitmesuguseid alternatiive. Näiteks järgmiseid:
- Arenevad mobiil-ID (Läti, Leedu jt.) või vabatahtlikud riiklikud ID-kaardi (Soome jt.) lahendused.
- Pangalingid
- Oma autentimissüsteemid: nii parooli, pin-koodi nimekirja kui ka pin-kalkulaatori põhised. Jah, on innovatsiooniagentuure kes jagavad oma e-portaalide kasutajatele pin-koodi nimekirju ja pin-kalkulaatoreid.
Iseenesest on alternatiivsete autentimise lahenduste abil ka võimalik paberivaba asjaajamine korraldada ja paljud innovatsiooniagentuurid on selles osas päris nutikaid lahendusi välja töötanud.

Terve Euroopa majanduse ja e-teenuste turu seisukohalt oleks aga ülimalt oluline kui me suudaksime lisaks oma riigi kodanikele autentida elektrooniliselt ka teiste EU riikide kodanikke. Selleks on algatatud projekt Secure Identity Across Borders Linked – STORK millega on liitunud ka mõned Eesti e-teenused. EU kodanikuna tahaks ainult, et see projekt liiguks veidi kiiremini! Proovin anda sellesse oma tagasihoidliku panuse ja tõstatada seda teemat Demokeskuses käivatele EU ametnike delegatsioonidele.

Kui aga juba üle-Euroopaline elektrooniline autentimine ja digiallkirjastamine realiseerida, siis miks mitte juba Euroopa X-tee.....

Friday, July 1, 2011

Google+, Facebook ja ettevõtte IT

Üleeile levis IT avalikkusesse sõnum uuest põnevast sotsiaalvõrgust nimega Google+. Loodetavasti saab see olema Google jaoks edukam projekt kui Wave või Buzz, sest Facebook on ju tänaseks veidi liiga monopoolses seisundis ja maailm vajab uut tulijat.
Kes tahab täpsemalt lugeda, siis OKIA blogis on Google+ sisemusest antud päris hea ülevaade.

Kas ja kuidas peaks aga sotsiaalvõrke kasutama ettevõtte või asutuse IT-s?

Turunduses on sotsiaalvõrkugud ja sotsiaalmeedia tänaseks oma koha leidnud. Paljud "Hakka-meie-Facebooki-sõbraks-ja-osale-kreemi-loosimisel" kampaaniad on olnud edukad ja ilmselt on ka paljud Cherry kupongid leidnud omale omaniku läbi kellegi Facebooki seinale sattumise.

Samas on ettevõtete ja klientide vaheline suhtlus sotsiaalmeedias jäänud reklaami tasemele. Kahepoolset suhtlemist eriti palju ei ole ja eks selleks on ka selge põhjus. Kahepoolne suhtlemine ehk klientide ja ka mitte-klientide küsimustele vastamine on väga töömahukas ja seega kallis ning nagu iga uue asjaga ei ole selleks ka ettevõtete eelarvetes raha ette nähtud.

Kuid on ka positiivseid näiteid ja nii üllatav kui see pole, siis sotsiaalmeedia "kliendihalduses" on kõige kaugemale jõudnud Eestis mõned riigiasutused! Toogem või näiteks Välisministeeriumi või Politsei kes annavad oma Facebooki lehtede kaudu päris sisukat ja kasulikku infot.

Nii, et Välisministeeriumi ja politsei näitel võiks soovitada igale ettevõttele mõelda korra läbi kas sotsiaalmeedia võiks olla vahend kliendihalduse korraldamiseks. Kindlasti on ettevõtteid kelle jaoks uue suhtluskanali kasutuselevõtuga kaasnevad kulud on väiksemad kui tänu sellele saadud uued tulud.

Kas aga sotsiaalmeedial ja sotsiaalvõrgustikel on ka roll mujal kui turunduses ja kliendihalduses? Kas Yammeri laadne ettevõtte sise-Twitter võiks saada oluliseks osaks näiteks müügiprotsessi korralduses või kas mõne projekti elluviimisel võiks abi olla Facebookist? Arvan, et praegu veel see päris nii ei ole, aga võib-olla lähitulevikus ja võib-olla tänu Google+-le. Elame näeme!

Monday, June 27, 2011

Pilveraal ja mobiil

Pilveraali lugejatest enamus (71%) arvas, et hoolimata nutitelefonide levikust ei oota nad oma e-postile kiiremat reageerimist kui varem.
Ma julgen siiski arvata, et meie ootus sellele, et adressaat loeb meie kirja maksimum ühe päeva jooksul on täiesti olemas. Kindlasti kohtame üha enam imestust: "Ma ju juba tund aega tagasi kirjutasin sulle kuidas sa seda siis ei ole näinud!"

Et nutitelefonid on tulnud, et jääda, siis on nüüd ka Pilveraal.ee mobiilist mugavalt loetav. Nii, et kui seisad poes kassajärjekorras, siis pane korv põrandale, toksi mobiili http://pilveraal.ee ja loe! (Aitäh, Bloggerile mobiiliversiooni eest!)

Thursday, June 23, 2011

SAAS ärimudelite keerukusest

Olen viimaste aastate jooksul arvutanud läbi mitmete erinevate netiteenuste (ehk SAAS) ärimudeleid ja kõigis neis on üks auk. Võimalik, et see on Eesti või Baltikumi turule omane, aga võib-olla on küsimus ka laiem. Teatavasti on netiteenusena pakutava IT teenuse üks oluline omadus see, et teenust pakutakse kuutasu eest ja tal puuduvad suured litsentsi ja juurutuse investeeringu kulud. See teeb näiteks Soovitusindeksi, Google Apps-i või kasvõi meie kodumaise Next CRM-i kasutuselevõtu lihtsamaks ja riskivabamaks. Ometi kaasneb sellega üks äriline probleem, mis on eriti tõsine kui teenusepakkuja soovib arendada partnervõrgustikku. Milles siis asi?

Klassikalise tarkvara vahenduse ja juurutuse puhul, ehk näiteks Microsoft Dynamicsi või Hansa Worldi puhul on nii müüja kui ostja jaoks loogiline, et maksta tuleb:
- Litsentsi eest
- Juurutuse eest
- Hilisemate arenduste eest
Seejuures on juurutus IT projektitöö, ehk tunnimüük. Seega on ta täna (Eestis) raskesti ühest küljest müüdav ja teisest küljest väga riskantne. Nimelt võib tööd olla halvemal juhul isegi kordades rohkem kui alguses ennustati (ja mille peale hind kokku lepiti). Seega on juurutus eraldiseisvana üsna riskantne äri.
Juurutuse ärilisi riske maandatakse sellega, et litsentsi hinnale pannakse otsa 30-50% marginaali. Nii muutub kogu tarkvara vahenduse, juurutuse ja konsultatsiooni äri mõistlikuks ja sealt on võimalik ka väikest kasumit teenida. Teine oluline kulu mida litsentsi vahendustasuga kaetakse on müügitöö. Iga tarkvara ja ka netiteenuse müük eeldab konsultatiivset müüki. See tähendab häid spetsialiste kes tutvustavad klientidele tarkvara võimalusi, koostavad projektiplaane, teevad pakkumisi, turundust jms. See ei ole odav lõbu, aga klientide käest loomulikult mingit tasu pakkumise koostamise või kohtumise eest ei küsita. Seega kaetakse ka seda kulu litsentsimüügist saadava vahendustasuga.

Netiteenuste puhul aga ei ole litsentsi müüki. Nii, et puudub tulu, millega katta konsultatiivse müügi kulusid ja juurutuse projektide riske. Samuti pakuvad enamik netiteenuste pakkujatest partneritele võrdlemisi väikest vahendustasu. Näiteks Google puhul on see 20% kuutasust. Samas arvestades partneri poolt kantavaid müügi ja juurutuse kulusid peaks vahendustasu olema pigem suurusjärgus 50-80%.

Millised on võimalikud lahendused sellele probleemile? Sisuliselt on neid kaks:
- Netiteenuse pakkuja hakkab ise oma teenust esindama, müüma ja juurutama. Sedasi on võimalik katta müügi ja juurutuse kulud kuutasudest, sest neid saab teenuse pakkuja ju 100%.
- Juurutuse eest hakatakse küsima tasu kas tunnihinna põhiselt või siis arvestatakse fiks summa puhul hinda sisse ka riskimarginaal. Mõlemad tähendavad sisuliselt seda, et juurutaja risk väheneb ja kliendi jaoks ta suureneb. Samas tunnihinna puhul tekib kliendile shanss pääseda väiksemate kuludega.

Tuesday, May 31, 2011

Google Sites - keeruline kasutuskogemus?

Jätkaksin diskussiooni Google Apps teemal. Google Apps paketti kuuluvad teatavasti järgmised teenused:
- Gmail
- Calendar
- Contacts
- Docs
- Sites
- jt. võib-olla veidi vähemolulised teenused.

Need on kõik teenused, mis on ühe ettevõtte jaoks olulised IT lahendused ja kuuluvad ettevõtte "baas-IT" hulka. Nad vastavad kahele olulisele parameetrile:
- Iga kõrgharidusega inimene saab aru nende sisust.
- Iga ettevõtte jaoks on nad vajalikud.

Olen ise erinevate Google toodete kasutaja juba aastaid ja olen juba mitmel korral üllatunud sellest kui raske on Google Sites-ga normaalset veebilehte teha. Ausalt öeldes ei ole see mul tänaseni hästi ei õnnestunud. Sites-st ei paista kuskilt Googlele omast lihtsat ja selget kasutusmugavust, head disaini ega arusaadavust. Millised on teie kogemused Google Sites-ga? Kas teate mõnda head veebilehte, mis toimiks tema peal? Või on ikkagi soovitav kasutada teisi CMS-e? Edicy-t? Joomlat? Wordpressi?

See on üllatav, et Google on sellise kesise lahenduse nagu Google Sites oma portfelli jätnud ja minu meelest ei ole ta seda ka viimase paari aasta jooksul väga palju arendanud. Eriti arvestades, et CMS ja veeb on teenus mida praktiliselt iga ettevõte vajab.

Thursday, May 26, 2011

Mida sina arvad Google Apps-st?

Eile oli mul võimalus tutvustada Soovitusindeksi uut funktsionaalsust ühele Eesti keskmise suurusega firmale. Tutvustuse käigus sain ka väikese ülevaate ettevõtte muudest infosüsteemidest ja selgus, et nad kasutavad väga suures mahus soodsaid või tasuta netiteenuseid. Kogu E-post toimus Gmailiga ehk kasutusel oli Google Apps. Lisaks olid kasutusel OpenOffice ja Firefox. Microsofti roll piirdus operatsioonisüsteem Windows-ga.

Kuna nii Google Apps ja OpenOffice ei ole otseselt kellegi poolt vahendatavad teenused, siis ei ole väga head ülevaadet sellest kui populaarsed nad Eestis on. Seega küsin debati mõttes üldsuse arvamust ja tunnetust. Ehk mida sina arvad kas:
- Google Apps ja Gmail on head lahendused ja sobivad ühele äriettevõttele töötegemiseks? Kas nende eest on OK maksta?
- Kui palju Eesti äriettevõtetes kasutatakse Google Appsi?
- Kumb on parem kas Microsofti tooted - Exchange, Outlook ja Office või Google Apps ja OpenOffice?
- Või hoopis Apple?

Aa...ja kui sul on hetk, siis klõpsa palun ka oma vastus paremal ülanurgas olevale küsitlusele "Kas tänu nutitelefonide levikule ootad kiiremat reaktsiooni oma e-kirjadele?"

Monday, May 16, 2011

Koht kust leida õige autoteenindus: Soovitusindeksi Kiidunurk?

Soovitusindeksi Kiidunurk sai käivitatud peale märtsikuist Kiida teenindajat kampaaniat, milles Soovitusindeksi süsteem mängis juba teist aastat järjest olulist rolli. Nimelt toimus kogu kampaania Soovitusindeksi süsteemi abil ja kõik kampaanias osalevate ettevõtete kiitused olid Soovitusindeksi süsteemis. Kuna selline avalik kiitmine on meeldiv ja kasulik nii ettevõtte juhtide, töötajate kui klientide jaoks, siis otsustasime selle võimaluse ka tööle jätta. Tänaseks on Kiidunurgast saanud meeldivalt aktiivne keskkond, kus võib tihti näha eheda tekstiga kirja pandud toredaid kiitusi.

Näiteks on Kalateraapia kohta kirjutatud järgmist:
See oli väga mõnus elamus! Et kalad Sind "näksivad" on nii kummaline mõte, et see kohe kutsub proovima. Väga hästi sobib seesugune kogemus ka kingituseks

Amserv on aga saanud sellise tagasiside:
Olen jäänud teenindusega rahule, siit tuleb minu küsimus. Minu naisel on Mercedes A-150, Silberauto teenindusega me üldse rahul ei ole, varsti on vaja teha hooldus, kas AMSERV võtab teenindusse ka teise margi autosid? Ootan tagasisidet.

Kuhu viiksid oma auto hooldusesse sina peale sellise tagasiside lugemist?

Selleks, et ettevõte saaks endale tulnud tagasisided Kiidunurgas kuvada peab loomulikult oma klientidelt tagasisidet küsima. See on väga lihtne ja soodne. Tuleb lihtsalt registreeruda http://soovitusindeks.microlink.ee lehel ja hakata süsteemi kasutama. Esimesed 30 päeva on tasuta ja edasi on võimalik valida soodsate kuutasuliste Hõbe (95 eurot/k) või Kuld (190 eurot/k) pakettide vahel või võtta Pronks pakett kus hind sõltub saadud tagasisidede arvust (0,28 senti/tagasiside).

Kiidunurgas on ainult need ettevõtted, kes on selleks nõusoleku andnud ja seal kuvatakse ainult neid tagasisidesid, millele kirjutaja on nõusoleku andnud.

Soovitusindeksi teenuse missiooniks on ei rohkem ega vähem kui maailma paremaks muutmine. Klientide tagasisidega tegelemine teeb teenindust paremaks. Parem teenindus tähendab aga rõõmsamat elu nii klientidele kui klienditeenindajatele ja nii muutubki maailm paremaks!

Saturday, May 7, 2011

Eesti IT sektori sisu globaliseeruvas maailmas

Tulevikus võiks Eesti IT sektor olla rohkem peatöövõtja ja vähem alltöövõtja, rohkem äriprotsesse muutmas ja vähem programmeerimas. Julge ja dramaatiline seisukoht?

Reeglina saab ettevõte, riik, asutus või majandussektor IT süsteemi kasutamisest isegi kuni kümneid kordi rohkem kasu kui ta selle süsteemi eest maksab. Võrrelgem näiteks auto24 majanduslikku mõju kogu Eestis toimuvale auto ostmise protsessile ja auto24 portaali arendamise hinda.

Tegeleda tasub sellega, mis on majanduslikult kasulik. Mida kasulikum seda rohkem tasub tegeleda. Ma ei pea siin silmas mitte ainult raha teenimist vaid ka seda, et raha makstakse tegevuse eest mis on vajalik. Seda mõtet illustreerib natuke Ekspressis ilmunud artikkel "Medõed saavad alati tööd..."

Taavi Kotka: IKT sektoris on puudu 1000 spetsialisti. Vastavalt kapitalistlikule majandusmudelile tähendab selline pakkumise ja vajaduse vahekord ka suhteliselt kõrgemat hinda või vähemalt pikki tähtaegu.

IT spetsialistide tööd on võimalik välismaalt sisse osta. See on keeruline ja nõuab tegelemist, eelkõige tugevat projektijuhtimist kuid on sellegipoolest tehtav. Sageli on ostetav töö ka odavam ja kvaliteetsem.

Ühiskondlikult on väga suur kahju kui meil jääb mõnes ettevõttes, asutuses IT süsteemide enda hinnaga võrreldes mitmekümnekordne kasu saamata kuna meil ei ole IT spetsialiste kes selle ära teeksid. Samas kui antud süsteemi programmeerimise või installeerimise tööd oleks võimalik välismaalt sisse osta.

Sarnaselt USA ja Lääne-Euroopa IT sektorile tasub ka meie IT sektoris arendada nearshore-mise ja offshore-mise võimekust. Meie IT sektori tööjõu hinnad on küll poole odavamad kui Soomes, aga mitu korda kallimad kui Indias, Rumeenias või teistel arenevatel turgudel.

Kõige kasulikum IT valdkonna töö on seal kus äri ja IT kohtuvad. Seal kus teades IT tehnoloogilisi võimalusi on võimalik äriprotsesse optimeerida. Näiteks aitame praegu Eestis juurutada e-veoselehe süsteemi mis ei mõjuta mitte ainult ühte ettevõtet vaid kogu Eestis toimuvat metsavedu. Süsteemi juurutamisest saadav majanduslik kasu on kindlasti kümneid või sadu kordi suurem kui süsteemi loomiseks kulunud raha.

Kokkuvõttes: Areneme Eesti IT sektoris tublideks projektijuhtideks ja peatöövõtjateks kes me suudame meie ja välismaa spetsialistide abiga juurutada nii palju IT-d kui äriettevõtetes vähegi vastu suudetakse võtta....nii meil kui lähi-välismaal.

Tuesday, April 26, 2011

Kuidas ennustada tulevikku ehk ise genereeruvatest nähtustest

Paljud majanduse ja ühiskondlikud protsessid on oma iseloomult positiivse tagasisidega lülitused, ehk nähtus ise toob tagajärgi mis mõjutavad nähtust ennast positiivselt. Üritades vältida automaatika terminoloogiat selgitan kuidas tänu sellele nähtusele on võimalik tulevikku ennustada ja võib-olla suisa kujundada.

Üks hea näide ennast ise genereerivast nähtusest on Tallinna turism. Tänu sellele, et meil on ilus Vanalinn ja kena loodus oli paarkümmend aastat tagasi mõistlik ehitada Tallinnasse esimesed hotellid ja avada esimene laevaliin. Kuna selle esimese laevaliiniga tulid esimesed turistid esimestesse hotellidesse, siis oli peagi mõtet avada veel hotelle... ja nii edasi tulid meile esimene restoran, giidifirma, lennuliin ja suveniiripood. Iga uus turistidele mõeldud objekt toob kogu süsteemi lisaväärtust juurde, mis omakorda annab põhjuse tulla siia veel suuremal arvul turistidel ja luua veelgi uusi objekte. Süsteem genereerib ennast ise kuni mõni valdkond osutub (ajutiseks) pudelikaelaks ja hakkab kasvu piirama. Peale pudelikaela likvideerimist nihkub see tavaliselt järgmisesse kohta kuid kogu nähtusel säilib tung kasvada.

Olgugi, et igal ennast genereerival nähtusel on oma loomulikud piirid iseloomustab neid suur jõud. Neid peatada on väga raske ja positiivses mõttes on nende peal võimalik päris hästi "purjetada". Näiteks müüa Tallinna vanalinnas 11 euro eest õlut või avades siia üha uusi lennuliine. Tavaliselt on ühe ennast genereeriva nähtuse lõpetamiseks vaja päris suurt katastroofi - sõda, riigikorra muutust või mingi olulise ressurssi täielikku lõppemist. Kõik muu annab ainult ajutisi tagasilööke.

Võib-olla kõige olulisemaks ennast genereerivaks nähtuseks on raha. Nii üksikisiku kui ühiskonna tasemel. Seda illustreerib hästi meie suuromanike rootslaste käekäik. Omades vara ja raha on nad edukalt välisriikidesse investeerinud ja selle pealt teenivad nad korralikke dividende. Kuigi vahest lähevad investeeringud "Armeenia kulda", siis enamasti teenivad nad oma omanikke hästi. Protsess on selgelt ennast genereeriv - dividendid annavad võimaluse veelgi investeerida. Läbi mille on võimalik teenida veelgi suuremaid dividende. Nähtus on võimas ja pikaajaline. Varandus kasvab küll vaikselt, kümnete aastate jooksul, aga rahulikel ühiskondadel kiiret ei ole.
Varanduse kasvatamisel on ka vastandprotsess. Laenamine. See on nii üksikisiku, ettevõtte kui ühiskonna tasemel riskantne, sest eeldab laenatud raha suuremat tootlust kui laenu intress ja sunnib sageli veelgi juurde laenama. Ehk ilusasti öeldult - refinantseerima.

Ennast genereeruvaid nähtusi on palju positiivseid. Näiteks rahvasport: Rohkem sportijaid, tähendab rohkem üritusi, tähendab rohkem juttu spordist, tähendab rohkem poode, tähendab rohkem reklaami, tähendab rohkem sportijaid.

...kuid on ka negatiivseid. Näiteks valglinnastumine toob linna rohkem autosid ja postkastidesse rohkem aiandusega seotud reklaame, mis omakorda populariseerib linnast väljas elamist ehk valglinnastumist.
Üks traditsiooniline ennast toitev nähtus on ka ühiskonna kihistumine. Rikkad panevad lapsed kallimasse kooli ja lävivad rohkem teiste rikastega, mis annab lastele selgelt paremad eeldused saada ka rikkaks.
Ka kliima soojenemine on ise genereeruv: soojem ilm tähendab vähem lund, tähendab rohkem päikese soojuse absorbeerumist, tähendab soojemat ilma.
Negatiivse ennast toitva nähtusena võib veel nimetada korruptsiooni. 90-date alguses olid Eesti ja Läti ühiskond korruptsiooni osas suhteliselt võrdses positsioonis. Piisas aga väikesest erinevusest. Näiteks vabast ajalehest, usinast politseinikust Eestis või ühest korruptandist linnapeast Lätis ja ennast võimendav korruptsioon hakkas Lätis kasvama kuid püsib Eestis suuremalt jaolt ohjes.

Seega jälgides nähtuseid mis on ennast genereerivad võib saada aimu sellest mida tulevik toob. Ennast genereerivad nähtused võimenduvad kui nende vastu midagi radikaalset ette ei võeta. Nendega tuleb arvestada või paremal juhul õnnestub neid ka ära kasutada. Sealjuures on oluline vahet teha ennast genereerivatel protsessidel ja moeröögatustel. Näiteks Internetis on Facebook täna selgelt ennast genereeriv võimas trend, aga Twitter praeguses formaadis mööduv mood.

Arvestades kõike eelpooltoodut panen mõned julged ennustused kirja:
- Kreeka peab kõvasti oma maad ja varandust maha müüma muidu ta oma laene tagasi ei maksa.
- Bing ei suuda kunagi edestada populaarsuselt Google-t, sest Google Analytics, Webmaster Tools, Youtube, Maps, Picasa ja teised teenused ning nende kasutajad genereerivad Google populaarsust.
- Eestlased peavad veel vähemalt kümme aastat kõvasti töötama ja laenu tagasi maksma enne kui meil tekib võimalus muutuda intresside maksjatest intresside saajateks. Intresside saamine, aga on oluline eeldus Euroopa rikkamate riikide hulka saamiseks ehk tarkade eksportimise asendamiseks tarkade importimisega. (Siinkohal pean ma silmas eraisikute, ettevõtete, riigi ja välisinvesteeringute summat, mitte ainult riigivõlga.)
- Kui vähegi on ilma, siis koguvad Tartu Neliküritused aina rohkem rahvast kuni osalejate arvu hakkab piirama logistika ja raja laius.
- 10 aasta pärast on Eesti tugeva ja mitmekesise tehnoloogiaettevõtlusega riik. :-)

Monday, April 11, 2011

Õlust ja IT teenustest

Tallinna Raekoja platsi kõrval asuv õllekas Beer House on koht kus liitrise õlu eest on võimalik maksta 11 eurot. 11 eurot! Sellisest kõrgest hinnast hoolimata ei kannata Beer House klientide puuduse üle. Pigem vastupidi.

Android marketis on tänaseks üle 300 tuhande mobiilirakenduse, Apple AppStores on neid samuti üle 100 tuhande ja kui keegi suudaks kokku lugeda Windowsi jaoks kirjutatud programmid, siis oleks tulemuseks ilmselt mitmed miljonid.
Kuid kui palju on nende miljonite IT teenuste, mobiili- ja arvutirakenduste hulgas selliseid, mille eest oled valmis maksma 11 eurot? Üks, kaks? Kümme? Kas ülejäänud sadade tuhandete ja miljonite hulgas on rakendusi või teenuseid, mille eest oleksid valmis maksma isegi 11 senti?

Kas tänu võimalusele toota odavalt ja paarile pimestavale eeskujule oleme IT sektoris tootmas tohutus koguses tarbetuid teenuseid ja rakendusi? Loome lahendusi mille väärtus klientide jaoks on väiksem kui üks õlu?

Nii, et enne järgmise teenuse loomise juurde asumist soovitan hoolega mõelda, et kas ikka on seda uut teenust/rakendust/vidinat inimestele vaja või saab inimkond ka ilma selleta ilusasti hakkama.
Kui aga pakkuda õiges kohas, õiget asja, õiges formaadis, siis ei ole mingi probleem müüa 11 euroga kahe eurost asja.

Head "virtuaalse Raekoja platsi õlleka" loomist!

Thursday, April 7, 2011

IT ja insenerikutse on tore.

Mul oli huvitav võimalus avaldada Inseneeria gümnaasiumi eris arvamust selle kohta miks tasuks õppida inseneriks. Pani veidi mõtlema, et mis siis on ikka IT-s ja inseneri töös see mis mulle meeldib ja selliste järeldusteni jõudsin.

Mind paeluvad IKT juures mitmed asjad. IT on keeruline, kuid samas loogiline. Näiteks andmemudeli koostamine või kasutajaliidese nuppude ja väljade paigutused võivad olla keerukamad ülesanded kui mistahes sudoku või ristsõna. Mulle meeldib male ja IT-ülesanded on tihtipeale sarnased loogiliste kombinatsioonide leidmised. Teisest küljest on IT-süsteemides kõik üsna selgelt ja loogiliselt paigas. Digimaailmas on null alati null ja üks on üks. Ei midagi sellist, et 95% tõenäosusega saame vastuseks 0,3 astmes 0,4, nagu näiteks statistikas.
IT puhul on lahe ka see, et erinevalt näiteks ehitusest, tehase projekteerimisest või autotootmisest, ei pea süsteemi 10 korda läbi testima, enne kui teda kasutusele saab võtta. Tihti on IT-s täitsa OK eelistada kiirust ja odavust kvaliteedile. Mulle pole kunagi meeldinud üheksa korda mõõda ja üks kord lõika põhimõte. Pigem mõõda, lõika, pane süsteem laivi, paranda kiirelt vead ja kliendid on rõõmsad, sest nad said poole rohkem funktsionaalsust poole kiiremini ja poole odavamalt.
Loomulikult ei saa eitada ka seda, et IT puhul on tööd võimalik teha siseruumides ja mugaval kontoritoolil istudes. Minu jaoks sai vajadus kindlasti kõrgharidus omandada hästi selgeks siis, kui ma 17-aastasena kooli kõrvalt Helsingis ehitustel koristajana töötasin. IT-alal ei tule kunagi töötada külmas tolmuses keskkonnas, kus kompressor üürgab nurgas ja töödejuhataja sunnib 50-liitriseid veetünne tassima.

Patsiga poistest...
Patsiga poiste müüt elab järjekindlalt. Aga igal elualal on oma valdkonna kõvad tegijad, kel tulenevalt oma valdkonna põhjalikust tundmisest on teatavad tegijaks olemise iseloomujooned. Tihti väljendub see ka mingites välistes tunnusjoontes – mootorratturitel õllekõhus, moekunstnikel ägedas riietuses ja automeestel uhkes valuveljes. Reaalsus on muidugi see, et IT-alal on väga palju erinevaid inimesi, nii kiiksuga kui kiiksuta. Patsiga poiste osakaal on üldisest IT-sootsiumist küll päris väike. Paraku on tõsi see, et IT-alal domineerib liiga jõuliselt meessugu. Neidudel, kel kaasa veel valimata, soovitan kaaluda ühe võimalusena ka IT-õpingute alustamist – šansid saada IT-alalt endale hea iseloom/nõuded-suhtarvuga mees on igatahes suured.
Miks valida inseneriala? Eriala valik on valik päris pikas perspektiivis. Ses osas on insenerialad suhteliselt heas kirjas. Häid tehnikaspetse läheb alati vaja, sõltumata riigikorrast, keelest, elanikkonna vananemisest või globaalsest kliimamuutusest. Ja loomulikult on tegemist huvitava elukutsega.

Mis juhtuks, kui keegi lülitaks IT-süsteemid korraks välja? Mis tööle jääb? Ringi liikuda saaks, paljudes kohtades töötaks edasi ilmselt ka küte ja veevarustus, aga praktiliselt kõik organisatsioonid peaks küll töö peatama ja uksed sulgema. Eks see võib üllatav olla, kui IT-st läbipõimunud meie igapäevane elu on. Kui nii vaadata, siis “KÕIK ON ELEKTER” on veel palju tõesem väide.

Muutes maailma paremaks
IT on lahendanud palju probleeme organisatsioonide siseselt, muutes töökorralduse efektiivsemaks, kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Paraku ei paista see väga efektselt välja. Aga palju nähtavam kasu on olnud IT-st ja veebist avaliku info vahendamisel. Kas mäletate, kui auto ostmiseks pidi sõitma läbi kõik autoturud ja -platsid ja alles seal said teada, milline on hinna ja läbisõidu suhe? Või aega, kui mingi masina töölesaamiseks pidid otsima üles tema kasutusjuhendi (aga see oli koristamise käigus ära visatud.) Ja Google’is ei olnudki kogu maailma tarkus kirjas.

Tuesday, April 5, 2011

e-teenused vähendavad kuritegevust

Mul on õnn olla mitme huvitava ja ühiskonda paremaks muutva e-teenuse loomise juures: Tänu e-veoselehele siirdub osa Eesti Metsa- ja Puidutööstuse paberimajandusest e-keskkonda. Tänu e-kviitungi projektile on meil loodetavasti aasta pärast võimalik näha oma tshekke e-keskkonnas. Muuhulgas annab see võimaluse leida üles garantiid tõendav tshekk või analüüsida kuhu raha kulub.

Minule e-teenused meeldivad ja ma arvan, et neist on meile palju kasu. Üsna iseenesestmõistetav on rahaline kasu mis saadakse tänu asjade kiiremale ajamisele ja vähemale ringijooksmisele. Rahaline kasu tuleneb ka õige ja kättesaadava info olemasolust. Näiteks on transpordiettevõttel logistikat palju lihtsam planeerida kui on teada kus veoautod parajasti on või turundusosakonnal oma tööd planeerida kui on teada kes ettevõtte kliendid on.

Vähem on aga räägitud e-teenuste ja interneti mõjust (majandus)kuritegevuse vähendamisel. See on aga märkimisväärne ja ühiskondlikult vägagi oluline kasu. Kasu võib olla nii ettevõtjale, riigile kui ka eraisikule. Näiteks kui transpordifirma paigaldab autodele GPS-d, siis ikka naljalt töö veoautoga oma sõite ei tee. Kui kellelgi puuduvad ametlikud tulud, aga kinnisturaamatus lisandub tema nimele pidevalt uut varandust, siis..... Kui sulle üritaks keegi müüa krunti uues arendusprojektis ja tema nime Googlesse sisestamisel kuvatakse pealkirjad sõnadega "ärikas" või "pornokunn", siis on hea võimalus tehing tegemata jätta.

Kokkuvõttes viivad e-teenused meid tagasi vanasse heasse küla-ühiskonda kus kõik teavad kõigist (enam-vähem) kõike ja anonüümsuse kadumine teeb meid palju korralikumaks ja viisakamaks. Seda kuidas anonüümsuse kadumine inimeste käitumisele mõjub võib igaüks tunnetada jälgides kolleegide sõidustiili kontori parklas ehk kohas kus kõik teavad kes rooli taga istub. :-)

Sunday, April 3, 2011

Eestlased usaldavad oma riiki

Tegime sellel nädalal Euroopa innovatsiooniagentuuride esindajatele Eesti IKT Demokeskuses e-Eesti demo. Paljud meie e-teenused ON teiste Euroopa riikidega võrreldes eesrindlikud ja tunduvad paljudele eurooplastele uskumatutena.

Meil on e-teenuste arendamisel kaks olulist eelist võrreldes muu Euroopaga. Esimene neist on loomulikult väiksus. Eelis, millest on palju räägitud. Väikest "süsteemi" ehk väikest riiki on ju lihtsam muuta kui suurt.

Teine oluline ja palju vähem tähelepanu pälvinud Eesti eelis on aga see, et meie usaldame oma riiki! Keskmine eestlane ei tunne kõhus õõnsat tunnet kui saab teada, et tema tervise andmed on e-tervises või politsei autos on e-politsei. Keskmine britt või rootslane aga küll. Sellest hirmust tuleneb aga paranoia ja väga suur vastuseis igasugustele riiklikele e-teenustele. Meedia kütab sageli hirme veelgi suuremaks ja alati leidub mingi häkkimise juhtum millest esikaane lugu genereerida. Nii takerduvadki e-projektid aastatepikkuseks ühiskondlikuks aruteluks. Kahju, sest e-teenustest on tõesti palju kasu.

Lõpuks ka väike vihje:
Mine kontrolli kes on sinu e-tervise andmeid vaadanud: www.digilugu.ee -> Varia -> Päringute logi.
Järgmiseks vali Isikuandmed -> Tahteavaldus ja märgi linnuke ruutu "Nõusolek loovutada surmajärgselt elundeid või kudesid siirdamiseks". :-)

Saturday, March 26, 2011

iPad-i edu üks põhjuseid...

Paljud nutitelefoni omanikud nendivad peale mõningast telefoni kasutamist, et eneselegi üllatuseks loevad nad tihti e-kirju ja veebi telefonist ja ei lülita arvutit kirjavahetuseks enam käima. Seda isegi hoolimata sellest, et arvutiga on e-kirjadele vastamine ja veebilehitsemine mugavam.

Selle nähtuse üheks peamiseks põhjuseks on Windows arvutite kohutavalt aeglane käivitumine ja teisalt liiga suur energiakulu mis ei võimalda arvutit kogu aeg sees hoida. Ma ei tea kuidas sinul, aga minu arvutiga on Power on nupu sisselülitamise ja sünkroniseeritud Outlooki vahel ikka peaaegu 4-5 minutit. See oli OK ajal kui meil olid lauaarvutid, mis lülitati sisse tööpäeva alguses, siis hakati tegema tööd ja kell 18:00 kui koju mindi oli aeg ka arvuti välja lülitada. See ei ole OK mobiilsel ajastul kui käiakse sülearvutiga koosolekutel, klientide juures ja vahepeal oleks soov oma kirjad üle vaadata ka lõunalauas.

Nii, et "suure ekraaniga nutitelefon" ehk tahvelarvuti on just see, mis sobib tänase kontoriroti töörütmiga. Aeg nupulevajutusest oma e-kirjadeni on mõõdetav sekundites, kasutajaliidesed ei ole koormatud mõttetute funktsioonidega, mida keegi kunagi ei kasuta ja tema kaal võimaldab teda pidevalt kaasas kanda.

Lähitulevikus näeme ühte kahest: Kas tullakse välja klaviatuuriga iPad/Androidtab-ga või tehakse sülearvutile operatsioonisüsteem (Chrome OS?) mis vähendab aja sisselülitamisest e-kirjadeni alla viiele sekundile.

Sunday, February 6, 2011

Liigsest tootearendusest


Nils Niitra kirjtuas E24-s väga hea artikli tootearendusest mida tegelikult ei ole vaja. Paljude toodete puhul on tõesti saavutatud selline tase kus nende edasiarendamine ei ole (juba ammu) enam vajalik - nad teevad kõike seda mida vaja piisavalt hästi. Lisaks Nils Niitra toodud pardlitele, autodele ja arvutitele kuuluvad sellesse nimekirja veel näiteks mikrolaineahjud, kodukeemia, mänguasjad ja tossud. Kui kaua näiteks peaks lugema juhendit, et pildil oleva MR2-e arvuti abil salongi ventilaator kõvemini puhuma panna.

Probleem on eriti terav IT rakenduste puhul. Tänu fundamentaalsetele tehnoloogia saavutustele protsessori ja andmeside kiiruses ning mälu mahtuvuses suurenevad pidevalt võimalused lisada tarkvarasse täiendavat funktsionaalsust. See omakorda tekitab tarkvara loojates kiusatuse lisada ekraanile uusi nuppe, uusi rippmenüüsid ja uusi funktsioone. ...ja sageli pannakse sellega üle võlli. Väikese harjutusena loe üle mitut Outlook-i, Wordi või OpenOffice-i nuppu näed nende avaekraanil. Mitut sa neist kasutad ja mitme puhul pole sul aimugi mida see nupp teeb. Näiteks minu Outlook 2007 avalehelt leidsin ma 34 nuppu. Neist kasutan 10-t. Minu jaoks täiesti tundmatuid tagajärgi tooks 9 nupu vajutamine. (Ma neid siis igaks juhuks ei puutu. :-)) Kasulike nuppude suhtarv on seega alla ühe kolmandiku.

Liigsele funktsionaalsusele keskendumisega kaasneb kahjuks ka see, et tähelepanu ei pöörata kasutajate jaoks tegelikult olulistele teemadele. Näiteks võiks sarnaselt iPad-le käivituda ka Windows ja Office sekundiga ning sülearvuti aku võiks vastu pidada päevi. Kui 90% inimestest kasutab 10%-i Wordi funktsionaalsusest, siis äkki oleks kohane teha 10% funktsionaalsusega ja hinnaga Wordi versioon.

Kokkuvõttes mõned soovitused:

- Ära osta uuendusi, mis on loodud turunduslikul eesmärgil ja mille reaalne kasu on vähene. Näiteks töötab pesumasin täitsa hästi ka ilma Calgonita.
- IT süsteemide ja veebirakenduste arendamisel peida võimalikult palju süsteemi tarkust kasutajaliidesest ära (nt. Google otsingumootor). Nõustun, et see on väga raske.
- Proovi luua kasutajaga koos arenevaid IT rakendusi. Pane alguses kõik kellad ja viled kinni. Peale mõningat aega või siis sobivat kasutusjuhtu tabades paku, et kas nüüd sooviksid sellise lisafunktsiooni kasutusele võtta.

Kogu seda kiirendust tootearenduse mootoris põhjustab ettevõtete soov pakkuda klientide jaoks sobivamaid asju ja läbi selle rohkem müüa. Kahjuks on aga turunduse jõud nii suur, et sageli õnnestub maha müüa ka asju, mis ei arene sobivas suunas vaid lihtsalt arenevad mingis suunas. Selleks, et seda jõudu vähendada on minu viimane soovitus meile kõigile ... vaadakem vähem reklaami.

Monday, January 24, 2011

E-kaubanduses edu saavutamisest

Eestis on e-kaubanduse osakaal kogu kaubandusest olnud traditsiooniliselt võrdlemisi väike. Näiteks 2008 1. kvartali statistika põhjal ei olnud 57% küsitletutest üldse huvitatud e-kaubandusest. See number ei olnud mitte kahaneva trendiga vaid püsib üsna sama juba aastast 2006. Vaata tabelit siit.

E-kaubanduse madalal populaarsusel on oma selge põhjus. Nimelt on enamik veebikauplusi kujundatud inimestele kellele meeldib sobrada kataloogide sügavustes, kelle süda rõkkab rõõmust kui nad saavad lugeda ekraanitäite kaupa 8-s fondis teksti, kellele meeldib kui ostetava eseme tikutoosi suurust fotot ümbritseb vähemalt 3 vilkuvat reklaami ning kes on rõõmsalt üllatunud kui toote lõplik hind koos maksude ja transpordina öeldakse välja alles peale 10min kestnud CheckOut protsessi. Paraku ei ole aga enamik inimesi aga sellised. Inimestele meeldivad ilusad kohad ja ilusad asjad. Shoppamas käiakse hästi lõhnavas, soojas ja läikivas kaubanduskeskuses, mitte odvas keldris allahinnatud träna kastis sobramas. Ega asjata ei pane kaubamajad lõhnaõli-kosmeetika osakonda kohe sissepääsu juurde. Ikka selleks, et glamuur, lõhnad ja magus elu sulle kohe poodi astudes positiivse emotsiooni annaks.

Seega võiks tänapäeva edukas veebipood vältida Amazoni ja eBay eeskuju ja eelistada ilu ning head disaini. Võrrelge näiteks Digikogu ja Amazoni või Soprano kaubanduskeskust ja eBay-d Miks ei võiks veebipoes käimine olla 3D virtuaalne imitatsioon kaubanduskeskuses käimisest?

P.S. e-poe pidamisel on üheks suuremaks tööks korralike tootematerjalide tegemine. Mitmes keeles tekstide, videote ja fotode tegemine on loomulikult väga töömahukas. Elektroonika tootjatel on aga oma toodete kohta väga korralikud materjalid alati tehtud. Miks siis ei võiks Sony, Samsung, Nokia, HP, Philips ja teised lisada oma tootekirjelduse kõrvale nuppu "Buy now" ja võtta ära osa jaekaubanduse marginaali? Lisaks headele tootekirjeldustele on ju neil olemas teinegi ülimalt suur eelis - usaldusväärne bränd. Globaalne elektroonikabränd ei tee ju oma klientidele külma ja toob ikka lubatud kauba alati kohale.

Wednesday, January 5, 2011

Firefox on tõesti popim kui Internet Explorer!

ReadWriteWeb kirjutab, et esimest korda ületab Euroopas Firefox-i brauseri turuosa (38,1%) Internet Exploreri turuosa (37,52%). Märkimisväärselt on tõusnud ka Google Chrome turuosa (14,58%). Loe täpsemalt siit.

Võtsin selle väite kontrollimiseks Google Analyticsist raporti pilveraal.ee viimase kuu lugejaskonna brauseri ja mobiili eelistuste kohta:

Pilveraal.ee lugejaskond ei ole ilmselt väga korrektne valim. Sellegipoolest võib teha järelduse, et tänapäeval tuleb netiteenuste kasutajaliideseid testida Firefox-i, IE, Chrome-i, Safari, Androidi ja iPhonega. Laiatarbe teenuste puhul tuleb siia lisada veel Opera, iPad ja SymbianOS. Kui arendataval netiteenusel juhtub veel olema näiteks 3 keelt, siis tähendab põhjalik testimine lausa 27-e erineva kasutajaliidese läbikäimist. Karmilt tööd.... aga pole parata, sest muidu võib juhtuda probleeme a la "iPad-s ei mahu venekeelne tekst nupu peale ära...."

Monday, January 3, 2011

Uue aasta soov poliitikutest ja netiteenustest

2011 võiks olla see aasta kus Eesti poliitikud võtavad kasutusele kõik netiteenuste ja sotsiaalvõrkude võimalused suhtlemaks oma valijatega, edendamaks debatte ja andmaks ülevaadet oma tegemistest. Praegu ei ole interneti kasutamine "enese turunduseks" poliitikute hulgas veel päris mainstream. On kogenumaid tegijaid nagu näiteks Marko Mihkelson, Jaak Juske, Marek Strandberg või Evelin Sepp, kuid on ka neid kellel interneti jalajälg puudub. Vaata blog.tr.ee poliitikute blogide nimekirja siit.

Tuleviku poliitik on see kelle koduleht ja blogi on koht kus käib aktiivne debatt, kelle Facebook-i fännilehele saab vajutada nuppu Like ja kes arvestab temale läbi interneti jõudnud arvamusi ka näiteks hääletamisel. Tuleviku poliitik on nagu Memokraat. :-)

Soovitaksin omale interneti jalajälje tekitamiseks järgmiseid pilveraal-netiteenused:
Bloggeri ja Wordpressi blogimootorid, mille abil saab täitsa korraliku "interneti jalajälje" luua. Selleks saab kasutada ka oma domeeni ehk internetiaadressi. Näiteks pilveraal.ee töötab Bloggeri mootoril.

Google Analytics, millega on hea jälgida oma lehe külastatavust. Soovitan soojalt seda kõigile blogijatele, sest tänu Analyticsile on hea näha, et sinu kirjatöid ikka loetakse.

Loomulikult ei saa tänapäeval enam ilma videoteta ja selleks sobivad Windows Movie Maker / Apple iLife videote tegemisel ja YouTube või Vimeo nende publitseerimisel.

Uudiskirjade saajate registreerimiseks ja kirjade saatmiseks olen kasutanud getresponse.com-i kuid äkki oskab keegi soovitada ka mõnda teist või paremat lahendust.

Tagasisidet oma valijatelt või siis blogi lugejatelt võib küsida Soovitusindeksi teenusega. Paljud valijad teevad oma otsuseid lähikondlaste arvamuse järgi ja selles osas ei peaks poliitik käituma kuidagi teisiti kui näiteks automüüja. Nii, et küsimused "Kui tõenäoliselt soovitaksite Toomas Hendrik Ilvese valimist presidendiks oma sõbrale või heale kolleegile (0-10)?" ja "Palun põhjenda oma vastust?" annaksid Presidendile päris hea sisendi oma poliitika kujundamiseks. Oleme me ju kõik tema kliendid.

Loomulikult ei saa üks avaliku elu tegelane ilma Facebookita. Eesti elanikest omab Facebooki kontot täna hinnanguliselt 25-30%-i. See protsent kasvab kiiresti. Facebooki oluliseks eeliseks lihtsalt kodulehe ja blogi ees on see, et seal käib kogu arutelu oma nime all. Tänu sellele on seal vähemalt 90% vähem trollimist ja kommentaarid on palju intelligentsemad ja vaimukamad.

Kuid selle turunduse kõrval ei tohi unustada, et netiteenused ja sotsiaalvõrgud on kõigest (võimsad) tehnilised vahendid ... oluline on ikkagi sisu. Poliitiku puhul võiks sisu olla näiteks visioon või maailmavaade mida siis läbi interneti vahenduse arendatakse ja propageeritakse. Näiteks:

pilveraal.ee visioon on netiteenuseid, pilveraali teenuseid, IT teenused. Ma usun, et need teenused on toredad ja muudavad meie elu paremaks ja huvitavamaks.

memokraat.ee visiooniks on minu meelest ausus ja õiglus.

internetmarketing.ee visioon on iseseisev ettevõtlus, mida saad ajada internetiturunduse abil.

Evelyn Sepa blogis aga on kohe esimeses lauses nõme solvang kõigi eestlaste suunas, et meie standard on olla tümakas alkolembeline..... mis visiooni see postitus siis kannab?