Tuesday, May 31, 2011

Google Sites - keeruline kasutuskogemus?


Jätkaksin diskussiooni Google Apps teemal. Google Apps paketti kuuluvad teatavasti järgmised teenused:
- Gmail
- Calendar
- Contacts
- Docs
- Sites
- jt. võib-olla veidi vähemolulised teenused.

Need on kõik teenused, mis on ühe ettevõtte jaoks olulised IT lahendused ja kuuluvad ettevõtte "baas-IT" hulka. Nad vastavad kahele olulisele parameetrile:
- Iga kõrgharidusega inimene saab aru nende sisust.
- Iga ettevõtte jaoks on nad vajalikud.

Olen ise erinevate Google toodete kasutaja juba aastaid ja olen juba mitmel korral üllatunud sellest kui raske on Google Sites-ga normaalset veebilehte teha. Ausalt öeldes ei ole see mul tänaseni hästi ei õnnestunud. Sites-st ei paista kuskilt Googlele omast lihtsat ja selget kasutusmugavust, head disaini ega arusaadavust. Millised on teie kogemused Google Sites-ga? Kas teate mõnda head veebilehte, mis toimiks tema peal? Või on ikkagi soovitav kasutada teisi CMS-e? Edicy-t? Joomlat? Wordpressi?

See on üllatav, et Google on sellise kesise lahenduse nagu Google Sites oma portfelli jätnud ja minu meelest ei ole ta seda ka viimase paari aasta jooksul väga palju arendanud. Eriti arvestades, et CMS ja veeb on teenus mida praktiliselt iga ettevõte vajab.

Thursday, May 26, 2011

Mida sina arvad Google Apps-st?


Eile oli mul võimalus tutvustada Soovitusindeksi uut funktsionaalsust ühele Eesti keskmise suurusega firmale. Tutvustuse käigus sain ka väikese ülevaate ettevõtte muudest infosüsteemidest ja selgus, et nad kasutavad väga suures mahus soodsaid või tasuta netiteenuseid. Kogu E-post toimus Gmailiga ehk kasutusel oli Google Apps. Lisaks olid kasutusel OpenOffice ja Firefox. Microsofti roll piirdus operatsioonisüsteem Windows-ga.

Kuna nii Google Apps ja OpenOffice ei ole otseselt kellegi poolt vahendatavad teenused, siis ei ole väga head ülevaadet sellest kui populaarsed nad Eestis on. Seega küsin debati mõttes üldsuse arvamust ja tunnetust. Ehk mida sina arvad kas:
- Google Apps ja Gmail on head lahendused ja sobivad ühele äriettevõttele töötegemiseks? Kas nende eest on OK maksta?
- Kui palju Eesti äriettevõtetes kasutatakse Google Appsi?
- Kumb on parem kas Microsofti tooted - Exchange, Outlook ja Office või Google Apps ja OpenOffice?
- Või hoopis Apple?

Aa...ja kui sul on hetk, siis klõpsa palun ka oma vastus paremal ülanurgas olevale küsitlusele "Kas tänu nutitelefonide levikule ootad kiiremat reaktsiooni oma e-kirjadele?"

Monday, May 16, 2011

Koht kust leida õige autoteenindus: Soovitusindeksi Kiidunurk?

Soovitusindeksi Kiidunurk sai käivitatud peale märtsikuist Kiida teenindajat kampaaniat, milles Soovitusindeksi süsteem mängis juba teist aastat järjest olulist rolli. Nimelt toimus kogu kampaania Soovitusindeksi süsteemi abil ja kõik kampaanias osalevate ettevõtete kiitused olid Soovitusindeksi süsteemis. Kuna selline avalik kiitmine on meeldiv ja kasulik nii ettevõtte juhtide, töötajate kui klientide jaoks, siis otsustasime selle võimaluse ka tööle jätta. Tänaseks on Kiidunurgast saanud meeldivalt aktiivne keskkond, kus võib tihti näha eheda tekstiga kirja pandud toredaid kiitusi.

Näiteks on Kalateraapia kohta kirjutatud järgmist:
See oli väga mõnus elamus! Et kalad Sind "näksivad" on nii kummaline mõte, et see kohe kutsub proovima. Väga hästi sobib seesugune kogemus ka kingituseks

Amserv on aga saanud sellise tagasiside:
Olen jäänud teenindusega rahule, siit tuleb minu küsimus. Minu naisel on Mercedes A-150, Silberauto teenindusega me üldse rahul ei ole, varsti on vaja teha hooldus, kas AMSERV võtab teenindusse ka teise margi autosid? Ootan tagasisidet.

Kuhu viiksid oma auto hooldusesse sina peale sellise tagasiside lugemist?

Selleks, et ettevõte saaks endale tulnud tagasisided Kiidunurgas kuvada peab loomulikult oma klientidelt tagasisidet küsima. See on väga lihtne ja soodne. Tuleb lihtsalt registreeruda http://soovitusindeks.microlink.ee lehel ja hakata süsteemi kasutama. Esimesed 30 päeva on tasuta ja edasi on võimalik valida soodsate kuutasuliste Hõbe (95 eurot/k) või Kuld (190 eurot/k) pakettide vahel või võtta Pronks pakett kus hind sõltub saadud tagasisidede arvust (0,28 senti/tagasiside).

Kiidunurgas on ainult need ettevõtted, kes on selleks nõusoleku andnud ja seal kuvatakse ainult neid tagasisidesid, millele kirjutaja on nõusoleku andnud.

Soovitusindeksi teenuse missiooniks on ei rohkem ega vähem kui maailma paremaks muutmine. Klientide tagasisidega tegelemine teeb teenindust paremaks. Parem teenindus tähendab aga rõõmsamat elu nii klientidele kui klienditeenindajatele ja nii muutubki maailm paremaks!

Saturday, May 7, 2011

Eesti IT sektori sisu globaliseeruvas maailmas

Tulevikus võiks Eesti IT sektor olla rohkem peatöövõtja ja vähem alltöövõtja, rohkem äriprotsesse muutmas ja vähem programmeerimas. Julge ja dramaatiline seisukoht?

Taust:
Reeglina saab ettevõte, riik, asutus või majandussektor IT süsteemi kasutamisest isegi kuni kümneid kordi rohkem kasu kui ta selle süsteemi eest maksab. Võrrelgem näiteks auto24 majanduslikku mõju kogu Eestis toimuvale auto ostmise protsessile ja auto24 portaali arendamise hinda.

Tegeleda tasub sellega, mis on majanduslikult kasulik. Mida kasulikum seda rohkem tasub tegeleda. Ma ei pea siin silmas mitte ainult raha teenimist vaid ka seda, et raha makstakse tegevuse eest mis on vajalik. Seda mõtet illustreerib natuke Ekspressis ilmunud artikkel "Medõed saavad alati tööd..."

Taavi Kotka: IKT sektoris on puudu 1000 spetsialisti. Vastavalt kapitalistlikule majandusmudelile tähendab selline pakkumise ja vajaduse vahekord ka suhteliselt kõrgemat hinda või vähemalt pikki tähtaegu.

IT spetsialistide tööd on võimalik välismaalt sisse osta. See on keeruline ja nõuab tegelemist, eelkõige tugevat projektijuhtimist kuid on sellegipoolest tehtav. Sageli on ostetav töö ka odavam ja kvaliteetsem.

Järeldused:
Ühiskondlikult on väga suur kahju kui meil jääb mõnes ettevõttes, asutuses IT süsteemide enda hinnaga võrreldes mitmekümnekordne kasu saamata kuna meil ei ole IT spetsialiste kes selle ära teeksid. Samas kui antud süsteemi programmeerimise või installeerimise tööd oleks võimalik välismaalt sisse osta.

Sarnaselt USA ja Lääne-Euroopa IT sektorile tasub ka meie IT sektoris arendada nearshore-mise ja offshore-mise võimekust. Meie IT sektori tööjõu hinnad on küll poole odavamad kui Soomes, aga mitu korda kallimad kui Indias, Rumeenias või teistel arenevatel turgudel.

Kõige kasulikum IT valdkonna töö on seal kus äri ja IT kohtuvad. Seal kus teades IT tehnoloogilisi võimalusi on võimalik äriprotsesse optimeerida. Näiteks aitame praegu Eestis juurutada e-veoselehe süsteemi mis ei mõjuta mitte ainult ühte ettevõtet vaid kogu Eestis toimuvat metsavedu. Süsteemi juurutamisest saadav majanduslik kasu on kindlasti kümneid või sadu kordi suurem kui süsteemi loomiseks kulunud raha.

Kokkuvõttes: Areneme Eesti IT sektoris tublideks projektijuhtideks ja peatöövõtjateks kes me suudame meie ja välismaa spetsialistide abiga juurutada nii palju IT-d kui äriettevõtetes vähegi vastu suudetakse võtta....nii meil kui lähi-välismaal.