Märt Ridala's thoughts

Palju on sel aastal ja viimasel ajal kirjutatud sellest, et Eesti haridussüsteem ei õpeta piisavalt palju tehnika spetsialiste vaid liiga palju majandus ja sotsiaalteadusi. Siit võib lugeda Päevalehes ilmunud Tiia Randma vastavasisulist arvamuslugu. Ma nõustun täielikult sellega, et Eesti haridussüsteem peaks rohkem koolitama oskustöölisi ja rohkem keskenduma tehniliste ainete õpetamisele. Kuid.... ...optimistina arvan, et meil ei tasuks siiski ka praeguses olukorras kurvalt nurka norutama jääda. Need sajad ärijuhid ja majandusinimesed on ju tublid inimesed. Tehnilist oskusteavet saab vajadusel ka osta. Seega ma pakun, et häda sunnil võiks "meie tooteks" olla teiste välja mõeldud lahenduste omavaheline kokkupanek ja kombineerimine ning saadud hoopis parema lahenduse tootestamine ja müümine. Igatahes head ärijuhid mõelge ja proovige! Lugege internetti, kombineerige India nobedad näpud, (Valge)Vene tehnilised teadmised, Hiina tootmisvõimsused, Jaapani kvaliteet, Eesti positiiv

Saabusime eile tagasi Minskist. Kaalume tõsiselt programmeerimise sisseostmist mõnelt Valgevene firmalt. Oleme käivitanud ühe pilootprojekti ja lõime kontaktid kokku kolme sealse firmaga. Sealsed tarkvara arenduse firmad jätsid positiivse mulje. Protsessid on läbi mõeldud ja töökorraldus paigas. Kõik müügimehed, projektijuhid ja spetsialistid kellega erinevates firmades rääkisime valdasid vabalt inglise keelt. Kogemust neil on, nad on teinud päris palju välismaale tööd. Kuna Valgevenes sisemiselt praktiliselt IT-d ei kasutata ja ei osteta, siis on kõik IT firmad orienteeritud täielikult ekspordile. Riik ostab IT-d väga vähe ning nagu üks nende projektijuht ütles - riigi ametites on tööprotsessid väga segased ja IT-ga oleks väga keeruline segadust automatiseerida. Põhilised välisturud on Lääne-Euroopa, USA ja väga tähtsal kohal on ka Venemaa. Venemaa firmad pidid tellijatena olema omaette nähtus. Tarkvara arenduse lähteülesanne on harva väga palju põhjalikum kui "Me tahame dokumen

Google arendusjuht Sergey Solvanik läks tagasi Microsofti, sest Google äri ja arenduskultuur ei sobi ärirakenduste ja kriitiliste rakenduste haldamiseks. Siin on tema blogi pikem postitus, et miks ja kuidas. Päris huvitav lugemine arendustiimide halduse kohta. Samas siin jälle vastakas uudis sellest kuidas firma kogu täiega Google e-maili peale üle mindi. Mõned poindid minu kogemusest: - Arendajatel, kes on pidevalt "on the edge" ja teevad kõike uut ja põnevat on tavaliselt väga raske motiveeruda viimaks "uus ja põnev" rakendus "stabiilseks ja kõigi platvormidega kokkusobivaks." - Tasuta IT teenust pakkudes alguses kvaliteedile alguses ei rõhuta - tähtis on kiirelt turule tulek ja uute omaduste kiire tarne. Tagasilöögiks on siis see, et kui ühel hetkel on beetast vaja stabiilne versioon teha, siis on kood dokumenteerimata, arhitektuur läbi mõtlemata ja kogu rakendus on sageli mõistlik nullist uuesti kirjutada. - Teisest küljest kui rakendus on mass-kas

Hea ilm on riietumise küsimus Külastasin eile üht spordikaupade poodi ja märkasin jopetootja reklaami, mis ütles „Hea ilm on riietumise küsimus”. Lause oli allkirjaks pildile, millel põrgut meenutavas äikesevihmas seisis õnnelik Goretexi riietunud matkaja. Võib-olla tema matk polnud kõige päikselisem, aga suurde masendusse ta ilmselt ka ei langenud ja kindlasti jõudis lõpuks õnnelikult kohale. Aasta 2008 suveks on Eesti ja enamiku maailma (välja arvatud naftat eksportivate ) riikide majanduskliima sarnane pigem uduvihmale kui heledale päikesepaistele. Nafta hind on täna üle $140 barreli kohta, kinnisvarakriis jätkub, toit kallineb ja paljusid riike vaevab stagflatsioon. Analüütikud peavad uduvihma muutumist lausvihmaks tõenäolisemaks kui päikese väljatulekut. Majandussuvi on läbi, plätad tuleb asendada talvesaabastega ning oma käigud ja ettevõtmised palju paremini läbi mõelda. Kirjutangi paarist võimalusest kuidas infotehnoloogiat (IT-d) võiks kasutada „majanduskliima Goretex jopena