Tuesday, July 22, 2008

Nokia asemel hoopis ....

Palju on sel aastal ja viimasel ajal kirjutatud sellest, et Eesti haridussüsteem ei õpeta piisavalt palju tehnika spetsialiste vaid liiga palju majandus ja sotsiaalteadusi. Siit võib lugeda Päevalehes ilmunud Tiia Randma vastavasisulist arvamuslugu. Ma nõustun täielikult sellega, et Eesti haridussüsteem peaks rohkem koolitama oskustöölisi ja rohkem keskenduma tehniliste ainete õpetamisele. Kuid....
...optimistina arvan, et meil ei tasuks siiski ka praeguses olukorras kurvalt nurka norutama jääda. Need sajad ärijuhid ja majandusinimesed on ju tublid inimesed. Tehnilist oskusteavet saab vajadusel ka osta. Seega ma pakun, et häda sunnil võiks "meie tooteks" olla teiste välja mõeldud lahenduste omavaheline kokkupanek ja kombineerimine ning saadud hoopis parema lahenduse tootestamine ja müümine. Igatahes head ärijuhid mõelge ja proovige! Lugege internetti, kombineerige India nobedad näpud, (Valge)Vene tehnilised teadmised, Hiina tootmisvõimsused, Jaapani kvaliteet, Eesti positiivne image, Hollandi töökus, Soomlaste põhjalikkus, Saksamaa tehnilised teadmised, Prantsusmaa disain ja meie keeleoskus ägedaks uueks asjaks mida iga maailma kodanik tahab.

Siin mõned näited igatsugu ime ideedest, mis ilmselt ka toimivad hästi: http://www.coolbusinessideas.com/
http://www.entrepreneur.com/businessideas/index.html
...ehk et ka ideid ei pea ise välja mõtlema. Need ülejäänud 6,5 miljardit inimest on üsna palju neid juba välja mõelnud.

NB! See ei tähenda, et tehnikat, matemaatikat, füüsikat ja keemiat ei peaks õppima! Peab ikka ja tasub vägagi! Rääkimata sellest, et õpetajate palk tuleks vähemalt kahekordistada ning kutse- ja tehnikaharidusasutuste taset väga kõvasti tõsta, elik siis anda neile raha õppehoonete remondiks, õpetajate palkamiseks ja laboratooriumite ning töökodade tänapäevaseks viimiseks. Ahsoo ja ärgem unustagem ettevõtete ja õppeasutuste omavahelist koostööd! Seda hakkame ka tegema, eksju.

Saturday, July 19, 2008

Programmeerimise ostmine Valgevenest

Saabusime eile tagasi Minskist. Kaalume tõsiselt programmeerimise sisseostmist mõnelt Valgevene firmalt. Oleme käivitanud ühe pilootprojekti ja lõime kontaktid kokku kolme sealse firmaga.

Sealsed tarkvara arenduse firmad jätsid positiivse mulje. Protsessid on läbi mõeldud ja töökorraldus paigas. Kõik müügimehed, projektijuhid ja spetsialistid kellega erinevates firmades rääkisime valdasid vabalt inglise keelt. Kogemust neil on, nad on teinud päris palju välismaale tööd. Kuna Valgevenes sisemiselt praktiliselt IT-d ei kasutata ja ei osteta, siis on kõik IT firmad orienteeritud täielikult ekspordile. Riik ostab IT-d väga vähe ning nagu üks nende projektijuht ütles - riigi ametites on tööprotsessid väga segased ja IT-ga oleks väga keeruline segadust automatiseerida.

Põhilised välisturud on Lääne-Euroopa, USA ja väga tähtsal kohal on ka Venemaa. Venemaa firmad pidid tellijatena olema omaette nähtus. Tarkvara arenduse lähteülesanne on harva väga palju põhjalikum kui "Me tahame dokumendihaldussüsteemi kus oleks sees kõik sisenevad ja väljuvad dokumendid." Venemaale arendustöö müümisel tasub planeerida väga palju vaba ressurssi kuskile septembrisse, oktoobrisse. Siis avastavab paljud asutused, et neil on suur hulk kulutamata eelarvet vaja aasta lõpuks tarkvaraks muuta.

Suurimad tegijad on ITransition, Oxigile, Qulix, IBA ja paljud teised. Kõvemaid tegijaid firmasid tundus olevat kuskil kümne ringis. Lennujaamas domineerisid ainult tarkvara off-shore outsourcingut pakkuvad reklaamid.

Kuidas nende tarkvara arendust kasutada.
Üks võimalikest variantidest, mis ka mulle perspektiivikas tundub on järgmine rollide jaotus:
1. Lõppklient kelle juures on lõppkasutajad, tellija ja maksja.
2. Lõppkliendi juures olev "kohalik" IT firma, näiteks ML. Tema juures on Projektijuht, ärianalüütik ja tehniline arhitekt. Kohalik IT firma intervjueerib lõppkasutajaid, analüüsib kliendi vajadusi ja tehnilist süsteemi ning koostab selle põhjal lähteülesande arendusfirmale.
3. Arendusfirma. Tema juures on Projektijuht, tehnilised arhitektid, programmeerijad ja kvaliteedi kontroll. Tema peamiseks suhtluspartneriks on "kohalik" IT firma kellelt saadud lähteülesande järgi luuakse tarkvara. Tema teeb ära põhilise tehnilise töö.

Meie proovime esimese piloodina kaasata üht Valgevene firmat loomaks tarkvara inkubaatori ideele "SLA kalkulaator". SLA kalkulaator saab olema e-teenus, kuhu sisestad SLA (Service Level Agreement) tingimused ning igakuiselt SLA-ga kaetud teenuse katkestused ning mis nende andmete järgi koostab raporti SLA tingimuste täitmise kohta.

Saturday, July 5, 2008

Google ei sobi äritarkvara pakkujaks?


Google arendusjuht Sergey Solvanik läks tagasi Microsofti, sest Google äri ja arenduskultuur ei sobi ärirakenduste ja kriitiliste rakenduste haldamiseks. Siin on tema blogi pikem postitus, et miks ja kuidas. Päris huvitav lugemine arendustiimide halduse kohta. Samas siin jälle vastakas uudis sellest kuidas firma kogu täiega Google e-maili peale üle mindi.
Mõned poindid minu kogemusest:
- Arendajatel, kes on pidevalt "on the edge" ja teevad kõike uut ja põnevat on tavaliselt väga raske motiveeruda viimaks "uus ja põnev" rakendus "stabiilseks ja kõigi platvormidega kokkusobivaks."
- Tasuta IT teenust pakkudes alguses kvaliteedile alguses ei rõhuta - tähtis on kiirelt turule tulek ja uute omaduste kiire tarne. Tagasilöögiks on siis see, et kui ühel hetkel on beetast vaja stabiilne versioon teha, siis on kood dokumenteerimata, arhitektuur läbi mõtlemata ja kogu rakendus on sageli mõistlik nullist uuesti kirjutada.
- Teisest küljest kui rakendus on mass-kasutuses (nagu kõik Google rakendused on), siis sa lihtsalt pead paratamatult teda kvaliteetselt haldama ja suur kasutajate hulk lihtsalt iseenesest omamoodi vitsa meetodiga tagab kvaliteetse teenuse. Isegi kui teenus on tasuta mõjub iga katkestuse massimeedias kajastamine teenusepakkujale väga tõsiselt.
Ning lõpuks, Google ei võrdu kõik teised SAAS pakkujad. :-)

Tuesday, July 1, 2008

IT poolt pakutavad võimalused keerulistel aegadel toime tulekuks


Hea ilm on riietumise küsimus
Külastasin eile üht spordikaupade poodi ja märkasin jopetootja reklaami, mis ütles „Hea ilm on riietumise küsimus”. Lause oli allkirjaks pildile, millel põrgut meenutavas äikesevihmas seisis õnnelik Goretexi riietunud matkaja. Võib-olla tema matk polnud kõige päikselisem, aga suurde masendusse ta ilmselt ka ei langenud ja kindlasti jõudis lõpuks õnnelikult kohale.
Aasta 2008 suveks on Eesti ja enamiku maailma (välja arvatud naftat eksportivate ) riikide majanduskliima sarnane pigem uduvihmale kui heledale päikesepaistele. Nafta hind on täna üle $140 barreli kohta, kinnisvarakriis jätkub, toit kallineb ja paljusid riike vaevab stagflatsioon. Analüütikud peavad uduvihma muutumist lausvihmaks tõenäolisemaks kui päikese väljatulekut. Majandussuvi on läbi, plätad tuleb asendada talvesaabastega ning oma käigud ja ettevõtmised palju paremini läbi mõelda. Kirjutangi paarist võimalusest kuidas infotehnoloogiat (IT-d) võiks kasutada „majanduskliima Goretex jopena”, mis aitaks meid keerukatel aegadel paremini hakkama saada.

Info liigutamine
Kõige traditsioonilisem viis, kuidas IT-ga saab paremini elada ja efektiivsemalt majandada, on igasuguse info edastamise korrastamine. Ebaefektiivset info edastamist on väga lihtne tuvastada! Selle indikaatorid on järgmised:
- Keegi sisestab ühest kohast infot teise – näiteks koostab kahe infosüsteemis olevate andmete põhjal aruannet või sisestab interneti kaudu saabunud klienditellimusi põhiinfosüsteemi.
- Selleks, et teada saada, kui suur oli firma eelmise kuu läbimüük või mõni teine äriliselt oluline parameeter ei loe firmajuht automaatselt genereeritud aruannet või infosüsteemi, vaid palub raamatupidamisel või kellelgi teisel tuhnida ühes või mitmes infosüsteemis ja koostada raport.
- Kliendid ei saa firma teenuseid tellida või nende toimimist jälgida kliendiportaali vahendusel või osta kaupa otse interneti kaudu.
Kõiki neid eelpool kirjeldatud tegevusi on võimalik IT abil automatiseerida. See muudab ettevõtte töö kiiremaks, paindlikumaks ja klientide jaoks meeldivamaks. Juhid teavad, kuidas äri operatiivselt toimib ja kliendid saavad teavet selle kohta, missuguses siirdefaasis nende kaup parasjagu on.

Kaughaldus
Vaatamata sellele, et minu senised kogemused kaughaldusest põhinevad eelkõige IT seadmete ja arvutite kaughaldamisel, julgen väita, et tegelikult on selle meetodi võimalused palju laiemad! Ainuüksi praeguste kütusehindade juures võib kaughaldamine ja klientide kaugteenindamine anda väga suure majandusliku efekti. Esitan mõned eduka kaughalduse näited, mis pärinevad Phil Wainewright-i Zdnet blogist:

Palkmajade tootja Mark Fritch Log Homes (http://www.loghomz.com/) omanik Mark Fritch hakkas projektide (majade) tutvustamisel vahetu ,“näost näkku kohtumiste” asemel kasutama veebikohtumisi. Sel moel vähendas ta 90%-i võrra oma tööalast reisimist ja säästis olulisel määral muidu asjatult kuluvaid ressursse ajale, kütusele ja auto amortisatsioonile.

Tarkvara konsultatsioonifirma TG Allison, kelle peamiseks töövaldkonnaks on piimafarmide automaatika ja lüpsimasinate tarkvara ning seadmete installeerimine ja haldus vähendas oma töötajate keskmist reisimahtu 200-lt miililt nädalas 40-le (80%). Selline kokkuhoid saavutati kui kasutusele võeti Citrix-i kaughaldusvahendid, mistõttu spetsialistidel ei olnud enam tarvidust tekkivate probleemide korral kohale sõita. Selle asemel võtsid nad interneti vahendusel ühendust farmides olevate arvutite ja automaatikaseadmetega ja suutsid niimoodi enamuse probleemidest kaugmeetodil lahendada. Tänu sellele olid kliendid teenustega tunduvalt rohkem rahul, kuna tõrgete kõrvaldamine toimus oluliselt kiiremini.

Kaughalduse jaoks on tänapäeval rohkesti tehnilisi lahendusi. Näiteks kasvõi Skype, Citrix, Gotomeeting, GoToAssist jpt.

Meil, MicroLinkis, hallatakse kõiki servereid, andmebaase ja keskseid IT süsteeme juba aastaid kaughalduse teel. Viimase aasta jooksul alustasime ka arvutitöökohtade haldusel üleminekut kaughaldusele. Tänu sellele saavad kliendid tarkvaraliste probleemide korral abi palju kiiremini. Kuna IT spetsialistidel pole enam tarvidust teostada vahetuid väljasõite klientide juurde, hoiame kokku ka suurel hulgal bensiini ja aega.

Kaugtöö
Tunnistan ausalt, et juhina on kaugtöö ehk kodus töötamine minu jaoks paras pähkel. Alguses tundub väga keerulisena näiteks meeskonnavaimu tekitamine või töötajate kiitmine ja laitmine, kui nad töötavad kodus. Juhi jaoks on info levitamine ja tööde kulgemisest ülevaate saamine sellises kaugtööd kasutavas organisatsioonis tunduvalt keerulisem kui traditsioonilises ettevõttes.

Arvan, et need probleemid pole siiski ületamatud ja kindlasti on kaugtöö teatud ametite puhul vägagi sobiv lahendus. Alustada võiks näiteks 1-2 kodutöö päevast nädalas. Selleks, et kodutööst oleks tulu ka ettevõttele, tuleks muuta kontoris olevad töökohad (lauad, toolid, kapid, arvutid) ebapersonaalseteks ja anda need kasutusele parasjagu kontoris töötavale. Nõnda saaks kokku hoida nii kontoripinda kui ka töövahendeid. Näiteks Sun-i Open Work programmi (http://www.sun.com/aboutsun/workplace/eco/openwork.jsp) raames on Sun säästnud palju aega, töövahendeid ja kulutusi kontoripinnale.

Rasked ajad kui võimalus mõelda ja paremaks muutuda
Lisaks eelpool mainitud mõnele IT-ga seotud säästumeetodile on ilmselt kümneid ja sadu ideid ja võimalusi elu paremaks muutmiseks, uute äri-ideede leidmiseks ja vanade taasavastamiseks. Rasked ajad on väga hea võimalus nende käivitamiseks. On ju nafta kallinemine mõjunud soodsalt energiasäästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate arengule: soojapumbad, säästlikumad autod, elektrimootoriga jalgrattad ja autod, päikesekollektorid ja päikesepatareid, paremad akutehnoloogiad. Paljude nende areng sai alguse 1970-datel ajendatuna poliitilisest naftakriisist, jäi siis 30-ks aastaks soiku ja on nüüd taas suure hooga edenemas.

Kui Eesti Ekspress avaldas 2006 aasta andmete põhjal nimekirja 300-st Eesti miljonärist, domineerisid seal eelkõige inimesed kinnisvara, ehituse, transiidi ja (auto)kaubanduse esindajad. Loodetavasti on innovatsiooniaasta 2009 kohta tehtavas nimekirjas palju rohkem teadmisi ja nutikaid lahendusi vajavate valdkondade miljonäre. Majandusolukord on mõtlemiseks soodne!

Lisa lugemist:
- Naftakriis kui võti paremasse tulevikku: http://www.thisiswesternmorningnews.co.uk/displayNode.jsp?nodeId=247715&command=displayContent&sourceNode=247705&contentPK=20912622&moduleName=InternalSearch&formname=sidebarsearch - Nafta saab otsa, päriselt ka: www.theoildrum.com
- Phil Wainewright blog IT teenustest(How to cut your fuel bills 80% or more): http://blogs.zdnet.com/SAAS/?p=539