IT poolt pakutavad võimalused keerulistel aegadel toime tulekuks
Hea ilm on riietumise küsimus
Külastasin eile üht spordikaupade poodi ja märkasin jopetootja reklaami, mis ütles „Hea ilm on riietumise küsimus”. Lause oli allkirjaks pildile, millel põrgut meenutavas äikesevihmas seisis õnnelik Goretexi riietunud matkaja. Võib-olla tema matk polnud kõige päikselisem, aga suurde masendusse ta ilmselt ka ei langenud ja kindlasti jõudis lõpuks õnnelikult kohale.
Aasta 2008 suveks on Eesti ja enamiku maailma (välja arvatud naftat eksportivate ) riikide majanduskliima sarnane pigem uduvihmale kui heledale päikesepaistele. Nafta hind on täna üle $140 barreli kohta, kinnisvarakriis jätkub, toit kallineb ja paljusid riike vaevab stagflatsioon. Analüütikud peavad uduvihma muutumist lausvihmaks tõenäolisemaks kui päikese väljatulekut. Majandussuvi on läbi, plätad tuleb asendada talvesaabastega ning oma käigud ja ettevõtmised palju paremini läbi mõelda. Kirjutangi paarist võimalusest kuidas infotehnoloogiat (IT-d) võiks kasutada „majanduskliima Goretex jopena”, mis aitaks meid keerukatel aegadel paremini hakkama saada.
Info liigutamine
Kõige traditsioonilisem viis, kuidas IT-ga saab paremini elada ja efektiivsemalt majandada, on igasuguse info edastamise korrastamine. Ebaefektiivset info edastamist on väga lihtne tuvastada! Selle indikaatorid on järgmised:
- Keegi sisestab ühest kohast infot teise – näiteks koostab kahe infosüsteemis olevate andmete põhjal aruannet või sisestab interneti kaudu saabunud klienditellimusi põhiinfosüsteemi.
- Selleks, et teada saada, kui suur oli firma eelmise kuu läbimüük või mõni teine äriliselt oluline parameeter ei loe firmajuht automaatselt genereeritud aruannet või infosüsteemi, vaid palub raamatupidamisel või kellelgi teisel tuhnida ühes või mitmes infosüsteemis ja koostada raport.
- Kliendid ei saa firma teenuseid tellida või nende toimimist jälgida kliendiportaali vahendusel või osta kaupa otse interneti kaudu.
Kõiki neid eelpool kirjeldatud tegevusi on võimalik IT abil automatiseerida. See muudab ettevõtte töö kiiremaks, paindlikumaks ja klientide jaoks meeldivamaks. Juhid teavad, kuidas äri operatiivselt toimib ja kliendid saavad teavet selle kohta, missuguses siirdefaasis nende kaup parasjagu on.
Kaughaldus
Vaatamata sellele, et minu senised kogemused kaughaldusest põhinevad eelkõige IT seadmete ja arvutite kaughaldamisel, julgen väita, et tegelikult on selle meetodi võimalused palju laiemad! Ainuüksi praeguste kütusehindade juures võib kaughaldamine ja klientide kaugteenindamine anda väga suure majandusliku efekti. Esitan mõned eduka kaughalduse näited, mis pärinevad Phil Wainewright-i Zdnet blogist:
Palkmajade tootja Mark Fritch Log Homes (http://www.loghomz.com/) omanik Mark Fritch hakkas projektide (majade) tutvustamisel vahetu ,“näost näkku kohtumiste” asemel kasutama veebikohtumisi. Sel moel vähendas ta 90%-i võrra oma tööalast reisimist ja säästis olulisel määral muidu asjatult kuluvaid ressursse ajale, kütusele ja auto amortisatsioonile.
Tarkvara konsultatsioonifirma TG Allison, kelle peamiseks töövaldkonnaks on piimafarmide automaatika ja lüpsimasinate tarkvara ning seadmete installeerimine ja haldus vähendas oma töötajate keskmist reisimahtu 200-lt miililt nädalas 40-le (80%). Selline kokkuhoid saavutati kui kasutusele võeti Citrix-i kaughaldusvahendid, mistõttu spetsialistidel ei olnud enam tarvidust tekkivate probleemide korral kohale sõita. Selle asemel võtsid nad interneti vahendusel ühendust farmides olevate arvutite ja automaatikaseadmetega ja suutsid niimoodi enamuse probleemidest kaugmeetodil lahendada. Tänu sellele olid kliendid teenustega tunduvalt rohkem rahul, kuna tõrgete kõrvaldamine toimus oluliselt kiiremini.
Kaughalduse jaoks on tänapäeval rohkesti tehnilisi lahendusi. Näiteks kasvõi Skype, Citrix, Gotomeeting, GoToAssist jpt.
Meil, MicroLinkis, hallatakse kõiki servereid, andmebaase ja keskseid IT süsteeme juba aastaid kaughalduse teel. Viimase aasta jooksul alustasime ka arvutitöökohtade haldusel üleminekut kaughaldusele. Tänu sellele saavad kliendid tarkvaraliste probleemide korral abi palju kiiremini. Kuna IT spetsialistidel pole enam tarvidust teostada vahetuid väljasõite klientide juurde, hoiame kokku ka suurel hulgal bensiini ja aega.
Kaugtöö
Tunnistan ausalt, et juhina on kaugtöö ehk kodus töötamine minu jaoks paras pähkel. Alguses tundub väga keerulisena näiteks meeskonnavaimu tekitamine või töötajate kiitmine ja laitmine, kui nad töötavad kodus. Juhi jaoks on info levitamine ja tööde kulgemisest ülevaate saamine sellises kaugtööd kasutavas organisatsioonis tunduvalt keerulisem kui traditsioonilises ettevõttes.
Arvan, et need probleemid pole siiski ületamatud ja kindlasti on kaugtöö teatud ametite puhul vägagi sobiv lahendus. Alustada võiks näiteks 1-2 kodutöö päevast nädalas. Selleks, et kodutööst oleks tulu ka ettevõttele, tuleks muuta kontoris olevad töökohad (lauad, toolid, kapid, arvutid) ebapersonaalseteks ja anda need kasutusele parasjagu kontoris töötavale. Nõnda saaks kokku hoida nii kontoripinda kui ka töövahendeid. Näiteks Sun-i Open Work programmi (http://www.sun.com/aboutsun/workplace/eco/openwork.jsp) raames on Sun säästnud palju aega, töövahendeid ja kulutusi kontoripinnale.
Rasked ajad kui võimalus mõelda ja paremaks muutuda
Lisaks eelpool mainitud mõnele IT-ga seotud säästumeetodile on ilmselt kümneid ja sadu ideid ja võimalusi elu paremaks muutmiseks, uute äri-ideede leidmiseks ja vanade taasavastamiseks. Rasked ajad on väga hea võimalus nende käivitamiseks. On ju nafta kallinemine mõjunud soodsalt energiasäästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate arengule: soojapumbad, säästlikumad autod, elektrimootoriga jalgrattad ja autod, päikesekollektorid ja päikesepatareid, paremad akutehnoloogiad. Paljude nende areng sai alguse 1970-datel ajendatuna poliitilisest naftakriisist, jäi siis 30-ks aastaks soiku ja on nüüd taas suure hooga edenemas.
Kui Eesti Ekspress avaldas 2006 aasta andmete põhjal nimekirja 300-st Eesti miljonärist, domineerisid seal eelkõige inimesed kinnisvara, ehituse, transiidi ja (auto)kaubanduse esindajad. Loodetavasti on innovatsiooniaasta 2009 kohta tehtavas nimekirjas palju rohkem teadmisi ja nutikaid lahendusi vajavate valdkondade miljonäre. Majandusolukord on mõtlemiseks soodne!
Lisa lugemist:
- Naftakriis kui võti paremasse tulevikku: http://www.thisiswesternmorningnews.co.uk/displayNode.jsp?nodeId=247715&command=displayContent&sourceNode=247705&contentPK=20912622&moduleName=InternalSearch&formname=sidebarsearch - Nafta saab otsa, päriselt ka: www.theoildrum.com
- Phil Wainewright blog IT teenustest(How to cut your fuel bills 80% or more): http://blogs.zdnet.com/SAAS/?p=539
Külastasin eile üht spordikaupade poodi ja märkasin jopetootja reklaami, mis ütles „Hea ilm on riietumise küsimus”. Lause oli allkirjaks pildile, millel põrgut meenutavas äikesevihmas seisis õnnelik Goretexi riietunud matkaja. Võib-olla tema matk polnud kõige päikselisem, aga suurde masendusse ta ilmselt ka ei langenud ja kindlasti jõudis lõpuks õnnelikult kohale.
Aasta 2008 suveks on Eesti ja enamiku maailma (välja arvatud naftat eksportivate ) riikide majanduskliima sarnane pigem uduvihmale kui heledale päikesepaistele. Nafta hind on täna üle $140 barreli kohta, kinnisvarakriis jätkub, toit kallineb ja paljusid riike vaevab stagflatsioon. Analüütikud peavad uduvihma muutumist lausvihmaks tõenäolisemaks kui päikese väljatulekut. Majandussuvi on läbi, plätad tuleb asendada talvesaabastega ning oma käigud ja ettevõtmised palju paremini läbi mõelda. Kirjutangi paarist võimalusest kuidas infotehnoloogiat (IT-d) võiks kasutada „majanduskliima Goretex jopena”, mis aitaks meid keerukatel aegadel paremini hakkama saada.
Info liigutamine
Kõige traditsioonilisem viis, kuidas IT-ga saab paremini elada ja efektiivsemalt majandada, on igasuguse info edastamise korrastamine. Ebaefektiivset info edastamist on väga lihtne tuvastada! Selle indikaatorid on järgmised:
- Keegi sisestab ühest kohast infot teise – näiteks koostab kahe infosüsteemis olevate andmete põhjal aruannet või sisestab interneti kaudu saabunud klienditellimusi põhiinfosüsteemi.
- Selleks, et teada saada, kui suur oli firma eelmise kuu läbimüük või mõni teine äriliselt oluline parameeter ei loe firmajuht automaatselt genereeritud aruannet või infosüsteemi, vaid palub raamatupidamisel või kellelgi teisel tuhnida ühes või mitmes infosüsteemis ja koostada raport.
- Kliendid ei saa firma teenuseid tellida või nende toimimist jälgida kliendiportaali vahendusel või osta kaupa otse interneti kaudu.
Kõiki neid eelpool kirjeldatud tegevusi on võimalik IT abil automatiseerida. See muudab ettevõtte töö kiiremaks, paindlikumaks ja klientide jaoks meeldivamaks. Juhid teavad, kuidas äri operatiivselt toimib ja kliendid saavad teavet selle kohta, missuguses siirdefaasis nende kaup parasjagu on.
Kaughaldus
Vaatamata sellele, et minu senised kogemused kaughaldusest põhinevad eelkõige IT seadmete ja arvutite kaughaldamisel, julgen väita, et tegelikult on selle meetodi võimalused palju laiemad! Ainuüksi praeguste kütusehindade juures võib kaughaldamine ja klientide kaugteenindamine anda väga suure majandusliku efekti. Esitan mõned eduka kaughalduse näited, mis pärinevad Phil Wainewright-i Zdnet blogist:
Palkmajade tootja Mark Fritch Log Homes (http://www.loghomz.com/) omanik Mark Fritch hakkas projektide (majade) tutvustamisel vahetu ,“näost näkku kohtumiste” asemel kasutama veebikohtumisi. Sel moel vähendas ta 90%-i võrra oma tööalast reisimist ja säästis olulisel määral muidu asjatult kuluvaid ressursse ajale, kütusele ja auto amortisatsioonile.
Tarkvara konsultatsioonifirma TG Allison, kelle peamiseks töövaldkonnaks on piimafarmide automaatika ja lüpsimasinate tarkvara ning seadmete installeerimine ja haldus vähendas oma töötajate keskmist reisimahtu 200-lt miililt nädalas 40-le (80%). Selline kokkuhoid saavutati kui kasutusele võeti Citrix-i kaughaldusvahendid, mistõttu spetsialistidel ei olnud enam tarvidust tekkivate probleemide korral kohale sõita. Selle asemel võtsid nad interneti vahendusel ühendust farmides olevate arvutite ja automaatikaseadmetega ja suutsid niimoodi enamuse probleemidest kaugmeetodil lahendada. Tänu sellele olid kliendid teenustega tunduvalt rohkem rahul, kuna tõrgete kõrvaldamine toimus oluliselt kiiremini.
Kaughalduse jaoks on tänapäeval rohkesti tehnilisi lahendusi. Näiteks kasvõi Skype, Citrix, Gotomeeting, GoToAssist jpt.
Meil, MicroLinkis, hallatakse kõiki servereid, andmebaase ja keskseid IT süsteeme juba aastaid kaughalduse teel. Viimase aasta jooksul alustasime ka arvutitöökohtade haldusel üleminekut kaughaldusele. Tänu sellele saavad kliendid tarkvaraliste probleemide korral abi palju kiiremini. Kuna IT spetsialistidel pole enam tarvidust teostada vahetuid väljasõite klientide juurde, hoiame kokku ka suurel hulgal bensiini ja aega.
Kaugtöö
Tunnistan ausalt, et juhina on kaugtöö ehk kodus töötamine minu jaoks paras pähkel. Alguses tundub väga keerulisena näiteks meeskonnavaimu tekitamine või töötajate kiitmine ja laitmine, kui nad töötavad kodus. Juhi jaoks on info levitamine ja tööde kulgemisest ülevaate saamine sellises kaugtööd kasutavas organisatsioonis tunduvalt keerulisem kui traditsioonilises ettevõttes.
Arvan, et need probleemid pole siiski ületamatud ja kindlasti on kaugtöö teatud ametite puhul vägagi sobiv lahendus. Alustada võiks näiteks 1-2 kodutöö päevast nädalas. Selleks, et kodutööst oleks tulu ka ettevõttele, tuleks muuta kontoris olevad töökohad (lauad, toolid, kapid, arvutid) ebapersonaalseteks ja anda need kasutusele parasjagu kontoris töötavale. Nõnda saaks kokku hoida nii kontoripinda kui ka töövahendeid. Näiteks Sun-i Open Work programmi (http://www.sun.com/aboutsun/workplace/eco/openwork.jsp) raames on Sun säästnud palju aega, töövahendeid ja kulutusi kontoripinnale.
Rasked ajad kui võimalus mõelda ja paremaks muutuda
Lisaks eelpool mainitud mõnele IT-ga seotud säästumeetodile on ilmselt kümneid ja sadu ideid ja võimalusi elu paremaks muutmiseks, uute äri-ideede leidmiseks ja vanade taasavastamiseks. Rasked ajad on väga hea võimalus nende käivitamiseks. On ju nafta kallinemine mõjunud soodsalt energiasäästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate arengule: soojapumbad, säästlikumad autod, elektrimootoriga jalgrattad ja autod, päikesekollektorid ja päikesepatareid, paremad akutehnoloogiad. Paljude nende areng sai alguse 1970-datel ajendatuna poliitilisest naftakriisist, jäi siis 30-ks aastaks soiku ja on nüüd taas suure hooga edenemas.
Kui Eesti Ekspress avaldas 2006 aasta andmete põhjal nimekirja 300-st Eesti miljonärist, domineerisid seal eelkõige inimesed kinnisvara, ehituse, transiidi ja (auto)kaubanduse esindajad. Loodetavasti on innovatsiooniaasta 2009 kohta tehtavas nimekirjas palju rohkem teadmisi ja nutikaid lahendusi vajavate valdkondade miljonäre. Majandusolukord on mõtlemiseks soodne!
Lisa lugemist:
- Naftakriis kui võti paremasse tulevikku: http://www.thisiswesternmorningnews.co.uk/displayNode.jsp?nodeId=247715&command=displayContent&sourceNode=247705&contentPK=20912622&moduleName=InternalSearch&formname=sidebarsearch - Nafta saab otsa, päriselt ka: www.theoildrum.com
- Phil Wainewright blog IT teenustest(How to cut your fuel bills 80% or more): http://blogs.zdnet.com/SAAS/?p=539
Comments
Post a Comment