Sunday, June 29, 2008

Roheline IT (Gartner Summit - 5)

See on minu viimane postitus Gartneri IT Services and Outsourcing Summit-l räägitust. Viimaseks teemaks Roheline IT.


IT annab erinevate analüütikute hinnangul 2% kogu maailma CO2 emissioonidest! See on sama palju kui näiteks lennundus. Suure osa sellest 2%-st moodustavad tööjaamad, sülearvutid, kodused võrgud, aga eks ka serverid ja serveriruumide seadmed kulutavad päris märkimisväärselt elektrit. Ausalt öeldes, ma poleks uskunud, et piltlikult öeldes reaktiivmootoritega lennuk ja "internet ja läpakas" liiguvad samas kategoorias oma emissioonide osas.


Aga jah, nagu ma hiljuti arvutasin kulutab üks serveriruumis töötav võimsamat sorti server tonni põlevkivi kuus. Seega IT tööstuses on võimalusi energiakokkuhoiuks palju. Kuid veel suuremad on IT tööstuse võimalused mõjutada kogu ülejäänud 98%-i CO2 emissioonidest: Kaugtöö, efektiivsem logistika, säästlikumad majad ja tööstus, mida saab optimeerida tänu IT süsteemidega modelleerimisele.

Miks roheline IT on kerkinud teemaks alles täna? Miks üldse roheline ettevõtlus on reaalselt kerkimas teemaks alles täna?

Mina näen, et selle fundamentaalseks põhjuseks on tänaseks väga globaliseerunud kapitalistlik majandusmudel. (Ma ei taha siinkohal kindlasti väita, et kapitalistlik-liberalistlik majandusmudel on halb. Ei kindlasti mitte!) Tänaseks on enamike suuremate firmade omanikuks teine omanik, kelle omanikuks on fond, kelle omanikuks on teine fond kelle omanikuks on lõpuks pensioni- või fondiosaku omanik. Tänu sellele on seos lõpliku omaniku ja ettevõtte vahel täielikult hägustunud. Näiteks, kas sina, hea lugeja, tead milliseid ettevõtteid sa läbi enda pensioni 2. samba omad ja mida nad teevad?
Niisiis oleme olukorras kus me teame milline on meie fondiosaku hind ja hinna muutus, aga meil ei ole aimugi sellest, millega meie omanduses olevad ettevõtted tegelevad. Selle nähtuse üheks tulemuseks on see, et kõik ettevõtete poolt tehtavad otsused on ainult raha põhised. Ettevõtted ei saa teha märkimisväärseid kulutusi sisaldavaid otsuseid eetiliste, ühiskondlike või keskkonna väärtuste järgi, sest nende omanikel ei ole võimalik saada sellest otsusest tulenevat positiivset emotsiooni. Seda sel lihtsal põhjusel, et omanikud lihtsalt ei teagi, et nende omanduses olev firma on mõne "heateo" teinud. Küll, aga saavad kõik omanikud teada sellest kui nende fondiosaku väärtus kahaneb.

Nii oleme (või tegelikult olime) ka Rohelise IT-ga seisus kus paljud firmad räägivad rohelisusest, aga jutt lõppeb kui on esimene kulutus vaja teha. Õnneks on see olukord muutumas ja väga paljud suured IT firmad eesotsas Sun-i, Delli, IBM-i, Ciscoga on viimastel aastatel hakanud tõsiselt töötama IT seadmete efektiivsuse kallal ja promoma keskkonnasõbralikkust. Nojah, oleme ausad, eks paljuski teevad nad seda ikka selleks, et nende toodangut rohkem ostetakse, sest see tarbib vähem elektrit(=raha) ja keskkonnasõbralikkus on oluline osa firma mainest.(=edendab müüki). Aga lõppkokkuvõttes vahet ju pole miks nad seda teevad, peaasi, et teevad!


Kus on sääst?
Enne kui hakata oma IT-d roheliseks muutma tuleb siiski asja natuke kaugemalt vaadata. Üldiselt mõeldakse IT "roheliseks" tegemise all seda, et me kasutame serveriruumis efektiivseid jahutusseadmeid, ostame energiasäästlikke servereid ja arvuteid. See aga on oma efektiivsuselt alles kolmandat suurusjärku valdkond.

Kõige suurem sääst nagu alati on äriprotsessides ja töökorralduses: Korraldame kaugtöö (Loe siit kui palju Sun on raha ja keskkonda säästnud enda Open Work programmiga), jätame mõne ülearuse asja tegemata, ajame veel vana seadme, ruumi või mööbliga läbi.

Suuruselt teise järgu sääst on tarkvaras. Näiteks virtualiseerimises, andmebaaside ja rakenduste konsolideerimises. Tänu sellistele tegevustele on võimalik lülitada välja väga palju servereid mis täna üht rakendust teenindades on keskmiselt kuni 20% koormatud. Või veel parem võta kasutusele arvutusvõimsust pilvest (Amazoni EC2-st näiteks) ja saad kaudselt oma virtuaalserveri võimsuse ööseks kellelegi teisele anda.

Gartneri soovitused.
Esiteks, hinda mitte midagi tegemise riske! Mis saab siis kui:
- EU-s, Eesti Vabariigis või IT tööstuses kehtestuvad seadusega või de facto keskkonna standardid IT osas. Näiteks Gartner ja WWF on praegu välja töötamas Rohelise ettevõtte standardit. (Kindlasti on ka mõni EU ametnik avastanud IT ja lennunduse sarnases suurusjärgus olevad CO2 emissioonid ja mõtleb sellele....)
- Sinu konkurent kuulutab ennast roheliseks ettevõtteks. Erinevalt ettevõtetest otsustavad tarbijad väga sageli just emotsioonide järgi. Nafta hinna tõustes ja Gröönimaa jää sulades arvavad üha enamad eurooplased ja eestlased, et "Edasijõudnud" ei osta endale kolakat maasturit vaid Smart-i, elektriauto, jalgratta või bussipileti.
- Sinu klient tuleb küsima, et kuidas sinu ettevõttes on keskkonnasääslikkusega.


Teiseks, ole teadlik:
- Mõõda enda ettevõtte (IT) seadmete energiakulu ja CO2 emissioone. Selgita välja kuhu energia kulub. Milline on sinu ettevõtte "Keskkonna Jalajälg".
- Jälgi välja töötamisel olevaid ja juurutuses olevaid standardeid ja seadusi.
- Jälgi uusi tehnoloogiaid.










Kolmandaks, tee ära lihtsad ja odavad asjad:
- Säti printerid default printima kahepoolseid lehti. (Paberi tootmiseks kulunud energia = 10 x trükkimiseks kuluv energia.)
- Eralda serveriruumis soe ja külm õhk pleksiklaasiga. (Poeomanikud! Palun pange poodides olevatele külmkappidele peale kaaned ja ette uksed! See ei maksa peaaegu midagi ja kui te tänu sellele saavutatud energia kokkuhoiust poole tarbijale jätate, siis oleme me nõus ka neid külmkapi uksi lahti tegema, et enda jäätis või pelmeenipakk kapist välja võtta.)
- Lülita arvuti ja monitor välja kui sa nendega tööd ei tee. Ära jäta ööseks ja nädalavahetuseks arvutit tööle. IT spetsialistidena tuleb meil loobuda tööjaamade halduspoliitikast mis seda nõuab.
- Uusi seadmeid hankides arvesta ka nende energiakulu ja CO2 emissioone kui üht valikukriteeriumi.

Loe lisaks:
Gartner: Green IT Needs To Be On Midsize CIOs' Radar Screens

Friday, June 27, 2008

Uued IT tarnemudelid (pilv-arvutus, Tarkvara teenusena, platvorm teenusena) - Gartneri Summit osa 4

Uued IT tarnemudelid (ADAM - Alternative Delivery and Acquisition Models) on küll igav pealkiri, aga tähendab võrdlemisi suurt murrangut IT kasutamises. Ilmselt kõige levinum uus tarnemudel on Google-i gmail. On ikka päris suur vahe gmail-i kasutamisel ja Outlook Expressi kasutamisel! Eriti installeerimisel ehk teenuse kasutuselevõtmisel. Sarnane muudatus on lähiaastatel toimumas peale e-posti praktiliselt kõigis IT töövahendites - varsti on võimalik KÕIKI tarkvaralahendusi mida üks firma või eraisik vajab kasutada teenusena nagu gmail-i või Salesforce-i.

Uued IT tarnemudelid on:
- Pilv-arvutusvõimsus. (Cloud Computing).
Tegemist siis lahendusega kus teenusepakkuja ostab VÄGA palju arvutusvõimsust (servereid, kettamassiive ja võrguühendust) ning rendib seda arvutusvõimsust virtuaalsete tükkidena edasi. Arveldus toimub renditava võimsuse järgi kas tunni, päeva, kuu lõikes. Kõige kõvemaks tegijaks selles vallas on Amazon Web Services. Kes pakub EC2 virtuaalserverivõimsust hinnaga alates 1 kr/h. Lisaks soodsale serverirendile tundub mule põnevana ka võimalus teha S3 salvestusmassiivi peal interkontinentaalne salvestusklaster hinnaga 4 kr/kuus per GB.
- Tarkvara teenusena. (SaaS - Software as a service)
Teenusena hangitava tarkvara puhul ei pea tegema muud kui registreerima ennast
teenusepakkuja veebilehel ja hakkama tarkvara kasutama. Midagi ei pea installima, ainult sisesta krediitkaardi number ja kasuta. Tuntuim näide siinkohal on loomulikult Salesforce.com. Vaadake nende veebilehte, seal on avalehel kirjas kui palju neil on erinevatest ettevõtetest kliente! Aga lisaks Salesforce-le on palju ka kõiksugu teiste valdkondade tarkvarasid juba teenusena võimalik kasutada.
- Platvorm teenusena. (PaaS - Platform as a Service). Lisaks valmis tarkvarale on võimalik teenusena kasutada ka platvormi mis võimaldab suhteliselt intuitiivselt ja väheste IT teadmistega ise enda tarkvara programmeerida. Tuntuimad selle teenuse pakkujad on Facebook Platform!, GoogleApps, Salesforce-i force.com, Bungee Connect, Coghead jpt.
- Eelnevalt nimetatud lahendused kombineerituna. Näiteks Coghead kasutab enda platvormina Amazoni pilv arvutust ja sedasi saavutatakse paindlikkus ja soodne hind.
- Kõiki neid pakkumisi iseloomustab "$0,99 PUPM" arveldumudel. Eestikeelde panduna siis "99 senti kasutaja kohta kuus." (PUPM - Per User per Month). Koos kiire ja paindlikku kasutuselevõtuga on just see nende teenuste võlu.

Tähelepanu!
- Gartner ennustab, et aastaks 2012 tarnitakse 25%-i IT-st uute tarnemudelitega.
- Uued tarnemudelid on odavad ja "tööstuslikud" ning selle võrra ka paindumatud:
- Teenus on selline nagu teenusepakkuja teda pakub.
- Lepingutingimused ja raporteerimine on selline nagu teenusepakkuja teda pakub.
- Integratsioon teiste infosüsteemidega võib olla keerukas.
Elik rätsepaülikonna asemel tuleb firmal sobituda Indias toodetud XL suurusega pintsakusse....... aga njah... kui mitu rätsepaülikonda sinu kapis täna on?
- Midagi ei ole siin ilmas tasuta! Sarnaselt mobiilioperaatoritega pakuvad ka paljud uute IT mudelite tarnijad tasuta pakette, aga nad on kõik äriettevõtted ja küll me neile ka selle algselt tasuta saadud teenuse hiljem kinni maksame.

Lõpetuseks veel vastus küsimusele "Mis vahe on ASP-l ja SaaS-l".
ASP (Application Service Provision) teenused on mõnda aega IT turul olnud teenused. Ka MicroLink pakub ASP mudeliga teenuseid, näiteks jagatud Exchange, jagatud Hansa raamatupidamise tarkvara. Kui tegin eile MicroLinki sisest presentatsiooni alternatiivsetest tarnemudelitest tekkis publiku seas küsimus, et mis vahe on juba 90-test pärit ASP mudelil ja uuel SaaS mudelil. Heh, ei osanudki kohe vastata. Tänaseks olen targem. :-) Põhiline vahe on kahes aspektis:
- Esiteks SaaS lahendused on programmeeritud töötamaks jagatud keskkonnas. ASP lahendused on "tavalised" rakendused, mis on mõeldud algselt töötama ühe installatsioonina ühe kliendi jaoks ja mis on sealt edasi tehniliselt arendatud töötamaks jagatud keskkonnas. Koheselt jagatud keskkonna peale programmeerimine annab tehniliselt eeliseid. Skaleeruvus on parem, riistvara ressurssi kasutatakse efektiivsemalt, rakenduse haldus ja versiooniuuenduste tegemine on lihtsam.
- Teine erinevus on SaaS-i puhul kasutatav "maksa siis kui kasvad" (pay-as-you-grow) arveldusmudel.


Egas väga suured need vahed ei olegi ja seetõttu võib veebist leida ka palju diskussioone teemal kas SaaS on ASP-i uus "kaubamärk".

Saturday, June 21, 2008

Minust ja sinust teatakse kõike!

(Lugesin ühest blogimise õpetusest, et pealkiri tuleb blogi kannetele panna põnev.)

Kindlasti oled sinagi, hea blogi lugeja, mõelnud vahest sellele, et kui palju meie kohta ikka on igasugu IT süsteemides andmeid? Kas kuskil on keegi.... mõni salapolitseinik ..... või süüdimatu süsteemiadministraator, kes võib vajadusel saada meie kõigi tegevuste kohta kõik teada? Kas on võimalik ühendada andmed panga, mobiilioperaatori, maksuameti, KAPO, Facebooki või veel mõnest andmebaasist ning saavutada seeläbi hoopis uus andmekvaliteet? Kas igaüks võib keskpärase pingutusega saada igaühe kohta kõik teada?

Kas delikaatsete isikuandmete seadusandlus kaitseb meid? Või on tegemist tavaliste inimeste rahustamiseks mõeldud suitsulooriga? Kas rate.ee, facebook-i, Linkedin, Orkuti konto tegemine ei muuda igasugust delikaatset isikuandmete hoidmist mõttetuks?

Mina tegin enda jaoks umbes pool aastat tagasi otsuse, et peaaegu igaühel on suhteliselt vähese pingutusega võimalik saada minu kohta IT süsteemidest kätte väga palju infot..... ning selle vastu ei ole midagi teha..... ja mis siis! Lihtsalt tuleb elada oma elu selliselt, et sa tunneksid uhkust Päealehe artikli üle kus oleks:
- kogu sinu elulugu
- kogu jutt mis sa oled kunagi kellegi teise kohta öelnud
- kõigi sinu tuttavate nimekiri
- täpne ülevaade sinu käitumisest liikluses
- sinu armulood.

Head Jaanituld kõigile kes on sellel pikal nädalavahetus-jaanipäeval arvuti välja võtnud ja minu blogi lugema sattunud.

P.S. Kuna nii kui nii tuleb arvestada sellega, et kõik sinu kohta käiv on internetist leitav, siis parem tasub seda ära kasutada. Minu võib näiteks leida LinkedIN-st, Facebookist ja lisaks pean ka seda blogi.

Friday, June 20, 2008

Offshoring - Gartneri IT Services and Outsourcing Summit - osa 3


The world is flat! Maailmas on väga palju:
- Inimesi,
- IT spetsialiste,
- IT teenuseid pakkuvaid firmasid.
Negatiivne iive on maailma mastaabis vaadatuna kõigest ühe väikese maailmanurga pseudoprobleem.
Paljud nendest miljarditest maailma inimestest on valinud enda tööks IT valdkonna. Seega maailmas on väga palju firmasid, kes tahavad IT teenuseid pakkuda, tahavad IT tööd teha ning on valmis seda kohe ja mõistliku hinna eest tegema. Erinevalt inimeste hulgast on raha ja töökohtade arv ju piiratud ressurss. :-)
Gartneri seminaril olid esindatud väga paljud suured India IT firmad: TATA Consulting Services, Infosys, Wipro, Satyam, Zensar ning teised. Mitte üheski neist ei tööta alla 50 000 töötaja. Seminaril olles jäi mulje (mida hiljem ka Gartner kinnitas), et (lähi)tulevikus määravad paljusid IT trende hindud. Nende teenindada on suured kliendid, nad teevad palju tööd ja selle põhjal saavad nad tohutu kogemustepagasi, mis annab neile võimaluse arendada enda teenuseid ja tooteid aina paremaks ja paremaks.
India ettevõtetega konkureerimaks on kõik suuremad USA/Euroopa IT teenuste pakkujad valinud väga lihtsa lahenduse - nad on viinud enda IT osakonnad ka suures osas Indiasse. HP-l, IBM-l, EDS-l, Logical ja kõigil teistel suurematel teenusepakkujatel on Indias suured osakonnad kus töötavad kümned tuhanded spetsialistid.
Gartner jälgib enamikku maailma riike ja koostab iga poole aasta tagant analüüsi põhiliste IT offshoring sihtriikide kohta. Tänasel päeval on 30 riiki mis Gartneri hinnangul on põhilised sihtriigid järgmised:
Americas:Argentina Brazil Canada Chile Costa Rica Mexico Uruguay
Europe, the Middle East and Africa: Czech Republic Hungary Ireland Israel Northern Ireland Poland Romania Russia Slovakia South Africa Spain Turkey Ukraine
Asia/Pacific: Australia China India Malaysia New Zealand Pakistan Philippines Singapore Sri Lanka Vietnam
Igal riigil on omad eelised ja omad miinused. Gartner võrdleb pidevalt kõigi riikide osas mitmeid parameetreid, alates poliitilisest stabiilsusest, juriidilise süsteemi, transpordi ja poliitilise olukorrani. (Kui kellelgi on huvi, siis minu käest võib saada üsna üldise riikide võrdluse tabeli)
Nagu näha on riikide hulgas ka Austraalia, Kanada, Iirimaa ja mõned teised arenenud riigid. Gartneri sõnum: Offshoring ei ole ainult hinna küsimus. Kõigil arenenud riikidel on pakkuda häid ja väga häid ning võimekaid firmasid kes teevad töö kvaliteetselt ära. Seda mitte kõige odavama hinna eest, aga samas on nendega seotud riskid ka tunduvalt väiksemad. Valides off-shoringu sihtriiki ei pea mõtlema ainult Indiale, Brasiiliale ja Ukrainale. Tuleb lähtuda enda vajadustest ja teostatava IT projekti vajadustest.
Lisaks põhilisele 30-le sihtriigile toodi välja ka "Countries to Watch":
Americas: Colombia, Guatemala, Panama, Peru, Puerto Rico and Venezuela
Asia/Pacific: Indonesia, Mauritius and Thailand
EMEA: Belarus, Egypt, Latvia and Morocco
ning lõpuks ka "Countries with Potential":
Americas: Cuba, Dominican Republic, Jamaica and Nicaragua
Asia/Pacific: Bangladesh and Madagascar
EMEA: Algeria, Armenia, Bahrain, Bulgaria, Dubai, Estonia, Ghana, Kenya, Lithuania, Malta, Moldova, Senegal, Saudi Arabia, Slovenia, Tunisia and Uganda
Millise tarkuse siit mina enda jaoks leidsin:
- Me ei asu linnamüüride sees. Kui mõne projekti jaoks ei jätku Eesti spetsialistidel aega, võimekust või oskusi, siis alati võib proovida koostööd teistes riikides paiknevate firmadega.
- Offshoring on Eesti firmade jaoks võimalus teha suuri IT projekte ja pakkuda suuri lahendusi. On valdkonnad kus meie oleme parimad ja on valdkonnad kus tasub teha koostööd välismaa spetsialistidega. Kombineerides läbi multisourcingu erinevaid firmasid on võimalik saada hoopis kõrgemal tasemel lahendusi.
- (Inseneri)haritud inimesed on vundament, millele Eesti firmads saavad rajada enda ekspordi võimekuse. Inseneri ja IT haridust tuleb edendada.
- Olgugi, et Gartner hindas Eesti positsiooni offshoring sihtriikide hulgas võrdseks Uganda, Moldova jmt riikidega, siis Eesti firmadel on väga head võimalused enda (IT) teenuseid välismaale müüa. Tuleb leida enda nish, käia avatud silmadega välismaal ringi ja ostjad ning võimalused on olemas.
- Eksport ja välismaale IT teenuste müümine ei ole mingi raketiteadus. :-) Näiteks RumeeniaIT. Projekt, mille raames mitu Rumeenia IT firmat (osad neist isegi alla 10 liikmelised) on pannud seljad kokku. Neil oli enda boks Gartneril ja müüsid enda teenuseid kõigile seminaril olnud 700-le 31-st riigist pärit delegaadile. Kindlasti said nad sealt seminarilt kümneid kontakte ja kindlasti realiseeruvad mõned neist ka lepingutena.
- Offshoringut ei tasu ette võtta lihtsalt niisama selle pärast, et ta on "moes" või et konkurendid ka teevad nii või CFO luges offshoringust lennukis ajakirjast. :-)
Külastasin RumeeniaIT boksi ka ise. Rääkisime üldiselt kogu sellest projektist ja möödaminnes mainisin ka Makedoonia investeeringute ministrit, kellest ma enda blogis kui üliheast riigi müügimehest paar kuud tagasi kirjutasin. Selgus, et ka nemad tundsid ja teadsid teda, olid temaga kohtunud ja tema teadmistest vaimustatud. Ma vean kihla, et see Makedoonia investeeringute minister on üks edukamaid ja rahaliselt efektiivsemaid riigi firmade teenuste müügiprojekte üldse.
Lõpetuseks:
Kui plaanite mõnda teenust väljastpoolt Eestit sisse osta, siis ma sain konverentsil mõned vihjed ja kogemused, mida tasub sellise projekti puhul silmas pidada. Hea meelega jagan neid!

Monday, June 16, 2008

Mitmelt pakkujalt teenuse hankimine (Multisourcing – Gartner IT Summit osa 2)

Gartneri ennustus: Aastaks 2010 tekitab teenuste hankimise oskuste puudus suuri probleeme ostjate ja pakkujate vahel ning nende äride väärtusahelates.

Ettevõtete evolutsioon:
Selleks, et selgitada teenuste hankimise oskuste olulisust vaatame ettevõtete evolutsiooni natuke laiemalt. Kindlasti ei ole teenuste sisseostmise problemaatika ainult IT valdkonna nähtus vaid samad probleemid ja väljakutsed puudutavad kogu äri ajamist üldiselt.

Kuue- ja seitsmekümnendatel tegid ettevõtted kõike ise. Suurtel ettevõtetel olid oma autobaasid, oma koristajate ja turvameeste osakonnad. Konkurentsieelis saavutati sellega, et kõiki tegevusi tehti võimalikult efektiivselt. Tänaseks oleme läbi erinevate etappide jõudnud situatsiooni kus ettevõtted töötavad koos. Erinevate klientide, teenuste, projektide või toodete jaoks koostavad ettevõtted omavahelisi koostöövõrgustikke, millega siis konkreetset tegevust tehakse. Ilmselgelt on koostöövõrgustike loomine keerukas tegevus mis vajab spetsiifilisi ostmise, kokkulepete sõlmimise ja teenuse ning toodete kvaliteedi jälgimise oskusi.

IT outsourcing ja multisourcing

IT outsourcingu all mõeldakse paljudel juhtudel kogu IT teadmise ja IT-ga tegelemise sisseostmist teenusepakkujalt. Peamiselt kõlab sellise ärimudeli juurde lause - "Asutus või ettevõte tegeleb oma põhitegevusega". IT kui mitte põhitegevus on aga viidud teenusepakkuja juurde. Euroopa suurimate outsourcingu lepingutega on tihti kaasnenud ka suure osa ettevõtte IT spetsialistide üleviimine teenusepakkuja organisatsiooni. Viimastel aastatel on seda ärimudelit mõjutanud aga üks oluline trend. Nimelt IT-st on saanud enamiku äride põhitegevus. IT on muutunud lennunduses, riigihalduses, transpordis, tootmises, rahanduses.... väga kriitiliseks osaks kogu asutuse tööst. Pank=internetipank ja lennufirma klienditeenindus=www.odavlennuk.com.

Gartner viis läbi küsitluse keskmiste ja suurte Euroopa ettevõtete IT juhtide seas ja trend on selge, outsourcingut ja multisourcingut on üha enam ja enam. 43%-i äridettevõtetest on IT teenuseid väljast sisse ostnud ja 23% plaanivad seda lähimatel aastatel teha. Enamik IT sisseostmise lepinguid on ka edukad ja nendega ollakse rahul. Kuid umbes 30%-i outsourcingu lepingutest on läbirääkimistel. Neist 10%-i puhul on otsustatud võtta IT firmasse tagasi, 10% juhtudel vahetatakse teenusepakkujat ja 10%-i puhul ollakse tülis ning käivad teravad läbirääkimised. Peamisteks põhjusteks miks lepinguid tahetakse lõpetada on oodatust väiksem paindlikkus, oodatust kõrgem hind või usalduse kadumine teenusepakkuja suhtes. Ehk lühidalt äriettevõtte ootused IT outsourcingule ja tegelikkus ei vastanud teineteisele.

Siinkohal võin öelda, et Gartneri, erinevate seminaril rääkinud suurte firmade IT juhtide ja minu kogemus lähevad ühte. (Khm-khm.... vahest kergitab enesetunnet, kui kuuled lavalt tarka ameeriklast rääkima seda sama mida ise arvad. :-) Paljude outsourcingu diilide puhul on probleemide põhjuseks see, et kogu IT teadmise organisatsioonist välja viimisega ei suuda ostev organisatsioon enam mõista, mis teenuseid ta on ostnud, miks nad nii palju maksavad, miks üks lahendus on parem kui teine. Omamoodi probleeme põhjustab ka see, et kui kogu IT teadmine on teenusepakkuja juures, siis kõiki IT alaseid otsuseid peaks tegema teenusepakkuja, aga maksma peaks ikkagi teenuse ostja. Otsustusoskuse ja raha paiknemine erinevates ettevõtetes viib tihti arusaamatusteni. Sellisel juhul võib teenusepakkuja olla ükskõik kui aus, aga kuna ostja täpselt ei saa aru mille eest ta maksab, siis jääb ikkagi üles kahtlus, et teenusepakkuja otsustas mingi X lahenduse kasuks just seetõttu, et ta sellega rohkem teenib.
Üheks lahenduseks on sellisel puhul kolmanda osapoole ehk järelvaataja palkamine. See lahendus on paljuski kopeeritud ehitusvaldkonnast ja paljudel juhtudel saab niimoodi toimiva koostöö!

Kuid kui IT on ettevõtte või asutuse tööks väga tähtis, siis tuleks kaaluda täieliku IT outsource-mise asemel multisource-mist.
Definitsioon:
Multisourcing on mõtestatud äri- ja IT teenuste hankimine ja omavaheline kokkusobitamine optimaalselt hulgalt firma välistelt ja sisestelt teenusepakkujatelt. (Gartner. Definition of multisourcing, minu tõlkes.)
Multisourcing ei ole tingimata:
- Palju outsource-mine
- Paljude teenusepakkujate kasutamine
- Off-shore-mine
… aga ta võib seda olla.


Multisourcingu puhul tuleb ettevõttes või asutuses säilitada spetsialistid kes saavad IT-st aru, saavad aru mida teenusepakkuja teenus täpselt sisaldab ja mida ei sisalda. Oskavad valida erinevate variantide vahel ja omavad otsustusõigust. Ettevõtte IT spetsialistid (keda muidugi võib ka teenusena kolmandalt osapoolelt sisse osta nagu eelnevalt juttu) kujundaksid firma IT poliitikat, oleksid firma inimeste jaoks kontaktideks, vastutaksid teenuse toimimise eest. Nad ei peaks olema liiga tehnilised spetsialistid - programmeerijad, süsteemiadministraatorid ning töökoha spetsialistid on mõistlik teenusena sisse osta, aga nad on ühenduseks äri ja IT vahel.

Wednesday, June 11, 2008

Miks uute IT trendide jälgimine on oluline (Gartneri Summit - osa 1)

Gartneri IT ja Outsourcing Summit-l käidud ja järgnevates postitustes teen seal kuuldust väikese ülevaate. Oli väga huvitav ja kellel võimalust on, siis Gartneri üritustel tasub ikka kord 2 aasta jooksul käia.

Summit-l oli kokku 700 delegaati, 31-st riigist üle maailma. Euroopast olid esindajad 21-st riigist. Eestist tundusin olevat seal ainuke? Soomest ja Rootsist paari inimest nägin ka koridorides.

Who is Gartner? Gartner on maailma juhtiv IT tööstuse analüüsi ja uurimisega tegelev ettevõte. Nad pakuvad IT konsultatsiooni ja nõustamisteenuseid ning korraldavad regulaarselt üle maailma erinevates paikades seminare - Symposium-e ja Summit-eid. Gartner on väga suur, tänase seisuga IT maailma domineeriv konsultatsiooni institutsioon. Domineerivaks on nad saanud paljuski ka tänu teiste konsultatsioonifirmade ostmisele.

Igatahes tasub nende arvamust ja tulevikuennustusi kuulata. Vahest võivad nende ennustused olla isegi nö. "isetäituvad". Ehk nad ennustavad trende mis saavad palju jõudu tänu sellele, et Gartneri analüütikud Symposiumitel tuhandetele IT juhtidele neid kuulutavad.

Aga ma alustaksin natuke kaugemalt

Keskajal oli Tallinna linn ...nagu enamik teisi linnasid.... ümbritsetud kõrge müüriga. Müür kaitses linnaelanikke, kes elasid suure osa oma elust linnamüüride sees. Võis isegi juhtuda, et inimene elas terve elu müüride sees ilma kordagi linnast välja minemata. Kõik asjatoimetused said aetud ja elu õnnelikult elatud. Soov varjuda müüride taha oli arusaadav! Väljaspool varitsesid ju ohud. Metsas võis kohata röövleid, vargaid, nõidu ja vanapaganaid. Puude vahel jalutasid ringi hundid ja karud. Võis eksida ja janu kätte surra. Alati oli kindlam jääda koju - linnamüüride sisse kus kõik oli kodune ja kindel.

Kahjuks või õnneks on ajalooline kogemus näidanud, et selline alalhoidlik käitumine viib linnaelanike jaoks halbade tagajärgedeni. Kui aastaid ja aastaid ainult enda müüride või metsade vahele jääda juhtub ühel hetkel see, et tuleb keegi kaugelt maalt ja avastab teid.
Ühegi rahva jaoks ei ole avastamine senini maailma ajaloos olnud väga positiivne kogemus. Näiteks siin pildil olev indiaanihõim, kes paar nädalat tagasi Amazonase metsadest avastati, proovib avastajate helikopteri vastu vibude ja odadega võidelda.

Tänapäeval meie linnu enam müürid ei ümbritse ja me reisime kõik väga palju, eriti kui võrrelda meid Keskaja tallinlase või Amazonase indiaanlasega. Kahjuks aga satume aegajalt enda mõtetes ja töös ikka oma müüride kindla kaitse taha. Me müüme oma teenuseid ühtedele ja samadele klientidele, me võistleme samade konkurentidega kellega me oleme juba aastaid võistelnud, me kasutame neid samu teenusepakkujaid keda me teame ja tunneme ning kellega oleme juba aastaid koostööd teinud.
Ma ei näe, et Eesti ühiskond või Eesti IT oleks tänasel hetkel selles mõttes väga traagilises seisus. Meile jõuavad maailma trendid kohale ja me mõtleme avatult, aga alati saaks paremini. Vahetevahel tasub korra linnamüürist väljapoole jalutada, värsket õhku hingata, uusi ideid ja kaugeid maid uurida. Kindla peale leiab mõne uue idee, mida oma linnas juurutada või mõne koduse idee, mida kaugemaa meestele maha müüa.

Siin üks esimene "avastus" laiast maailmast: Meie, eestlaste, jaoks tundub imelik, aga maailmas on VÄGA palju inimesi ja nende iive on VÄGA suur. Negatiivne iive, mille ümber meie pead valutame, tundub 90%-le maailma elanikest mingi arusaamatu pseoudo probleem. Kui palju inimesi maailmas on saad vaadata Maailma kellalt.

Järgnevalt kirjutan maailma mõjutavatest IT trendidest:
- Multisourcing
- Offshoring
- Revolutsioon IT-s: Uued teenuse mudelid
- Roheline IT.

Monday, June 2, 2008

Gartner Outsourcing and IT Services Summit - London - Osa 0

Proovin järgnevate postitustega anda väikese ülevaate Londonis Gartneri IT summit-l räägitust. Esimene ettekanne algab 5-e minuti pärast nii, et kohe torman allakorrusele. Programm tundub huvitav olevat. Esimene eriline nüannss - IT expo saalis on lisaks igasugu India outsourcingu firmadele, suurtele HP/IBM-dele esindatud ka kaks riiki: www.southafrica.info ja ITRomania. Varasematel Symposiumitel riikide esindusi ei ole märganud. Eks hiljem lähen uurin nende bokse.

London on lahe linn. Ikka tore on kui linna põhilisteks transpordi liikideks on buss, metroo, jalgratas ja mitte ummikus närveldamine. Kuidagi inimväärsem keskkond tekib sellest kohe.

Kui nüüd ainult kuskilt stepsli adapteri ka leiaks.....