Friday, May 15, 2009

Noortekonverents juhtimisteekond

Osalesin täna konverentsil "Juhtimisteekond". Väga tublisti korraldatud konverents, väga tublid tegijad! Professionaalne teostus, head esinejad, videoülekanne veebis. Kui siia veel lisada lõuna ja Äripäev. Ühesõnaga selle 50 krooni eest oli vähemalt samal tasemel üritus kui suured korraldajad 2500 kr eest korraldavad. Nagu Marko Rillo ütles, et "Kui tahta, siis saab! Igasugu asju on võimalik korraldada!".

Mõtted, mis mina sain.
Huvitavad ideed ja head lahendused sünnivad siis kui kohtuvad erinevate eluvaldkondade inimesed. Näiteks Ain Mäeotsa ettekanne sellest kuidas tema lavastajana näitetruppi juhib oli minu arust üks parimaid juhtimisteemalisi ettekandeid. Eks tegelikult ole kõik juhid nagu lavastajad, kes:
- Ei saa ega tohi ise näitleja, kunstniku, piletimüüja (ehk oma tiimi) tööd ära teha, sest nad tegelikult ei ole selles kõige paremad.
- Peavad oma trupi ehk tiimi tööle saama nii, et inimestel on seal hea, nende loomingulisus avaneb ja nad leiavad südamega tööd tehes hoopis paremaid lahendusi.
- Peavad hoolitsema, et kõrvalised mured intriigiks ei kujuneks
- Peab leidma tasakaalu uute, keskmiste ja suurte staaride vahel. Kõigil on oma roll igas trupis! Uusi peab kasvatama, et kasvaks uusi keskmisi tegijaid ja uusi suuri staare. Keskmisi on vaja, sest väga palju on ka lihtsamaid ja keskmise keerukusega töid. Suured staarid aga on need kes kogu värgi päästavad ja häda korral kartulid tulest välja toovad. Kõiki tuleb hoida!
Ehk kui vähegi võimalik, siis soovitan silmaringi laiendamiseks käia aeg-ajalt hoopis teise valdkonna inimesi kuulamas.

Peeter Koppel rääkis, et ei ole ajaloolist pretsedenti, et riiklik sekkumine oleks kunagi head olnud. Tänapäeval kiputakse seda unustama ja näiteks toetatakse jõuliselt ebapädevaid autofirmasid, selle asemel, et neid pankrotti lasta ja lubada "tarkadel" nende varadega edasi toimetada. Ohtlik on ka tees, et ettevõtjate tegevus peab olema suunatud avalikule hüvele mitte aktsionäride vara kasvatamisele.
Ning lõpuks, et Euroopa Pank on tsüklist koguaeg maas.

Karin Rätsep andis mõned häid soovitusi juhtidele:
- Lühikeses perspektiivis. Tuleb vabaneda pommist mis on jala küljes. Kiirelt hoida kokku kulusid, vähendada laovarusid, võidelda vähenevate tuludega, võlglased.
- Pikas perspektiivis: Luua paindlikkus, kiire reageerimisvõime, luua kriisiaja tooteid, kasvata turuosa.
- Ära unusta klienti! Kui kogu fookus läheb kuludele, koondamistele, siis klient võib hoopiski ununeda.
- Kriisi ajal tuleb lõigata, aga arengu ja turunduse maha lõikamist tuleks igal juhul minimeerida, et oleks firmal võimalus kriisist välja ujuda.
Mina arvan, et juhtimise osas olid need 2006-2008 ka väga rasked ajad. Siis olid lihtsalt probleemid teised. Kui siis ei olnud töötajaid, siis nüüd ei ole kliente=raha, aga töö mõttes väga suurt vahet ei ole, et kas sa peab kliente iga hinnaga kinni hoidma või töötajaid iga hinnaga kinni hoidma.

Wednesday, May 13, 2009

IdeaConnection pakub innovatsiooni (müügi)alast tööd

Mõni aeg tagasi liitusin Ideaconnection (www.ideaconnection.com) nimelise innovatsiooni võrgustikuga. Aeg-ajalt on neil huvitavaid artikleid ja kindlasti leiab aktiivsem kasutaja sealt endale kontakte. Seda siis mitte ainult IT alalt vaid kõigilt teistelt uute tehnoloogiate ja äri-ideede arendamise aladelt. Näiteks kõiksugu uute kütuste, materjalide, elektroonika jms. alalt.

Täna sain neilt reklaamkirja, mille sisu nüüd rõõmsalt edasi vahendan. :-) Nimelt pakuvad nad kohaliku esindaja kohta. Esindaja ülesandeks on tõlkida veebileht ning müüa ja vahendada IdeaConnectioni võrgustikku ja teenuseid Eestis. Provika tasu müüdud teenuste pealt. Ma arvan, et see võiks olla päris sobiv ja huvitav töö inimestele kes tänu oma ametile omavad palju kontakte, tegelevad ja huvituvad uutest tehnoloogiatest ning kelle igapäeva töö ei ole 10h päevas täie mahviga siblimine....ehk siis õppejõud. :-)

Lisaks on võrgustumine ning tehnoloogia ja tootearendusele mõtlemine väga kasulik kogu Eestile.

Ehk kui huvi, siis loe siit edasi. Minul kahjuks ei oleks praegu piisavalt aega, et IdeaConnectioni partneriks hakata:
http://www.ideaconnection.com/seeking-partners.html

Tuesday, May 12, 2009

Ümberpööratud uudis ehk Emor Soovitusindeksist

Eile kirjutas Emor enda arvamuse Soovitusindeksist. Minu arust on seal väga hästi sõnastatud Soovitusindeksi plussid:
"Soovitusindeks on tõepoolest lihtne, arusaadav ning kergesti jälgitav. Selle mõõtmiseks kasutatav metoodika on selge, mistõttu on selle abil hea seada eesmärki kogu firmale ning töötajatele. Soovitusindeksi ja firma kasvu vahel on tõestatud positiivne korrelatsioon."
(Tõe huvides tuleb öelda, et see tsitaat on rebitud kontekstist välja ja Emori uudis räägib hoopiski sellest, et nende Tri*m metoodika on mingitel juhtudel parem kui Soovitusindeks. Aga tsitaadis toodud jutt on jumala õige!)

Täna avastasime, et ka eBay kasutab Net Promoter ehk Soovitusindeksi metoodikat ja ei vaeva oma kliente kümneid küsimusi sisaldava ankeediga. Nii, et kui tahad, et sinu tööandjast/firmast saaks ka sama kõva tegija nagu eBay, siis liitu Soovitusindeksi teenusega ja küsi oma klientidelt, et kuidas oma teenus super-heaks saada.

Peagi hakkame Soovitusindeksi lehel näitama välja tublimaid tegijaid, et kliendid teaks kust on oodata head teenust.

Tuesday, May 5, 2009

Uue majanduse mõju ettevõtete arendustegevusele - 2 peatükk

Uus majandus tähendab ettevõtete jaoks hoopis uut laadi keskkonda. Kõige enam mõjutab uus majandus ettevõtte arengut – uute toodete arendamist ja innovatsiooni. Keskendume siinkohal kolmele olulisemale mõjutegurile: finantseerimisele, personalile ja konkurentidele.

FINANTSEERIMINE
Tänu globaalsetele rahaturgudele, derivaatväärtpaberitele ja fondidele, sh. pensionifondidele, on tänapäeval tihti väga hägune seos omanike ja ettevõtete vahel. Finantsinvestorite osakaal on palju suurem kui strateegiliste investorite osakaal. Teine oluline erisus tänapäeval on see, et rikkaid eraisikuid ja potentsiaalseid investoreid on rohkem. Samuti on tänu internetile ja interneti teenustele efektiivsed keskkonnad kus suured fondid, väikesed erainvestorid ja kapitali otsivad ettevõtjad saavad omavahel kontakte luua ja üksteist leida. Seega heale äriprojektile on tänapäeval tunduvalt lihtsam investoreid leida kui kunagi varem. Loomulikult ei ole kapitali kaasamine triviaalne kuid siiski ta on tunduvalt lihtsam ja kiirem kui 5 või enam aastat tagasi.
Ligipääs kapitalile annab ettevõtetele võimaluse käivitada uusi innovatsiooni ja arendusprojekte. Töötada välja uusi tooteid ja teha uurimistööd. Siseneda uutele turgudele. Tänapäeval ei pea ootama kuni koduturult koguneb piisavalt palju kasumit, et alles siis käivitada välisturu jaoks sobiva toote arendus ja välisturule siseneda. Seda võib teha kohe. Kaasata börsi või otsesidemete kaudu kapitali ja käivitada laienemisprojektid koheselt. Pigem on olukord isegi vastupidine, kui kohe mitte käivitada teenust globaalselt, siis leidub keegi teine kes seda teeb ja ta vallutab paratamatult ka sinu koduturu varem või hiljem.
Anonüümsel ja globaalsel kapitalil on ka omad negatiivsed pooled. Finantsinvestoritel puudub „omaniku tahe“. Finantsinvestor ei oska ega taha firma arengut suunata vaid teda huvitab ainult kapitali tootlus ja pigem lühiajaline tootlus. Näiteks on ühed suurimad investorid tänapäeval pensionifondid, kuid pensionifondi osakuid omavad tulevased pensionärid enamasti ei teagi kuhu nende raha on investeeritud. Pensionifondi haldavad finantsasutused ja konkreetsed fondihaldurid peavad iga kuu näitama tulevastele pensionäridele osaku tõusu. Halvemal juhul on fondihalduri tulemustasu ka seotud fondi kuu või kvartali tulemustega. Selle süsteemi paratamatu tagajärg on, et omanikud keskenduvad lühiajalisele tootlusele. Kuu, kvartal, maksimaalselt aasta on tähtis. Ning siit tuleneb paratamatu negatiivne efekt ka firma pikaajalisele arengule. Nagu me teame, siis on pikaajalise innovatsiooni eelduseks firmas olev muutmisele suunatud kultuur. Iga töötaja peab iga päev mõtlema kuidas teha oma tööd paremini. Inimkoosluses kultuuri tekkimine aga eeldab vähemalt kahe aastast tööd. Tööd, millel koheselt ei ole mingeid nähtavaid tulemusi, aga on nähtavad kulutused koolitusteks ja meeskonnaüritusteks. Nii, et firmade juhtidelt nõuab pikaajalisse arengusse panustamine tänapäeval väga suurt enesekindlust ja visiooni.
Teine anonüümse ja globaalse kapitali probleem on tema ettearvamatus. Investeerimisvõimalused tekivad ja kaovad tänapäeval minutitega. Seega võib ka omanik ühel hetkel toetada arendusprojekti, aga järgmisel hetkel olla juba hoopis mõnest muust projektist huvitatud või halvemal juhul ise enda finantsidega hädas. Ka see ei soodusta pikaajalist arengut.
Kokkuvõttes võib öelda, et kapitali on tänapäeval ettevõttesse kergem saada, aga ka kergem kaotada. See on vastuolus sellega, et innovatsiooniks on vajalik stabiilne ja muutusele orienteeritud ettevõtte kultuur ja sisekliima. Tänapäeva tippjuhid seisavad keerulise ülesande ees – kuidas need kaks nähtust omavahel kokku sobitada.
Ekstreemse nähtusena on tänapäeval tavaline olukord kus ettevõtte töötaja on ise läbi fondide ja erinevate omanike oma tööandja omanik, aga ta koondatakse, sest omanik (ehk tema ise) soovib oma kapitalile paremat tootlust. Enamasti ta ei teagi, et ta on läbi oma (pensioni)fondi oma tööandja omanik.

PERSONAL JA PARTNERID
Tänu uue majanduse ühiskonnakorraldusele on tänapäeval ettevõtete personal ja partnervõrgustik tunduvalt dünaamilisem. Sarnaselt kapitalile on tänapäeval võimalik leida enda firmasse kiirelt alltöövõtjaid, töötajaid ja partnereid üle maailma. Seda tänu töövahendust ja alltöövõttu pakkuvatele interneti keskkondadele, lihtsustunud töölubade ning viisade režiimile, levinud inglise keele oskusele, lihtsamale seadusandlusele, parematele reisimisvõimalustele, kaugtöö võimalusele.
Seega on varasemast tunduvalt lihtsam panna kokku meeskondi uute toodete arendamiseks, uute turgude vallutamiseks. Tunduvalt lihtsam on arendada ettevõtete ja ettevõtjate võrgustikke enda toodete ümber ja kasvatada sedasi väga suure kiirusega enda tooteportfelli. Seda on näidanud mitmete suurettevõtete tohutu kiire kasv. Näiteks sellised edulood nagu Google ja Nokia põhinevad peamiselt väga edukal personali ja partnerstrateegial.
Samas on sellel mõõgal ka teine tera. Kui meeskondade kokkupanek on kiire, siis on ka nende lagunemine kiire. Kui personal peab vastama ettevõtte dünaamiliselt muutuvatele vajadustele, siis peab ettevõte arvestama ka dünaamiliselt muutuvate personali vajadustega.
Seega meenutab tänapäeva uue majanduse ettevõtte personalistrateegia pigem professionaalse jalgpallimeeskonna kui katoliku kiriku oma. Mängijad vahetuvad, treenerid vahetuvad, omanikud vahetuvad, meditsiiniteenuse, transpordi ja toitlustuse saab sisse osta erinevatelt pakkujatelt, pileti- ja fänniträna müüki saab korraldada nii ühe kui teise partneri abil. Võidab see, kes uuest olukorrast varakult aru saab ja kellel õnnestub parim kooslus kokku panna.

KONKURENDID LAPIKUST MAAILMAST
Tänu paranenud transpordiühendustele, kaubanduskokkulepetele ja info kiirele liikumisele tuleb ettevõtetel lugeda enda konkurentideks kõiki maailma ettevõtteid, kes tegutsevad temaga samas sektoris. Aga lisaks sellele! Tänu avatud innovatsioonile ja tänapäevastele ärimudelite arenduse kiirusele tuleb konkurentideks lugeda ka lähedastel tegevusaladel tegutsevad ettevõtted. Näiteks oli Mars jäätise turule ilmumine Valio jaoks kindlasti väga ebamugav üllatus samuti nagu Microsoft Xbox oli seda tänaseks juba unustatud Sega jaoks. Huvitav, kas Postimees ja Kroonpress juba mõtlevad selle peale kuidas Amazon Kindle paberlehtede läbimüüki lähima paari aasta jooksul mõjutama hakkab.
Tunduvalt halvenenud konkurentsisituatsioon tähendab seda, et konkurente ja veelgi enam potentsiaalseid konkurente peab hoopis teravamalt jälgima. Uusi tehnoloogiaid ja uute ärimudelite arendamist peab hoopis rohkem jälgima. See tähendab hoopis paindlikumat tootearendust.
Teisest küljest, tähendavad paranenud transpordiühendused, WTO ja EU ning avatud innovatsioon ka hoopis suuremaid võimalusi. Väikesest ettevõttest võib aastaga kasvatada üleilmse korporatsiooni.
Ilmselgelt mõjutab tihenenud konkurentsisituatsioon innovatsiooni ja tootearendust väga palju. Tootearendus peab olema kiirem ja paindlikum. Ise peab kasutama partnereid ja avatud innovatsiooni. Osalema võrgustikes.

OOTAMATUD OHUD
Lisaks eelnevas peatükis vaadatud suhteliselt klassikalistele uuest majandussüsteemist tulenevatele mõjudele ettevõtte arendustegevusele tuleb tänapäeva majanduskeskkonnas tegutsevatel ettevõtetel arvestada veel hoopis uute ja seni väga vähest tähelepanu pälvinud nähtustele.

FINANTSKOLLAPS
Kuigi finantssektor hakkab vaikselt 2008 finantskriisist taastuma, siis reaalmajandus alles nopib selle kriisi vilju. Samuti ei ole veel välja töötatud mehhanisme, mis pehmendaksid ülemaailmset finantskriisi. Keskpangad suudavad pehmendada ühe riigi piires toimuvat majanduse tsüklilisust, aga globaalsete tsüklite vastu veel ennast tõestanud meetodeid ei ole. Seega kui vähegi võimalik peaks ettevõte omama taoliste olukordade jaoks strateegiat. Kusjuures strateegia ei saa olla see, et kriisiolukorras peatame arenduse või müügi ja turunduse.

ÜHISKONNA KIHISTUMINE
Nii Eestis kui ka ülemaailma on ühiskond tunduvalt kihistatum kui kunagi varem. Uus majandus ja globaliseerumine on tänaseni muutnud kihistumist ainult hullemaks. Riikide vaheline kihistumine on õnneks tänu globaliseerumisele vähenenud, aga riikide sisene inimeste ja ühiskonnaklasside vaheline kihistumine on pigem kasvanud. Rikkad on rikkamad, vaesed vaesemad. Tänu uuele majandusele, internetile ja tehnoloogia arengule on ootused inimese haridusele ja oskustele tunduvalt kasvanud. Oma karjääri jooksul ei tohi peatada õppimist, peab uuesti ja uuesti ümber õppima, üha uute ja uute töövõtete ja seadmetega harjuma. Sealjuures muutuvad tehnoloogia ja metoodikad järjest keerulisemaks.
Paraku paljud ei suuda sellise kiire arengukiirusega kaasas käia ja kihistumine ei ole enam mitte ainult majanduslik vaid üha enam põhineb haridusel ja oskustel. Kindlasti mõjutab see väga palju ettevõtete tootearendust. Esiteks tuleb tooteid arendada kõigile ühiskonnakihtidele, teiseks arvestada erinevate ühiskonnakihtide majanduslike võimalustega ja soovidega. Lühidalt sortiment peab olema varasemast suurem. Teisest küljest tuleb suureneva sotsiaalse kihistumisega arvestada ka personali ja partnerite strateegias.

EPIDEEMIAD JA LOODUSKATASTROOFID
Ilmselt pole maailmas palju ettevõtteid kes enda arengus arvestaksid globaalse soojenemise või ülemaailmsete epideemiatega. Paraku on tänu suurele reisimisele epideemiad tänasel päeval väga palju tõenäolisemad kui varem. Globaalse soojenemise kurbade tagajärgede suhtes on teadlased tänapäeval sama kindlad kui 2007. aastal oli Hardo Pajula Eestit peagi tabava majanduskriisi suhtes.
Ettevõtete jaoks tähendavad mõlemad nii ohte kui võimalusi. Kuigi epideemiates ja katastroofides võimaluste nägemine võib tunduda küünilisena, siis tegelikult see nii ei ole. Inimkonna seisukohalt on väga hea kui keegi on kriisiks ettevalmistunud ja sobival hetkel piltlikult öeldes laost 10 miljonit Tamiflu tabletti ja 2 miljardit näomaski välja toob.

PAANIKA KIIRE LEVIK
Tänu info kiirele liikumisele, tänapäeva meedia operatiivsusele ning skandaalihimulisusele levivad ülemaailmsed paanikahood väga kiirelt. Olgu selleks siis seagripp, Ebola viirus, metsapõlengud või sõda – info on koheselt kõigil kättesaadav.
Sellised paanikahood on etteaimamatud ja võivad mõjutada nii ettevõtte kui ka tema klientide ja hankijate toimimist. Ka seda saab arvestada nii tootearendusel kui ka äristrateegia koostamisel. Paanikahoogude korral võib omanik oma raha tahta välja võtta võidakse tootearenduse projekte peatada või üllatuslikult käivitada. Tegemist on seega ühe lisa ebastabiilsust suurendava komponendiga.


KOKKUVÕTE JA NÕUANDED
Majanduskeskkond on ebastabiilsem. Nagu kõige uue puhul nii võib ka uue majanduse puhul ettevõtte juhtkond näha olukorras negatiivset:
- Omanikeks on finantsinvestorid, keda huvitab ainult lühiajaline kasum, mitte pika perspektiiviga areng.
- Töötajad ja partnerid võivad iga hetk lahkuda ja neid ei seo ettevõttega emotsionaalne side.
- Konkurente on palju, nad on tugevad ja nad on üllatavad.
- Lisaks veel globaalsed ohud maailmamajandusest, epideemiatest, ühiskonna kihistumisest ja mujalt
Kuid mõistlikum on näha positiivset:
- Arenguks on kapitali võimalik kaasata kapitali ja finantsinvestorist omanik ei sekku igapäevasesse arendustegevusse kui seda hästi teha.
- Väga erinevate võimekustega töötajaid ja partnereid on võimalik leida kiirelt.
- Võimalik on kiirelt siseneda uutele turgudele. Minna oma toodetega välismaa turgudele või laiendada enda sortimenti uutele kliendisegmentidele. Siseneda hoopis uutesse äridesse.
- Globaalseid trende jälgides on võimalik leida hoopis uusi võimalusi.

Nõuanded ettevõtte arendustegevuse korraldamisel ja juhtimisel:
- Õppida ja lugeda palju.
- Teha otsuseid objektiivselt – numbrite ja mudelite pealt.
- Katsetada erinevaid projekte ja strateegiaid. Õppida ebaõnnestumistest.
- Võtta välismaalasi tööle.


Kuid kõige tähtsam on kujundada ettevõttele muutusi ja arengut toetav maine ja kultuur! Manchester United võib välja vahetada kõik oma mängijad, treenerid, omanikud ja partnerid, aga ta on ikkagi Manchester United oma fännklubi, lipu, hümni ja traditsioonidega.

Monday, May 4, 2009

Uue majanduse mõju ettevõtete arendustegevusele - 1 peatükk

Kirjutan järgnevalt kaks kirjatööd "Uue majanduse" mõjust ettevõtete arendustegevusele. Kirjatükid on ajendatud Kenichi Ohmae raamatust "The Next Global Stage". Raamatust, mis on kirjutatud aastal 2005 ehk enne finantskriisi, aga väärib siiski lugemist.

UUS MAJANDUS
Termin „Uus majandus“ pärineb 1995 aastast kui Newsweek ta esmalt kasutusele võttis. (Wikipedia, The New Economy) Peale seda on „uuele majandusele“ omistatud nii lõputut kasvu (enne 2000 börsimulli lõhkemist) kui ka termini tühjust (peale 2000 börsimulli). Seega „uus majandus“ ei ole täpselt defineeritud ning võib vaielda selle üle, mida ta täpselt tähendab. Käesolevates postituste sarjas mõtlen „uue majanduse“ all lihtsalt seda, mis tänapäeval on majanduses ja ettevõtluses teisiti kui oli 1980-datel ja sellele eelnevalt. Muudatused on olnud radikaalsed.
Rääkides „uuest majandusest“ tuleb kindlasti alustada infotehnoloogiast. Kuid tänapäeval on infotehnoloogia ainult üks alustala ja tõelised muudatused tulenevad hoopiski tema kasutamisest ja infotehnoloogia „peale“ ehitatud süsteemidest, teenustest ja lahendustest.


INFOTEHNOLOOGIA
Neid postitusi kirjutades istun ma TTÜ koridoris. Hoolimata sellest, et hetkel siin Wifi ei tööta saan tänu sülearvutile, GSM levile ja mobiiltelefonile ligi kogu maailma informatsioonile. Kogu selliseks infole ligipääsuks ja töö tegemiseks vajalik tehnika hind ei ületa tänapäeval enam isegi ühe nädala palka. Nii, et tänaseks oleme me olukorras kus väga väikeste kuludega on kõik inimesed, kõikjal ja kogu aeg kättesaadavad. Kõik saavad kogu informatsioonile ligi ja saavad informatsiooni sisestada.
Kuid nagu infotehnoloogid teavad, siis tehnoloogia ise, serverid, kaablid, TCP/IP protokoll, andmebaasid, programmid ei ole mitte midagi väärt kui neid ei ole rakendatud teenusteks. HTML keelest poleks inimkonnale mingit abi kui temas ei oleks kirjutatud 25 miljardit (Google Search) veebilehekülge. Seega tõeline kasu infotehnoloogiast on saavutatud tänu infotehnoloogial põhinevate süsteemide ja teenuste loomisele mitte tänu tehnikale endale. Näiteks Amazoni raamatupood, iTunes-i muusikapood, Eesti e-valimised, sotsiaalvõrgustikud, Wikipedia, GNT hulgilao infosüsteem seotuna MicroLinki e-poega jne. jne. Samas võib väita, et infotehnoloogia tehnoloogiline potentsiaal ei ole veel lähedalegi ammendatud. Ilmselt kulub selle ammendamiseks veel kümneid või isegi sadu aastaid. Võib juhtuda nagu elektri kui nähtusega ja infotehnoloogia kasutamise potentsiaal ei ammendugi. Näiteks ei ole täna veel paljudes riikides e-valimisi, endiselt tuleb paljudesse ametkondadesse dokumente viia paberil ja RFID-d alles hakatakse kasutusele võtma. Paralleelselt infotehnoloogia võimaluste kasutuselevõtuga areneb aga tehnoloogia ise edasi luues seega veel uusi ja uusi teenuste võimalusi. Nimetagem neist viimaste aastate jooksul alles tekkima hakanud LBS (Location Based Services) teenuste turgu.
Seega infotehnoloogia on olulisim uue majanduse alustala kuid tõeliselt mõjutavad meie elu siiski süsteemid ja teenused, mis kasutavad infotehnoloogiat, mitte tehnoloogia ise.

HARIDUS JA INIMESED
Ükskõik millise ajaloolise muudatuse puhul on kesksel kohal inimesed, nende oskused ja haridus. Ilma selleta, et inimesed uut tehnoloogiat ja uusi võimalusi kasutada või arendada oskaks ei saa need uued võimalused kunagi olema olulised meie igapäevases elus. Uue majanduse puhul on muutunud nii see mida me oskame kui ka see kuidas me seda õpime. Esialgu küll on akadeemiline ja suure inertsiga haridussüsteem veel võrdlemisi vähe muutunud kuid aeglaselt aga kindlalt hakkab uue majanduse mõju olema nähtav ka hariduses. Esimene oluline muudatus on inglise keele oskuse väga suur tähtsustumine. Kuna internetis on inglise keeles väga palju õppetööks vajalikku informatsiooni, paljud õpikud on inglise keeles, paljud arvutiprogrammid ei ole veel kohalikesse keeltesse tõlgitud ja paljude õppejõudude ning kaasõpilastega on ühiseks suhtluskeeleks inglise keel, siis pole paljusid õppeasutusi enam võimalik ilma inglise keele oskuseta lõpetada.
Lisaks tavapärasele õppetööle on õppimisel, haridusel ja haridussüsteemil ka oluline roll inimeste omavaheliste kontaktide loomisel. Vahetusüliõpilasi, vahetusõppejõude vahendavaid programme on täna rohkem kui kunagi varem ajaloos. Tänu sellele on tänapäeva ülikooli lõpetanute silmaring ja kontaktiring tunduvalt laiem. Tänu sellele ollakse palju avatumad välismaiste ideede ja inimeste suhtes.
Traditsioonilistele õppe- ja suhtlusvormidele on lisandunud ka virtuaalsed suhtluskeskkonnad. Innovatsioonist huvitatud spetsialistid on kogunenud innovatsioonifoorumitesse kus teineteisega vahetatakse kogemusi, nõuandeid ja ideid.

RAHA- JA AKTSIATURUD
Uue majanduse ja infotehnoloogia mõju raha- ja aktsiaturgudele on raske alahinnata. Globaalsed turud toimivad väga kiirelt. Nagu 2008. alanud finantskriis näitab, siis isegi liiga kiirelt, liiga dünaamiliselt ja kontrollimatult. Tänu väga efektiivsetele ja tugevatele rahaturgudele, fondidele ja investeerimispankadele on tänapäeval tihti kadunud seos omaniku ja kapitali kasutava ettevõtte vahel. Kapital on anonüümne, tihti ka ettearvamatu ja emotsionaalne.
Positiivse poole pealt võib välja tuua, et kapitali on palju. Tänapäeval ei pea olema rikas, et saada rikkaks. Kapitali kaasamine globaalsetelt rahaturgudelt ja seda ka väga suurel määral on lihtsam kui kunagi varem. Kuigi 2009 aastal on see tunduvalt raskem kui 2007 aastal, on see siiski tänu turgude globaalsusele lihtsam kui varasemalt.
Turud on omavahel väga tihedalt seotud kuna turgudel kauplejad on tihti ühed ja samad. Seega võib esineda situatsioone kus hommikul Shanghai börsil alanud langus on õhtuks üle Euroopa levinud USA turgudele. Täiesti tavaline on, et 10% langus Hiina turul toob kaasa kõigi Euroopa ja USA ettevõtete väärtuste kahanemise mitme protsendi võrra, kusjuures samas ei ole ei Euroopa ega USA majanduses mitte midagi muutunud.

(MAJANDUS)POLIITIKA

Uues majanduses liiguvad info, inimesed, kapital ja ettevõtted pretsedenditu kiirusega. Paratamatult peavad ka riigid enda majanduspoliitikaga uue olukorraga kaasa tulema. Reageerima peab kiirelt ja targalt. Kahjuks oleme täna olukorras kus üldiselt kehtivaks loetud majandusteooriad enam ei kirjelda kehtivat majanduse olukorda adekvaatselt. Keskpangad ja rahandusministrid kes teevad otsuseid Keynesi, Friedmani või mõne teise klassikalise majandusteooria põhjal teevad valesid otsuseid. Samas keskpankade juhid kes tabasid ära „uue majanduse“ paradigmad on suutnud enda riikidele tohutult palju kasu tuua. Heaks näiteks on siinkohal 1990 Alan Greenspani poolt juhitud USA föderaalreservi poliitika. Föderaalreserv hoidis siis intressid kõrged. Tänu sellele, et turud on globaalsed tõid kõrged intressid USA-sse sisse tohutus koguses väliskapitali, eelkõige Hiinast, Araabia naftariikidest ja Jaapanist. Kapitali sissevoog põhjusta suure kapitali pakkumise. Varasemate majandusteooriata järgi toob kapitali suur pakkumine kaasa inflatsiooni kuid nii ei juhtunud, sest USA majandus on avatud ja avatud konkurentsi tingimuses ei saa firmad hindu tõsta. Seega tänu uute reeglite varasele ära tabamisele saavutas Greenspan USA-le pika majandusliku kasvu. Kasvu, mis lõppes Bushi võimuletulekuga ja aegunud Keynes-i maksupoliitikate kasutuselevõtuga.
Uus majandus tähendab riikidele vajadust kasutada innovaatilist ja teistsugust raha ja finantspoliitikat. Otsustama ja tegutsema peab kiirelt ja tihtipeale ennast mitte veel tõestanud tõdede järgi.

Järgmine osa - uue majanduse mõju ettevõtte arendustegevusele - homme.