Noortekonverents juhtimisteekond
Osalesin täna konverentsil "Juhtimisteekond". Väga tublisti korraldatud konverents, väga tublid tegijad! Professionaalne teostus, head esinejad, videoülekanne veebis. Kui siia veel lisada lõuna ja Äripäev. Ühesõnaga selle 50 krooni eest oli vähemalt samal tasemel üritus kui suured korraldajad 2500 kr eest korraldavad. Nagu Marko Rillo ütles, et "Kui tahta, siis saab! Igasugu asju on võimalik korraldada!".
Mõtted, mis mina sain.
Huvitavad ideed ja head lahendused sünnivad siis kui kohtuvad erinevate eluvaldkondade inimesed. Näiteks Ain Mäeotsa ettekanne sellest kuidas tema lavastajana näitetruppi juhib oli minu arust üks parimaid juhtimisteemalisi ettekandeid. Eks tegelikult ole kõik juhid nagu lavastajad, kes:
- Ei saa ega tohi ise näitleja, kunstniku, piletimüüja (ehk oma tiimi) tööd ära teha, sest nad tegelikult ei ole selles kõige paremad.
- Peavad oma trupi ehk tiimi tööle saama nii, et inimestel on seal hea, nende loomingulisus avaneb ja nad leiavad südamega tööd tehes hoopis paremaid lahendusi.
- Peavad hoolitsema, et kõrvalised mured intriigiks ei kujuneks
- Peab leidma tasakaalu uute, keskmiste ja suurte staaride vahel. Kõigil on oma roll igas trupis! Uusi peab kasvatama, et kasvaks uusi keskmisi tegijaid ja uusi suuri staare. Keskmisi on vaja, sest väga palju on ka lihtsamaid ja keskmise keerukusega töid. Suured staarid aga on need kes kogu värgi päästavad ja häda korral kartulid tulest välja toovad. Kõiki tuleb hoida!
Ehk kui vähegi võimalik, siis soovitan silmaringi laiendamiseks käia aeg-ajalt hoopis teise valdkonna inimesi kuulamas.
Peeter Koppel rääkis, et ei ole ajaloolist pretsedenti, et riiklik sekkumine oleks kunagi head olnud. Tänapäeval kiputakse seda unustama ja näiteks toetatakse jõuliselt ebapädevaid autofirmasid, selle asemel, et neid pankrotti lasta ja lubada "tarkadel" nende varadega edasi toimetada. Ohtlik on ka tees, et ettevõtjate tegevus peab olema suunatud avalikule hüvele mitte aktsionäride vara kasvatamisele.
Ning lõpuks, et Euroopa Pank on tsüklist koguaeg maas.
Karin Rätsep andis mõned häid soovitusi juhtidele:
- Lühikeses perspektiivis. Tuleb vabaneda pommist mis on jala küljes. Kiirelt hoida kokku kulusid, vähendada laovarusid, võidelda vähenevate tuludega, võlglased.
- Pikas perspektiivis: Luua paindlikkus, kiire reageerimisvõime, luua kriisiaja tooteid, kasvata turuosa.
- Ära unusta klienti! Kui kogu fookus läheb kuludele, koondamistele, siis klient võib hoopiski ununeda.
- Kriisi ajal tuleb lõigata, aga arengu ja turunduse maha lõikamist tuleks igal juhul minimeerida, et oleks firmal võimalus kriisist välja ujuda.
Mina arvan, et juhtimise osas olid need 2006-2008 ka väga rasked ajad. Siis olid lihtsalt probleemid teised. Kui siis ei olnud töötajaid, siis nüüd ei ole kliente=raha, aga töö mõttes väga suurt vahet ei ole, et kas sa peab kliente iga hinnaga kinni hoidma või töötajaid iga hinnaga kinni hoidma.
Mõtted, mis mina sain.
Huvitavad ideed ja head lahendused sünnivad siis kui kohtuvad erinevate eluvaldkondade inimesed. Näiteks Ain Mäeotsa ettekanne sellest kuidas tema lavastajana näitetruppi juhib oli minu arust üks parimaid juhtimisteemalisi ettekandeid. Eks tegelikult ole kõik juhid nagu lavastajad, kes:
- Ei saa ega tohi ise näitleja, kunstniku, piletimüüja (ehk oma tiimi) tööd ära teha, sest nad tegelikult ei ole selles kõige paremad.
- Peavad oma trupi ehk tiimi tööle saama nii, et inimestel on seal hea, nende loomingulisus avaneb ja nad leiavad südamega tööd tehes hoopis paremaid lahendusi.
- Peavad hoolitsema, et kõrvalised mured intriigiks ei kujuneks
- Peab leidma tasakaalu uute, keskmiste ja suurte staaride vahel. Kõigil on oma roll igas trupis! Uusi peab kasvatama, et kasvaks uusi keskmisi tegijaid ja uusi suuri staare. Keskmisi on vaja, sest väga palju on ka lihtsamaid ja keskmise keerukusega töid. Suured staarid aga on need kes kogu värgi päästavad ja häda korral kartulid tulest välja toovad. Kõiki tuleb hoida!
Ehk kui vähegi võimalik, siis soovitan silmaringi laiendamiseks käia aeg-ajalt hoopis teise valdkonna inimesi kuulamas.
Peeter Koppel rääkis, et ei ole ajaloolist pretsedenti, et riiklik sekkumine oleks kunagi head olnud. Tänapäeval kiputakse seda unustama ja näiteks toetatakse jõuliselt ebapädevaid autofirmasid, selle asemel, et neid pankrotti lasta ja lubada "tarkadel" nende varadega edasi toimetada. Ohtlik on ka tees, et ettevõtjate tegevus peab olema suunatud avalikule hüvele mitte aktsionäride vara kasvatamisele.
Ning lõpuks, et Euroopa Pank on tsüklist koguaeg maas.
Karin Rätsep andis mõned häid soovitusi juhtidele:
- Lühikeses perspektiivis. Tuleb vabaneda pommist mis on jala küljes. Kiirelt hoida kokku kulusid, vähendada laovarusid, võidelda vähenevate tuludega, võlglased.
- Pikas perspektiivis: Luua paindlikkus, kiire reageerimisvõime, luua kriisiaja tooteid, kasvata turuosa.
- Ära unusta klienti! Kui kogu fookus läheb kuludele, koondamistele, siis klient võib hoopiski ununeda.
- Kriisi ajal tuleb lõigata, aga arengu ja turunduse maha lõikamist tuleks igal juhul minimeerida, et oleks firmal võimalus kriisist välja ujuda.
Mina arvan, et juhtimise osas olid need 2006-2008 ka väga rasked ajad. Siis olid lihtsalt probleemid teised. Kui siis ei olnud töötajaid, siis nüüd ei ole kliente=raha, aga töö mõttes väga suurt vahet ei ole, et kas sa peab kliente iga hinnaga kinni hoidma või töötajaid iga hinnaga kinni hoidma.
Comments
Post a Comment