Tuesday, May 5, 2009

Uue majanduse mõju ettevõtete arendustegevusele - 2 peatükk

Uus majandus tähendab ettevõtete jaoks hoopis uut laadi keskkonda. Kõige enam mõjutab uus majandus ettevõtte arengut – uute toodete arendamist ja innovatsiooni. Keskendume siinkohal kolmele olulisemale mõjutegurile: finantseerimisele, personalile ja konkurentidele.

FINANTSEERIMINE
Tänu globaalsetele rahaturgudele, derivaatväärtpaberitele ja fondidele, sh. pensionifondidele, on tänapäeval tihti väga hägune seos omanike ja ettevõtete vahel. Finantsinvestorite osakaal on palju suurem kui strateegiliste investorite osakaal. Teine oluline erisus tänapäeval on see, et rikkaid eraisikuid ja potentsiaalseid investoreid on rohkem. Samuti on tänu internetile ja interneti teenustele efektiivsed keskkonnad kus suured fondid, väikesed erainvestorid ja kapitali otsivad ettevõtjad saavad omavahel kontakte luua ja üksteist leida. Seega heale äriprojektile on tänapäeval tunduvalt lihtsam investoreid leida kui kunagi varem. Loomulikult ei ole kapitali kaasamine triviaalne kuid siiski ta on tunduvalt lihtsam ja kiirem kui 5 või enam aastat tagasi.
Ligipääs kapitalile annab ettevõtetele võimaluse käivitada uusi innovatsiooni ja arendusprojekte. Töötada välja uusi tooteid ja teha uurimistööd. Siseneda uutele turgudele. Tänapäeval ei pea ootama kuni koduturult koguneb piisavalt palju kasumit, et alles siis käivitada välisturu jaoks sobiva toote arendus ja välisturule siseneda. Seda võib teha kohe. Kaasata börsi või otsesidemete kaudu kapitali ja käivitada laienemisprojektid koheselt. Pigem on olukord isegi vastupidine, kui kohe mitte käivitada teenust globaalselt, siis leidub keegi teine kes seda teeb ja ta vallutab paratamatult ka sinu koduturu varem või hiljem.
Anonüümsel ja globaalsel kapitalil on ka omad negatiivsed pooled. Finantsinvestoritel puudub „omaniku tahe“. Finantsinvestor ei oska ega taha firma arengut suunata vaid teda huvitab ainult kapitali tootlus ja pigem lühiajaline tootlus. Näiteks on ühed suurimad investorid tänapäeval pensionifondid, kuid pensionifondi osakuid omavad tulevased pensionärid enamasti ei teagi kuhu nende raha on investeeritud. Pensionifondi haldavad finantsasutused ja konkreetsed fondihaldurid peavad iga kuu näitama tulevastele pensionäridele osaku tõusu. Halvemal juhul on fondihalduri tulemustasu ka seotud fondi kuu või kvartali tulemustega. Selle süsteemi paratamatu tagajärg on, et omanikud keskenduvad lühiajalisele tootlusele. Kuu, kvartal, maksimaalselt aasta on tähtis. Ning siit tuleneb paratamatu negatiivne efekt ka firma pikaajalisele arengule. Nagu me teame, siis on pikaajalise innovatsiooni eelduseks firmas olev muutmisele suunatud kultuur. Iga töötaja peab iga päev mõtlema kuidas teha oma tööd paremini. Inimkoosluses kultuuri tekkimine aga eeldab vähemalt kahe aastast tööd. Tööd, millel koheselt ei ole mingeid nähtavaid tulemusi, aga on nähtavad kulutused koolitusteks ja meeskonnaüritusteks. Nii, et firmade juhtidelt nõuab pikaajalisse arengusse panustamine tänapäeval väga suurt enesekindlust ja visiooni.
Teine anonüümse ja globaalse kapitali probleem on tema ettearvamatus. Investeerimisvõimalused tekivad ja kaovad tänapäeval minutitega. Seega võib ka omanik ühel hetkel toetada arendusprojekti, aga järgmisel hetkel olla juba hoopis mõnest muust projektist huvitatud või halvemal juhul ise enda finantsidega hädas. Ka see ei soodusta pikaajalist arengut.
Kokkuvõttes võib öelda, et kapitali on tänapäeval ettevõttesse kergem saada, aga ka kergem kaotada. See on vastuolus sellega, et innovatsiooniks on vajalik stabiilne ja muutusele orienteeritud ettevõtte kultuur ja sisekliima. Tänapäeva tippjuhid seisavad keerulise ülesande ees – kuidas need kaks nähtust omavahel kokku sobitada.
Ekstreemse nähtusena on tänapäeval tavaline olukord kus ettevõtte töötaja on ise läbi fondide ja erinevate omanike oma tööandja omanik, aga ta koondatakse, sest omanik (ehk tema ise) soovib oma kapitalile paremat tootlust. Enamasti ta ei teagi, et ta on läbi oma (pensioni)fondi oma tööandja omanik.

PERSONAL JA PARTNERID
Tänu uue majanduse ühiskonnakorraldusele on tänapäeval ettevõtete personal ja partnervõrgustik tunduvalt dünaamilisem. Sarnaselt kapitalile on tänapäeval võimalik leida enda firmasse kiirelt alltöövõtjaid, töötajaid ja partnereid üle maailma. Seda tänu töövahendust ja alltöövõttu pakkuvatele interneti keskkondadele, lihtsustunud töölubade ning viisade režiimile, levinud inglise keele oskusele, lihtsamale seadusandlusele, parematele reisimisvõimalustele, kaugtöö võimalusele.
Seega on varasemast tunduvalt lihtsam panna kokku meeskondi uute toodete arendamiseks, uute turgude vallutamiseks. Tunduvalt lihtsam on arendada ettevõtete ja ettevõtjate võrgustikke enda toodete ümber ja kasvatada sedasi väga suure kiirusega enda tooteportfelli. Seda on näidanud mitmete suurettevõtete tohutu kiire kasv. Näiteks sellised edulood nagu Google ja Nokia põhinevad peamiselt väga edukal personali ja partnerstrateegial.
Samas on sellel mõõgal ka teine tera. Kui meeskondade kokkupanek on kiire, siis on ka nende lagunemine kiire. Kui personal peab vastama ettevõtte dünaamiliselt muutuvatele vajadustele, siis peab ettevõte arvestama ka dünaamiliselt muutuvate personali vajadustega.
Seega meenutab tänapäeva uue majanduse ettevõtte personalistrateegia pigem professionaalse jalgpallimeeskonna kui katoliku kiriku oma. Mängijad vahetuvad, treenerid vahetuvad, omanikud vahetuvad, meditsiiniteenuse, transpordi ja toitlustuse saab sisse osta erinevatelt pakkujatelt, pileti- ja fänniträna müüki saab korraldada nii ühe kui teise partneri abil. Võidab see, kes uuest olukorrast varakult aru saab ja kellel õnnestub parim kooslus kokku panna.

KONKURENDID LAPIKUST MAAILMAST
Tänu paranenud transpordiühendustele, kaubanduskokkulepetele ja info kiirele liikumisele tuleb ettevõtetel lugeda enda konkurentideks kõiki maailma ettevõtteid, kes tegutsevad temaga samas sektoris. Aga lisaks sellele! Tänu avatud innovatsioonile ja tänapäevastele ärimudelite arenduse kiirusele tuleb konkurentideks lugeda ka lähedastel tegevusaladel tegutsevad ettevõtted. Näiteks oli Mars jäätise turule ilmumine Valio jaoks kindlasti väga ebamugav üllatus samuti nagu Microsoft Xbox oli seda tänaseks juba unustatud Sega jaoks. Huvitav, kas Postimees ja Kroonpress juba mõtlevad selle peale kuidas Amazon Kindle paberlehtede läbimüüki lähima paari aasta jooksul mõjutama hakkab.
Tunduvalt halvenenud konkurentsisituatsioon tähendab seda, et konkurente ja veelgi enam potentsiaalseid konkurente peab hoopis teravamalt jälgima. Uusi tehnoloogiaid ja uute ärimudelite arendamist peab hoopis rohkem jälgima. See tähendab hoopis paindlikumat tootearendust.
Teisest küljest, tähendavad paranenud transpordiühendused, WTO ja EU ning avatud innovatsioon ka hoopis suuremaid võimalusi. Väikesest ettevõttest võib aastaga kasvatada üleilmse korporatsiooni.
Ilmselgelt mõjutab tihenenud konkurentsisituatsioon innovatsiooni ja tootearendust väga palju. Tootearendus peab olema kiirem ja paindlikum. Ise peab kasutama partnereid ja avatud innovatsiooni. Osalema võrgustikes.

OOTAMATUD OHUD
Lisaks eelnevas peatükis vaadatud suhteliselt klassikalistele uuest majandussüsteemist tulenevatele mõjudele ettevõtte arendustegevusele tuleb tänapäeva majanduskeskkonnas tegutsevatel ettevõtetel arvestada veel hoopis uute ja seni väga vähest tähelepanu pälvinud nähtustele.

FINANTSKOLLAPS
Kuigi finantssektor hakkab vaikselt 2008 finantskriisist taastuma, siis reaalmajandus alles nopib selle kriisi vilju. Samuti ei ole veel välja töötatud mehhanisme, mis pehmendaksid ülemaailmset finantskriisi. Keskpangad suudavad pehmendada ühe riigi piires toimuvat majanduse tsüklilisust, aga globaalsete tsüklite vastu veel ennast tõestanud meetodeid ei ole. Seega kui vähegi võimalik peaks ettevõte omama taoliste olukordade jaoks strateegiat. Kusjuures strateegia ei saa olla see, et kriisiolukorras peatame arenduse või müügi ja turunduse.

ÜHISKONNA KIHISTUMINE
Nii Eestis kui ka ülemaailma on ühiskond tunduvalt kihistatum kui kunagi varem. Uus majandus ja globaliseerumine on tänaseni muutnud kihistumist ainult hullemaks. Riikide vaheline kihistumine on õnneks tänu globaliseerumisele vähenenud, aga riikide sisene inimeste ja ühiskonnaklasside vaheline kihistumine on pigem kasvanud. Rikkad on rikkamad, vaesed vaesemad. Tänu uuele majandusele, internetile ja tehnoloogia arengule on ootused inimese haridusele ja oskustele tunduvalt kasvanud. Oma karjääri jooksul ei tohi peatada õppimist, peab uuesti ja uuesti ümber õppima, üha uute ja uute töövõtete ja seadmetega harjuma. Sealjuures muutuvad tehnoloogia ja metoodikad järjest keerulisemaks.
Paraku paljud ei suuda sellise kiire arengukiirusega kaasas käia ja kihistumine ei ole enam mitte ainult majanduslik vaid üha enam põhineb haridusel ja oskustel. Kindlasti mõjutab see väga palju ettevõtete tootearendust. Esiteks tuleb tooteid arendada kõigile ühiskonnakihtidele, teiseks arvestada erinevate ühiskonnakihtide majanduslike võimalustega ja soovidega. Lühidalt sortiment peab olema varasemast suurem. Teisest küljest tuleb suureneva sotsiaalse kihistumisega arvestada ka personali ja partnerite strateegias.

EPIDEEMIAD JA LOODUSKATASTROOFID
Ilmselt pole maailmas palju ettevõtteid kes enda arengus arvestaksid globaalse soojenemise või ülemaailmsete epideemiatega. Paraku on tänu suurele reisimisele epideemiad tänasel päeval väga palju tõenäolisemad kui varem. Globaalse soojenemise kurbade tagajärgede suhtes on teadlased tänapäeval sama kindlad kui 2007. aastal oli Hardo Pajula Eestit peagi tabava majanduskriisi suhtes.
Ettevõtete jaoks tähendavad mõlemad nii ohte kui võimalusi. Kuigi epideemiates ja katastroofides võimaluste nägemine võib tunduda küünilisena, siis tegelikult see nii ei ole. Inimkonna seisukohalt on väga hea kui keegi on kriisiks ettevalmistunud ja sobival hetkel piltlikult öeldes laost 10 miljonit Tamiflu tabletti ja 2 miljardit näomaski välja toob.

PAANIKA KIIRE LEVIK
Tänu info kiirele liikumisele, tänapäeva meedia operatiivsusele ning skandaalihimulisusele levivad ülemaailmsed paanikahood väga kiirelt. Olgu selleks siis seagripp, Ebola viirus, metsapõlengud või sõda – info on koheselt kõigil kättesaadav.
Sellised paanikahood on etteaimamatud ja võivad mõjutada nii ettevõtte kui ka tema klientide ja hankijate toimimist. Ka seda saab arvestada nii tootearendusel kui ka äristrateegia koostamisel. Paanikahoogude korral võib omanik oma raha tahta välja võtta võidakse tootearenduse projekte peatada või üllatuslikult käivitada. Tegemist on seega ühe lisa ebastabiilsust suurendava komponendiga.


KOKKUVÕTE JA NÕUANDED
Majanduskeskkond on ebastabiilsem. Nagu kõige uue puhul nii võib ka uue majanduse puhul ettevõtte juhtkond näha olukorras negatiivset:
- Omanikeks on finantsinvestorid, keda huvitab ainult lühiajaline kasum, mitte pika perspektiiviga areng.
- Töötajad ja partnerid võivad iga hetk lahkuda ja neid ei seo ettevõttega emotsionaalne side.
- Konkurente on palju, nad on tugevad ja nad on üllatavad.
- Lisaks veel globaalsed ohud maailmamajandusest, epideemiatest, ühiskonna kihistumisest ja mujalt
Kuid mõistlikum on näha positiivset:
- Arenguks on kapitali võimalik kaasata kapitali ja finantsinvestorist omanik ei sekku igapäevasesse arendustegevusse kui seda hästi teha.
- Väga erinevate võimekustega töötajaid ja partnereid on võimalik leida kiirelt.
- Võimalik on kiirelt siseneda uutele turgudele. Minna oma toodetega välismaa turgudele või laiendada enda sortimenti uutele kliendisegmentidele. Siseneda hoopis uutesse äridesse.
- Globaalseid trende jälgides on võimalik leida hoopis uusi võimalusi.

Nõuanded ettevõtte arendustegevuse korraldamisel ja juhtimisel:
- Õppida ja lugeda palju.
- Teha otsuseid objektiivselt – numbrite ja mudelite pealt.
- Katsetada erinevaid projekte ja strateegiaid. Õppida ebaõnnestumistest.
- Võtta välismaalasi tööle.


Kuid kõige tähtsam on kujundada ettevõttele muutusi ja arengut toetav maine ja kultuur! Manchester United võib välja vahetada kõik oma mängijad, treenerid, omanikud ja partnerid, aga ta on ikkagi Manchester United oma fännklubi, lipu, hümni ja traditsioonidega.

No comments:

Post a Comment