Monday, May 4, 2009

Uue majanduse mõju ettevõtete arendustegevusele - 1 peatükk

Kirjutan järgnevalt kaks kirjatööd "Uue majanduse" mõjust ettevõtete arendustegevusele. Kirjatükid on ajendatud Kenichi Ohmae raamatust "The Next Global Stage". Raamatust, mis on kirjutatud aastal 2005 ehk enne finantskriisi, aga väärib siiski lugemist.

UUS MAJANDUS
Termin „Uus majandus“ pärineb 1995 aastast kui Newsweek ta esmalt kasutusele võttis. (Wikipedia, The New Economy) Peale seda on „uuele majandusele“ omistatud nii lõputut kasvu (enne 2000 börsimulli lõhkemist) kui ka termini tühjust (peale 2000 börsimulli). Seega „uus majandus“ ei ole täpselt defineeritud ning võib vaielda selle üle, mida ta täpselt tähendab. Käesolevates postituste sarjas mõtlen „uue majanduse“ all lihtsalt seda, mis tänapäeval on majanduses ja ettevõtluses teisiti kui oli 1980-datel ja sellele eelnevalt. Muudatused on olnud radikaalsed.
Rääkides „uuest majandusest“ tuleb kindlasti alustada infotehnoloogiast. Kuid tänapäeval on infotehnoloogia ainult üks alustala ja tõelised muudatused tulenevad hoopiski tema kasutamisest ja infotehnoloogia „peale“ ehitatud süsteemidest, teenustest ja lahendustest.


INFOTEHNOLOOGIA
Neid postitusi kirjutades istun ma TTÜ koridoris. Hoolimata sellest, et hetkel siin Wifi ei tööta saan tänu sülearvutile, GSM levile ja mobiiltelefonile ligi kogu maailma informatsioonile. Kogu selliseks infole ligipääsuks ja töö tegemiseks vajalik tehnika hind ei ületa tänapäeval enam isegi ühe nädala palka. Nii, et tänaseks oleme me olukorras kus väga väikeste kuludega on kõik inimesed, kõikjal ja kogu aeg kättesaadavad. Kõik saavad kogu informatsioonile ligi ja saavad informatsiooni sisestada.
Kuid nagu infotehnoloogid teavad, siis tehnoloogia ise, serverid, kaablid, TCP/IP protokoll, andmebaasid, programmid ei ole mitte midagi väärt kui neid ei ole rakendatud teenusteks. HTML keelest poleks inimkonnale mingit abi kui temas ei oleks kirjutatud 25 miljardit (Google Search) veebilehekülge. Seega tõeline kasu infotehnoloogiast on saavutatud tänu infotehnoloogial põhinevate süsteemide ja teenuste loomisele mitte tänu tehnikale endale. Näiteks Amazoni raamatupood, iTunes-i muusikapood, Eesti e-valimised, sotsiaalvõrgustikud, Wikipedia, GNT hulgilao infosüsteem seotuna MicroLinki e-poega jne. jne. Samas võib väita, et infotehnoloogia tehnoloogiline potentsiaal ei ole veel lähedalegi ammendatud. Ilmselt kulub selle ammendamiseks veel kümneid või isegi sadu aastaid. Võib juhtuda nagu elektri kui nähtusega ja infotehnoloogia kasutamise potentsiaal ei ammendugi. Näiteks ei ole täna veel paljudes riikides e-valimisi, endiselt tuleb paljudesse ametkondadesse dokumente viia paberil ja RFID-d alles hakatakse kasutusele võtma. Paralleelselt infotehnoloogia võimaluste kasutuselevõtuga areneb aga tehnoloogia ise edasi luues seega veel uusi ja uusi teenuste võimalusi. Nimetagem neist viimaste aastate jooksul alles tekkima hakanud LBS (Location Based Services) teenuste turgu.
Seega infotehnoloogia on olulisim uue majanduse alustala kuid tõeliselt mõjutavad meie elu siiski süsteemid ja teenused, mis kasutavad infotehnoloogiat, mitte tehnoloogia ise.

HARIDUS JA INIMESED
Ükskõik millise ajaloolise muudatuse puhul on kesksel kohal inimesed, nende oskused ja haridus. Ilma selleta, et inimesed uut tehnoloogiat ja uusi võimalusi kasutada või arendada oskaks ei saa need uued võimalused kunagi olema olulised meie igapäevases elus. Uue majanduse puhul on muutunud nii see mida me oskame kui ka see kuidas me seda õpime. Esialgu küll on akadeemiline ja suure inertsiga haridussüsteem veel võrdlemisi vähe muutunud kuid aeglaselt aga kindlalt hakkab uue majanduse mõju olema nähtav ka hariduses. Esimene oluline muudatus on inglise keele oskuse väga suur tähtsustumine. Kuna internetis on inglise keeles väga palju õppetööks vajalikku informatsiooni, paljud õpikud on inglise keeles, paljud arvutiprogrammid ei ole veel kohalikesse keeltesse tõlgitud ja paljude õppejõudude ning kaasõpilastega on ühiseks suhtluskeeleks inglise keel, siis pole paljusid õppeasutusi enam võimalik ilma inglise keele oskuseta lõpetada.
Lisaks tavapärasele õppetööle on õppimisel, haridusel ja haridussüsteemil ka oluline roll inimeste omavaheliste kontaktide loomisel. Vahetusüliõpilasi, vahetusõppejõude vahendavaid programme on täna rohkem kui kunagi varem ajaloos. Tänu sellele on tänapäeva ülikooli lõpetanute silmaring ja kontaktiring tunduvalt laiem. Tänu sellele ollakse palju avatumad välismaiste ideede ja inimeste suhtes.
Traditsioonilistele õppe- ja suhtlusvormidele on lisandunud ka virtuaalsed suhtluskeskkonnad. Innovatsioonist huvitatud spetsialistid on kogunenud innovatsioonifoorumitesse kus teineteisega vahetatakse kogemusi, nõuandeid ja ideid.

RAHA- JA AKTSIATURUD
Uue majanduse ja infotehnoloogia mõju raha- ja aktsiaturgudele on raske alahinnata. Globaalsed turud toimivad väga kiirelt. Nagu 2008. alanud finantskriis näitab, siis isegi liiga kiirelt, liiga dünaamiliselt ja kontrollimatult. Tänu väga efektiivsetele ja tugevatele rahaturgudele, fondidele ja investeerimispankadele on tänapäeval tihti kadunud seos omaniku ja kapitali kasutava ettevõtte vahel. Kapital on anonüümne, tihti ka ettearvamatu ja emotsionaalne.
Positiivse poole pealt võib välja tuua, et kapitali on palju. Tänapäeval ei pea olema rikas, et saada rikkaks. Kapitali kaasamine globaalsetelt rahaturgudelt ja seda ka väga suurel määral on lihtsam kui kunagi varem. Kuigi 2009 aastal on see tunduvalt raskem kui 2007 aastal, on see siiski tänu turgude globaalsusele lihtsam kui varasemalt.
Turud on omavahel väga tihedalt seotud kuna turgudel kauplejad on tihti ühed ja samad. Seega võib esineda situatsioone kus hommikul Shanghai börsil alanud langus on õhtuks üle Euroopa levinud USA turgudele. Täiesti tavaline on, et 10% langus Hiina turul toob kaasa kõigi Euroopa ja USA ettevõtete väärtuste kahanemise mitme protsendi võrra, kusjuures samas ei ole ei Euroopa ega USA majanduses mitte midagi muutunud.

(MAJANDUS)POLIITIKA

Uues majanduses liiguvad info, inimesed, kapital ja ettevõtted pretsedenditu kiirusega. Paratamatult peavad ka riigid enda majanduspoliitikaga uue olukorraga kaasa tulema. Reageerima peab kiirelt ja targalt. Kahjuks oleme täna olukorras kus üldiselt kehtivaks loetud majandusteooriad enam ei kirjelda kehtivat majanduse olukorda adekvaatselt. Keskpangad ja rahandusministrid kes teevad otsuseid Keynesi, Friedmani või mõne teise klassikalise majandusteooria põhjal teevad valesid otsuseid. Samas keskpankade juhid kes tabasid ära „uue majanduse“ paradigmad on suutnud enda riikidele tohutult palju kasu tuua. Heaks näiteks on siinkohal 1990 Alan Greenspani poolt juhitud USA föderaalreservi poliitika. Föderaalreserv hoidis siis intressid kõrged. Tänu sellele, et turud on globaalsed tõid kõrged intressid USA-sse sisse tohutus koguses väliskapitali, eelkõige Hiinast, Araabia naftariikidest ja Jaapanist. Kapitali sissevoog põhjusta suure kapitali pakkumise. Varasemate majandusteooriata järgi toob kapitali suur pakkumine kaasa inflatsiooni kuid nii ei juhtunud, sest USA majandus on avatud ja avatud konkurentsi tingimuses ei saa firmad hindu tõsta. Seega tänu uute reeglite varasele ära tabamisele saavutas Greenspan USA-le pika majandusliku kasvu. Kasvu, mis lõppes Bushi võimuletulekuga ja aegunud Keynes-i maksupoliitikate kasutuselevõtuga.
Uus majandus tähendab riikidele vajadust kasutada innovaatilist ja teistsugust raha ja finantspoliitikat. Otsustama ja tegutsema peab kiirelt ja tihtipeale ennast mitte veel tõestanud tõdede järgi.

Järgmine osa - uue majanduse mõju ettevõtte arendustegevusele - homme.

No comments:

Post a Comment