Tuesday, May 27, 2008

Säästlikus serveriruumis ->raha kokkuhoid ja keskkonna kokkuhoid

Siin on üks huvitav kokkuvõte sellest kuidas serveriruumides energiat kokku hoida. Väga lühidalt:
- Seadmeid ostes vaata ka energiatarvet.
- Ära osta liiga võimsaid seadmeid tühjalt seisma.
- Konsolideeri ja virtualiseeri servereid.
- Ära osta arvutusvõimsust ja kettamahtu igaks juhuks tagavaraks. Või kui ostad, siis lülita ta välja seniks kuni kasutusele võtad.
- Osta energiasäästlikke serveriruumi infra seadmeid - UPS-e, jahutusseadmeid.
- Mõõda energiakulu.

Omalt poolt lisaksin siia veel:
- Päris palju saab jahutuse osas odavate ja lihtsate meetoditega kokku hoida. Näiteks kattes räkkides tühjad kohad blankidega või eraldades sooja ja külma õhu koridorid.

NB! Lülita serveriruumis üks server välja ja säästa 1 tonn põlevkivi kuus?! Arvutus:
- Keskmise serveri võimsus on 0,5kW
- Tänu jahutusele säästad serveri väljalülitamiselt topelt ehk võimsustarve on 1kW väiksem.
- Kuus on 24x30 = 720h (ja server töötab ju ööpäevaringselt)
- 1kWh elektri tootmiseks kulub 1,5kg põlevkivi.
- 1kW x 720h x 1,5kg= 1080kg.

Ausõna, tundub uskumatu.

Friday, May 23, 2008

EST_IT@2018

Arengufond alustab tulevikuseiret EST_IT@2018. Seire eesmärgiks on määratleda ideed ja võimalused Eesti konkurentsivõime suurendamiseks läbi IT süsteemide. Nagu mina aru saan, siis piltlikult öeldes on uuringu esimeseks eesmärgiks leida võimalused kuidas "palkmajade tootja saab läbi IT odavamalt palkmaja toota ja paremini teda müüa". Teiseseks eesmärgiks on "Leida uusi Skype-sid".

Tegemist igati õige ja hea ettevõtmisega, mida üritame ka ML-i poolt igati kaasa aidata!

http://www.arengufond.ee/est/blog/?p=94

Wednesday, May 21, 2008

Kaughaldus ja kaugtöö - IT hoiab kokku kütust

Nonii. Täna hommikul tööle vändates märkasin, et Statoilis maksab diisel 19,8 kr/l. Ennustage kommentaarides, et millal diisel ja bensiin 20 kr/l piiri ületavad! Ning kas 30 kr/l piir ületatakse enne aastat 2010?

MicroLink (minu tööandja) on üks väheseid Eesti arvutite haldust pakkuvaid firmasid kes on süstemaatiliselt võtnud ette kaughalduse juurutamise meie klientide arvutite haldamisel. Me ei ole veel selle projektiga lõpuni jõudnud, aga esimesed märgid on väga positiivsed. Väga mitukümmed protsenti meile tulevatest arvuti probleemidest on lahendatavad kaugtöö korras. Kõik võidavad! Hoiame kokku:
- Spetsialistide ja kliendi aega.
- Bensiin
- Raha
Ning teenus on ka mugavam.
Siin ka selleteemaline blogi postitus Zdnet-s.

Teine teema, mis kindlasti lähiaastatel populaarsust võidab on kaugtöö. Mõelge milline kokkuhoid oleks see kui kõik kontorirotid töötaksid 1 või 2 päeva nädalas kodust. Meil oleks:
- 1/5 vähem ummikuid
- Rohkem aega mõistlikuks tegevuseks autoga ummikus istumise asemel.
- Rohkem raha, mida me ei pea bensiini ja auto peale kulutama.
- Võib-olla isegi saaks 1/5 võrra väiksema kontoriga hakkama?
Tehnilised lahendused selleks on kõik täna olemas: Sülearvutid, kiired kodused võrguühendused, Skype videokonverents, VPN, kaugelt ligipääsetavad infosüsteemid. Kaugtöö puhul on ainsaks suureks takistuseks tiimitöö keerukam organiseerimine. Kaugtöötavaks organisatsiooniks peab ümber harjuma nii inimeste kui organisatsiooni osas, aga minu kogemus näitab, et kaugtöö vorm 1 päev kodus ja 4 tööl on teostatav.

Tuesday, May 20, 2008

Edumeelne MKM

MKM-i pressitalitus on teinud minu arvates tõsiselt IT edumeelse teo. Energiafoorumi kajastus blogspotis! (http://energiafoorum.blogspot.com/) Fantast. :-) Ei mingit hostingu käivitusprojekti, ega pikka disaini ja keerukat veebiprogemist. Ilus, kiire ja informatiivne. Kiitus tegijatele ja eeskuju teistele.

Kahju, et Energiafoorumis kommentaare veel nii vähe on. Minu kogemus Eesti 2030 projektiga on näidanud, et ega väga kirjutada ja kommenteerida ei viitsita, aga hääletusnupu vajutamine on küll kõigil käe sees ja toob huvitavat tagasisidet. Nii, et väike veebiküsitlus oleks ka sellel lehel kasulik.

Monday, May 19, 2008

EU toetab tehnoloogia arengut vähendamaks CO2 emissioone

EU toetab tehnoloogia arengut vähendamaks CO2 emissioone...oma oluline roll on selles ka IT-l. IT peaks Euroopa Komisjoni arvates olema eestvedaja ja eeskuju näitaja vähendades esimesena enda energiatarvet. Näiteks kasutades säästlikumaid arvuteid. Teise sammuna nähakse IT rolli aitamaks teistel elualadel energiat säästa.
Pikem uudis siin.

Kindlasti on tõusvad energiahinnad IT tööstuse jaoks võimalus ja väljakutse. Serverite ja toiteplokkide ning serveriruumide jahutussüsteemide ja UPS-de osas on võimalused kokkuhoiuks ja energia taaskasutuseks väga suured. Täna kulutame oma serveriruumides kõigepealt 4-12kW energiat per seadmekapp serverite toiteks (mis läheb pea täielikult õhu soojendamiseks). Teised 4-12kW kulutame seejärel serverite ja serveriruumi õhu jahutamiseks. Kogu see energia läheb täna enamikes serveriruumides "korstnasse" - välisõhu soojendamiseks.
Spa rajamine serveriruumi kõrvale pole tegelikult üldse paha mõte. Soe vesi oleks omast käest võtta ja serveriruumi jahutuse probleem ei oleks ka enam tehniliselt keeruline.

Lisaks saab tänu IT-le teha tööd efektiivsemalt, vähendada asjaamiseks reisimist, teha kaugtööd.... võimalusi on palju. Vaata siit kui palju maksab nafta täna.

P.S. Katsu enda läpaka toiteplokki. On kuum? Täielik raiskamine see vahelduvvoolu alalisvooluks konverteerimine selliselt eksju? :-) Kas keegi oskab sellisele raiskamisele lahenduse välja pakkuda?

Aeg muutusteks

Üks huvitav Idioodi definitsioon kõlab järgmiselt: "Idioot on see kes loodab homme paremaid tulemusi kui täna tehes täna samu asju mida eile." Huvitaval kombel on Eesti majanduses viimastel aastatel ka idiootide ootused täitunud. :-) Tehes täpselt samamoodi kinnisvara, ehituse, kaubanduse, restorani äri aastast aastasse on läinud tulemused pea iseenesest järjest paremaks ja paremaks. Seda nii ettevõtte kui ka inimese tasemel. Ainsaks probleemiks on olnud ehk hindade või palga tõstmise vajaduse põhjendamine.

Nonii, nüüd selline lähenemine enam ei toimi. Majanduskasv on sisuliselt negatiivne ja kütuste hinna tõusu mõju pole meieni veel õieti jõudnudki. Nii, et nüüd võib juhtuda isegi vastupidi: tehes täna samu tegevusi nagu eile saame me homme hoopiski halvemaid tulemusi kui täna.

Mida ette võtta? Eks tuleb väljuda mugavustsoonist. Tuleb hakata tegema mõistlikumaid tegevusi ja kasutama mõistlikumaid töömeetodeid. IT-d näiteks. :-) Nüüd on ka rohkem aega mõelda automatiseerimisele, uutele teenustele, uutele ärimudelitele, oma töötajate motiveerimisele ja nende arendamisele.

Jõudu selles uues ja huvitavas ajastus! Kui mõni IT alane idee on sinu arust ärategemist väärt, siis ML-i inkubaator aitab.

Tuesday, May 13, 2008

IT-ga saab võita aega. (aeg=raha)

Kust tulevad head IT ideed inkubaatorisse? Meie kogemuse põhjal võib öelda, et head IT teenuste ideed tulevad IT inimestelt, aga väga head teiste elualade spetsialistidelt. Ehituse spetsialistid teavad kõige paremini millist IT tuge ehitustel vajatakse, põllumajandusspetsialistid oskavad leida IT-st tuge põllumajanduse arendamisele jne.

Tihti on IT inimeste jaoks isegi üllatav see kui vähe teistel elualadel IT-d kasutatakse. Paljudel juhtudel ei kasutatagi rohkem kui Word-i, Excelit, failiserverit ja veebi. Tõsiseks töö tegemise toeks kasutatakse IT-d endiselt liiga vähe.

Nii, et kui sa näed võimalusi kuidas sinu ettevõtte või teie eluala tööd IT abiga efektiivsemaks teha, siis tule ja räägi meiega. Äkki õnnestub IT abil vältida asjatuid sõitmisi, asjatut andmete sisse toksimist, vigu planeerimisel. Võib-olla on teisigi ala ettevõtteid kes leiaks sellisest IT lahendusest kasu ja me saame siin kõigile kasuliku teenuse välja arendada.

Samale mõttele on jõutud ka ITL-s ja IT-d kui võimalust aega ja raha kokku hoida on tutvustatud mitmetele teiste sektorite ettevõtjatele. Esialgu on fookuses logistika, masinaehitus, puidu ja metsatööstus ja teised. Kuid kindlasti on veel sektoreid kus IT-d saaks (ja peaks) rohkem ära kasutada.

Thursday, May 8, 2008

E!UK internetiturundus

Eile pidas Altex Tallinna Rahvusraamatukogus seminari internetiturundusest. Kuna internetiturundus on tähtis iga inkubaatori idee puhul ja tänapäeval tegelikult iga äri idee puhul, siis toon ära siin ka mõned enda märkmed. (Kas peale Altex-i ja Sevenline Eestis veel keegi internetiturundusega tõsisemalt tegeleb?)

Minu märkmed, hüplikud faktid, modereerimata ja toimetamata kujul:
UK suursaadik:
UK on väga palju Euroopast ees internetikaubanduses. Üks UK-lane kulutas internetis 2006-l aastal 12 000 naela, euroopa keskmine oli 700 naela. Seega on UK-s väga tähtis interneti turustamine, marketing ja müük. Eesti firmade geograafiline nägemus on keskmiselt 1500 km raadius Tallinnast. Tehkem rohkem äri UK-ga! Inglismaal on eksperte, kogemust, turgu, loomingulist ekspertiisi. Britid on esmaklassilised partnerid, natuke kaugemal kui 1500 km, aga neil on saatkonnas oma investeeringute sektor, mis aitab igaaastaselt sadu Eesti ettevõtteid leidma äripartnereid Uk-s.

Sam Michel, esimene UK veebimeister. (www.chinwag.com)
UK online business boomib: 722Meuri käivet aastas 2007, 64% iseseisvaid firmasid, 4Meurot reklaami käivet aastas. Nende arvates digitaalne ühiskond ja kaubandus võib palju võita tänu globaalsele majanduslangusele, sest hakatakse vaatama efektiivusust. Internetipood on odavam kui tavaline pood.
Oskuste kriis. Tänu oma töövahenduskeskkonnale hakati uurima, et miks tööandjad ei leia nende veebi kaudu digitaalse meedia töötajaid ja miks nad muretsesid:
- 97% firmadest leidis, et töötajaid on raske leida
- 76% firmadest omas raskusi oma töötajate tööl hoidmisega.
- Free lancereid kasutatakse meeleldi ainult siis kui töötaiaid on raske leida. Hädavariandina.
- 75% firmadest planeerivad palgatõusu. Aga ainult pooled planeerivad tõsta rohkem kui inflatsioon.
- 57% firmadest ütlesid, et probleemid töötajate leidmisel aeglustavad nende äri.

Ohud:
- Pole karjääriredeleid, enamik firmasid interneti ärides on iseseisvad – väiksed. Seega paljude spetsialistide jaoks on ainus võimalus areneda minna teise firmasse tööle.
- „Too busy” tsükkel. Suured lepingud tõmbavad firma kinni ja töötajad lähevad teise firmasse tööle – natuke parem palk ja väiksem töökoormus. Seega jääb neist järele veel rohkem tööd allesjääjatele jne.
- Seosed haridussüsteemiga – ülikoolidaga. Ülikoolid liiguvad liiga aeglaselt võrreldes digitaalse meedia tööstusega.
- Digitaalne meedia peaks rohkem ennast reklaamima. Töökohtadena.
- Liiga kiire firmade kahanemine peale dotcom buumi.
- UK valitsus on hakanud üsna jõuliselt digitaalse meedia tööstust toetama.

Võimalused eestlastele:
- Projektitööd agentuuridele: Palju majandust suured puudused inimeste ja oskuste osas.
- Töötajavahetus programm?
- Free lancerite turg on väga tugev. Võib leida huvitavat ja arendavat tööd.

Kriitilised faktorid:
- Kommunikatsioon.
- Kohaliku turu tundmine.
- Esimesed sammud töö saamiseks:
o Loo maine, loo bränd, osale online, kohtumised, kliendi keisid, tee head tööd.
o Väga palju on Londonis networking evente.
o Word of Mouth on parim müügiargument. Foorumid.
o Foorumitel peab andma nõu mitte müüma ennast.

The futuure of banner advertising (Marcel Udo, eyeWonder)
Loovuse ja õige mõtlemisega võib banneritest parema saada. Kas bännerreklaam on surnud? Liiga kallis, inimesed on pimedad nende suhtes.
Tegelikult ei ole surnud vaid on muutumas: Muutuv arveldusmudel. Muutub lihtsast pildist videoks ja interaktiivseks. Bännerreklaamid muutuvad „põnevamaks” ja „entertain”-vaks.

Kuidas teha bänner kampaaniat:
o Mis on kampaania eesmärk. Mida tahan inimestele öelda.
o Sul on 0,15 sekundit tähelepanu võitmiseks.
o Interaktsioon peab olema lihtne.
o Kogu andmeid ja statistikat.
.. aga minule need uued ja aktiivsed bännerreklaamid meeldivad veel vähem.


Widgets, API-s, RSS, sotsiaalne meedia (Craig Hanna, e-consultancy.com):
- Atomisation:
o Me liigume aega kus veebilehed on lingitud ja osa suurt veebilehtede kommuuni, mitte ei ole enam üksikud aadressid.
o Näiteks igoogle ja ise komplementeeritud avalehed.
o Digitaalne Word of Mouth on saamas kõige tugevamaks meediaks ja marketingi tööriistaks.
o Aga muidugi on olemas ka designated lehed. Guardian.com näiteks.
o Ostmisotsuseid tehakse üllatavalt palju (isegi veebimeedia inimeste jaoks üllatavalt) veebi word of mouth-i järgi.
o RSS on tohutus kasvus FeedBurner kasvab kiiremini kui MySpace 385% liikluse kasvu.
o Widgetid on hirmsad asjad. Meelitavad sind töölt kõrvale ja lehele tagasi.
- Kõigepealt kaardista oma võrk: Kes sinule viitavad, RSS feed-d, küsi oma kasutajatelt, osale ise online vestlustel.
- Internetikampaaniad võtavad aega. Peab suhtlema inimestega. Seetõttu ei saa neid hästi sisse osta.

Lateral agency (John@lateral.net):
- Kas sinu äril on marketingi kalender? Reklaam…vaikus 6 kuud….reklaam….vaikus 6 kuud.
- Veebis marketing on teistsugune. Pidevalt on vaja osaleda, vastata, tegeleda.
- Veebi marketing on aeganõudev. Keegi peab pidevalt olema facebook-s ja vastama foorumis küsimustele.
- Selle taustaks on ka firma avatus.
- Näiteks Lexuse hübriid tehnoloogia marketingi leht, mis pani mõtlema loodusest. Tekkis foorum ja seal tegelikult ei promotud hübriid tehnoloogiat. Ime, et Lexus lasi sellel toimuda.
- Lexus oli väga avatud. Saadi väga palju meediakajastust. Oil Drum veebileht.
- Uusi ja ägedaid marketingi kampaaniaid ei pea tegema „lihtsalt seepärast, et kõik mu sõbrad on Facebook-s” vaid peab ka arvestama välja ROI, põhjuse ja eesmärgi.
- Planeeri ka web 2.0 marketingi pikalt. Kes teeb seda 6 kuu pärast või leiab siis projekt loogilise lõpu.

User interfaces, architecture (Alastair Cole - GolleySlater):
- Informatsiooni arhitektuur. Määratleb kuidas veebileht/kasutajaliides peab olema üles ehitatud. Metoodika, eksju.
- Informatsiooni arhitektideks kasutavad nad oma firmas ainult päris majade arhitekte.
- Tee info mudel, puu struktuur ja siis sellest graafiline skeem.
- Tuleb kuulata kliendi-klienti.

Wednesday, May 7, 2008

Ferrari või Maserati ehk heast tööjõust

Ilmselt kõik Eesti juhid teavad - häid spetsialiste on väga raske leida. Näiteks meil MicroLinkis laekub spetsialisti konkurssidele (http://www.microlink.ee/index.php?id=1485) mõningatel juhtudel kõigest üks kaks CV-d. Samas lihtsamatele töödele laekub alati kümneid kandidaate. Nii imelik kui see ka ei tundu - mida rutiinsem, üksluisem ja väiksema tasuga töö, seda rohkem kandidaate. Peaks ju teisiti olema? :-)

Miks siis ei taheta õppida insenerideks? Kas tõesti matemaatika ja füüsika tunduvad nii keerulised? Ma ei usu! Ma arvan, et suur osa on siin ka meie tsunfti imago populariseerimises.

Dotcom buumi ajal lõid Soomes kõvasti ajakirjanduslikult tolmu üles ühe dotcom firma juhid, kes endale peale esimest riskikapitali investeeringut Ferrarid ostsid. OK, nad küll pidid need varsti maha müüma ja läksid vist lõpuks ka pankrotti, aga iga koolilaps nägi "Õpin IT-d, teenin Ferrari!". Arvan, et kui Kroonikas ilmuks pildi-artikkel Hispaanias puhkavast ja kiiret autot omavast IT spetsialistist kes ütleks, et "näete poisid õppisin Inseneriks ja nüüd olen siin", siis TTÜ-sse sisseastumise konkursid läheks kraadi võrra popimaks.

Kas leiame sellise ikoon kõvemate IT spetsialistide hulgast? Minul kahjuks maailmavaade sportautot osta ei luba..... nojah, raha ka ei oleks. :-)

Tuesday, May 6, 2008

Üks lihtne ja huvitav idee teostamiseks!

Oleks välja pakkuda üks tasuta pool hobiline idee. Lihtne ja odav teostada ja huvitav. Paar päeva tööd alguses, hiljem jooksvalt tegutsemist vastavalt enda entusiasmile ja 0 kr investeeringut. Võib-olla ka kunagi on selles idees ka mingi teenimisvõimalus esialgu võiks käsitleda kui portaali äri harjutustundi.
Vajalikud oskused:
- Oskus koostada lihtne veebileht mõnes veebimajutuskeskkonnas, näiteks www.googlepages.com
- Oskus suhelda.

Kui on huvi, anna teada!

Samuti otsib tegijat idee nr. 2... mis oleks teatud mõttes järjeks sellele lihtsale ideele.

Kui aga huvi tõsisem ja oskused, teadmised suuremad, siis on meil ka keerukamaid väljakutseid!

Friday, May 2, 2008

Globaalsed trendid ja IT

Hinnates IT alaseid ideid ei saa üle ega ümber globaalsetest IT trendidest. Jälgides globaalseid IT trende ei saa üle ega ümber globaalsetest majandustrendidest. Jälgides globaalseid majandustrende ei saa omakorda üle ega ümber "Peak Oil"-st, toiduainete kriisist, eksponentsiaalsest rahvastiku kasvust ja kliimaprobleemidest.

Selleks, et nende trendidega ja nende tagajärgedega juba täna võitlema hakata oleme käivitanud projekti Eesti 2030. Projekti eesmärgiks on aidata eestlastel globaalsete ohtude tagajärjed üle elada ja võimalusel neist ka kasu lõigata. Aita projekti ka sina enda arvamuse ja ettepanekutega!

IT-l ja IT innovatsioonil on oma suur roll globaalsete kliimaprobleemide vähendamisel. Kaugtöö, vähem tarbetut sõitmist, vähem tarbetut asjaajamist on võimalik tänu IT teenustele ja aitab lisaks ajale hoida kokku ka raha ja keskkonda. Kui oskad mõne sellise elu lihtsustava IT teenuse välja pakkuda, aga ellu viimisest jääb jõust väheks, siis tule meie inkubaatorisse ja viime ta koos ellu.