Sunday, July 31, 2011

IT Development centers in Estonia

In 2012 the EU IT agency will open its office in Tallinn. This is a great achievement for the Estonian government and IT sector. Besides the EU IT agency Estonia currently hosts the following IT development centers:
- Skype
- Playtech - the biggest developer of online casinos is located in Tartu
- NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence

As always there are plusses and minuses to being a host country for something. The negative side that I have heard especially in the start-up community is that the development centers pull away potential IT enterpreneurs. "Why work in a risky start-up if you can get a good salary working for a development center?" is the argument one might hear. This negative side-effect was demonstrated in Lithuania where Barclay's Bank founded their IT sector and caused a significant salary increase in the IT sector.

Though the argument of pulling away good specialists is valid the positive effects are much, much bigger:
Firstly of course the economical effects through income and taxes.

Secondly it is important to note that such development centers hold an important educational role in the society. The know-how and know-who of people working in development centers is an important asset for the society. Afterall you will be a much better IT enterpreneur if you know business people in London and Silicon Valley and good developers in Russia, Belarus and India.

Thirdly every development center creates the effect the economists call the cluster effect. They create the possibility and need to build the overall infrastructure to support them and this in turn makes it easier for other development centers to locate here. By "infrastructure" for IT development centers I mean things like:
- Airlines flying here often.
- Possibility to educate the children for the specialists relocating here in English. In Estonia this is possible in the following schools.
- The overall knowledge of English and open-mindedness of the people.
- English in public office web-sites, tax-formulas etc.
- Educated workforce and vice versa - a reason for the students to choose IT education

So the benefits of having another development center located in Estonia are huge for the whole nation and the IT sector.

..and as a final side-note from a different area: We should move as much technology manufacturing industry back to Europe from China as possible as now the cluster effect is happening there not in Europe. Othervise we will lose the skills and infrastructure and marginalize. Fortunately the electronics manufacturing sector lead mainly by Ericsson and Elcoteq is also growing rapidly in Estonia.

Who am I

My name is Märt Ridala and this is my blog where I write about IT, innovation and management.

I have been working in the IT sector for more than 15 years in the biggest Estonian IT service providers MicroLink and Elion. Currently I work as the E-mail service development manager at TeliaSonera - the biggest telecom in the Nordics. I am also one of the co-founders and owners of www.recommy.com service.

During my career I have done the following interesting things:
- Develop the E-mail service of Elion and TeliaSonera
- Moderate the European Innovation Agencies IT analysis task force for TAFTIE

- Help to start the E-waybill system for the Estonian Forestry sector.
- Run the MicroLink Incubator open-innovation program
- Managed and merged a team of over 50 system administrators

- Helped to start the Estonian ICT democenter. I also occassionnaly host guests there.

- ...and also managed teams of different sizes, lead tens of projects, presented on seminars and written articles.
I have BA degree on computer sciences and MBA from Tallinn Technical University. I speak 5 languages: English, Russian, Swedish, Finnish and Estonian.

My contacts are:
mart.ridala@pilveraal.ee
Skype: mridala
Facebook: http://www.facebook.com/mridala
LinkedIN: http://www.linkedin.com/pub/dir/M%C3%A4rt/Ridala

Saturday, July 30, 2011

Pilveraal continues in English

Pilveraal will continue from now on in English. I will continue to cover IT innovation and software as a service trends and discussions .... giving it a small Estonian perspective.

If you are an IT service or Software as a Service provider and you do something interesting and innovative I will be happy to cover your news and views in Pilveraal! Don't hesitate to contact me via e-mail: mart.ridala@pilveraal.ee.
Maybe we can find co-operation possibilities between you and our Elion (part of TeliaSonera group) SaaS services.

Tuesday, July 26, 2011

Uute toodete ja teenuste loomine ning metafoorid

Mul on olnud au osaleda mitmes toodete ja teenuste strateegia loomise protsessis. Osad neist on olnud tulemuslikumad, osad vähem-tulemuslikumad. Kõik nad on olnud õpetlikud ja päris rasked. Järgnevalt jagaksin seda, mida mina neist õppisin.

Väikseks sissejuhatuseks tooksin paar huvitavat seisukohta mida uue äri käivitamise kohta on öeldud:
Raoul Üksvärava teooria järgi on uue äri käivitamine teadlik ja juhitav protsess, mis koosneb järgmistest etappidest:
1. Kavandamine
2. Organiseerimine
3. Mehitamine
4. Siirmine
5. Kooskõlastamine
6. Suhtlemine
7. Otsustamine
8. Eestvedamine
9. Kontrollimine

Ilja Laurs (Baltikumi ühe edukaima IKT äri - GetJar - looja) on öelnud:
Kui ma õppisin ülikoolis, siis arvasin, et uue äri loomine on nagu male - õigeid käike tehes saavutad edu.
Kui ma alustasin oma ettevõttega, siis leidsin, et päris male ta ei ole, et on nagu pokker - õigeid käike tuleb teada, aga palju sõltub ka õnnest.
Nüüd olen veendunud, et uue äri loomine on nagu rulett....

Mina kirjeldaksin uute teenuste ja toodete loomist järgnevalt. Uue äri käivitamine on nagu merel kala püüdmine purjelaevaga. Mängus on palju õnne ja juhust, kuid hea saagi toovad koju need kellel on head püügiriistad, suur kogemus ja hea meeskond. Püügiriistadesse ja teadmistesse panustamine tasub ennast varem või hiljem ära. Kuivtreening ei aita eriti kaugele, tuleb proovida, teha ja õppida.

Minule väga meeldib Aivar Halleri poolt levitatav tõde, et "Ettevõtte põhiprotsess on inimeste areng". See sobib väga hästi kokku teenuste arendamisega - panusta inimestesse ja nad loovad häid teenuseid.

Väga targad sõnad on öelnud ka üks maailma parimaid golfimängijaid Arnold Palmer: "It's a funny thing, the more I practice the luckier I get" Sellele tasub mõelda kui keegi väidab, et Bill Gates-l, Mark Zuckerberg-l, Larry Page-l või Sergey Brin-l oli lihtsalt õnne olla õigel ajal õiges kohas ja tänu sellele õnnestus neil luua Microsoft, Facebook, Google.

Thursday, July 21, 2011

Küsimus: Millal Google+ külastatavus ületab Facebooki?


Kas teadsid, et:
Kui sinu sõber laeb Facebook-i uue foto (näiteks reedesest peost ööklubis) ja "tag-b" sind selle foto külge, siis.... läheb see foto ka kõigi sinu sõprade (sh. töökaaslaste, ülemuste ja äripartnerite) seinale üles.
Ühest küljest on muidugi põnev avastada, et ülemus, klient ja äripartner on ka mitmekülgse eraeluga inimesed, teisalt ei ole aga eelpool kirjeldatud isikuandmete avalikustamise ahel absoluutselt korrektne.

Tänaseks nädala jagu Google+ kasutanuna väidan, et Google+-s on tänu kontaktide suhtlusringidesse jagamisele võimalik palju paremini korraldada info jagamist ja lugemist. Oma suguvõsa asju saad arutada sugulastega, klassikokkutulekut korraldada klassikaaslastega, energeetika ning majanduse probleeme arutada nende valdkondade huvilistega.

Seega on enam kui tõenäoline, et Google+ külastatavus asub väga kiiresti Facebook-i kannale. Palun avalda julgelt blogi paremal üleval nurgas oleva küsitluse abil arvamust, et millal see võiks juhtuda! Mina olen nagu alati ajast ees ja arvan, et see juhtub juba aastal 2011.

Tänane külastatavus Alexa.com andmetel:
- Facebooki külastab 43,7% interneti kasutajatest
- Google+-i külastab 1,88%-i Google.com-i külastajatest keda on 51% kogu interneti kasutajaskonnast ehk siis 0,0188x0,51=0,96%

Kui Google+ teeb Facebook-le sama mis Google.com tegi Yahoole, siis:
- See on hea, sest näitab, et klientide arvamusest ja privaatsusest võiks hoolida.
- See on hea, sest toob uue hea teenuse turule.
- See on halb, sest Google monopoolsus ja võimsus kasvab veelgi suuremaks.

Luban, et jälgin Google+ kasutatavust ka Pilveraali blogis edasi.

Wednesday, July 13, 2011

E-teenuste suur väljakutse – autentimine


Mul on hea võimalus juhtida Euroopa innovatsiooniagentuuride liidu TAFTIE töörühma, mis kaardistab erinevate Euroopa riikide innovatsiooniagentuuride e-lahendusi. TAFTIE eesistujaks on sellel aastal Eesti innovatsiooniagentuur EAS kes ka selle töörühma kokku kutsus.

Kuna töö üheks peamiseks eesmärgiks on e-teenustega seotud väljakutsete kaardistamine, siis annab see hea võimaluse eri riikide e-teenustega seotud probleemide ja nende lahenduste võrdlemiseks.

Üks suurimaid takistusi e-lahenduste efektiivsel kasutamisel on paljude riikide puhul autentimine. Siinkohal tuleb olla väga tänulik meie riigiisade julgusele ja ettenägelikkusele tänu millele meil sai omal ajal ID-kaart kasutusele võetud ja digitaalallkirjastamist võimaldav seadusandlus vastu võetud. Enamik Euroopa riike ei ole aga korralikku keskset autentimist ja digiallkirjastamist reglementeerinud ja see muudab kõigi e-teenuste tegemise tunduvalt keerulisemaks.

Seega kui EAS võimaldab kogu projekti rahastamise protsessi läbi viia täiesti paberivabalt, siis enamikes teistes riikides see nii ei ole. Kõigis teistes riikides (va. Rootsi Vinnova agentuur) tuleb ühe rahastatud projekti puhul allkirjastada nii taotluse kui hilisema aruandluse käigus mitmeid paberdokumente. Halvemal juhul võib neid kogu protsessi käigus olla isegi kuni kümme.

Keskse ja laialt levinud riikliku autentimise ja digitaalallkirjastamise lahenduse puudumisel kasutatakse mitmesuguseid alternatiive. Näiteks järgmiseid:
- Arenevad mobiil-ID (Läti, Leedu jt.) või vabatahtlikud riiklikud ID-kaardi (Soome jt.) lahendused.
- Pangalingid
- Oma autentimissüsteemid: nii parooli, pin-koodi nimekirja kui ka pin-kalkulaatori põhised. Jah, on innovatsiooniagentuure kes jagavad oma e-portaalide kasutajatele pin-koodi nimekirju ja pin-kalkulaatoreid.
Iseenesest on alternatiivsete autentimise lahenduste abil ka võimalik paberivaba asjaajamine korraldada ja paljud innovatsiooniagentuurid on selles osas päris nutikaid lahendusi välja töötanud.

Terve Euroopa majanduse ja e-teenuste turu seisukohalt oleks aga ülimalt oluline kui me suudaksime lisaks oma riigi kodanikele autentida elektrooniliselt ka teiste EU riikide kodanikke. Selleks on algatatud projekt Secure Identity Across Borders Linked – STORK millega on liitunud ka mõned Eesti e-teenused. EU kodanikuna tahaks ainult, et see projekt liiguks veidi kiiremini! Proovin anda sellesse oma tagasihoidliku panuse ja tõstatada seda teemat Demokeskuses käivatele EU ametnike delegatsioonidele.

Kui aga juba üle-Euroopaline elektrooniline autentimine ja digiallkirjastamine realiseerida, siis miks mitte juba Euroopa X-tee.....

Friday, July 1, 2011

Google+, Facebook ja ettevõtte IT

Üleeile levis IT avalikkusesse sõnum uuest põnevast sotsiaalvõrgust nimega Google+. Loodetavasti saab see olema Google jaoks edukam projekt kui Wave või Buzz, sest Facebook on ju tänaseks veidi liiga monopoolses seisundis ja maailm vajab uut tulijat.
Kes tahab täpsemalt lugeda, siis OKIA blogis on Google+ sisemusest antud päris hea ülevaade.

Kas ja kuidas peaks aga sotsiaalvõrke kasutama ettevõtte või asutuse IT-s?

Turunduses on sotsiaalvõrkugud ja sotsiaalmeedia tänaseks oma koha leidnud. Paljud "Hakka-meie-Facebooki-sõbraks-ja-osale-kreemi-loosimisel" kampaaniad on olnud edukad ja ilmselt on ka paljud Cherry kupongid leidnud omale omaniku läbi kellegi Facebooki seinale sattumise.

Samas on ettevõtete ja klientide vaheline suhtlus sotsiaalmeedias jäänud reklaami tasemele. Kahepoolset suhtlemist eriti palju ei ole ja eks selleks on ka selge põhjus. Kahepoolne suhtlemine ehk klientide ja ka mitte-klientide küsimustele vastamine on väga töömahukas ja seega kallis ning nagu iga uue asjaga ei ole selleks ka ettevõtete eelarvetes raha ette nähtud.

Kuid on ka positiivseid näiteid ja nii üllatav kui see pole, siis sotsiaalmeedia "kliendihalduses" on kõige kaugemale jõudnud Eestis mõned riigiasutused! Toogem või näiteks Välisministeeriumi või Politsei kes annavad oma Facebooki lehtede kaudu päris sisukat ja kasulikku infot.

Nii, et Välisministeeriumi ja politsei näitel võiks soovitada igale ettevõttele mõelda korra läbi kas sotsiaalmeedia võiks olla vahend kliendihalduse korraldamiseks. Kindlasti on ettevõtteid kelle jaoks uue suhtluskanali kasutuselevõtuga kaasnevad kulud on väiksemad kui tänu sellele saadud uued tulud.

Kas aga sotsiaalmeedial ja sotsiaalvõrgustikel on ka roll mujal kui turunduses ja kliendihalduses? Kas Yammeri laadne ettevõtte sise-Twitter võiks saada oluliseks osaks näiteks müügiprotsessi korralduses või kas mõne projekti elluviimisel võiks abi olla Facebookist? Arvan, et praegu veel see päris nii ei ole, aga võib-olla lähitulevikus ja võib-olla tänu Google+-le. Elame näeme!