IT tööstus.... teel sotsialismi? :-)

Viimasel nädalal on mind hakanud intrigeerima mõte, et kogu maailmamajandus, aga esimesena immateriaalseid väärtusi tootev majandus ja eelkõige IT sektor on liikumas .... sotsialistlikku elukorralduse suunas? Alustasin mõttekäiku inglise keelses blogis: Self-service, Crowd-sourcing what are the impacts, aga ma arvan, et see väärib täiendamist. :-)

Oletame, et oled IT teenuse pakkuja. Näiteks pakud veebigalerii teenust. Põhimõtteliselt on tänapäeval eduka ja kavala asjade korraldusega teha nii, et:
- Kogu sisu annavad teenusele kasutajad kes laadivad sinna oma fotosid, suhtlevad foorumites, kutsuvad enda sõpru pilte vaatama ja kasutama.
- Arendusideed saab koguda kasutajatelt.
- Arendusideede valiku teevad kasutajad ise.
- Arendamise lased teha vabavaraliselt arendajate community poolt.
- Testimise lased teha vabatahtlikul beetatestijate rühmal kelle oled valinud enda kasutajate hulgast.
- Reklaami teevad ära kasutajad kellele teenus meeldib, sest nemad on kaasatud selle arendamisse.
Tänu sellele, et oled peaaegu kogu tegevuse oma kasutajatele üle andnud on sinu teenus väga odav - võib-olla isegi tasuta. Võib-olla õnnestub isegi sponsorluse korral saada vajalik riistvara, sest riistvara tootjale on tähtis, et sellel ülipopulaarsel teenusel oleks nende logo.

Sinu kasutajad on nõus kogu seda tööd tegema, sest neid tunnustatakse selle eest..... ja neile MEELDIB see. Nende kaaslased kes ka on seotud selle teenusega tõstavad neid esile, tunnustavad. Võib-olla isegi mingi "parimate ideede andjate virtuaalne autahvel".

Fotogalerii oli nüüd lihtne näide, aga tegelikult on selline lähenemine võimalik ka kasvõi ERP tarkvara puhul. Tähtis on ainult see, et teenus oleks piisavalt populaarne.

Kas see ei ole aga kõik üks ülimalt posiitivset laadi sotsialism...või suisa kommunism? Miks mitte?

Ma arvan, et seda saaks mõõta. Kõige objektiivsemaks mõõdikuks oleks võrdlus, et kui palju IT teenuste kasutamisel ja arendamisel tehakse tööd tasuta ja kui palju tasu eest. Ilmselt täpselt seda mõõta ei õnnestu, aga kui arvestada Youtube-i videote laadimine, fotogaleriidesse piltide laadimine, blogimine, Wikipedia, ajalehtede uudiste kommenteerimine, foorumitesse kirjutamine ja muu taoline ka IT teenuse sisu tootmiseks, lisada siia kogu Open-source tarkvara kirjutamine, siis kindlasti ületab tasuta tehtud töö hulk juba täna mitmekordselt IT teenuste heaks tehtud tasuliste tööde hulga. Ehk .... vabatahtlik töö ruulib! :-) Ongi, siis sotsialism? Oskab keegi veel mõnda tööstusharu välja tuua kus vabatahtlikult tehakse rohkem tööd kui tasu eest?

Üks teema veel....päris palju sellest vabatahtlikust tööst tehakse töö ajal. Ajal, mille eest maksab tööandja palka. (Minu tööandjale, et seda blogipostitust kirjutan laupäeva õhtul kell 20:40. :-)) Kas seda peaks tolereerima? Äkki peaks ära keelama ja rohkem oma töötajate ajakasutust jälgima?
Ilmselt siiski mitte. Ilmselt on vabatahtliku "töö" osa niivõrd domineeriv, et tänapäeval ei saagi sotsiaalvõrgustikes osalemata enam tegija olla. Edukaks tööks on vaja oskuseid, kontakte, kogemusi... mida saab vabatahtliku töö käigus. Mida rohkem tuttavaid ja rohkem kogemusi ning tuntust, seda kasulikum on töötaja tööandja jaoks.

Seega on tööandjad ilmselt sunniud lubama oma inimestel vabatahtliku tööga tegeleda....muidu nad lihtsalt ei oleks suurt midagi väärt. Eks selle võrra paratamatult aja jooksul vähenevad ka firmade kasumid ja sealtkaudu töötajate palgad..... aga selle võrra saame me kõik tasuta või väga marginaalse tasu eest teenuseid kasutada. :-)

Selles uues sotsiaalvõrgustike maailmas on tuntus, kogemused ja tuttavad saamas üha tähtsamaks valuutaks. :-) (Nad asuvad inimese isikliku bilansi aktiva poolel immateriaalse vara veerul.)

Comments

  1. väga keeruline mõttekonstruktsioon. äkki tood mõne näite kus taoline vaba ekstremism toimib reaalsuses?

    ReplyDelete
  2. Mitte-kommerts Linuxite arendus toimub pea täielikult nii.

    Klassika on muidugi Wikipedia kus töötab vist üks inimene.

    Tõenäoliselt tuleb ajakirjandusel midagi taolist välja mõelda, sest muidu jäävad nad online reklaaminduse kahanedes majanduslikult hätta.

    Päris 100%-i selline mudel veel väga paljudes kohtades ei toimi, aga suund on sinnapoole. Kõik innovatsiooniõpikud ütlevad, et kasuta maksimaalselt oma kliente ja lase neil maksimaalselt mõjutada teenuse arengut, selle eest saad neile pakkuda odavat/tasuta hinda.

    ReplyDelete
  3. Seda küll, et käsi peseb kätt:)

    ReplyDelete
  4. Kommuun ja kommunism kõlavad küll üsna sarnaselt. Hulul on ka oma raudne eesriie (ligi saab ainult USA-st).

    ReplyDelete
  5. tegemist on meie mõistes MTÜ-ga

    "The continued technical and economic growth of each of the Wikimedia projects is dependent mostly on donations but the Wikimedia Foundation also increases its revenue by alternative means of funding such as grants, sponsorship, services (datafeed) and brand merchandising. In March 2008 the foundation announced its largest donation to date: a three-year, $3 million grant from the Alfred P. Sloan Foundation.[11]"
    http://en.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation


    http://wikimediafoundation.org/wiki/Staff

    http://upload.wikimedia.org/wikipedia/foundation/2/2a/WMF_20072008_Annual_report.pdf

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Misconceptions regarding electric cars

Last mile delivery revolution in Estonia

How to move to Estonia Guide (for ICT consultants, specialists....but for others also)