EAS majandus

Viimasel paaril kuul olen nii MicroLinki äriarenduses kui Tigerprises.com jaoks artikleid kirjutades sattunud aina enam ja enam EAS-i toetuste teemale. Kohati tundub, et kogu elu käibki nende toetuste ümber. Praktiliselt iga Eesti ettevõte kes tegeleb tehnoloogia, ekspordi või mõlemaga on tõsiselt ette võtnud EAS-st toetuse saamise. Paljud on juba ka toetust saanud.

Mida näitavad numbrid?Kui EAS on kuue kuuga välja jaganud 2,54 miljardi eest toetusi, siis samal perioodil on kogu Eesti riigihangete maht olnud 35,1 miljardit krooni (Riigihangete registri statistika). Kindlasti on trend, et EAS-i toetuste maht kasvab samas kui riik oma ostusid ilmselt vähendab või vähemalt ei kasvata.

Mis võivad olla selle trendi tulemused? Kindlasti see, et toetuste taotlemisest on saanud vajalik võimekus igas ettevõttes. Ehk müügi, turunduse, tootmise, teeninduse, logistika oskuse kõrvale on tekkinud üks vajalik oskus. Mõneti võib ka seda võrrelda oskusega riigihangetel osaleda. Teiseks tuleb loota, et EAS enda toetuste avaldusi, nõudeid ja aruandlust arendab selliselt, et nende täitmine on aina enam kasulik ka muul otstarbel kui lihtsalt toetuse enda saamiseks. Ehk, et EAS-i taotlusdokumentide näol tõesti on tegemist strateegiliste plaanidega mida järgitakse ja mida ka ellu viiakse.
Väga tähtis on, et kogu toetuste kompleks sünnitaks elujõulisi ja iseseisvaid ettevõtmisi, mis suudaks elada ka ilma toetuseta. See on muide väga tõsine väljakutse ning väga palju on maailmas näiteid kus riiklikud toetused on sünnitanud pikas perspektiivis abituid ja toetusest sõltuvaid ettevõtteid - isegi terveid majandusharusid. Kõige klassikalisem on muidugi Euroopa põllumajandus, aga halvad on toetuste lõpptulemused olnud ka näiteks laevaehituses terves maailmas, Jaapani panganduses/lennunduses/põllumajanduses või kasvõi Venemaa autotööstuses.

Kommenteerige!

Comments

  1. See, et toetuste taotlemine "on vajalik võimekus" tähendab ainult seda, et neid toetusi saavad taotleda kõigest mõnevõrra suuremad ettevõtted, sest väiksemate aur läheb muule.

    Olukord, kus ettevõtlusega tegelemiseks oleks peaaegu automaatselt vaja toetust ei saa olla hea. Kõiki ettevõtjaid nagunii toetada ei jõuta, mis tähendab, et osasid eelistatakse teiste arvelt, mis pärsib konkurentsi ja moonutab turgu. Kui samad trendid jätkuvad, siis liigume suure hooga korporatiivse ühiskonna poole, kus ettevõtlusega pole mõtet tegeleda ilma poliitilise toetuseta.

    Riigihanked on eraldi problemaatiline valdkond, kus toimuvad soperdamised on omaette tsirkus, mis vääriks palju rohkem tähelepanu. Ainult et seda tähelepanu ei tule, sest kõik, kes osalevad teavad, et kuni on lootust võita, siis pole mõtet "paati kõigutada". Summad on sageli lihtsalt liiga suured.

    Mis taotlusdokumentidesse ja strateegilistesse plaanidesse puutub, siis enamus on lihtsalt määritud paber, millega pole peale toetuse andmise õigustamise midagi teha. Rahavoogude planeerimine kaugemale kui aasta tundub aga siiani täiesti absurdsee mõtteharjutusena, millega raisatakse kõigi aega.

    Kusjuures mingit majandusteadusliku alust ettevõtluse rahaliseks toetamiseks pole:

    http://www.vabalog.ee/2008/04/17/ettevotlustoetused-voltslootus-voi-lihtsalt-jama/

    Just my 0.02€.

    ReplyDelete
  2. Tundub, et teema on üpriski päevakajaline ja seda pigem negatiivses kui positiivses mõttes:

    http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=dc75642b-ce7f-478b-867d-fd8e3438b34e&readcomment=1#comment

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Misconceptions regarding electric cars

How to move to Estonia Guide (for ICT consultants, specialists....but for others also)

Last mile delivery revolution in Estonia