Wednesday, December 5, 2007

Haabersti risti sündroom

Haabersti ringtee oleks pidanud juba ammu ümber ehitama valgusfooridega ristteeks...., aga seda ei tehtud. Ei tehtud seepärast, et millalgi otsustati, et tegelikult oleks targem sinna rajada mitme miljardi eest mitmetasandiline risttee. Raha aga ei ole siiamaani, ei paista teda ka kuskilt ja seetõttu kõik seisab. Kui mõni ummikus istuja või judoklubi omanik ajalehes protestib, siis on otsustajatel hea viidata, et midagi ei ole mõtet teha, sest tulevikus rajatava mitmetasandiline risttee ehitamise käigus lammutataks praegune ehituse ära.

Sarnase nähtuse otsa komistame me tihti ka tööl. Kuskil taamal kumab mingi suur projekt või arendus, mis parendab suure hulga muresid, muudab tööprotsessid õigeks, arendab välja head ja uhked infosüsteemid. Kõik räägivad sellest ja loodavad sellele. Mis aga paha on on see, et seetõttu hoitakse kinni väiksemaid arendusi selles samas valdkonnas.... neid ei ole ju mõtet teha, sest suur arendus tuleb ja teeb kõik heaks.

Minu kogemus näitab, et enamikel juhtudel "Suurest arendusest" ainult räägitakse, ta on liiga kallis, töömahukas, aeganõudev ja keeruline, et keegi julgeks teda ette võtta. Kui ta siiski on ette võetud, siis tema tulemus ei ole see, mida temalt loodeti.

Nii, et tehkem väikesi arendusi! Suurt arendust nii kui nii ei tule ja kui ka peaks tulema, siis on lihtne seal ära kasutada vahepeal tehtud väikeseid arendusi.

Ärme jää terveks eluks ringtee järjekorda ummikusse seisma.

No comments:

Post a Comment