Monday, January 11, 2010

Üks raske ümberharjumine ootab meid ees

Seekordne esmaspäevane innovatsiooni, juhtimise ja IT lugu räägib palgast.

Eesti keskmise palga kasv on viimastel aastatel olnud märkimisväärne. Aastast 2003 kahekordistus keskmine palk aastaks 2008 ja seejärel langes 2009-l aastal 7%. Siin väike väljavõte statistika andmebaasist kogu Eesti keskmise palga kohta:

Aasta keskmine brutokuupalk (Sulgudes muutus eelmise perioodiga võrreldes)
2003 - 6373 kr
2004 - 6933 kr (+9%)
2005 - 7851 kr (+13%)
2006 - 9108 kr (+16%)
2007 - 11027 kr (+21%)
2008 - 12605 kr (+14%)
2009(3. kv) - 11770 kr (-7%)

Statistiline keskmine on teadagi üks suur ümmargune keskmine. Tegelikkuses on meil väga palju suuri sektoreid kus palgakasv ei ole olnud lähedalegi nii kiire. Näiteks tuhanded õpetajad, lasteaiakasvatajad ja meditsiinitöötajad. Vastavalt on ka sektoreid kus palgakasv on olnud veelgi kiirem. IKT sektor kuulub nende viimaste hulka. Kahjuks leidsin täpse statistika IKT sektori palga kohta ainult 2009 aasta osas.

2009. aasta 3. kvartali andmed IKT ettevõtete majandusnäitajate kohta:
Ettevõtteid kokku - 1683
Keskmine hõivatud isikute arv - 15 955
Kogu sektori keskmine kuu müügitulu - 2 miljardit kr.
Keskmine sektori brutokuupalk - 17 387 kr

Järgmistel aastatel kahjuks ei ole enam võimalik korraldada laenurahal põhinevat kiiret majanduskasvu. Võib-olla isegi vastupidi - meil tuleb arvestada laenuraha tagasimaksmisega. Seda nii riigi, omavalitsuse, ettevõtte kui ka perekonna tasemel. Sellest tulenevalt ei saa meil kunagi olema ka enam sellist palgakasvu. Ainus palgakasvu alus saab olla see kui vähemate inimestega suudetakse ära teha sama töö või tehakse samade inimestega teist - tasuvamat - tööd, teenust, toodet. Nii, et palgakasv tuleneb automatiseerimisest, uutest töövahenditest ja võtetest - innovatsioonist ja inimeste arengust. Sellise loomuliku arengu kiirus ei saa aga olla 15% aastas - väga heaks tulemuseks tuleb lugeda ka 5% aastas. Muutusel on kaks nägu. Esiteks, palk lihtsalt sama töö eest lihtsalt niisama ei tõuse. Pigem peab pidevalt arenema ja uusi tehnoloogiaid õppima, et sama palka edasi teenida. Teiseks, ei tõuse palk ka arenedes ja rolli muutumisel enam nii kiiresti. Mitte kahekordseks 5-e aastaga.

Seline seis saab alguses tõenäoliselt olema harjumatu. Mõte teha aastaid järjest sarnast tööd sama sama palga eest on Eesti IKT tööjõuturul ilmselt midagi uut. Kuid pole midagi parata.

Positiivne on kindlasti aga see, et sama palgaga ära elamine saab kindlasti olema palju lihtsam kui 2-3 aastat tagasi, sest tunduvalt on vähenenud ka surve rohkem kulutada:
- Inflatsioon saab lähiaastatel olema palju rahulikum. Suur tööpuudus hoiab kõik lihtsamate tööde hinnad - taksod, kaubanduse, toitlustuse - all.
- Kinnisvara hind ei kasva hirmuäratava kiirusega.
- Väiksem on ka sotsiaalne surve osta endale uusim auto, uus eluase, uus riietus igaks päevaks ja reisida mitu korda aastas.
- Kui SMS laenajad välja jätta, siis pangad ei müü enam nii agressiivselt laene ostmaks asju, mille jaoks tegelikult meil raha päris hästi ei ole.

Lõpuks oleme oma palgakasvu kiirusega jõudnud Euroopasse! Belgias, Rootsis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal rääkimata Itaaliast, Portugalist ja Hispaaniast kasvavad palgad vaevalt protsent või paar kiiremini kui inflatsioon.

Lõpetaksin siiski positiivse noodiga Eesti Konjunktuuri Instituudilt Marje Josingult: IT sektoris luuakse 2010 aastal rohkem töökohti kui koondatakse. Tegelikult oli täpne tsitaat küll paraku selline: "Kõigis sektorites peale IT jääb töökohti vähemaks." Sellest, miks IT sektoril on siinkohal õnnestunud eristuda aga juba mõnes järgmises postituses.

5 comments:

  1. Sotsiaalse surve koha pealt võib sul paiguti õigus olla.
    Inflatsiooni - kui kaupade ja teenuste hinnataseme tõusu mõjutab muuhulgas ka valitsuse tegevus. Viimase 2 aasta otsused on meile andud seni suurima maksukoormuse. See mõjutab ka otse läbi (kütuse)aktsiiside ka inflatsiooni.
    Nii et lisaks ülehinnatud it sptsidele on meil ka kõrged maksud.

    ReplyDelete
  2. Lisaks maksukoormusele annab ka oma panuse kütusehindade tõus ja praegune külm talv. Kuuldavasti hakkas ka suuremat sorti piimaeksport Venemaale, mis tähendab muidugi piimatoodete hinna kallinemist. Eks põhimõtteliselt ongi nüüd küsimus, et kas need suuremad maksud ja muud suuremad kulud süüakse ettevõtete kasumitest (kui neid veel on) ja/või töötajate palkadest ning hindu ei tõsteta või siis tekib ka hinnatõus. Tegelikkuses saab vast olema nii üht kui teist.

    ReplyDelete
  3. Welcome to real world :). See mis viimastel aastatel eestis toimus polnud normaalne.Tõesti sotsiaalne surve ja pankade/müügimeeste otsene pealepress (otsekontaktide kaudu) oli veel hullem. Olles piisavalt ettevaatlik ( oma finatskäitumiselt) nõudis omajagu visadust ja kainet meelt et kõigist neist loobuda.

    Kuid IKT sektoris on palgakasvule veel ruumi. tõsiküll, see eeldab ka reaalset töö tegemist, mitte tundide kaupa tuubides ja portaalides aega sirgu lüües. Sest olgem realistid - paras ports töötunde tegelikult raisatakse ära.
    Omades vaadet tasustatud lääne IT töötjatele võin öelda, et need kutid annavad endast 101%.

    ReplyDelete
  4. Et siis:
    - Ülemakstud
    - Liiga palju tuubides aega raiskamas
    - Kõrgete maksudega koormatud.

    ...hmmm. Äkki keegi oponeeriks! :-) Liiga masendav pilt ja ilmselt väga ülekohtune üldistus.

    Mida selle parandamiseks teha annab?

    ReplyDelete