Repliik: Kriisist kriisi juhtimine
Ukrainas juhtus väga traagiline sündmus. Luganskis plahvatasid haiglas hapnikuballoonid ja 16 inimest sai surma. Koheselt tõttas kohale olukorraga tutvuma ka peaminister Julia Tõmošenko.
Kas oleks aga parem kui peaminister selle asemel, et kohale sõita kulutaks selle päeva seaduste ja määruste kehtestamisele, mis tagaks balloonide turvalise käitlemise haiglates?
Kummaga tegelevad meie juhid esmatasandilt tiptasandile? Kas süsteemide ja organisatsioonide arendamisega või võtavad kogu aja kehvadest süsteemidest tekkivad kriisid? Olgu nendeks siis projekti tähtaeg, lahkuv tippspetsialist või kriitline probleem suure kliendi teenindamisel.
Kas oleks aga parem kui peaminister selle asemel, et kohale sõita kulutaks selle päeva seaduste ja määruste kehtestamisele, mis tagaks balloonide turvalise käitlemise haiglates?
Kummaga tegelevad meie juhid esmatasandilt tiptasandile? Kas süsteemide ja organisatsioonide arendamisega või võtavad kogu aja kehvadest süsteemidest tekkivad kriisid? Olgu nendeks siis projekti tähtaeg, lahkuv tippspetsialist või kriitline probleem suure kliendi teenindamisel.
Kas poliitikult, kelle valituks osutumise määrab pigem nähtavus kui sisuline tegevus, ei ole natuke palju oodata hoopis seadusandlusega tegelemist, mille toimivuse korral ei pane seda keegi isegi tähele?
ReplyDeleteÜhtlasi tundub mulle, et ühe päevaga on võimalik märksa rohkem ennast valijatele näidata hoolitseva juhina koha peal kui kuskil kabinetis koordineerida uute regulatsioonide vastu võtmise alustamist, sest ilmselgelt on see protsess pikem kui mõni tund või isegi päev.
Kriisi on raske taluda, eriti kui see otseselt sind puudutab. Sellises olukorras on hädavajalik, et keegi sind lihtsalt selle olukorra keskel üles tõstaks. Sellega saab (tipp)juht näidata hoolivust ja seda hoolivust tegelikult kohapeal välja elada.
ReplyDelete(Nähtavuse tagab pigem massimeedias hoolikalt koostatud pöördumise isiklik edastamine.) See ongi minu arvates osa poliitikast, mis tuleb südame veendumustest.
Mõned aastad tagasi ühel seminaril kuulasime Raivo Varet. Mulle väga meeldis ja üks tõde jäi sealt pikaks ajaks meelde: "Üks organisatsioon, riik, sõjavägi või ettevõte vajab jõulist liidrit ja tema kõrvale ka tugevat staabiülemat".
ReplyDeleteLiider on see kes käib lipuga ringi, suhtleb inimestega, võtab asju südamesse, toetab ja julgustab. Liider on see, kes lendab kriisi kohale ja näitab, et "mina=riik hoolime!".
Staabiülem aga on ka väga tähtis. Tema hoolitseb, et liidri lubadused saaks üles märgitud, et nad ka ära tehakse. Piltlikult öeldes, et ka moonavoor lipuga kihutavale liidrile järgi jõuaks.
Mõlemad rollid peavad olema kaetud kas ühe, kahe või enama inimesega. Riiklikult siis peaks teoorias olema nii, et president ja minister on liider ning kantsler on staabiülem.
"Jah, härra Minister"