Innovatsioon ei ole leiutamine ja õnne asi. :-)
4. veebruaril teeme Oracle ja MicroLinki koostöös traditsioonilise Tehnoloogiakonverentsi. Tulemas on palju huvitavaid esinemisi ja ka minul on au ja võimalus teha seal väike ettekanne innovatsioonist. Ettekandeks ettevalmistamiseks olen teinud paar proovi esinemist ja saanud selle käigus päris huvitavat tagasisidet. Kõige üllatavam on see kui palju erinevad inimeste ja õpikute arvamus selle kohta mis ja milline on innovatsioon. Järgnevalt kaks suurimat erisust üldsuse arvamuse ja raamatutõdede vahel. Õigus nagu alati on raamatutel. :-)
nr. 1 - Innovatsioon ei ole leiutamine.
Kui räägitakse innovatsioonist, siis mõeldakse tihti, et tegemist on uute põnevate ideede väljamõtlemisega. Ilmselt on selline valearusaam põhjustatud sellest, et paljudel innovatsiooni edendavatel kampaaniatel keskendutakse praktiliselt ainult ideedele. Näiteks IN 2009 ja Ajujaht keskenduvad 90% ideede leidmisele ja välja mõtlemisele ja väga vähe on juttu ideede elluviimisest. Ideede leidmine on loomulikult väga tähtis ja loomulikult kõige huvitavam tegevus, aga ta on siiski väga väike osa kogu innovatsiooniprotsessist. Unistamine on ju nii palju mõnusam kui reaalses elus keeruka projekti ellu viimine.
Tegelikult tähendab innovatsioon OECD definitsiooni järgi muutust ühes järgmistest:
- Toodetes. Kas uue toote loomist või vana edasi arendust.
- Protsessides. Muutust töökorralduses.
- Turunduses. Muutused alates pakendist kuni tootele täiesti uue imago loomiseni. Näiteks kui õlletootjatel õnnestus seostada ära jalgpalli telekast vaatamine ja õlle joomine, siis see oli päris edukas õlu turunduslik innovatsioon.
- Organisatsioonis. See on siis üksikute töökohtade, inimeste või tervete struktuuride muutmine.
Nii, et:
Innovatsioon ei ole mitte välja mõtlemine vaid tegemine! Häid ideid on maailm täis. Internetis on kümneid veebilehti kus on üleval sadu äri-ideid, mis ainult ootavad tegemist. Võtke näiteks kasvõi see. Seega kui idee ära tegemine oleks lihtne, siis tarvitseks vaid neist tuhandetest headest ideedest leida mõni ja nad edukateks toodeteks teha ning miljonid kroonid tuleks ise uksest aknast sisse.
ja:
Suurem osa innovatsioonist ei ole mitte uute asjade välja mõtlemine vaid organisatsiooni siseste protsesside ja tegevuste kvaliteedi tõstmine, kulude optimeerimine jms.
nr. 2 - Innovatsioon ei ole loterii.
Väga palju räägitakse innovatsiooni puhul legende. Legende näiteks sellest kuidas ühel päeval otsustaks Soome rehvitehas mobiiltelefone hakata tootma ja hopsti sai maailma kõige suuremaks mobiilitöösturiks. Või sellest kuidas Sergei ja Larry otsustasid doktoritöö käigus otsingumootori teha ja oligi loodud maailma kõige suurema käibega reklaamifirma - Google.
Tegelikkus on paraku see, et kõigi nende lugude puhul on õnne (ingl. k. luck, mitte happiness) osa suhteliselt väike. Kõigi nende edulugude taga on sihikindel töö, suured investeeringud ja läbimõeldult võetud riskid. Kõik need lood, kus kõige suuremat rolli on mänginud õnn ja ainult õnn .... vaat neid me ei tea, sest nad ei lõppenud millegi suure ja edukaga.
nr. 1 - Innovatsioon ei ole leiutamine.
Kui räägitakse innovatsioonist, siis mõeldakse tihti, et tegemist on uute põnevate ideede väljamõtlemisega. Ilmselt on selline valearusaam põhjustatud sellest, et paljudel innovatsiooni edendavatel kampaaniatel keskendutakse praktiliselt ainult ideedele. Näiteks IN 2009 ja Ajujaht keskenduvad 90% ideede leidmisele ja välja mõtlemisele ja väga vähe on juttu ideede elluviimisest. Ideede leidmine on loomulikult väga tähtis ja loomulikult kõige huvitavam tegevus, aga ta on siiski väga väike osa kogu innovatsiooniprotsessist. Unistamine on ju nii palju mõnusam kui reaalses elus keeruka projekti ellu viimine.
Tegelikult tähendab innovatsioon OECD definitsiooni järgi muutust ühes järgmistest:
- Toodetes. Kas uue toote loomist või vana edasi arendust.
- Protsessides. Muutust töökorralduses.
- Turunduses. Muutused alates pakendist kuni tootele täiesti uue imago loomiseni. Näiteks kui õlletootjatel õnnestus seostada ära jalgpalli telekast vaatamine ja õlle joomine, siis see oli päris edukas õlu turunduslik innovatsioon.
- Organisatsioonis. See on siis üksikute töökohtade, inimeste või tervete struktuuride muutmine.
Nii, et:
Innovatsioon ei ole mitte välja mõtlemine vaid tegemine! Häid ideid on maailm täis. Internetis on kümneid veebilehti kus on üleval sadu äri-ideid, mis ainult ootavad tegemist. Võtke näiteks kasvõi see. Seega kui idee ära tegemine oleks lihtne, siis tarvitseks vaid neist tuhandetest headest ideedest leida mõni ja nad edukateks toodeteks teha ning miljonid kroonid tuleks ise uksest aknast sisse.
ja:
Suurem osa innovatsioonist ei ole mitte uute asjade välja mõtlemine vaid organisatsiooni siseste protsesside ja tegevuste kvaliteedi tõstmine, kulude optimeerimine jms.
nr. 2 - Innovatsioon ei ole loterii.
Väga palju räägitakse innovatsiooni puhul legende. Legende näiteks sellest kuidas ühel päeval otsustaks Soome rehvitehas mobiiltelefone hakata tootma ja hopsti sai maailma kõige suuremaks mobiilitöösturiks. Või sellest kuidas Sergei ja Larry otsustasid doktoritöö käigus otsingumootori teha ja oligi loodud maailma kõige suurema käibega reklaamifirma - Google.
Tegelikkus on paraku see, et kõigi nende lugude puhul on õnne (ingl. k. luck, mitte happiness) osa suhteliselt väike. Kõigi nende edulugude taga on sihikindel töö, suured investeeringud ja läbimõeldult võetud riskid. Kõik need lood, kus kõige suuremat rolli on mänginud õnn ja ainult õnn .... vaat neid me ei tea, sest nad ei lõppenud millegi suure ja edukaga.
Comments
Post a Comment