Serveriruumid Soomes ja Eestis
Hiljuti ristiti(!) Soomes kasutusse uus Uspenski nimeline serveriruum. Tegemist on Academica Oy uue serveriruumiga mille teeb eriliseks see, et temas eralduvat soojust kasutatakse Helsingi linnas tarbevee soojendamiseks ja kütteks. (Loe pikemalt siit)
Kui paar aastat tagasi võis arvata, et tänu virtualiseerimisele ja serverite võimsuse kasvule hakkab vajadus serveriruumide vastu vähenema, siis tegelikkus on osutunud teistsuguseks. Nii Soomes kui ka Eestis on vajadus serveriruumide järele hoopiski kasvanud. Ühelt poolt võimaldavad virtualiseerimine ja x86 serverite võimsuse kasv hakkama saada vähema ruumiga. Teisest küljest aga viivad ettevõtted tänu töökindlale ja soodsale andmesidele üha enam servereid serveriruumidesse ja üha vähem jäetakse neid kontorisse "koristaja boksi kõrval olevasse lukustatud tuppa". Samuti kasvatab märkimisväärselt vajadust serveriruumide vastu üleüldine IT süsteemide arvukuse ja mahu kasv.
Viimase paari aasta trendiks on olnud ka globaalne serveriruumide konsolideerimine. Enam ei peeta vajalikuks seda, et serverid paikneks samas riigis kus süsteemi kasutajad. Rahvusvahelised andmesideühendused on piisavalt kiired ja töökindlad võimaldamaks valida oma süsteemi asukohaks ka mõnda lähiregiooni serveriruumi. Tehniliseks piiranguks on siinkohal ainult valguse kiirus mis sisuliselt tähendab, et näiteks poolt Euroopat on võimalik teenindada ühest serveriruumist. Näiteks MicroLinki serveriruumides paikneb ka mitmeid Siberi piiril töötavate ettevõtete infosüsteeme.
Nagu toodud graafikust näha oli 2009. aastal elektri hind tööstustarbijatele Eestis ja Soomes praktiliselt võrdne. Aastal 2010 on Eesti tööstustarbijate jaoks elektri hind isegi natuke kõrgem. Elektrit ostavad mõlema riigi tarbijad vabaturult, aga ülekandetasud on meil veidi suuremad. Elektri hind moodustab serveri serveriruumis hoidmise hinnast sõltuvalt serveri konfiguratsioonist 20-50%. Elektri hinna kõrval arvestavad paljud Lääne-Euroopa kliendid ka seda kuidas on elekter toodetud. Meie põlevkivienergia kui üks ebaefektiivsemaid viise elektrit toota ei ole siinkohal muidugi eriline trump. Samas ega ka soomlaste tuumaenergia pälvi erilisi plusspunkte. Kõige parem oleks muidugi kui kasutaksime taastuvenergiat ja sarnaselt Uspenski serveriruumiga taaskasutaksime serveriruumides kasutatud energiat. Esimesed sammud selles suunas on meil juba tehtud kuid saab ka veel palju paremini.
Lisaks elektri hinnale on oluline ka serverite majutamise hind. See tuleneb otseselt serveriruumi ehitamise kulust, millest umbes poole moodustavad tehnosüsteemid - konditsioneerid, UPS-d, andmesideühendused, elektriühendused jms. ning teise poole maa, maja, konstruktsioonid. Selles osas võiksime Eestis olla 10 kuni 20 protsenti Soome konkurentidest soodsamad kuid oluliselt rohkem ei ole kahjuks võimalik. Konditsioneerid ja UPS-d maksavad sama palju nii meil kui Soomes ja erinevalt IT tehnikast võivad nad aja jooksul isegi kallineda.
Lisaks rahalisele poolele on olulised parameetrid serverite majutamisel veel andmeside, turvalisus, riigi stabiilsus, seadusandlus ja maksupoliitika.
Kokkuvõttes ütleksin, et võimalused serverimajutuse turul silma paista on nii Eestil kui Soomel. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on mõlemas riigis suhteliselt odav elekter. Eestis on väike hinnaeelis. Soomes tänu graniidile, stabiilsele riigikorraldusele ja tugevale sõjaväele väike stabiilsuse eelis. Mõlemas riigis on head andmeside ühendused ja normaalne ettevõtluskeskkond. Oluline on aga märkida, et kui soovitakse majutada rohkem kui ühte kappi, siis sõltub kõik juba konkreetsest olukorrast. Ei ole olemas turu hinda, standardseid turu parameetreid ja võib ka juhtuda, et soovitud ruumi ei olegi soovitud tähtajaks võimalik saada, kuna ükski teenusepakkuja ei taha hoida suuri serveriruumi pindu lihtsalt tühjalt seismas. Seega enam kui ühe kapi majutusvõimalus ja hind sõltub sellest, millises serveriruumis parajasti ruumi on, kas on mõtet näiteks eraldi ruum välja ehitada või ümber ehitada ja millised on nõuded võimsusele, andmesidele, salvestusseadmetele ja turvalisusele.
(MicroLink pakub täna serverimajutust neljas Tallinna serveriruumis. Kuna ruumid on vaikselt täitumas, siis lähima paari aasta jooksul me kindlasti laiendame oma serveriruume.)
Kui paar aastat tagasi võis arvata, et tänu virtualiseerimisele ja serverite võimsuse kasvule hakkab vajadus serveriruumide vastu vähenema, siis tegelikkus on osutunud teistsuguseks. Nii Soomes kui ka Eestis on vajadus serveriruumide järele hoopiski kasvanud. Ühelt poolt võimaldavad virtualiseerimine ja x86 serverite võimsuse kasv hakkama saada vähema ruumiga. Teisest küljest aga viivad ettevõtted tänu töökindlale ja soodsale andmesidele üha enam servereid serveriruumidesse ja üha vähem jäetakse neid kontorisse "koristaja boksi kõrval olevasse lukustatud tuppa". Samuti kasvatab märkimisväärselt vajadust serveriruumide vastu üleüldine IT süsteemide arvukuse ja mahu kasv.
Viimase paari aasta trendiks on olnud ka globaalne serveriruumide konsolideerimine. Enam ei peeta vajalikuks seda, et serverid paikneks samas riigis kus süsteemi kasutajad. Rahvusvahelised andmesideühendused on piisavalt kiired ja töökindlad võimaldamaks valida oma süsteemi asukohaks ka mõnda lähiregiooni serveriruumi. Tehniliseks piiranguks on siinkohal ainult valguse kiirus mis sisuliselt tähendab, et näiteks poolt Euroopat on võimalik teenindada ühest serveriruumist. Näiteks MicroLinki serveriruumides paikneb ka mitmeid Siberi piiril töötavate ettevõtete infosüsteeme.
Nagu toodud graafikust näha oli 2009. aastal elektri hind tööstustarbijatele Eestis ja Soomes praktiliselt võrdne. Aastal 2010 on Eesti tööstustarbijate jaoks elektri hind isegi natuke kõrgem. Elektrit ostavad mõlema riigi tarbijad vabaturult, aga ülekandetasud on meil veidi suuremad. Elektri hind moodustab serveri serveriruumis hoidmise hinnast sõltuvalt serveri konfiguratsioonist 20-50%. Elektri hinna kõrval arvestavad paljud Lääne-Euroopa kliendid ka seda kuidas on elekter toodetud. Meie põlevkivienergia kui üks ebaefektiivsemaid viise elektrit toota ei ole siinkohal muidugi eriline trump. Samas ega ka soomlaste tuumaenergia pälvi erilisi plusspunkte. Kõige parem oleks muidugi kui kasutaksime taastuvenergiat ja sarnaselt Uspenski serveriruumiga taaskasutaksime serveriruumides kasutatud energiat. Esimesed sammud selles suunas on meil juba tehtud kuid saab ka veel palju paremini.
Lisaks elektri hinnale on oluline ka serverite majutamise hind. See tuleneb otseselt serveriruumi ehitamise kulust, millest umbes poole moodustavad tehnosüsteemid - konditsioneerid, UPS-d, andmesideühendused, elektriühendused jms. ning teise poole maa, maja, konstruktsioonid. Selles osas võiksime Eestis olla 10 kuni 20 protsenti Soome konkurentidest soodsamad kuid oluliselt rohkem ei ole kahjuks võimalik. Konditsioneerid ja UPS-d maksavad sama palju nii meil kui Soomes ja erinevalt IT tehnikast võivad nad aja jooksul isegi kallineda.
Lisaks rahalisele poolele on olulised parameetrid serverite majutamisel veel andmeside, turvalisus, riigi stabiilsus, seadusandlus ja maksupoliitika.
Kokkuvõttes ütleksin, et võimalused serverimajutuse turul silma paista on nii Eestil kui Soomel. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on mõlemas riigis suhteliselt odav elekter. Eestis on väike hinnaeelis. Soomes tänu graniidile, stabiilsele riigikorraldusele ja tugevale sõjaväele väike stabiilsuse eelis. Mõlemas riigis on head andmeside ühendused ja normaalne ettevõtluskeskkond. Oluline on aga märkida, et kui soovitakse majutada rohkem kui ühte kappi, siis sõltub kõik juba konkreetsest olukorrast. Ei ole olemas turu hinda, standardseid turu parameetreid ja võib ka juhtuda, et soovitud ruumi ei olegi soovitud tähtajaks võimalik saada, kuna ükski teenusepakkuja ei taha hoida suuri serveriruumi pindu lihtsalt tühjalt seismas. Seega enam kui ühe kapi majutusvõimalus ja hind sõltub sellest, millises serveriruumis parajasti ruumi on, kas on mõtet näiteks eraldi ruum välja ehitada või ümber ehitada ja millised on nõuded võimsusele, andmesidele, salvestusseadmetele ja turvalisusele.
(MicroLink pakub täna serverimajutust neljas Tallinna serveriruumis. Kuna ruumid on vaikselt täitumas, siis lähima paari aasta jooksul me kindlasti laiendame oma serveriruume.)
Comments
Post a Comment