Märt Ridala's thoughts

Palju on sel aastal ja viimasel ajal kirjutatud sellest, et Eesti haridussüsteem ei õpeta piisavalt palju tehnika spetsialiste vaid liiga palju majandus ja sotsiaalteadusi. Siit võib lugeda Päevalehes ilmunud Tiia Randma vastavasisulist arvamuslugu. Ma nõustun täielikult sellega, et Eesti haridussüsteem peaks rohkem koolitama oskustöölisi ja rohkem keskenduma tehniliste ainete õpetamisele. Kuid.... ...optimistina arvan, et meil ei tasuks siiski ka praeguses olukorras kurvalt nurka norutama jääda. Need sajad ärijuhid ja majandusinimesed on ju tublid inimesed. Tehnilist oskusteavet saab vajadusel ka osta. Seega ma pakun, et häda sunnil võiks "meie tooteks" olla teiste välja mõeldud lahenduste omavaheline kokkupanek ja kombineerimine ning saadud hoopis parema lahenduse tootestamine ja müümine. Igatahes head ärijuhid mõelge ja proovige! Lugege internetti, kombineerige India nobedad näpud, (Valge)Vene tehnilised teadmised, Hiina tootmisvõimsused, Jaapani kvaliteet, Eesti positiiv...

Saabusime eile tagasi Minskist. Kaalume tõsiselt programmeerimise sisseostmist mõnelt Valgevene firmalt. Oleme käivitanud ühe pilootprojekti ja lõime kontaktid kokku kolme sealse firmaga. Sealsed tarkvara arenduse firmad jätsid positiivse mulje. Protsessid on läbi mõeldud ja töökorraldus paigas. Kõik müügimehed, projektijuhid ja spetsialistid kellega erinevates firmades rääkisime valdasid vabalt inglise keelt. Kogemust neil on, nad on teinud päris palju välismaale tööd. Kuna Valgevenes sisemiselt praktiliselt IT-d ei kasutata ja ei osteta, siis on kõik IT firmad orienteeritud täielikult ekspordile. Riik ostab IT-d väga vähe ning nagu üks nende projektijuht ütles - riigi ametites on tööprotsessid väga segased ja IT-ga oleks väga keeruline segadust automatiseerida. Põhilised välisturud on Lääne-Euroopa, USA ja väga tähtsal kohal on ka Venemaa. Venemaa firmad pidid tellijatena olema omaette nähtus. Tarkvara arenduse lähteülesanne on harva väga palju põhjalikum kui "Me tahame dokumen...

Google arendusjuht Sergey Solvanik läks tagasi Microsofti, sest Google äri ja arenduskultuur ei sobi ärirakenduste ja kriitiliste rakenduste haldamiseks. Siin on tema blogi pikem postitus, et miks ja kuidas. Päris huvitav lugemine arendustiimide halduse kohta. Samas siin jälle vastakas uudis sellest kuidas firma kogu täiega Google e-maili peale üle mindi. Mõned poindid minu kogemusest: - Arendajatel, kes on pidevalt "on the edge" ja teevad kõike uut ja põnevat on tavaliselt väga raske motiveeruda viimaks "uus ja põnev" rakendus "stabiilseks ja kõigi platvormidega kokkusobivaks." - Tasuta IT teenust pakkudes alguses kvaliteedile alguses ei rõhuta - tähtis on kiirelt turule tulek ja uute omaduste kiire tarne. Tagasilöögiks on siis see, et kui ühel hetkel on beetast vaja stabiilne versioon teha, siis on kood dokumenteerimata, arhitektuur läbi mõtlemata ja kogu rakendus on sageli mõistlik nullist uuesti kirjutada. - Teisest küljest kui rakendus on mass-kas...

Hea ilm on riietumise küsimus Külastasin eile üht spordikaupade poodi ja märkasin jopetootja reklaami, mis ütles „Hea ilm on riietumise küsimus”. Lause oli allkirjaks pildile, millel põrgut meenutavas äikesevihmas seisis õnnelik Goretexi riietunud matkaja. Võib-olla tema matk polnud kõige päikselisem, aga suurde masendusse ta ilmselt ka ei langenud ja kindlasti jõudis lõpuks õnnelikult kohale. Aasta 2008 suveks on Eesti ja enamiku maailma (välja arvatud naftat eksportivate ) riikide majanduskliima sarnane pigem uduvihmale kui heledale päikesepaistele. Nafta hind on täna üle $140 barreli kohta, kinnisvarakriis jätkub, toit kallineb ja paljusid riike vaevab stagflatsioon. Analüütikud peavad uduvihma muutumist lausvihmaks tõenäolisemaks kui päikese väljatulekut. Majandussuvi on läbi, plätad tuleb asendada talvesaabastega ning oma käigud ja ettevõtmised palju paremini läbi mõelda. Kirjutangi paarist võimalusest kuidas infotehnoloogiat (IT-d) võiks kasutada „majanduskliima Goretex jopena...

See on minu viimane postitus Gartneri IT Services and Outsourcing Summit-l räägitust. Viimaseks teemaks Roheline IT. IT annab erinevate analüütikute hinnangul 2% kogu maailma CO2 emissioonidest! See on sama palju kui näiteks lennundus. Suure osa sellest 2%-st moodustavad tööjaamad, sülearvutid, kodused võrgud, aga eks ka serverid ja serveriruumide seadmed kulutavad päris märkimisväärselt elektrit. Ausalt öeldes, ma poleks uskunud, et piltlikult öeldes reaktiivmootoritega lennuk ja "internet ja läpakas" liiguvad samas kategoorias oma emissioonide osas. Aga jah, nagu ma hiljuti arvutasin kulutab üks serveriruumis töötav võimsamat sorti server tonni põlevkivi kuus. Seega IT tööstuses on võimalusi energiakokkuhoiuks palju. Kuid veel suuremad on IT tööstuse võimalused mõjutada kogu ülejäänud 98%-i CO2 emissioonidest: Kaugtöö, efektiivsem logistika, säästlikumad majad ja tööstus, mida saab optimeerida tänu IT süsteemidega modelleerimisele. Miks roheline IT on kerkinud teemaks a...

Uued IT tarnemudelid (ADAM - Alternative Delivery and Acquisition Models) on küll igav pealkiri, aga tähendab võrdlemisi suurt murrangut IT kasutamises. Ilmselt kõige levinum uus tarnemudel on Google-i gmail. On ikka päris suur vahe gmail-i kasutamisel ja Outlook Expressi kasutamisel! Eriti installeerimisel ehk teenuse kasutuselevõtmisel. Sarnane muudatus on lähiaastatel toimumas peale e-posti praktiliselt kõigis IT töövahendites - varsti on võimalik KÕIKI tarkvaralahendusi mida üks firma või eraisik vajab kasutada teenusena nagu gmail-i või Salesforce -i. Uued IT tarnemudelid on: - Pilv-arvutusvõimsus. (Cloud Computing). Tegemist siis lahendusega kus teenusepakkuja ostab VÄGA palju arvutusvõimsust (servereid, kettamassiive ja võrguühendust) ning rendib seda arvutusvõimsust virtuaalsete tükkidena edasi. Arveldus toimub renditava võimsuse järgi kas tunni, päeva, kuu lõikes. Kõige kõvemaks tegijaks selles vallas on Amazon Web Services . Kes pakub EC2 virtuaalserverivõimsust hinnaga al...

(Lugesin ühest blogimise õpetusest, et pealkiri tuleb blogi kannetele panna põnev.) Kindlasti oled sinagi, hea blogi lugeja, mõelnud vahest sellele, et kui palju meie kohta ikka on igasugu IT süsteemides andmeid? Kas kuskil on keegi.... mõni salapolitseinik ..... või süüdimatu süsteemiadministraator, kes võib vajadusel saada meie kõigi tegevuste kohta kõik teada? Kas on võimalik ühendada andmed panga, mobiilioperaatori, maksuameti, KAPO, Facebooki või veel mõnest andmebaasist ning saavutada seeläbi hoopis uus andmekvaliteet? Kas igaüks võib keskpärase pingutusega saada igaühe kohta kõik teada? Kas delikaatsete isikuandmete seadusandlus kaitseb meid? Või on tegemist tavaliste inimeste rahustamiseks mõeldud suitsulooriga? Kas rate.ee, facebook-i, Linkedin, Orkuti konto tegemine ei muuda igasugust delikaatset isikuandmete hoidmist mõttetuks? Mina tegin enda jaoks umbes pool aastat tagasi otsuse, et peaaegu igaühel on suhteliselt vähese pingutusega võimalik saada minu kohta IT süsteemides...