Nokia asemel hoopis ....
Palju on sel aastal ja viimasel ajal kirjutatud sellest, et Eesti haridussüsteem ei õpeta piisavalt palju tehnika spetsialiste vaid liiga palju majandus ja sotsiaalteadusi. Siit võib lugeda Päevalehes ilmunud Tiia Randma vastavasisulist arvamuslugu. Ma nõustun täielikult sellega, et Eesti haridussüsteem peaks rohkem koolitama oskustöölisi ja rohkem keskenduma tehniliste ainete õpetamisele. Kuid....
...optimistina arvan, et meil ei tasuks siiski ka praeguses olukorras kurvalt nurka norutama jääda. Need sajad ärijuhid ja majandusinimesed on ju tublid inimesed. Tehnilist oskusteavet saab vajadusel ka osta. Seega ma pakun, et häda sunnil võiks "meie tooteks" olla teiste välja mõeldud lahenduste omavaheline kokkupanek ja kombineerimine ning saadud hoopis parema lahenduse tootestamine ja müümine. Igatahes head ärijuhid mõelge ja proovige! Lugege internetti, kombineerige India nobedad näpud, (Valge)Vene tehnilised teadmised, Hiina tootmisvõimsused, Jaapani kvaliteet, Eesti positiivne image, Hollandi töökus, Soomlaste põhjalikkus, Saksamaa tehnilised teadmised, Prantsusmaa disain ja meie keeleoskus ägedaks uueks asjaks mida iga maailma kodanik tahab.
Siin mõned näited igatsugu ime ideedest, mis ilmselt ka toimivad hästi: http://www.coolbusinessideas.com/
http://www.entrepreneur.com/businessideas/index.html
...ehk et ka ideid ei pea ise välja mõtlema. Need ülejäänud 6,5 miljardit inimest on üsna palju neid juba välja mõelnud.
NB! See ei tähenda, et tehnikat, matemaatikat, füüsikat ja keemiat ei peaks õppima! Peab ikka ja tasub vägagi! Rääkimata sellest, et õpetajate palk tuleks vähemalt kahekordistada ning kutse- ja tehnikaharidusasutuste taset väga kõvasti tõsta, elik siis anda neile raha õppehoonete remondiks, õpetajate palkamiseks ja laboratooriumite ning töökodade tänapäevaseks viimiseks. Ahsoo ja ärgem unustagem ettevõtete ja õppeasutuste omavahelist koostööd! Seda hakkame ka tegema, eksju.
...optimistina arvan, et meil ei tasuks siiski ka praeguses olukorras kurvalt nurka norutama jääda. Need sajad ärijuhid ja majandusinimesed on ju tublid inimesed. Tehnilist oskusteavet saab vajadusel ka osta. Seega ma pakun, et häda sunnil võiks "meie tooteks" olla teiste välja mõeldud lahenduste omavaheline kokkupanek ja kombineerimine ning saadud hoopis parema lahenduse tootestamine ja müümine. Igatahes head ärijuhid mõelge ja proovige! Lugege internetti, kombineerige India nobedad näpud, (Valge)Vene tehnilised teadmised, Hiina tootmisvõimsused, Jaapani kvaliteet, Eesti positiivne image, Hollandi töökus, Soomlaste põhjalikkus, Saksamaa tehnilised teadmised, Prantsusmaa disain ja meie keeleoskus ägedaks uueks asjaks mida iga maailma kodanik tahab.
Siin mõned näited igatsugu ime ideedest, mis ilmselt ka toimivad hästi: http://www.coolbusinessideas.com/
http://www.entrepreneur.com/businessideas/index.html
...ehk et ka ideid ei pea ise välja mõtlema. Need ülejäänud 6,5 miljardit inimest on üsna palju neid juba välja mõelnud.
NB! See ei tähenda, et tehnikat, matemaatikat, füüsikat ja keemiat ei peaks õppima! Peab ikka ja tasub vägagi! Rääkimata sellest, et õpetajate palk tuleks vähemalt kahekordistada ning kutse- ja tehnikaharidusasutuste taset väga kõvasti tõsta, elik siis anda neile raha õppehoonete remondiks, õpetajate palkamiseks ja laboratooriumite ning töökodade tänapäevaseks viimiseks. Ahsoo ja ärgem unustagem ettevõtete ja õppeasutuste omavahelist koostööd! Seda hakkame ka tegema, eksju.
Ja kui sotsiaalteadusi õppima ihkajate hulk on "liiga suur", mis võiks olla selle põhjuseks? Kas see, et meie praegune koolisüsteem ei paku piisavalt tuge inimese hinge arengule, ei tule kõne alla? Tuubitakse, mitte ei tunnetata. Ja humanitaariasse või sotsiaaliasse minnakse lootuses oma hinge vajadusi rahuldada.
ReplyDeleteKui saaks tuupimist vähendada tunnetuse arvel, ehk siis saaks inimesed kooli lõpuks küpseks valida oma tunnetuse järgi - mis peaks mõnelgi juhul tähendama ka tegemisehuvi ja loomulikku kutseõppe valikut või tehnikahuvi ja tehnikaeriala valikut. Selle viimase eelduseks on küll korralik põhi matemaatikas. Aga see vast on meil niigi enam-vähem.
Täitsa õige kommentaar. Võin seda omast kogemusest öelda. Käisin keskkoolis Soomes ja seal võeti asja ikka hoopis teisiti. Oluline ei olnud fakte meelde jätta vaid seoseid luua ja meelde jätta, et kust fakte teada sai. Selle tulemusena kasvasid ka mõnevõrra elutervemad noored kes olid valmis ka tehnikat õppima minema, sest teada oli, et ka Otaniemi Tehnika Kõrgkoolis suhtutakse neisse kui inimestesse mitte mingitesse teoreeme peast teadvatesse arvutiprogrammidesse.
ReplyDeleteEesti avastamata pärl:
ReplyDeletetunnetus ja elu aluspõhimõtete mõistmisõpik.
www.aigarsade.com