Märt Ridala's thoughts

Paljud majanduse ja ühiskondlikud protsessid on oma iseloomult positiivse tagasisidega lülitused, ehk nähtus ise toob tagajärgi mis mõjutavad nähtust ennast positiivselt. Üritades vältida automaatika terminoloogiat selgitan kuidas tänu sellele nähtusele on võimalik tulevikku ennustada ja võib-olla suisa kujundada. Üks hea näide ennast ise genereerivast nähtusest on Tallinna turism . Tänu sellele, et meil on ilus Vanalinn ja kena loodus oli paarkümmend aastat tagasi mõistlik ehitada Tallinnasse esimesed hotellid ja avada esimene laevaliin. Kuna selle esimese laevaliiniga tulid esimesed turistid esimestesse hotellidesse, siis oli peagi mõtet avada veel hotelle... ja nii edasi tulid meile esimene restoran, giidifirma, lennuliin ja suveniiripood. Iga uus turistidele mõeldud objekt toob kogu süsteemi lisaväärtust juurde, mis omakorda annab põhjuse tulla siia veel suuremal arvul turistidel ja luua veelgi uusi objekte. Süsteem genereerib ennast ise kuni mõni valdkond osutub (ajutiseks) pude...

Tallinna Raekoja platsi kõrval asuv õllekas Beer House on koht kus liitrise õlu eest on võimalik maksta 11 eurot. 11 eurot! Sellisest kõrgest hinnast hoolimata ei kannata Beer House klientide puuduse üle. Pigem vastupidi. Android marketis on tänaseks üle 300 tuhande mobiilirakenduse, Apple AppStores on neid samuti üle 100 tuhande ja kui keegi suudaks kokku lugeda Windowsi jaoks kirjutatud programmid, siis oleks tulemuseks ilmselt mitmed miljonid. Kuid kui palju on nende miljonite IT teenuste, mobiili- ja arvutirakenduste hulgas selliseid, mille eest oled valmis maksma 11 eurot? Üks, kaks? Kümme? Kas ülejäänud sadade tuhandete ja miljonite hulgas on rakendusi või teenuseid, mille eest oleksid valmis maksma isegi 11 senti? Kas tänu võimalusele toota odavalt ja paarile pimestavale eeskujule oleme IT sektoris tootmas tohutus koguses tarbetuid teenuseid ja rakendusi? Loome lahendusi mille väärtus klientide jaoks on väiksem kui üks õlu? Nii, et enne järgmise teenuse loomise juurde as...

Mul oli huvitav võimalus avaldada Inseneeria gümnaasiumi eris arvamust selle kohta miks tasuks õppida inseneriks . Pani veidi mõtlema, et mis siis on ikka IT-s ja inseneri töös see mis mulle meeldib ja selliste järeldusteni jõudsin. Meelepärasusest... Mind paeluvad IKT juures mitmed asjad. IT on keeruline, kuid samas loogiline. Näiteks andmemudeli koostamine või kasutajaliidese nuppude ja väljade paigutused võivad olla keerukamad ülesanded kui mistahes sudoku või ristsõna. Mulle meeldib male ja IT-ülesanded on tihtipeale sarnased loogiliste kombinatsioonide leidmised. Teisest küljest on IT-süsteemides kõik üsna selgelt ja loogiliselt paigas. Digimaailmas on null alati null ja üks on üks. Ei midagi sellist, et 95% tõenäosusega saame vastuseks 0,3 astmes 0,4, nagu näiteks statistikas. IT puhul on lahe ka see, et erinevalt näiteks ehitusest, tehase projekteerimisest või autotootmisest, ei pea süsteemi 10 korda läbi testima, enne kui teda kasutusele saab võtta. Tihti on IT-s täitsa OK...

Mul on õnn olla mitme huvitava ja ühiskonda paremaks muutva e-teenuse loomise juures: Tänu e-veoselehele siirdub osa Eesti Metsa- ja Puidutööstuse paberimajandusest e-keskkonda. Tänu e-kviitungi projektile on meil loodetavasti aasta pärast võimalik näha oma tshekke e-keskkonnas. Muuhulgas annab see võimaluse leida üles garantiid tõendav tshekk või analüüsida kuhu raha kulub. Minule e-teenused meeldivad ja ma arvan, et neist on meile palju kasu. Üsna iseenesestmõistetav on rahaline kasu mis saadakse tänu asjade kiiremale ajamisele ja vähemale ringijooksmisele. Rahaline kasu tuleneb ka õige ja kättesaadava info olemasolust. Näiteks on transpordiettevõttel logistikat palju lihtsam planeerida kui on teada kus veoautod parajasti on või turundusosakonnal oma tööd planeerida kui on teada kes ettevõtte kliendid on. Vähem on aga räägitud e-teenuste ja interneti mõjust (majandus)kuritegevuse vähendamisel . See on aga märkimisväärne ja ühiskondlikult vägagi oluline kasu. Kasu võib olla nii et...

Tegime sellel nädalal Euroopa innovatsiooniagentuuride esindajatele Eesti IKT Demokeskuses e-Eesti demo. Paljud meie e-teenused ON teiste Euroopa riikidega võrreldes eesrindlikud ja tunduvad paljudele eurooplastele uskumatutena. Meil on e-teenuste arendamisel kaks olulist eelist võrreldes muu Euroopaga. Esimene neist on loomulikult väiksus. Eelis, millest on palju räägitud. Väikest "süsteemi" ehk väikest riiki on ju lihtsam muuta kui suurt. Teine oluline ja palju vähem tähelepanu pälvinud Eesti eelis on aga see, et meie usaldame oma riiki! Keskmine eestlane ei tunne kõhus õõnsat tunnet kui saab teada, et tema tervise andmed on e-tervises või politsei autos on e-politsei. Keskmine britt või rootslane aga küll. Sellest hirmust tuleneb aga paranoia ja väga suur vastuseis igasugustele riiklikele e-teenustele. Meedia kütab sageli hirme veelgi suuremaks ja alati leidub mingi häkkimise juhtum millest esikaane lugu genereerida. Nii takerduvadki e-projektid aastatepikkuseks ühis...

Paljud nutitelefoni omanikud nendivad peale mõningast telefoni kasutamist, et eneselegi üllatuseks loevad nad tihti e-kirju ja veebi telefonist ja ei lülita arvutit kirjavahetuseks enam käima. Seda isegi hoolimata sellest, et arvutiga on e-kirjadele vastamine ja veebilehitsemine mugavam. Selle nähtuse üheks peamiseks põhjuseks on Windows arvutite kohutavalt aeglane käivitumine ja teisalt liiga suur energiakulu mis ei võimalda arvutit kogu aeg sees hoida. Ma ei tea kuidas sinul, aga minu arvutiga on Power on nupu sisselülitamise ja sünkroniseeritud Outlooki vahel ikka peaaegu 4-5 minutit. See oli OK ajal kui meil olid lauaarvutid, mis lülitati sisse tööpäeva alguses, siis hakati tegema tööd ja kell 18:00 kui koju mindi oli aeg ka arvuti välja lülitada. See ei ole OK mobiilsel ajastul kui käiakse sülearvutiga koosolekutel, klientide juures ja vahepeal oleks soov oma kirjad üle vaadata ka lõunalauas. Nii, et "suure ekraaniga nutitelefon" ehk tahvelarvuti on just see, mis sob...

? Nils Niitra kirjtuas E24-s väga hea artikli tootearendusest mida tegelikult ei ole vaja . Paljude toodete puhul on tõesti saavutatud selline tase kus nende edasiarendamine ei ole (juba ammu) enam vajalik - nad teevad kõike seda mida vaja piisavalt hästi. Lisaks Nils Niitra toodud pardlitele, autodele ja arvutitele kuuluvad sellesse nimekirja veel näiteks mikrolaineahjud, kodukeemia, mänguasjad ja tossud. Kui kaua näiteks peaks lugema juhendit, et pildil oleva MR2-e arvuti abil salongi ventilaator kõvemini puhuma panna. Probleem on eriti terav IT rakenduste puhul. Tänu fundamentaalsetele tehnoloogia saavutustele protsessori ja andmeside kiiruses ning mälu mahtuvuses suurenevad pidevalt võimalused lisada tarkvarasse täiendavat funktsionaalsust. See omakorda tekitab tarkvara loojates kiusatuse lisada ekraanile uusi nuppe, uusi rippmenüüsid ja uusi funktsioone. ...ja sageli pannakse sellega üle võlli. Väikese harjutusena loe üle mitut Outlook-i, Wordi või OpenOffice-i nuppu näed nende...