2008 +-5 aastat - majandusarengu kliimaks?
ETV näitab keskkonnakuul päris huvitavaid ja mõtlema panevaid dokumentaalfilme.
Taust: Erinevad keskkonnauudised, ÜRO kliimaraport, dokumentaalfilmid.
Minu väide: Aastad 2003-2013 on ja saavad olema inimkonna ajaloo majandusliku edukuse ja populatsiooni tipp. Sellele perioodile järgnevatel aastakümnetel tabavad Maad suured looduskatastroofid, mis põhjustavad olukorra kus SKP kasv ja inflatsioon tunduvad mingid absurdsed teemad. (Need katastroofid on väiksemas mahus juba alanud: Kuivus, üleujutused, tormid, metsapõlengud.)
Selle olukorra vältimiseks on ainsaks võimaluseks kogu inimkonna poolt vähem tarbida. Selleks tuleks kas vähendada inimeste arvu või nende poolt tarbitavaid ressursse või mõlemat. Ma olen enam kui veendunud, et enda igapäevast tarbimist on valmis vähendama ainult täis kõhuga ja soojas toas elavad inimesed. Meie - Lääne-Eurooplased ja ameeriklased. Kes mäletab Iseseisva Eesti algusaega, siis tol ajal oli loodushoid meie inimeste jaoks üsna väikese prioriteediga teema. Siis oli vaja kiirelt teenida - kõht oli tühi ja tuba oli külm. Sama on olukord praegu suurtes arengumaades, näiteks Hiinas ja Indias. Ma arvan, et pole mõtet lootagi, et tava-hiinlane oleks valmis loodushoiu nimel asendama oma laual vorsti kartuliga.
On õnneks ka mõned vastujõud! Neist kõige olulisem on tõusev nafta hind - täna kuskil $110/barrel kandis. Teiseks kallinevad toiduained. Kolmandaks üldine majanduskasvu aeglustumine ning lõpuks igasugu poliitilised probleemid, mis takistavad nafta tootmist ja müüki. Siiski, kardetavasti on nende jõudude mõju natuke hiljaks jäänud ja tekitab ühtlasi kõrvalmõjusid, näiteks metsade langetamist biokütuse põldude jaoks või kivisöe tõusvat populaarsust.
Positiivse poole pealt olen ma aga kindel, et inimkond välja ei sure. Küll me ka muutunud kliimaolukorras hakkama saame. :-) Ainsaks ohuks, mis viiks lõpliku inimkonna väljasuremiseni on tuumatehnoloogiast ja pommidest lähtuv üleilmne radiatsioon.
Lõpuks:
- Me elame inimkonna jaoks tõenäoliselt kõige paremal ajal! Nautige seda! Odavlendamine on ja jääb ainult meie eluaja nähtuseks!
- Nafta kallinemine toob kaasa praeguse koletu autostumise lõpu! Me saame jälle linnatänavatel kõndida ja puhast õhku hingata.
- Tuule- ja päikeseenergia on head, tuumaenergia tundub hea, aga on väga ohtlik.
- Käi rattaga tööl, sorteeri prügi ja ela säästlikult.
Taust: Erinevad keskkonnauudised, ÜRO kliimaraport, dokumentaalfilmid.
Minu väide: Aastad 2003-2013 on ja saavad olema inimkonna ajaloo majandusliku edukuse ja populatsiooni tipp. Sellele perioodile järgnevatel aastakümnetel tabavad Maad suured looduskatastroofid, mis põhjustavad olukorra kus SKP kasv ja inflatsioon tunduvad mingid absurdsed teemad. (Need katastroofid on väiksemas mahus juba alanud: Kuivus, üleujutused, tormid, metsapõlengud.)
Selle olukorra vältimiseks on ainsaks võimaluseks kogu inimkonna poolt vähem tarbida. Selleks tuleks kas vähendada inimeste arvu või nende poolt tarbitavaid ressursse või mõlemat. Ma olen enam kui veendunud, et enda igapäevast tarbimist on valmis vähendama ainult täis kõhuga ja soojas toas elavad inimesed. Meie - Lääne-Eurooplased ja ameeriklased. Kes mäletab Iseseisva Eesti algusaega, siis tol ajal oli loodushoid meie inimeste jaoks üsna väikese prioriteediga teema. Siis oli vaja kiirelt teenida - kõht oli tühi ja tuba oli külm. Sama on olukord praegu suurtes arengumaades, näiteks Hiinas ja Indias. Ma arvan, et pole mõtet lootagi, et tava-hiinlane oleks valmis loodushoiu nimel asendama oma laual vorsti kartuliga.
On õnneks ka mõned vastujõud! Neist kõige olulisem on tõusev nafta hind - täna kuskil $110/barrel kandis. Teiseks kallinevad toiduained. Kolmandaks üldine majanduskasvu aeglustumine ning lõpuks igasugu poliitilised probleemid, mis takistavad nafta tootmist ja müüki. Siiski, kardetavasti on nende jõudude mõju natuke hiljaks jäänud ja tekitab ühtlasi kõrvalmõjusid, näiteks metsade langetamist biokütuse põldude jaoks või kivisöe tõusvat populaarsust.
Positiivse poole pealt olen ma aga kindel, et inimkond välja ei sure. Küll me ka muutunud kliimaolukorras hakkama saame. :-) Ainsaks ohuks, mis viiks lõpliku inimkonna väljasuremiseni on tuumatehnoloogiast ja pommidest lähtuv üleilmne radiatsioon.
Lõpuks:
- Me elame inimkonna jaoks tõenäoliselt kõige paremal ajal! Nautige seda! Odavlendamine on ja jääb ainult meie eluaja nähtuseks!
- Nafta kallinemine toob kaasa praeguse koletu autostumise lõpu! Me saame jälle linnatänavatel kõndida ja puhast õhku hingata.
- Tuule- ja päikeseenergia on head, tuumaenergia tundub hea, aga on väga ohtlik.
- Käi rattaga tööl, sorteeri prügi ja ela säästlikult.
Ei saa sinu väitega kohe kuidagi nõustuda, sest midagi konkreetset siin kahjuks pole.
ReplyDeleteSuured looduskatastroofid tabavad meid nii või naa, see on aja ja tõenäosuse küsimus. Samas ei ole ei maavärin ega tsunaami kohe kuidagi seotud inimtegevusega. Sinu poolt mainitud hädasid on aga alati olnud ja tuleb ka edaspidi olema, kuid inimkonna suutlikus nendega toime tulla on täna parem kui kunagi varem ja tulevikus seda enam.
Inimesed ei ole mingi vähkkasvaja planeedil Maa, mida peaks oluliselt vähendama vaid lõputu ressurss. Teadus, tehnoloogia ja meid ümbritsev küllus on ehe näide sellest, et inimesed on võimekad probleemilahendajad, kes suudavad kohaneda iga olukorraga.
Nii Hiinas kui Indias on juba keskkonna küsimused aktuaalsemad kui kunagi varem ja teadlikus inimeste seas samuti oluliselt suurem. Nad ei lähe sama rada, mis Euroopa ja USA.
Nafta hind on tänu dollari inflatsioonile suurem kui ta tegelikult oleks. Lisaks sellele on peamine probleem töötlemine ja uute töötlemistehaste rajamine, mis on kallis ja mida keegi ei taha enda juures näha.
Miks toiduained kallinevad? Peamine põhjus tundub olevat läbimõtlemata ja priiskava põllumajanduspoliitika nii USAs kui Euroopas, millele nüüd lisandub etanooli ja biokütuse subsideerimine. Oluline osa varem toidu kasvatamisel pühendatud põllumaast on nüüd aga kõrgete kokkuostu hindade tõttu hoopis biokütustele suunatud. Kuna loomade sööt peab ka kuskilt tulema, siis ongi toiduainete hinnad tõusnud.
Majanduskasvu aeglustumine on ajutine nähtus, mis pigem tingitud üleinvesteerimisest. Ei ole see esimene ega viimane taoline juhtum.
Lõpetuseks:
Odavlennud ei kao kuskile ja kuna inimeste sissetulekud ei jää sellele tasem vaid ikkagi kasvavad, siis on nad tulevikus sama odavad või odavamadki veel.
Ei tasu ennast ajutistest nähtustest liigselt mõjutada lasta ning alahinnata inimeste nutikust, leidlikust ja valmis olekut uue olukorraga kohaneda.
Sinu pessimism ei ole õigustatud.
Muidugi saab inimkond hakkama ja küll tuleme toime ka globaalse soojenemise ja nafta otsa lõppemisega! Elu lihtsalt saab olema teistsugune. Peale Gröönimaa ja Antarktika liustike sulamist on maad hulka vähem ja ajutiselt ka põgenikke palju. Globaalne kliimasüsteem ja sellega kaasnev inimkonna süsteem lihtsalt muutub. Võib-olla on isegi võimalik globaalset soojenemist ennetada. Teeme endist parima selleks! Näiteks (odav)lendame vähem. :-)
ReplyDeleteVaadake ka Al Gore Inconvinient Truth-i!
Kui Al Gore'i filmi vaatamiseks juba läheb, siis ei tasu päris kõike seal esitatud tõsiselt võtta:
ReplyDeletehttp://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/7037671.stm
Ja kui juba soovitamiseks läks, siis Björn Lomborgil on rida häid argumente sellest, miks globaalne kliimamuutus ei peaks olema prioriteet nr.1:
http://www.ted.com/index.php/talks/view/id/62
kas see ei ole mitte üleliia lihtsustatud maailmapilt?
ReplyDeleteAitäh kommentaaride eest! Kindlasti on tegemist hästi lihtsustatud pildiga. (Ma proovin enda blogi postitused hoida umbes kahe ekraani pikkused. Muidu ei viitsita lugeda lõpuni. :-)
ReplyDeleteArvan, et kliimamuutused (ja sellest tulenevad looduskatastroofid), energia allikate vahetumine (ja tänu sellele ka oluline kallinemine), tohutu inimeste arvu juurdekasv jõuavad meie eluajal punkti kus me peame hakkama midagi teisiti tegema. Tõenäoliselt toimub see kõik normaalset rada pidi - hinnad tõusevad ressurssidel lihtsalt nii kõrgeks, et tuleb kas vähendada tarbimist või leida alternatiive. Esimesena näiteks on see häda tabanud toidu kallinemise näol vaesemaid riike...nagu ikka.
Siin teemasse liituv uudis tänasest päevast. Soome keeles. Hesari kommentaarid on ka suhteliselt enam-vähem ebarullnokklikud.
ReplyDeleteaitäh selgitamast.
ReplyDeleteNagu tavaliselt, nii ka seekord, on väga raske avastada midagi uut. See mida ma mõtlesin kannab nime Malthusian Catastrophe. Loodame, et suudame siiski mingid poliitikad implementeerida, mis takistavad selle stsenaariumi rakendumist.
ReplyDeleteThis comment has been removed by the author.
ReplyDeleteMajandusarengu kliimaksi lõpp väljendub meid nüüd mõneks aastaks tabava stagflatsioonina. Stagflatsioon on üsna hirmus makroökonoomiline nähtus, mille vastu head rohtu väga ei tuntagi. Soovitan seda Wikipedia artiklit lugeda... on väga tõenäoline, et maailm nüüd mõnda aega (vähemalt 10 aastat) sellise kriisi käes vaevleb.
ReplyDeleteAga mida teha! Selles osas on arvamused oodatud Eesti 2030 portaalis.