Märt Ridala's thoughts

? Nils Niitra kirjtuas E24-s väga hea artikli tootearendusest mida tegelikult ei ole vaja . Paljude toodete puhul on tõesti saavutatud selline tase kus nende edasiarendamine ei ole (juba ammu) enam vajalik - nad teevad kõike seda mida vaja piisavalt hästi. Lisaks Nils Niitra toodud pardlitele, autodele ja arvutitele kuuluvad sellesse nimekirja veel näiteks mikrolaineahjud, kodukeemia, mänguasjad ja tossud. Kui kaua näiteks peaks lugema juhendit, et pildil oleva MR2-e arvuti abil salongi ventilaator kõvemini puhuma panna. Probleem on eriti terav IT rakenduste puhul. Tänu fundamentaalsetele tehnoloogia saavutustele protsessori ja andmeside kiiruses ning mälu mahtuvuses suurenevad pidevalt võimalused lisada tarkvarasse täiendavat funktsionaalsust. See omakorda tekitab tarkvara loojates kiusatuse lisada ekraanile uusi nuppe, uusi rippmenüüsid ja uusi funktsioone. ...ja sageli pannakse sellega üle võlli. Väikese harjutusena loe üle mitut Outlook-i, Wordi või OpenOffice-i nuppu näed nende...

Eestis on e-kaubanduse osakaal kogu kaubandusest olnud traditsiooniliselt võrdlemisi väike. Näiteks 2008 1. kvartali statistika põhjal ei olnud 57% küsitletutest üldse huvitatud e-kaubandusest. See number ei olnud mitte kahaneva trendiga vaid püsib üsna sama juba aastast 2006. Vaata tabelit siit . E-kaubanduse madalal populaarsusel on oma selge põhjus. Nimelt on enamik veebikauplusi kujundatud inimestele kellele meeldib sobrada kataloogide sügavustes, kelle süda rõkkab rõõmust kui nad saavad lugeda ekraanitäite kaupa 8-s fondis teksti, kellele meeldib kui ostetava eseme tikutoosi suurust fotot ümbritseb vähemalt 3 vilkuvat reklaami ning kes on rõõmsalt üllatunud kui toote lõplik hind koos maksude ja transpordina öeldakse välja alles peale 10min kestnud CheckOut protsessi. Paraku ei ole aga enamik inimesi aga sellised. Inimestele meeldivad ilusad kohad ja ilusad asjad. Shoppamas käiakse hästi lõhnavas, soojas ja läikivas kaubanduskeskuses, mitte odvas keldris allahinnatud träna kastis...

ReadWriteWeb kirjutab, et esimest korda ületab Euroopas Firefox-i brauseri turuosa (38,1%) Internet Exploreri turuosa (37,52%). Märkimisväärselt on tõusnud ka Google Chrome turuosa (14,58%). Loe täpsemalt siit . Võtsin selle väite kontrollimiseks Google Analyticsist raporti pilveraal.ee viimase kuu lugejaskonna brauseri ja mobiili eelistuste kohta: Pilveraal.ee lugejaskond ei ole ilmselt väga korrektne valim. Sellegipoolest võib teha järelduse, et tänapäeval tuleb netiteenuste kasutajaliideseid testida Firefox-i, IE, Chrome-i, Safari, Androidi ja iPhonega. Laiatarbe teenuste puhul tuleb siia lisada veel Opera, iPad ja SymbianOS. Kui arendataval netiteenusel juhtub veel olema näiteks 3 keelt, siis tähendab põhjalik testimine lausa 27-e erineva kasutajaliidese läbikäimist. Karmilt tööd.... aga pole parata, sest muidu võib juhtuda probleeme a la "iPad-s ei mahu venekeelne tekst nupu peale ära...."

2011 võiks olla see aasta kus Eesti poliitikud võtavad kasutusele kõik netiteenuste ja sotsiaalvõrkude võimalused suhtlemaks oma valijatega, edendamaks debatte ja andmaks ülevaadet oma tegemistest. Praegu ei ole interneti kasutamine "enese turunduseks" poliitikute hulgas veel päris mainstream. On kogenumaid tegijaid nagu näiteks Marko Mihkelson, Jaak Juske, Marek Strandberg või Evelin Sepp, kuid on ka neid kellel interneti jalajälg puudub. Vaata blog.tr.ee poliitikute blogide nimekirja siit . Tuleviku poliitik on see kelle koduleht ja blogi on koht kus käib aktiivne debatt, kelle Facebook-i fännilehele saab vajutada nuppu Like ja kes arvestab temale läbi interneti jõudnud arvamusi ka näiteks hääletamisel. Tuleviku poliitik on nagu  Memokraat . :-) Soovitaksin omale interneti jalajälje tekitamiseks järgmiseid pilveraal-netiteenused: Bloggeri ja Wordpressi blogimootorid , mille abil saab täitsa korraliku "interneti jalajälje" luua. Selleks saab...

Aasta tagasi avaldasin siin blogis  ennustused 2010-ks aastaks . Nüüd on hea vaadata toonaste prognooside paikapidavust ja proovida taas ennustada mida võiks tuua 2011. aasta. Praegu 2009. aasta ennustusi lugedes tuleb tõdeda, et need olid veidi liiga optimistlik ja mõned ennustatud nähtustest võiks uuesti "järgmise aasta" kuumaks teemaks prognoosida. Ennustasin, et 2010 näeme lahendust e- ajakirjanduse rahastamises . Mõnes mõttes võiks Ekspressi (ja tõenäoliselt teda peagi järgivate teiste väljaannete) iPad versioone selleks lahenduseks pidada. Suund on igatahes selge: lugeja/vaataja peab maksma hakkama. Omaette aga-ks on esialgu see, et hoolimata Apple ennustatavast iPad-de tohutust läbimüügist (65 miljonit aastal 2011), seab ühele seadmele keskendumine iPad leheversiooni üsna kitsasse nishi. Siin aga on lahenduseks juba olemasolevad ja peagi laiemasse kasutusse jõudvad iPad emulaatorid. Emulaatorid ehk tarkvara, mis võimaldab PC-l töötada iPad-na. Nii, et...

Alustuseks on pilveraal.ee blogi kontekstis oluline märkida, et Spinglo.com ja tema omanik Synkronice ei ole internetiäri, sotsiaalvõrgustik, pilveraal või netiteenus. Spinglo.com-i puhul on tegemist tavapärase püramiidskeemiga mis on lihtsalt valinud sotsiaalvõrgustiku kui popi ja noortepärase teema oma kontekstiks. Kui tegemist oleks tõesti sotsiaalvõrgustiku teenusega, siis näiteks töötaks http://www.spinglo.com/ veebileht korralikult ja näiteks lingi "Info" alt avaneks ka reaalne tekst infoga. Mind ajendas seda postitust kirjutama see, et hoolimata hoiatustest E24 -s ja Internetmarketing.ee -s värvatakse Spinglo võrgustikku inimesi nüüd juba kaubanduskeskustes. Seda kas tegemist on ausa ettevõtmisega või lihtsameelsetelt raha ära korjamisega soovitan kontrollida läbi järgmiste hinnangute. Hinda seda kuidas liigub raha ja mida selle eest saad. Jäta kogu vaht, lubadused ja keerulised terminid kõrvale. Spinglo puhul saab osta (näiteks 575 euro eest) aktsiaopt...

Viimase paari kuu jooksul on maailmas saanud populaarseks korraldada mingi idee toetuseks või vastuseisuks DDOS rünnakuid. Näiteks rünnati USA filmi assotsiatsiooni protestimaks nende piraatluse vastast tegevust . Samuti on viimase paari nädala jooksul korraldanud Wikileaksi toetajad väga tõsiseid rünnakuid Mastercardi, Paypal-i ja paljude teiste organisatsioonide vastu mis on Wikileaksi tegevust takistanud. Kas DDOS rünnakuga protesteerimine on samm kodanikuühiskonna suunas või on tegemist ebameeldiva ja ohtliku ilminguga? Minu hinnangul on tegemist väga halva ja ohtliku tendentsiga. Kuigi esialgu tundub see uus ja huvitav nähtus, mida kasutavad üliõpilased ja algajad arvutikasutajad hobi mõttes (nagu omal ajal esimesed häkkerid), siis pikemas perspektiivis on sellel tegevusel ja uuel trendil väga halvad tagajärjed. Esiteks on DDOS rünnakuga protestimine liiga lihtne. Sa ei pea külma ja vihma kätte õue minema või plakatit valmis meisterdama vaid lihtsa...